Tere tulemast kuulama podcasti, kus me uurime ja puurime Eesti digiriiki, tema kõigi võimalike nurkade ja tahkude alt ja kes oleks parem inimene sellest rääkima, kui mitte majandus - ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Tere tulemast stuudiosse! Tere! Jätsin sellise pika sissejuhatuse ära, kuna ministritel on alati aega väga vähe, nii et asume teemade juurde ja mainin ära ka, et mina olen saatejuht Ronald Liive. Sel päeval, kui me seda saadet salvestame, saab täpselt kuu aega sellest, mil teist sai minister. Kuidas see kuu aega läinud on?
No ma usun küll, et ega siin ju selles mõttes mingit fundamentaalset pööret ei toimu, et Eesti on olnud digiriik ja jääb digiriigiks ja see on meie tugevus nii sisuliselt kui ka vormiliselt, et noh sisulise all pean ma eelkõige seda silmas, et et me tõepoolest saame head avalikku teenust. Loomulikult saab kõike paremaks teha ja sellest võib -olla räägiks hiljem pikemalt. Aga igaüks meist on, kes on pisut kogenud avalikku teenust siis väljaspool Eestit, siis tagasi tulles ikkagi hingab kergendatult. Seda nagu ühelt poolt ja teiselt poolt on noh, kõik see muutub järjest komplitseeritumaks ja komplitseeritumaks. Ühelt poolt noh, tehnoloogia areneb, on sellised nii -öelda objektiivsed väljakutsed, nii -öelda AI eskaleerunud areng, aga teiselt poolt see rahvusvaheline julgeoleku kontekst, see, mis, et, et nii -öelda sõda ei ole ju sõda enam füüsiliselt, et üks sõdur on ühes kaevikus ja teine teises ja kindralstaabis, vaid see on mastaapne, laiaulatuslik tegevus ja, ja ka nii -öelda digimaailmas või siis küberrindel. Nii et et see kõik on nii nagu ta on ja ja ütleks, et et Eestis on sellega ei ole asjad halvasti, on isegi hästi, aga loomulikult me peame hoidma temposid, et selles tegelikult võidujooksus oma digiriiki kaitsta. Et, et kui kedagi on julgus rünnata, siis ikkagi digiriike ja, ja me oleme seal noh, selles mõttes nagu mõlemat pidi rindejoonel, et me oleme Ukraina tugev toetaja koos teiste nii -öelda oma samameelsete partneritega ja teisipidi oleme sellest seltskonnast kõige digitaalsem, nii et me peame olema väga valmis. Ja, ja mul on küll selline veendumus, et, et Riia on selleks valmis ja, ja vabariigi valitsus ja IT -minister loomulikult toetab teda selles.
Kuule, siin ma aus vastus on, et siin ma jään nagu, nagu vastuse võlgu, eks ole, et pigem vist mitte, et need on lihtsalt nagu kaks erinevat võimalust, et mina kasutan kõiki kolme, et olles, olles aastaid olnud inimene, kes peab päris palju allkirja andma, siis ja soovitan seda kõigil teistel ka, et see hoiab nagu selle, nii -öelda ei pane muna ühte korvi ja, ja võimaldab nagu digiriigis, ikka juhtub asju. Me mäletame, meil oli ID -kaardi kriis, Mobiil -ID -ga on, on aeg -ajalt raskusi olnud. Aga noh, mis on nagu, nagu rõõmustav, on, on see, et seda mainitud kriisi juurde nagu tagasi tulles, et, et toona olles mitte tehnoloogia eest otseselt vastutav, kui see kaks tuhat seitseteist meil juhtus, siis tehti selline, et avalik sektor ja, ja olulised ka ettevõtted oleksid siis nagu ühes inforuumis. toimus selline nii -öelda kriisijuhtimise staap, sai siis alguses iga päev hiljem natuke suurema sagedusega kokku. Ja see oli üks esimesi küsimusi, mis