Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere ja head ilusat reedest päeva, kõik kriitilise intsidendi kuulajad. Uus osa on kohe -kohe valmis saamas ja teieni jõudmas. Täna me uurime sellist huvitavat asja nagu elektrooniline identiteet, elektrooniline idee. Mida enamik meist vist tunneb kõige rohkem ID -kaardi ja Mobiil -ID näol, aga nii palju, kui ma tean, siis tegelikult vist on seal ikkagi neid asju veelgi rohkem natukene. Ja sel teemal olen palunud stuudiosse külla Riigi Infosüsteemi Ameti eID osakonna juhataja Martin Lambingu, tere.
Ma loodan, et siin saates me saame tõesti vastused kõigile küsimustele, mis asjad need ei, eID -d on ja, ja kui palju meil Eestis neid on ja, ja mujal maailmas ka. Ja alustuseks veel ka nii palju, et mina olen saatejuht Ronald Liive. Aga ma küsikski alguses see, et ma tean, et ID -kaart on olemas, Mobiil -ID on olemas, milliseid e -ID lahendusi veel on?
Noh, tegelikult need, mida te juba ütlesite, ongi need põhilised elektroonilise identiteedi kandjad, et noh, kõigepealt võib veel küsida, et mis asi see elektrooniline identiteet üldse on. Noh, kõige lihtsamalt öeldes on erinevate siis andmete kogum, mis siis seob digitaalses keskkonnas füüsilise isiku kokku tema identiteediga. Et igal inimesel on üks identiteet ja nüüd elektroonilise identiteedi puhul on erinevaid kandjaid nagu mobiil -ID, ID -kaart ja põhimõtteliselt noh, võikski öelda, et need on peamised kandjad. Erasektori poolt Eestis kasutusel on veel Smart -ID ja tuleviku vaatest liigume siis sinna suunda, et tekib ka niinimetatud digikukkur või siis Euroopa Liidu wallet lahendus.
Kas see, mida meil siin välismaalastele väljastatakse, e -residentsus, seal on ka nagu mingi füüsiline selline kaart, kas see liigitub ka?
Väga õige tähelepanek, et noh, tänasel päeval on ka digi -ID kasutusel ka nagu selline kaardilahendusel, kus on ID peal ja tegelikult selle residentsuse kaardil samamoodi.
Kas välismaalastest siis elamisluba omavad inimesed, neil on ka mingi analoogne lahendus või see on midagi muud?
Peast ütlen, et peaks olema samamoodi, jah, kaardiga.
Ehk siis ta on nii -öelda seesama digi -ID, mida ka e -residendid saavad kasutada?
mida ka tegelikult ka meie kasutame, ehk siis lihtsalt ta on natukene teine sõnastus või niimoodi, aga taustsüsteem, et nemad saaksid neid samu Eesti riigi poolt pakutud e -teenuseid kasutada,
on see sama? Jah, ütlen peast, et ta on, eks ole, niimoodi, et sarnane nagu ID -kaardi lahendus, kaart, tal on kiip, seal peal on elektrooniline identiteet, et samamoodi siis digi -ID -l ja residentsuse kaardil.
Kas te oskate öelda, milline seis on nende e -ID vahenditega mujal Euroopa Liidus?
Ütleks nii, et see seis on erinev, et see sõltub nüüd riigist, et Eesti paistab silma sellega, et on väga palju kasutajaid meil, noh, piltlikult öeldes kõik, kellel on ID -kaart, on üldreeglina olemas ka e -ID, seda kasutatakse, laialt levinud. Ja nüüd erinevate riikide puhul hakkab see väga varieeruma, et on neid, kus on ka rohkem kasutusjuhte, kus kasutatakse rohkem, aga on ka neid, kus noh mitmes võib -olla Euroopa suuremas riigis, kus need kasutuse hulgad või kasutusjuhud on oluliselt nagu madalamad, et sellega tullakse järjest enam kaasa. Ja ma arvan, et selle nagu lõpliku tõuke, et riikides oleksid võrdlemisi suured nagu osakaalud, võib -olla toobki see digikukru või wallet lahendus, et kui mobiilikasutuse juhud suureneksid oluliselt. Aga on kindlasti ka palju riike, kus sul on füüsiline dokument ja seal peal e -deed eraldiseisvalt ei ole, et ongi isikut tõendav dokument näitena.
Sellest digikukrust kindlasti räägime tänases saates, aga jõuame natukene hiljem sinna lähemalt. Kas mitte ei ole niimoodi, et Euroopa Liidus on selline vahva lühendiga määrus nagu EID -s, aga kas see ei ütle ette siis kõigile Euroopa Liidu liikmesriikidele, et te peate oma kodanikule mingit sellist e -ID lahendust pakkuma, nii nagu meil need, tähendab siis mobiil -ID on?
Pigem see EIDAS määrus, millest me räägime, et tema räägib siis e -identimisest, e -tehingutest, usaldusteenustega sellega seonduvalt, et see pigem paneb paika mängureeglid, et milline identimissüsteemid olema peavad. Et allkirjastamise osa, et sealt tulevad need mängureeglid, aga ta ei ütle nüüd seda, et riikidel peab olema selline üks -ühene asi, pigem ta paneb seal erinevad tasemed paika ja muu sellise.
Nii et päris sellist teemat, et Hispaanial peaks olema analoogne lahendus, nagu Euroopa Liit ei ole ette öelnud neile midagi sellist?
