Tean, et antud saadet kuulavad väga paljud riigi IT -majades töötavad inimesed ja, ja ka nende IT -majade juhid. Ja ma olen väga kindel, et nad kõik tahavad saada vastust küsimusele, mis on koalitsioonilepingus on sees ära mainitud, et baasrahastus IT -majadele tagatakse, aga saate seda täpsustada, kuidas, kellele, mis mahus... Ma toon ühe näite, eelmine aasta RIA sai just küberturvalisuse vaates sai sellise ühekordse rahasüsti ette, et võtke nüüd see e -Eesti nii -öelda küberturvalisuse pool ilusti, ilusti ette, Kas näiteks seesama rahasüst või hakkab neil olema nüüd iga -aastane või mida see täpsemalt tähendab teil?
Jaa, ei sellele, sellele küsimusele ma hetkel detailset vastust ei anna, et see on tõepoolest töö, mis seisab ees. Et, et noh, see laiem vaade on, on, on loomulikult see, et Eesti digiriigi toimimine peab olema tagatud. Nii turvalisuse mõttes, see tähendab, eks ole, küberturvalisus, kogu see, need printsiibid peavad saama nagu piisavalt rahastatud, eks ole, kui ka siis nagu see üleüldine digiriigi areng ja selleks vajalikud nagu tehnoloogiad. Et aga noh, olemuslikult võib öelda, et jah, see raha tuleb riigieelarvest, milliste mudeliteni me nende arutelude käigus jõuame, ei, ei oska veel öelda. Ja noh, nagu siin selle saate algupoolel juttu oli, et, et tahaks vaadata sellele küsimusele koos siis teiste ministeeriumitega ja nende IT -majadega, noh, mis on teiste ministeeriumite alla jäänud kompleksselt otsa, et kuidas me seda optimaalselt teeme. Ja noh sügisest ütleme see ongi selline tervikprotsess, mis siis noh tegelikult juba on käivitunud, aga siis sügisest läheb sellisesse sellisesse nii -öelda laiemasse formaati, et see on korraga nii nulleelarve tegemine, mis siis olemuslikult on riigireformi tegemine, et mille metoodikat praegu nii -öelda metoodika versiooni üks null rahandusministeeriumis välja töötatakse ja siis ta läheb nagu sellisele laiemale arutelule. Et mille alusel me selle eelarve juppideks võtame? Noh, eelarve juppideks võtmise mõte on ikkagi ju see, et, et vaadata üle, et milliseid teenuseid riik osutab, kas see kõik on vajalik ja kui on vajalik, kas me saame seda teha paremini. Ja kui see analüüs on nagu läbi tehtud, siis sealt on nagu selge väljund Eesti kontekstis sellesse personaalsesse digiriiki. Et me saame siis nii -öelda selle protsessi käigus siis kindlasti selgub, et milliseid teenuseid meil on vaja paremini osutada, efektiivsemalt osutada, milliseid tehnoloogiaid selleks kasutada. ja milline on siis selline noh, organisatsiooniline noh, nii -öelda riist - ja tarkvaraline nagu toetus, mis selleks kõigeks vajalikuks...