tekkis ju esimeste päevade jooksul, oli see, et mäletavasti puudutas see ikkagi suurt hulka inimesi, et umbes seitsesada tuhat inimest, kas pidi siis kaardi või ära vahetama või tarkvarauuenduse tegema. Ja et kuidas siis nagu reageeritakse ja, ja minu, minu jaoks olles siis toona presidendi kantselei juht kaasati ka meid sinna juhtgruppi, et me oleksime siis nagu või, või sünkroniseerimisringi, infosünkroniseerimisringi, et me oleksime ka kursis vajadusel. Ja mis oli rõõmustav kommunikatiivses võtmes oligi see, et kui see nii -öelda see avalik nagu narratiiv või lugu või kuidagi nii -öelda käima läks meedias ja ka sotsiaalmeedias, siis inimesed ei öelnud, et, et me ütlesime selle algusest peale, et see asi ei tööta ja pange see värk nüüd kinni. Mis oleks olnud tõenäoline stsenaarium väga paljudes Euroopa riikides. Eesti inimesed, Eesti avalikkus, Eesti meedia ütlesid, kuulge, tehke see korda. Ja, ja lihtsalt tehke see korda, sest me olime juba nagu tunnetanud seda, mida me tegelikult igapäevaselt sellest kasu saame. Ja noh, see andis nagu sellise veendumuse, eks ole, et me, me mitte lihtsalt ei räägi, et meil on digiriik, vaid meil päriselt on, inimesed tahavad seda, meil on sellest kasu. Ja, ja loomulikult tuleb seda siis üritada igakülgselt hoida.
Jah, no võib -olla esimese asjana ütleks, et tark ei torma, kuigi ma just hiljuti rääkisin, et maailm areneb nagu tohutu kiirusega, aga ütleme siis niimoodi, et tormata tuleb ka nagu targalt. Et, et ma ei näe, ei ole selle kuu aja jooksul näinud noh, nii -öelda siis praktiliselt siis sinna sisse minnes, eks ole, et meil oleks selliseid asju, kus tulekahju oleks selline, et tuleks kohe see kustuti haarata seinalt ja tormata, tormata kustutama. Et, et pigem on see projekt sellisem ulatuslikum, mille me tahaks ette võtta ja, ja ma arvan, et see projekt on või ettevõtmine on päris nagu küps mitmes mõttes ja me siis selgitaks seda niimoodi, et, et noh, selle saate kuulajad kindlasti teavad seda, et, et ega laiemalt ka inimesed on ilmselt tunnetanud, et eks elu käib ikka selliste tsüklitena. Ja neid tsükleid on nagu erinevaid, on majandustsükkel ja on mingid isik, isikliku elu tsükkelid ja, aga loomulikult on ka niisugune tehnoloogiatsükkel ja, ja see meie digiriik areneb nagu, nagu natukene sellises oma, eks ole, digiriigi arengutsüklis, noh, mida siis mõjutab loomulikult see tehnoloogia arengud, aga ametkonna valmisolek, eks ole, ja, ja üldised trendid maailmas või sellised nii -öelda mega, megatrendid. Ja minus on küpsenud arusaamine, et me oleme tegelikult selle digiriigi arengus nii -öelda uue tsükli alguses. Et, et need otsused, mis kunagi, ennekõike see üheksakümnendate lõpus, aga väga paljus kahe tuhandendate alguses tehti, et me kõik teame, et need otsused olemuslikult olid õiged ja targad. See nii -öelda superstruktuur või arhitektuur, mis meie digiriigile on, et, et punkt üks universaalne andmevahetuskiht, et me saame oma andmeid vahetada ja teine, et meil on nii -öelda singulaarne tugev identiteet. Et see on andnud nagu väga tugeva vundamendi selle arendamiseks. Ja meil õnnestus see kõik väga kiiresti ja hästi, sest olid julged poliitikud ja targad tehnoloogid. Aga kolmas asi oli ka see, et midagi ei olnud