Kuule, siin ma aus vastus on, et siin ma jään nagu, nagu vastuse võlgu, eks ole, et pigem vist mitte, et need on lihtsalt nagu kaks erinevat võimalust, et mina kasutan kõiki kolme, et olles, olles aastaid olnud inimene, kes peab päris palju allkirja andma, siis ja soovitan seda kõigil teistel ka, et see hoiab nagu selle, nii -öelda ei pane muna ühte korvi ja, ja võimaldab nagu digiriigis, ikka juhtub asju. Me mäletame, meil oli ID -kaardi kriis, Mobiil -ID -ga on, on aeg -ajalt raskusi olnud. Aga noh, mis on nagu, nagu rõõmustav, on, on see, et seda mainitud kriisi juurde nagu tagasi tulles, et, et toona olles mitte tehnoloogia eest otseselt vastutav, kui see kaks tuhat seitseteist meil juhtus, siis tehti selline, et avalik sektor ja, ja olulised ka ettevõtted oleksid siis nagu ühes inforuumis. toimus selline nii -öelda kriisijuhtimise staap, sai siis alguses iga päev hiljem natuke suurema sagedusega kokku. Ja see oli üks esimesi küsimusi, mis tekkis ju esimeste päevade jooksul, oli see, et mäletavasti puudutas see ikkagi suurt hulka inimesi, et umbes seitsesada tuhat inimest, kas pidi siis kaardi või ära vahetama või tarkvarauuenduse tegema. Ja et kuidas siis nagu reageeritakse ja, ja minu, minu jaoks olles siis toona presidendi kantselei juht kaasati ka meid sinna juhtgruppi, et me oleksime siis nagu või, või sünkroniseerimisringi, infosünkroniseerimisringi, et me oleksime ka kursis vajadusel. Ja mis oli rõõmustav kommunikatiivses võtmes oligi see, et kui see nii -öelda see avalik nagu narratiiv või lugu või kuidagi nii -öelda käima läks meedias ja ka sotsiaalmeedias, siis inimesed ei öelnud, et, et me ütlesime selle algusest peale, et see asi ei tööta ja pange see värk nüüd kinni. Mis oleks olnud tõenäoline stsenaarium väga paljudes Euroopa riikides. Eesti inimesed, Eesti avalikkus, Eesti meedia ütlesid, kuulge, tehke see korda. Ja, ja lihtsalt tehke see korda, sest me olime juba nagu tunnetanud seda, mida me tegelikult igapäevaselt sellest kasu saame. Ja noh, see andis nagu sellise veendumuse, eks ole, et me, me mitte lihtsalt ei räägi, et meil on digiriik, vaid meil päriselt on, inimesed tahavad seda, meil on sellest kasu. Ja, ja loomulikult tuleb seda siis üritada igakülgselt hoida.
No eks neid inimesi on nagu mitmeid, aga, aga võib -olla nagu isiklikus plaanis tausta avada, et siis ma jah, ma ei ole, ei ole tehnoloogiasektoris töötanud inimene, et nagu ma ütlesin, koodi, koodi kirjutamine, koodi kirjutaja ma kahjuks ei ole. Võib -olla oleks kunagi teinud teised karjäärivalikud, kui oleks teadnud, milliseks see maailm kõik, kõik areneb. Aga, aga mis olnud see olnud, aga ma olen kindlasti tehnoloogiahuviline inimene olnud ja see on võimaldanud mul üsna kiiresti ka, ka sisse elada, et, et ma olen jälginud tehnoloogiamaailmas toimuvat, ütleme siis sellise harrastusena kogu oma, noh, teadlikku elu. Et, et, et võib -olla see on siis kuskilt sealt, ma ei tea, vanaisast pärit, kes, kes ehitas jooniste järgi kunagi Ida -Virumaal ajakirjast võetud jooniste järgi rehepeksumasina, müüs selle maha, ostis endale auto ja hakkas ise vedama ja, ja siis kui, kui meie esimene toonane vabariik õnnetult lõppes, oli tal juba seitseteist sellist veoautot, see oli Ida -Virumaal. Et, et, et see oli see toonane nii -öelda tehnoloogia justkui, kui viimane sõna. Aga loomulikult need inimesed, kes, kes töötavad nii majandus - ja kommunikatsiooniministeeriumis kui, kui seal allasutustes, et, et nemad on minu teadmise allikas. Aga mul on ka aktiivne suhtlusringkond tehnoloogia ettevõtjate hulgas ja, ja eilegi näiteks viibisin väga toredal üritusel Vabamus, kus siis üks Tartu Ülikooli ja ühe rahvusvahelise nii -öelda liikumise koostööprojekt. Mis ennekõike on süva, suunatud siis süvatehnoloogiate, süvatehnoloogiate jõudmisest nii -öelda ülikooli seinte vahelt reaalsesse ettevõtlusesse. Et sellise mentorlusprogrammi esimese aasta kokkuvõtteid tehti ja, ja, ja sealgi oli, oli väga huvitav rääkida nii, nii nende mentoritega, eks ole. kui, kui Sten Tavinkiviga, kes on siis eraettevõtluse poolest, Sten ja, ja Taavi firma on siis seal üks toetajatest, et niisugune suurepärane näide, kus siis, ja ka Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium on siis üks toetajatest, nii et selline kolmandik, kolmandik, kolmandik, väga hea näide era - ja, ja avaliku sektori koostööst.