Mina ei teaks, et sellisena oleks ette öeldud, jah.
Samas Eestis antud digiallkiri on ilusti kehtiv üle terve Euroopa Liidu, ehk siis Hispaanias peaks olema ka mingi lahendus, millega seda saaks siis lugeda ja vaadata.
Jah, valideerida. Et noh,
on muidugi, et Euroopa Liidu nõue paneb selle ette, et kui sul on vastava tasemele vastav allkiri, mis on võrdväärne omakajalise allkirjaga, siis seda allkirja tuleb tunnustada.
Milline roll üldse RIA -l e -ID -ga on, et olles ise kajastanud seda temaatikat mitu aastat, siis üks hetk tuli mul nagu selline segadus, et, et ma nagu suhtlen kord Politsei - ja Piirivalveametiga, siis Riigi Infosüsteemi Ametiga. Ja siis oligi nagu, et oota, kelle teha see mobiil -ID näiteks on, mis ongi see üks ID lahendustest?
Noh, tegelikult nimetame siis seda ökosüsteemi osaliste või, või rollideks, et see rollid on tegelikult laiemad, et see ei ole ainult avalik sektor. Siin on ka erasektor juures kuni selleni välja, et teadusasutused, kes oma nõu ja abi tihti pakuvad. Aga rollidest rääkides, RIA peamine roll, tegevused on seotud näiteks autentimise, allkirjastamise, krüpteerimise, tehnoloogiatarkvara arendustega. Politsei - ja Piirivalveameti peamine roll on seotud dokumentide, isikut tõendavate dokumentide väljaandmisega. ja nende dokumentide üheks osaks tihti on digitaalne isikutunnistus samamoodi ja siis tegelikult on erinevad muud osapooled, kellel tal see valdkond ei toimi, näiteks usaldusteenuse osutaja, kes siis tagab nõuetekohase sertifitseerimise ja, ja ka muid osapooli.
See usaldusteenuse teema, nagu ma aru saan, on endiselt PPA käes, et see ei ole RIA kätte liikunud?
Ma ütleks seda nii, et me teeme neid asju koostöös, et noh usaldusteenust hangitakse näitena siinkohal konkreetselt mingisuguse dokumendi kandja hankega. Et kui sa annad välja isikutõendavat dokumenti, mille peal on digitaalne isikutunnistus, siis sellega koos sa hangid ka tegelikult sertifitseerimist. Ja täna samamoodi me teeme ka ID -kaardi hanget, et Politsei - ja Piirivalveamet seda hangib ja siis meie osaleme seal hankes samamoodi.
Aga ma saan aru, et jah, te ei ole PPA esindaja. Ma loodan, et natukene te saate ikkagi seda avada, et kui seni ID -kaardi teema, see sertifitseerimise usaldusteenus osteti koos, siis nüüd on kaks eraldi hanget. Kas te oskate öelda, miks on selline lahendus parem?
Võib -olla selgitaks seda nagu niipidi, et noh, nende kaheks eraldi tegemiseks hankeks ju tagab ka selle, et sinna hankesse võiksid tulla rohkem osalejaid. Need, kes saavad pakkuda nõuetekohast kaarditehnoloogiat, sealhulgas ka kiibi osa ja teine, kes saab tulla ja pakkuda nõuetekohast usaldusteenust. Et kui sa teed ühe suure hanke, siis noh, ebaõnnestumise risk võib olla ka suurem, et sa pead kõik ühe korraga sinna kokku siduma. Aga need hanked on selles suhtes omavahel ikkagi seotud, et see tulem tuleb ikkagi tervikuks siduda ja noh, teine asi on ka see, mida Politsei - ja Piirivalveamet on väga ilusasti välja öelnud, et. Kaardihanke puhul ongi valitud võistleva dialoogi vorm, et võimaldada ka innovatsiooni ja selle kaudu siis selle hankeprotsessi käigus siis vastavalt sellele, mis turuosalised on välja toonud, mida nad pakkuda suudavad, et läbi selle siis leida see parim lahendus.
Samas võistlev dialoog oli kasutusel ka Mobiil -ID hanke puhul, mis PPA poolt kuulutati paar aastat tagasi välja. See gamma ja nii -öelda, ütleme niimoodi, kestis mõned aastad, lõpptulemus oli see, et me ei saanud uut Mobiil -ID -d, seda, mida mindi hankima, lepingut ei sõlmitud ühegi osapoolega. ja lõpptulemiks oli see, et RIA sõlmis olemasoleva teenusepakkujaga SK ID Solutionsiga uue lepingu viieks aastaks. Jah, seal tehti väikseid mööndusi selles praeguses mobiil -ID -s, et natuke see väljastusprotsess on teistsugusem ja, ja niimoodi, aga suures pildis ta ikkagi jäi täpselt samaks. Et natukene nii -öelda kartlik olen mina isiklikult, et kui PPA või olgu ta kasvõi siis RIA ei ütle välja, et me tahame just sellist lahendust, vaid et tulge ja pakkuge meile nüüd, et milline võiks see olla. Kas teis ei tekita sellist tunnet, et noh, et me võiks ikkagi ise öelda, me oleme see uhke e -riik, et mida me tahame?