ees ja mitte kellelgi ei olnud mingisuguseid ootusi. Ja nüüd on ta siis nagu inimesed olid valmis, avatud, raha ka väga palju ei olnud, eks ole, et, et mingisuguseid noh, nii -öelda füüsilisi teenuseid väga uhkelt välja arendada ja kõik need faktid kogumist tingisid selle, et me saime nagu väga hea stardi. Ja nüüd on see asi nagu küpsenud kakskümmend aastat, eks ole, nagu asjad ikka, noh, tekivad mingid arendused, siis mingil hetkel selgub, et tehnoloogia on oma nagu arengus edasi läinud, aga me oleme juba miljoneid maksnud selle eest. Tekivad sellised taakvara ja pärandvara küsimused, siis tekivad inimesed, kellel on mingisugused nii -öelda teenused ja projektid, mida nad edendavad ja, ja nad saavad aru, et, et kui see ära lõpetatakse, siis võib -olla lõpeb ka nende töö ära. Ja noh, see on kõik siuke loomulik nagu eluosa ja see kõik küpseb ja küpseb. Ja nüüd mulle tundub, et me oleme, või ma olen kindel tegelikult selles, et, et nii Eesti kakssada erakonnana, kelle, kelle valimisprogrammis see ju oli, kui ka Vabariigi Valitsus või see koalitsioon nagu laiemalt tegelikult toetab seda vaadet, et me oleme valmis minema nagu selles tehnoloogia arengus uuele ringile. või digiriigi arengus. Ja see ei saa, ole loomulikult asi nagu iseeneses, me teeme seda selleks, et need teenused, mida me riigina osutame, aga ka selleks, et see koostöö ja Eesti digiriigi edu alus on ka selles, et meil on algusest peale olnud väga hea koostöö erasektoriga, eks ole. Me kõik teame, et pangad ja telkod olid need, kes väga tugevalt kaasa tulid ja see meil selle nii -öelda ulatuse või penetratsiooni tegelikult lõi, mille üle me nii uhked oleme ja mis võimaldab sellel riigil töötada. Et, et me kõik koos läheme uuele ringile ja, ja, ja see harjutus on meil nagu tõsimeelselt plaanis. Ja mis siis selle eesmärk on, ongi see kuulus personaalne riik. Ja mida see tähendab digiriigi võtmes, on see, et me paneme selle keskme, keskmesse inimese ja tema vajadused. Ja selle inimese võib seal asendada ka sõnaga ettevõte või ka mittetulundusühing. Aga et suunatud on ta siis ennekõike sellele, et kõik need teenused, mida riik läbi nende andmete, mis meil on ja mida me oleme suutelised vahetama, et veel kord läbi vaadata ja leida üles need kohad, kus seda saab teha tehnoloogia, nii arenenud tehnoloogia võtmes sujuvamaks ja paremaks, aga ka lõhkudes mingisuguseid seinu, mida seal vahel on tekkinud. Ja, ja see on see, kus siis nii -öelda majandus ja, ja tehnoloogia eest vastutav minister saab olla eestvedaja ja taganttõukaja. Aga lõplikult või noh, tervikuna me õnnestume siis, kui, kui teised ministeeriumid või valdav enamus nendest tuleb nagu kaasa. Ja seda me siis tegelikult tahakski teha ja, ja ettevalmistused selleks käivad, et siin on, ütleme, on selliseid pakilisemaid asju noh, kahekümne, kahe tuhande kahekümne neljanda aasta kontekstis ja eelarve kontekstis ja me teame, et, et on läinud nii, et, et paraku, et, et me oleme siin mõnda aega elanud üle oma võimete ja see asi on vaja nagu kontrolli alla saada, see on nagu sihuke esimene tõsine, tõsine sissevaade asja. Aga alates sügisest, siis vaadates juba nii -öelda riigieelarve strateegia ja riigireformi kontekstis kaugemale, tahaks siis teha