Jaa, kindlasti tahaks, kus see täpselt see tasakaalupunkt on, see selgub töö käigus, aga, aga seda ei ole loomulikult võimalik ignoreerida. Aga noh, Eesti puhul on seal nii palju kattuvusi, et, et ja just seda, mitte selle tõttu, et me oleks nagu kuidagi, me oleme mõnes mõttes erilised, eks ole, et kuna meil on nagu digivõimekusi, mida teistel ei ole. Et noh, ütleme seal on üks projekt, kuda, kuidas me tahaks, no mida üldse majandusvaldkonnas, hakkame siis sedapidi nagu, nagu, nagu tegelema, et inimesed väga sageli ütlevad või noh, niisugustes poliitilistes debattides käib ka läbi sihuke fraas, et paneme majanduse käima või, või noh, lahendus on see, et tõmbame majanduse käima või, noh, et mis asi see siis on, et mida see tähendab. Ja ja et sellise loosungina hea küll, et noh seda võib võib -olla kõige -kõige lihtsam tõlgendus on see, eks ole, et valitsus hakkab tegema mastaapselt otseinvesteeringuid mingisugustesse sektoritesse, eks ole, maksma laustoetusi ja nõnda edasi. Ja ma ütleks, et see on noh väga minu nii -öelda majanduslikud vaated või nagu öeldakse, economic beliefs, et päris nagu tõsi ja täppisteadus see ei ole, aga need on pigem mudelid ja teooriad, mida me usume. Et et mina usun seda, et see ei tööta. Et ja järelikult tekibki küsimus, et kuidas me siis saame sellesse nii -öelda majanduse edenemisse panustada. Ja noh, Eesti kontekstis siis on, on digiriigil seal ju fundamentaalne roll, eks ole, et me jõuamegi sinna välja, et, et see aitab meil teha nagu võib -olla võimalikult head ettevõtluskeskkonda ühelt poolt. Ja, ja, ja teisipidi noh, kui tuua nagu näiteid, et mis see võiks olla, üks projekt oli seesama ettevõtja digivärav, võib -olla teine projekt, mis on töös nimega reaalaja majandus, et kus me jällegi saame nagu Eestis teha, aga olla eestvedajateks teistele. Et kuna meil on, me kogume üsna palju, kogume üsna palju andmeid ja meil on võimekus neid vahetada, eks ole, läbi X -tee suhteliselt nagu hästi standardiseeritult. Me juba oleme sinna nii -öelda läbi oma selle eestvedamise, eks ole, see, see, see projekt ei ole ju üksnes ainult Eesti oma, et ta on antud siis sellele nii -öelda NIIS -ile või, või Noorik Institute of Interoperability 'ile nagu, nagu vedada. Et, et kui kõiki neid nii -öelda fakte seal kogumis vaadata, mis meil põllu peal eksisteerivad, siis me üritaks, teine asi, mida tõugata siis või ettevõtluskeskkonda paremaks teha, on see, et, et vedada ees siis seda nii -öelda andmevahetuse võimalikult laia kasutust ja seda siis mitte enam avalikus sektoris, vaid, vaid ennekõike just erasektoris. Et, et ka seal noh, nii -öelda siuksed arenguhüpped toimuks. Et see on see siis noh, millised, lihtsalt tuues näiteid, kuidas nagu saaks majandust nagu käima tõmmata. Aga vastates sinu küsimusele, jah, et üritaks siis leida seal, seal sellise mõistliku tasakaalu. Ja ja loomulikult ei saa siin noh Eesti majanduse puhul rääkida ainult ainult tehnoloogiasektorist, et et ühe ühe tõsise riigi majanduse vundament on ikkagi tööstuses ja ja kui vähegi on võimalik kaasa aidata sellele, et Eestis tööstus, tõsi tööstus, mis toodab võimalikult palju lisandväärtust ja siin tulevad jälle digiteemad sisse, siis loomulikult üritaks ka sellele kaasa aidata.
Pilvemäärust ma tean küll, jah, et, et see on üsna, üsna oluline asi, aga noh, kuhu ma tahtsin, selle, see üldülevaade on mul olemas kogu sellest temaatikast, et, et noh, see jah, Eesti kontekstis see on prioriteet, aga mul ei ole praegu nagu, nagu lauale panna, eks ole, konkreetset plaani, et nii me täpselt läheme. Ja, aga küll on aga mul nagu selline sisemine veendunus toimunud selle nii -öelda esimese ringi briifide jooksul. Et nagu ma ka üritasin öelda, eks ole, et meil ei ole asi nagu hull, et me ei pea nagu tormama või nagu paanitsema selle pärast, aga pigem on see siuke evolutsiooniline tegevus, eks ole, et kaasas käia sellega, mis, mis, mis elu meile lauale võib tuua. Pilvemäärusega on selline seis, et see on noh ju olemuslikult valmis, et on sellisel viimasel olulisemal kooskõlastusringil. Ja ja eks tema nagu põhi põhifunktsioon on see, et tegelikult anda siis nendele, kellel see vajadus on, ette selline reeglistik, et mida peab silmas pidama selleks, kui sa kolid oma teenustega pilve ja noh ennekõike siis, kui see pilv on kommertspilv. Et et et seda on ka samamoodi näidanud see Ukraina kogemus, et et noh praegu me oleme sellises faasis, kus ka see nii -öelda avaliku ja erasektori koostöö saab nagu sihukese uue tähenduse või uue sellise boost 'i, et et see lääne noh tugevus ongi selles, et meil on loodetavasti tark riik ja tugev erasektor, mis aeg -ajalt, eks ole, ka noh üksteise suunas. Nii -öelda kriitikat teevad, aga päeva lõpuks tagab see selle, et, et kriitilistel hetkedel on meil olemas vajalikud teenused ja vajalik võimekus.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]