Noh, ma ütleks kõigepealt nii, et te viitasite ka siin, et mingid hanked ei ole õnnestunud, et noh, täna on kõige tähtsam see, et lahendus toimib, kui te viitasite nagu mobiil -ID -le, et see on nagu kõige tähtsam ja tegelikult noh, hangete läbiviimisel sa võid valida kõige lihtsama vormi samamoodi ja võid tegelikult jõuda nagu olukorda, kus noh, hange ebaõnnestub. Kas on, ma ei tea, liiga piirav tingimus, et keegi ei saa pakkuma tulla, või teine asi, et lihtsalt ei tulda pakkuma, et neid riske on alati, sõltumata nagu sellest hankeliigist. Aga ma ikkagi nagu ütleks, et tegelikult see hankeliik on selles suhtes ka hea, et ta annab nagu selle võimaluse, et selle dialoogi käigus noh, saavad osalised tuua reaalselt välja, mida. Mida nad pakkuda suudavad, mis asjad on üldse nagu võimalikud. Sest selles valdkonnas on väga palju, eks ole, seda standardiseeritust ja noh, tervikuna seda, et igal ajahetkel sa tead väga täpselt, kellel missugune lahendus on sertifitseeritud või võimalik pakkuda. Et noh, et see ei ole üldse nagu nii lihtne ja see, kui sa valid nagu sellise liigi, kus sul on võimalik ka läbirääkimisi pidada. Sul on võimalik tuvastada seda, et mida täpselt pakkuda saadakse ja tegelikult hoida seda konkurentsi ka selles suhtes võrdne, võrdsena, et tingimusi seada selle käigus ilusasti nii, et kõik saaksid sinna nagu pakkuma tulla, et. Et ühest küljest jah, võiks öelda, et oleks väga lihtne teha checklist test ette, et seda me täpselt hangime. Tulge tooge, palun pakkuge seda, aga teistpidi seal võivad täpselt samamoodi need riskid olla.
Taas kord meelde tuletuseks sellest Mobiil -ID hankest nii palju, et üks ettevõte, kes selles osa, osales, üks Belgia ettevõte, mille nimi mulle ei, kahjuks hetkel ei meenu, nemad pakkusid PPA -le välja tegelikult sellise lahenduse, mida PPA ei tahtnud üldse saadagi ja veel küsisid miljon eurot rohkem, kui esialgu oli räägitud, et mis selle asja eest üldse saada võiks. Aga mis me ikka siin minevikus tuhlame? Vaatame tulevikku. Praegu on väljatöötamisel siis selle Eidase määruse uus versioon, mis peaks kaasa tooma, nii nagu siin on juba mainitud, digikukru. Kui kaugel me sellega oleme, mida see digikukkur meile võimaldab?
Ma ütleks nii, et seda DigiKukrut või õigemini Eidast kaks versiooni on nüüd päris pikalt nagu ette valmistatud ja sellega läheb kindlasti veel omajagu aega just selles suhtes, et see lõpuni nagu ära menetletakse. Aga käed on, või asjad on vaikselt muutumas ka käegakatsutavaks, et Euroopa Liit on teinud sellise, sellise sammu, et ühest küljest toimuvad, eks ole, juriidilised sellised nagu lõpparutelud, et seda eidasmäärust eelnõu tasandilt lukku saada, panna sinna selged kriteeriumid, millele midagi vastama peab. Ja teine asi ka see, et millal see määrus siis jõustub, kas seal on üleminekuaeg, kui jah, siis milline. Aga teisest küljest on võetud kasutusele siis erinevad sellised pilootprojektid, mis aitavad seda digikukru osa nagu praktikas realiseeruda. Kui nüüd üldse küsida, et mis asi see digikukkur või wallet on või miks ta üldse vajalik on või miks keegi peaks selle vastu huvi tundma. Noh, väga lihtsalt öeldes, tegemist on siis mobiiliplatvormil oleva lahendusega, kus sa saad hoida oma erinevaid identiteete. Näitena Eesti kontekstis tulevikus võiks hõlmata, eks ole, ID -kaarti, mobiilset juhiluba, aga mitte ainult, vaid, mitte ainult ehk siis elektrooniline identiteedi osa, vaid tegelikult hallata ka erinevaid tõendeid, soodustusi. Näitena, kas sul on õigus saada mingit toetust, on sul mingi luba, ma ei tea, Eesti näitel kalapüügiluba, on ju. Kas sul on mingeid retsepte, mida sa tahad seal hallata? Ja lisaks sellele ta võimaldab ka reisidokumente seal hoida, see on Euroopa Liidu poolt selline kasutusjuht. Ja jagada ka enda kohta andmeid, noh näitena keegi küsib, kas sa oled, ma ei tea, kaheksateist aastane, kas sa tohid mingit teenust osaleda, osutada või noh, saada, kas sa tohid kuskile siseneda. Sul on võimalik läbi selle rakenduse siis enda kontrolli all olevana jagada seda andmeid, et, et vastuvõtja saab siis vaadata sinu. Ütleme nii, et selle mobiili kaudu saab näidata, et jah, ma olen selline vanune ja see on täiesti nagu legaalne viis. Et mis on see nagu suurim kasutegur selles, kui see sellisena kõike realiseerub, on see, et ta on Euroopa -ülene, et, et Eestil tegelikult, eks ole, meil on väga kõrgne digitaliseeritus. Ja selles suhtes väga palju nagu elektroonilise identiteedi kasutust igapäevaselt. Et on neid, kes iga päev, ma ei tea, autendivad või allkirjastavad korduvalt. Aga