selle, selle tõsisema, tõsisema jõupingutuse ka ära. Ja jällegi seda kõike tehakse sellest, selle personaalse riigi teine aspekt on siis see, et, et kõik see suhtlus nii -öelda riigiga või ka meil omavahel või, või ettevõtetel omavahel, mis on vajalik, oleks võimalikult häireteta ja sujub. See, et me isikutena saaksime keskenduda, mitte no või võtame ettevõtte näite, et, et just käisime siin hiljuti nii -öelda need numbrid läbi, läbi, et on kolmkümmend kuus erinevat sisenemispunkti ettevõtte jaoks digiriiki ja seal osutatakse mingit umbes sada viitekümmend kuute teenust. See on nagu üks selline noh, vaatenurk asjale. Kas
Jaa, ei sellele, sellele küsimusele ma hetkel detailset vastust ei anna, et see on tõepoolest töö, mis seisab ees. Et, et noh, see laiem vaade on, on, on loomulikult see, et Eesti digiriigi toimimine peab olema tagatud. Nii turvalisuse mõttes, see tähendab, eks ole, küberturvalisus, kogu see, need printsiibid peavad saama nagu piisavalt rahastatud, eks ole, kui ka siis nagu see üleüldine digiriigi areng ja selleks vajalikud nagu tehnoloogiad. Et aga noh, olemuslikult võib öelda, et jah, see raha tuleb riigieelarvest, milliste mudeliteni me nende arutelude käigus jõuame, ei, ei oska veel öelda. Ja noh, nagu siin selle saate algupoolel juttu oli, et, et tahaks vaadata sellele küsimusele koos siis teiste ministeeriumitega ja nende IT -majadega, noh, mis on teiste ministeeriumite alla jäänud kompleksselt otsa, et kuidas me seda optimaalselt teeme. Ja noh sügisest ütleme see ongi selline tervikprotsess, mis siis noh tegelikult juba on käivitunud, aga siis sügisest läheb sellisesse sellisesse nii -öelda laiemasse formaati, et see on korraga nii nulleelarve tegemine, mis siis olemuslikult on riigireformi tegemine, et mille metoodikat praegu nii -öelda metoodika versiooni üks null rahandusministeeriumis välja töötatakse ja siis ta läheb nagu sellisele laiemale arutelule. Et mille alusel me selle eelarve juppideks võtame? Noh, eelarve juppideks võtmise mõte on ikkagi ju see, et, et vaadata üle, et milliseid teenuseid riik osutab, kas see kõik on vajalik ja kui on vajalik, kas me saame seda teha paremini. Ja kui see analüüs on nagu läbi tehtud, siis sealt on nagu selge väljund Eesti kontekstis sellesse personaalsesse digiriiki. Et me saame siis nii -öelda selle protsessi käigus siis kindlasti selgub, et milliseid teenuseid meil on vaja paremini osutada, efektiivsemalt osutada, milliseid tehnoloogiaid selleks kasutada. ja milline on siis selline noh, organisatsiooniline noh, nii -öelda riist - ja tarkvaraline nagu toetus, mis selleks kõigeks vajalikuks...
Jäädes natukene selle temaatika juurde, mida on praegu mainitud sai, üks väga oluline komponent sellest, et üldse Eesti riik jääks toimima või tähendab, et Eesti riik, Eesti digiriik saaks toimida, on kõik meie sidekaablid, merealused sidekaablid, millest on ka viimasel ajal väga palju juttu olnud. Kas, kuidas ja mida teie teete selle jaoks, et, et Eesti digiriik jätkuks ka peale seda, kui mingil põhjusel, me ei tea, mis see põhjus võib olla, mõni merealune sidekaabel, mis on meie jaoks väga -väga kriitilise tähtsusega, enam ei toimi, on katki läinud?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]