Euroopa tasandil, kui sa nüüd noh lähed, siis tegelikult selle wallet lahendusega sa võiksid saada ligi Euroopa teenustele, seda tuleb nagu aktsepteerida. See reisidokumendi pool, eks ole, ja see kasutusjuht kindlasti meie vaates ka nagu suureneb. Ja see, kus täna selle lahendustega on, et nüüd, et see õiguslik pool ja reguleeritakse, õiguslik pool ja tehnoloogia pool hakkaksid omavahel kokku minema. On Euroopa Liit teinud selliseid erinevaid konsortsiumeid, kus siis järgmise kahe aasta jooksul valideeritakse erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, et näitena meie osaleme ka mobiilse sellise juhiloa pilootprojektis. Seal aidatakse, noh, tuuaksegi lauda erinevad sellised esmased prototüübid näiteks tehnoloogiast. Saad seal valideerida, anda tagasisidet, vaadata, kas see on selline lahendus, mille võiks võtta meie siia ülesse, integreerida siis enda ökosüsteemi ja selle kaudu nagu toimima panna. On midagi sellist, mida me peaks lihtsalt võtma sealt selle parima teadma või tegema ise. Et need hakkavad olema siis need sellised nagu valikukohad. Ja tähtis ongi see, et riigid nagu nüüd järgmise kahe aasta jooksul teevad seal nagu seda laiemat koostööd ja omavahel annavad seda tagasisidet. Et see lõpuks see lahendus tuleb selline, mis sobib nagu kõigile. Sest noh, vastasel juhul on nagu see, et sul on näiteks nõue kukkur ära teha, eks ole, digikukkur või see lahendus. Ja siis hakkavad alles osapooled nagu paika panema, et milline see nagu olla võib, et noh, enne kui keegi seda reaalselt nagu katsuda saab või sellega nagu toiminguid teha, noh, kõik võivad sellest nagu erinevalt aru saada. Aga see, kui riigid juba täna erinevaid kasutusjuhte ühiselt piloteerivad, see siis annab tegelikult selle eelistuse või eelduse, et võiks jõuda nagu parimale tulemuseni.
Enne saate salvestust vaatasin üle. Esimese artikli sellest digikukrust kirjutasin aastal kaks tuhat kakskümmend üks ja siis oli seal suurejooneliselt välja öeldud, et kaks tuhat kakskümmend kolm peaks esimene piloot juba reaalselt nagu toimima. Kas nüüd meil ongi aasta kaks tuhat kakskümmend kolm, kas see toimib või on see niimoodi, et varsti kohe toimib?
No tegelikult pilootprojektid on nagu algatatud, et selles suhtes ma ütleks, et see töö käib ja siin näiteks meie üks ekspert täna, täna viibibki ühes Euroopa riigis, kus talle peaks näitama mingisuguseid esmaseid nagu lahendusi. Aga noh, ma ütlen ka selle ära, et noh, kindlasti selle wallet projektiga on ka seda, et noh, et see ei ole nüüd nii lihtne, et mingi tehnoloogia tuleb, kõik võtke nagu kasutusele, et, et seal on kindlasti algselt ka need. Käivitus, ütleks siis challenge 'id, mis tuleb ilusasti ületada, et esiteks teha väga selgeks inimestele, et mis on need kasutusjuhud, kuidas sa seda kasutada saad, kus sa selle kätte saad, mis toiminguid sa sellega teha saad, sest noh, ainult sellest ei piisa, et sinul ja minul näiteks on see mobiilis olemas. Meil on ju vaja ka seda, et see, kelle juurde me teenust saama läheme, oskab sealt, ma ei tea, andmeid vastu võtta, lugeda, kas see on mingi QR -koodi lahendus, on see midagi muud. Et tal on see suutlikkus olemas ja, ja samamoodi ka teadlikkus. Et kindlasti need asjad võtavad oma aja ja teine asi on ka see, et nagu igasuguste lahendustega on ka see, et teda ajas ja ruumis siis uuendada ja, ja alati ka parendada, et, et see pool jääb alati sinna juurde ja ka selle noh kõikvõimalike elutsüklite ja nendega seotud küsimuste nagu haldamine sinna juurde.
Kas need piloodid, mis praegu on, need on sellised, kus ongi need ametnikud, on nad Eestist ja mujalt Euroopast, nemad siis vaatavad ja testivad ja proovivad ja katsetavad ja räägivad omavahel läbi, kuidas see kõik võiks toimida, või on plaanis ka mingit sellist pilooti, kus on nagu reaalselt, et nüüd ütlemegi välja, et kümme tuhat elanikku üle terve Euroopa Liidu, andke ennast märku ja hakkame testima reaalselt inimeste peal ka.
No kindlasti ta peaks jõudma nagu sellise reaalse prototüübini samamoodi, et, et täna need esmased sammud on noh, kindlasti see, et vaja paika panna, et milline need esimesed prototüübid välja näevad, mida sellega teha saab. Ja sinna siis tegelikult neid sihtgruppe või, või neid katsetusi juurde tuua, et nad peavad nagu sellega nagu koosmõjus käima ja kindlasti ka see, et noh, üks asi on, eks ole, välja töötatud tehnoloogia. Aga ka ütleme sinna juurde kaasata erasektori tehnoloogiafirmasid ja seda know -how'd, kes oskavad need panna erinevate süsteemidega nagu koos toimima. Et see pigem see on nagu niipidi.
Jõudes nüüd tagasi natukene eelmise jutu juurde ehk siis selle mobiil -ID juurde, hoolimata sellest, et PPA juba paar aastat tagasi tahtis meile täiesti uut mobiil -ID -d ja nagu me rääkisime, hange ei läinud kõige paremini. Siis nii palju kui mina olen aru saanud, siis praegu ongi selle digi, digikukru tõttu oleme sellises olukorras, kus siis nüüdseks vist järgmise nelja aasta jooksul ei ole tulemas meile ühtegi uut mobiil -ID -d, sest et Eesti tahab ka ära oodata ja vaadata, mis sellest digikukru lahendusest saab. Kas see vastab tõele?
Noh, ma vastan niipidi, et möödunud suvel jõustus uus Mobiil -ID leping, see on viieaastase kehtivusega. Täna see lahendus on olemas. Nüüd nende järgmiste aastatega ongi see valikukoht ja ma ütleks, et see on täna nagu valikukoht, mitte kindel nagu valik. Ehk kas mobiilitee ja kukkur teineteist täiendavad, on nad nagu, ühesõnaga, kas see on alternatiivne lahendus, et mõlemad on samaaegsed võimalused või jääbki ainult üks, ma arvan, et see näitab nagu lähiaastat, kuidas see nagu läheb. Et noh, kindel on see, et mobiilset lahendust on ka vaja, sest et inimesed nagu seda tarbivad. Kui Oleti projekt on niivõrd edukas, et tuleb peale ülipalju nagu kasutusjuhte, riik peab seda nagu välja andma, siis loomulikult tekib nagu see küsimus, et kas ja miks oleks siia vaja mobiil -ID -d eraldi nagu juurde. Aga noh, ma ütlengi, et see sõltub nüüd kõik nagu nendest järgnevatest sammudest, et kuidas see asi nagu minema hakkab ja ajakavaline, et, et meie kõige keskne küsimus on see, et kliendile tagada toimiv nagu lahendus.
Ja kuna, Martin, teie oletegi tegelikult riigi infosüsteemi ameti e -ID osakonna juhataja, siis see on, on ta ainuisikuliselt teie otsustada, millise otsuse Eesti teeb, et kas me teeme endale nii ütlemises lihtsustatult mobiil -ID kaks punkt null ja digikukru või me teeme niimoodi, et on kaks ühes lahendus?
No ma arvan, et minu asi koos siis meeskonnaga ja kõiki neid osapoole, kes sellega seotud on, samamoodi identiteedi väljaandjaga, noh, on leida see parim pakkumine, et milline see olema peaks, et, et kas see on üks või teine, et, et see.
Poliitiliselt väga korrektne vastus oli praegu.
Jah, poliitiliselt peab, peab korrektne olema, aga mis ma tahan öelda, et see noh, kõik lõpuks sõltub ka ju sellest rahakotist, et, et see kindlasti maksab. Ja minu asi on välja töötada see, et meil on olemas üks kindel nagu lahendus ja tegelikult ka need riskid siia kõrvale nagu ära manageerida. Et selleks, see ongi see, miks ma ütlen, et meil on vaja selleks ajahetkeks ehk siis, ma ei tea, järgmise kahe -kolme aasta jooksul seda kindlust, et kas digikukkur on piisavalt valmis, et nüüd ja kohe praegu siia jääda. Jah, siis ettepanek saab olla ka see, et jah, selle peale peab minema. Kui see niimoodi ei ole, siis tulebki tegelikult neid alternatiive nagu kaaluda, et.
On olemas selline asi ka nagu E -ID valge raamat, mida vist viimati uuendati aastal kaks tuhat kaheksateist, kui ma ei eksi. Ja see peaks näitama ette meie teekonna elektroonilises identiteedis järgmiseks kümneks aastaks, ehk siis sinna on veel veidi -veidi aega on minna. Mis on need asjad, mis on meile peaaegu siis tulemas?
Noh, ma pigem ütleks nii, et tegelikult täna me oleme võtnud ette selle valge raamatu uuendamise protsessi. Et kaasanud siin osapooli kogukonna tasandil, erinevad riigiasutused, erasektori osa, et käia ühiselt läbi, et kus me täna oleme, kuhu me minna tahame, et tegelikult tehnoloogia poole pealt ongi palju asju muutunud. Noh, seesama, mis siit on juba läbi läbi käinud, et Kukru pool tuleb juurde, me peame mõtlema läbi erinevad nagu sellega seotud asjad. Ja selle valge raamatu iva on see, et tegelikult kogukonnaga ühiselt nagu siis seda teekonda paika panna, et kuhu me läheme, mis on seal riskid. Ja tegelikult selle kaudu peakski tulema see, et milliseid tegevusi me näeme ette järgmise viie aasta vaates ja millised on siis need asjad, mille kohta võib ka öelda, et, et täna on need ideed tasandil, nendega nagu edasi minna ei ole. Kui küsida seda, et mis täna ja praegu, noh, juhtumas on või, või toimumas, noh, selge on see, et e -ID kasutus Eestis on laialdane nii autentimise, allkirjastamise vaates. Lahendused, mis puudutavad autentimist, allkirjastamist ja krüpteerimist, on, nagu neid on seni kasutatud, kasutatakse edasi. Peale tulemas on, eks ole, see õiguste jagamise pool. Tegelikult, mis on see challenge, on ka see, et väga palju muid lahendusi on ka turul peale tulemas, ka erasektori poolt, erinevad autentimise osad. Seal on see väljakutseks kindlasti see, et kuidas innovatsioon ja erinevad turvastandardid, reeglid omavahel koos toimima saada. Ja tänaste ja nagu kandjate osas, noh, see, mis on ära juhtunud, on see, et Mobiil -ID riigis jätkub. Smart -ID erasektori lahendus tegelikult on ka väga aktsepteeritud. Seal on väga palju tarbijaid, aga see on selline äge lahendus, lihtsasti kasutatav. Sellega saab nii avalikele teenustele ligi, et see on ära juhtunud ja noh, tegelikult, mis järgmise viie, kümne aasta vaates on nagu ka oluline ära öelda, et ega ID -kaardi edulugu jätkub noh, samamoodi, et seda täna hangitakse ja sellel on ka tegelikult väga selge tarbijaskond olemas, et see on nagu selline lühiajaline vaade.
Kas lähtuvalt sellest, et eelmine valge raamat tehti viis aastat tagasi ja seal öeldi välja, et mis järgmine kümme aastat hakkab toimuma, aga nüüd te ütlete, et juba uus raamat on väljatöötamisel, kas see tähendab, et see kümme aastat on natukene liiga palju, sest tehnoloogia areneb nii kiirelt, et viis aastat oleks selline õige,
õige aeg. Liikumas ollaks, noh, võtame trende laiemalt, eks ole, ma ei tea, rohepööre, et sellised suuremad trendid nagu ära näha, aru saada, kuidas mingi asi sinu valdkonda nagu mõjutab. Ja nüüd see viiest aastast lühem periood on tegelikult see, kus sa saad teha neid käega katsutavaid nagu tegevusi. Ega selle planeerimise loogiline samm ongi see, et sa vahepeal võtadki täiesti uuesti selle kohandamise ette, sest et noh, ka tänasest seisust vaadata ette kümme aastat, ma arvan, et me näeme seal kümne aasta vaates erinevaid nagu trende, aga me ei näe täpselt seda, et missugune lahendus sellel hetkel või kasutaja soov olemas on. Et küll aga me saame vaadata lühemaajalisest vaatest, et mingid konkreetsed asjad, mida saab ära teha, või mingid konkreetsed kasutajate ootused. Ma ei tea, mobiilsete platvormide suurem pealetulek, kasutusvõimaluste parendamine, rohkem mugavaid e -teenuseid. Et see on see, millega saab täna ja praegu ilusasti tegeleda.
Kas täna ja praegu saab tegeleda sellise asjaga nagu selleks on lähiväljaside ehk siis NFC ID -kaardil asi, mis on olnud seal juba aastaid ja mida reaalselt ei ole siiamaani korrektselt siis tööle pandud või niimoodi, et nagu me ei saaks midagi sellega teha. Kas see on asi, mis on kuskil lähiaja plaanides kirjas?
Jah, see on asi, mis on lähiaja plaanides kirjas ja millega siin tegeletakse. Alles isegi täna hommikul valmistasime ühte tegevust, hankimist ette. Et NFC puhul noh, ma lihtsalt ütleks nagu selle ära, et noh, tõepoolest seal on olnud väga palju ootuseid, et võtke nüüd kohe kasutusele. Et noh, et kui me räägime e -ID -st, siis meie asi on ka nagu tagada see, et turvalisus säilub ka seal peale seda, kui võtad NFC komponendi peale. Noh, kui me võtame ID -kaardi näite, siis noh, me peame arvestama sellega, et seal peal on ka meie privaatvõtmed, eks ole, millega siis seda e -ID -d ka rakendada. Aga tänaseks on ilusasti tehtud ära ka meie koostööpartneri, lepingupartneri Cybernetica poolt selline väga hea analüüs, mis tõi välja need võimalikud, noh, ohumomentumid, mis tuleb nagu läbi analüüsida. Tegelikult see järeldus oli see, et NFC on rakendatav, kasutatav, lihtsalt peab olema kooskõlas kõikide turvareeglitega, seal on ka teatud soovitusi, mida peab jälgima. Ja sellest lähtuvalt on ilusasti ette võetud ka see, et hetkel loomegi sellist esimest lahendusprototüüpi, et jõuda selleni, et see NFC panna autentimiseks, allkirjastamiseks tööle. Et seal peab natuke veel kannatust varuma, et meil on kõigepealt see.
No mina ütleks nii, et sellel aastal me tahame kätte saada seda käegakatsutavat pilootlahendust, Boc -lahendust ja peale seda, kui see toimib, vajadusel teha seal korrektuur, järgmisest aastast hakata seda viima baastarkvarasse.
Teate järgmine, vabandust, mitte järgmine, vaid eelmise aasta jaanuaris käisin Tartu Ülikoolis ja kohtusin seal tudengitega, kes olid teinud sellise tarkvara, mis lasebki ID -kaarti nutitelefoniga kasutada, ehk siis nad olid sellesama NFC lahenduse järele kasutanud. Kui palju te olete nende tehtud tööst võtnud nüüd üle või on mingit suhtlust teil olnud nende tudengitega üldse?
Mina tean seda, et nende tudengite tööga ja järeldustega on tutvutud ja seda poolt on sealt vaadatud. Isiklikult ma nendega jah, tõepoolest suhelnud ei ole.
Ehk siis ükski neist ei ole Riiasse juhtumisi tööle tulnud, et sedasama asja nüüd reaalsuseks ära teha?
Minu juurde kahjuks sattunud ei ole, ei saa välistada tulevikuvaadet.
Kas muidu see, mis teil hetkel töös on, peaks olema midagi analoogset, nagu nemad tegid, ehk siis võttes mängu selle RIA olemasolevad äpid, näiteks see DigiDoc4 äpp, mis mul telefonis on olemas, ehk siis seal oleks ennast see tugi sees olemas? Või see või midagi muud on see bokk, millest te räägite praegu?
Pikemas vaates jah, me jõuame sinna. Täna me võtame selle lahenduse sisse. Me teeme siin enda majas osakondade vahel koostööd ja see, kuhu jõuda tahame, on jah, see, et oleks nagu baastarkvarasse jõudnud.
Ja millal ma saan siis DigiDoc4 äpis seda kasutada?
Ei, ma olen aus, ma ütlen ära, et me teeme.
Kaks tuhat kakskümmend neli siis.
Jah, tõenäoliselt ta tuleb kas suvises või peale seda tulenevas reliisis, et, et sinna me seda viima hakkame.
Ja siis ongi lihtsalt võtan taskust ID -kaardi, panen telefonile vastu, telefon küsib mu käest PIN kahte, kui ma tahan kuskile allkirja panna.
No telefonis, telefonis jah, pead võtma, eks ole, rakenduse lahti ja läbi selle siis saad selle ära teha.
Ja siis on meil nii -öelda üks moodus veel juures, kuidas ID -kaarti veelgi mugavamalt kasutada, sest et tegelikult olgem ausad, kui sa kasutad arvutit, kus ei ole ID -kaardi lugejat, siis kanda kaasas seda lugejat on ikka väga tüütu ju.
Ta teeb elu lihtsamaks ja aitab sul asjaajamises ja toimingutes aega säästa.
Kas see, see lahendus peaks toimima või teie plaanide kohaselt toimib nii Androidi seadmetega kui ka iOS -i seadmetega?
Tänase seisuga on plaan see, jah.
Kas seal iOS -i poole peal on ka mingeid piiranguid, et Apple ütleb ette, et no seda te ei saa teha ja seda nüüd kolmandat ka veel ei saa teha või on seal ikkagi vabad käed?
Ma ei teaks niimoodi öelda, et seal on nüüd piirangud ees, et mida saab või ei saa teha, et sellisena ma nagu seda küll välja ei too, et pigem noh, ongi see lahendus tuleb nagu ära realiseerida.
Kas on veel mingeid selliseid käega katsutavaid uuendusi tulemas, olgu ta siis ID -kaardi puhul või Mobiil -ID puhul või, või mõne muu lahenduse puhul?
No on ikka ja tookski tegelikult noh välja, et mida, mida nagu hea välja tuua, on noh ka see, et me arendame tegelikult krüpteerimise poolt edasi. Et täna, eks ole, ID -kaardiga on võimalik kasutada C -Doc tarkvara, krüpteerimistarkvara. See lahendus on omal ajal töötatud välja selliseks lühiajalise krüpteerimislahendusena. Eesmärk oli siis see, et sa saad oma andmed ära krüpteerida, kiirelt saata näiteks e -kirjaga kuskile edasi. Võib -olla noh, maandada, mõelda ja maandada seda riski, et keegi võtab selle e -kirja kuidagi vahelt, eks ole, või see kuidagi lekib, aga sinu andmed on seal kaitstud. Aga sellega praktika poole pealt on tulnud välja see, et seda lühiajalist lahendust on kiputud kasutama pikaajaliselt, ehk need krüpteeritud failid salvestatakse sellisena ära. Hiljem võib -olla neid failid ei tõstetagi kuskile ringi, vaid jäetakse sinnasamasse krüpteeritud konteinerisse. Ja, ja sellest on tulnud nagu juhtumeid, kus osapooled hiljem sellele ligi ei pääse, kui sul, eks ole, ID -kaarti enam ei ole, oled vahetanud, et see on seotud konkreetse kaardiga. Ja sinna me tegelikult teemegi sellist nagu pikaajalisemat krüpteerimise lahendust, et sul olekski võimalik, nimetame siis seda C -Doc -8, ka see on sellel aastal pool projektist on ära tehtud, seal on veel pool projekti ees. Ehk siis kusagil millalgi alates seal aastal kaks tuhat kakskümmend neli, ütlen kohe ära, ärme räägi esimesest jaanuarist. Et jõuda selleni, et sul on võimalik seda pikemaajaliselt säilitada ja kasutada, et püüame lahendada seda muret ka. Et oleme poolel teel, aga palju on veel minna sellega.
Kas see on selline asi, mida te ise olete nagu Riia sees kogenud, et sellist asja võiks olla või on nii -öelda reaalsed kasutajad andnud tagasisidet?
Kasutajad andnud ka tagasisidet, et noh, igaüks me võime anda nagu individuaalselt, on ju, aga tegelikult on tulnud ka erinevatelt näiteks asutustelt, ettevõttelt. Et on ka see, et noh, paljud on seda oma turbes nagu, infoturbes nagu rakendanud ja sealt nagu tekitanud neid kasutusjuhte, et või kasvõi kõige lihtsamad asjad, et kus mõnes organisatsioonis on see lahendus töös, et mingi failid krüpteeritakse ära. Mingi aja pärast selgub, et neid on vaja uuesti kasutada ja avastatakse näiteks, et isik, kellele, kelle nimele see krüpteeriti, enam ei tööta neil. Et see on nüüd see pool, mida me kõik üritame nagu lahendada ja ma arvan, et see on nagu väga hea lahendus, kuna see pikaajalisus, noh, me räägime ikkagi nagu, ma ei tea, aastakümneteks, et on võimalik nagu neid dokumente kätte saada. Et ta koosneb kahest osast, üks on kogu see nagu transpordi krüptograafia ja teine ka see säilituse pool, et, et sellega toimetame. Jah, ja võib -olla noh, kui küsida veel, et mis asjad on need, mida, mis on nagu lähiajal juhtumas või tegemas, et noh, avaliku sektori vaates me oleme, eks ole, seda SSO teenust areldanud, single sign only. Et siin on nagu see lahendus on nagu valmis saanud, aga noh, see kõige parem efekt tuleb siis, kui selle lahendusega võimalikult palju valitsussektori asutusi liitub. Et, et sul on võimalik siis ühe autentimisega kasutada nagu erinevaid teenuseid ja, ja siin kindlasti teeme asutustega koostööd ja seda teadlikkuse tõstmist, et sinna võimalikult palju nagu kliente juurde tuleks. Et kliente tuleb, lihtsalt see suurem efekt tulebki nagu sellise lumepalli veeremisega, et mida rohkem sul kliente on. Aga ka kõik muud teenused ja, ja, ja ka kõik need digidokid, et, et selles valdkonnas on nagu hea välja öelda või noh, peab arvestama seda, et noh, et ükski lahendus, ükski lahendus ei ole nagu valmis täna ja nüüd. Et kõik meie, ma ei tea, kasvõi head edulood nagu tara ehk siis keskne autentimisteenus. DigiDoc ütlesite ise ka, et DigiDoc4 on ju, et nendega on nagu järjepidev töö ja seal nagu pidevalt seda uuendusi, elushoidmist, sellise tsükli kulusid ja ettenähtavust me teeme.
Ehk siis lõpuks saime teada, et ei tee, osakond ei tegele mitte siis selle ID -kaardiga seonduvad, aga Mobiil -ID -ga seonduvad, vaid ongi DigiDoc, on teie pärusmaa, see single sign on, et kui nüüd peagi kohe -kohe tuleb uus terviseportaal, et me saaks seal liikuda näiteks eesti .ee -sse ja vastupidi, et teil on nagu neid teemasid väga palju siis?
Jaa, et me ruttasime võib -olla intervjuus kohe jah ette siin ID -kaardi baasil lahendustest, et neid noh, võib -olla olekski pidanud sellest alustama. Et millega me tegeleme, et üks asi on, eks ole, nagu ma ütlesin, erinevate tarkvaralahenduste pool. Aga tegelikult noh, me pakumegi keskseid autentimisteenuseid, digitaalallkirja serverteenuseid, mis on siis valitsussektoris võimalik allkirjastamist teha, siis kogu see tarkvaraarendus, digidokkidega seondus. Siis see oskus teab usaldusteenuste kontekstis, just seesama tehniline pool, et koostöös Politsei - ja Piirivalveametiga, et kui siin erinevaid dokumendihankeid tehakse, et kuidas see usaldusteenuse pool seal panna. Ja tegelikult kogu see kompetentsi pool ka, et oleme seotud ka Euroopa Liidu erinevate töörühmade koostöökogudega, et kui me räägime näiteks riiklikest autentimisskeemidest, siis selle eestvedamine on meie pärusmaa.
Ma nüüd natukene torgiks ka, võib -olla küsiks ebameeldiva küsimuse. Aastaid tagasi RIA -l oli selline suhtlus siis Eesti Pimedate Liiduga, kuna DigiDoki tarkvara ei toetanud ekraanilugereid. Kuidas olukord täna on? Kas te arvestate kõigi inimestega?
Ehk siis kui ma peaks arvutis panema ekraanilugeja tööle, siis ta oskab mulle kõiki nuppe öelda, kus, kus, mis on.
Seda me jääme proovima, aga kahjuks tänasesse salvestusse. Salvestusse see tulem ei jõua, küll jõuab kindlasti see tulem, kui ta on negatiivne, ütlen ette, kui ta on negatiivne, sest ega ju ajakirjandus positiivsetest asjadest ei räägi, eks see oli väike nali praegu, jõuab geeniusesse. Aga täna siis kriitilise intsidendi podcast 'is saime teada seda, et kaks tuhat kakskümmend neli, kunagi aastal kaks tuhat kakskümmend neli, saame me lõpuks hakata ID -kaarti kasutama ka mobiiliseadmete peal, ehk siis olgu selleks sinu iPhone, sinu, ma ei tea, Google 'i telefon või mis muu, mis jooksutab Androidi või iOS -i siis. Tänases saates oli külas Riigi Infosüsteemi Ameti e -ID osakonna juhataja Martin Lambing. Ma tänan siia tulemast ja uuel nädalal, uuel nädalal on juba uued teemad ja uued külalised. Mina olin saatejuht Ronald Liive.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]