No ma usun küll, et ega siin ju selles mõttes mingit fundamentaalset pööret ei toimu, et Eesti on olnud digiriik ja jääb digiriigiks ja see on meie tugevus nii sisuliselt kui ka vormiliselt, et noh sisulise all pean ma eelkõige seda silmas, et et me tõepoolest saame head avalikku teenust. Loomulikult saab kõike paremaks teha ja sellest võib -olla räägiks hiljem pikemalt. Aga igaüks meist on, kes on pisut kogenud avalikku teenust siis väljaspool Eestit, siis tagasi tulles ikkagi hingab kergendatult. Seda nagu ühelt poolt ja teiselt poolt on noh, kõik see muutub järjest komplitseeritumaks ja komplitseeritumaks. Ühelt poolt noh, tehnoloogia areneb, on sellised nii -öelda objektiivsed väljakutsed, nii -öelda AI eskaleerunud areng, aga teiselt poolt see rahvusvaheline julgeoleku kontekst, see, mis, et, et nii -öelda sõda ei ole ju sõda enam füüsiliselt, et üks sõdur on ühes kaevikus ja teine teises ja kindralstaabis, vaid see on mastaapne, laiaulatuslik tegevus ja, ja ka nii -öelda digimaailmas või siis küberrindel. Nii et et see kõik on nii nagu ta on ja ja ütleks, et et Eestis on sellega ei ole asjad halvasti, on isegi hästi, aga loomulikult me peame hoidma temposid, et selles tegelikult võidujooksus oma digiriiki kaitsta. Et, et kui kedagi on julgus rünnata, siis ikkagi digiriike ja, ja me oleme seal noh, selles mõttes nagu mõlemat pidi rindejoonel, et me oleme Ukraina tugev toetaja koos teiste nii -öelda oma samameelsete partneritega ja teisipidi oleme sellest seltskonnast kõige digitaalsem, nii et me peame olema väga valmis. Ja, ja mul on küll selline veendumus, et, et Riia on selleks valmis ja, ja vabariigi valitsus ja IT -minister loomulikult toetab teda selles.
Kuule, siin ma aus vastus on, et siin ma jään nagu, nagu vastuse võlgu, eks ole, et pigem vist mitte, et need on lihtsalt nagu kaks erinevat võimalust, et mina kasutan kõiki kolme, et olles, olles aastaid olnud inimene, kes peab päris palju allkirja andma, siis ja soovitan seda kõigil teistel ka, et see hoiab nagu selle, nii -öelda ei pane muna ühte korvi ja, ja võimaldab nagu digiriigis, ikka juhtub asju. Me mäletame, meil oli ID -kaardi kriis, Mobiil -ID -ga on, on aeg -ajalt raskusi olnud. Aga noh, mis on nagu, nagu rõõmustav, on, on see, et seda mainitud kriisi juurde nagu tagasi tulles, et, et toona olles mitte tehnoloogia eest otseselt vastutav, kui see kaks tuhat seitseteist meil juhtus, siis tehti selline, et avalik sektor ja, ja olulised ka ettevõtted oleksid siis nagu ühes inforuumis. toimus selline nii -öelda kriisijuhtimise staap, sai siis alguses iga päev hiljem natuke suurema sagedusega kokku. Ja see oli üks esimesi küsimusi, mis tekkis ju esimeste päevade jooksul, oli see, et mäletavasti puudutas see ikkagi suurt hulka inimesi, et umbes seitsesada tuhat inimest, kas pidi siis kaardi või ära vahetama või tarkvarauuenduse tegema. Ja et kuidas siis nagu reageeritakse ja, ja minu, minu jaoks olles siis toona presidendi kantselei juht kaasati ka meid sinna juhtgruppi, et me oleksime siis nagu või, või sünkroniseerimisringi, infosünkroniseerimisringi, et me oleksime ka kursis vajadusel. Ja mis oli rõõmustav kommunikatiivses võtmes oligi see, et kui see nii -öelda see avalik nagu narratiiv või lugu või kuidagi nii -öelda käima läks meedias ja ka sotsiaalmeedias, siis inimesed ei öelnud, et, et me ütlesime selle algusest peale, et see asi ei tööta ja pange see värk nüüd kinni. Mis oleks olnud tõenäoline stsenaarium väga paljudes Euroopa riikides. Eesti inimesed, Eesti avalikkus, Eesti meedia ütlesid, kuulge, tehke see korda. Ja, ja lihtsalt tehke see korda, sest me olime juba nagu tunnetanud seda, mida me tegelikult igapäevaselt sellest kasu saame. Ja noh, see andis nagu sellise veendumuse, eks ole, et me, me mitte lihtsalt ei räägi, et meil on digiriik, vaid meil päriselt on, inimesed tahavad seda, meil on sellest kasu. Ja, ja loomulikult tuleb seda siis üritada igakülgselt hoida.
Üks asi, mida me geeniuses tegime enne valimisi, oli IT -ministrite või potentsiaalsete IT -ministrite debatt, kus teadupärast teid kohal ei olnud. Ja sealt on üks küsimus, mida, mida me kõigilt siis küsisime ja mida ma soovin ka teilt küsida, et ja teil on kõige parem sellele vastata, kuna teie olete nüüd reaalne see minister. Mis on Eesti digiriigi, digiriigi või IT -vaatest need esimesed asjad, sellised karjuvad asjad, mida te nüüd tahate kohe esmajoones ära lahendada, parandada, ma ei tea, kas ära lõpetada või, või täiesti uue asja luua?
Jah, no võib -olla esimese asjana ütleks, et tark ei torma, kuigi ma just hiljuti rääkisin, et maailm areneb nagu tohutu kiirusega, aga ütleme siis niimoodi, et tormata tuleb ka nagu targalt. Et, et ma ei näe, ei ole selle kuu aja jooksul näinud noh, nii -öelda siis praktiliselt siis sinna sisse minnes, eks ole, et meil oleks selliseid asju, kus tulekahju oleks selline, et tuleks kohe see kustuti haarata seinalt ja tormata, tormata kustutama. Et, et pigem on see projekt sellisem ulatuslikum, mille me tahaks ette võtta ja, ja ma arvan, et see projekt on või ettevõtmine on päris nagu küps mitmes mõttes ja me siis selgitaks seda niimoodi, et, et noh, selle saate kuulajad kindlasti teavad seda, et, et ega laiemalt ka inimesed on ilmselt tunnetanud, et eks elu käib ikka selliste tsüklitena. Ja neid tsükleid on nagu erinevaid, on majandustsükkel ja on mingid isik, isikliku elu tsükkelid ja, aga loomulikult on ka niisugune tehnoloogiatsükkel ja, ja see meie digiriik areneb nagu, nagu natukene sellises oma, eks ole, digiriigi arengutsüklis, noh, mida siis mõjutab loomulikult see tehnoloogia arengud, aga ametkonna valmisolek, eks ole, ja, ja üldised trendid maailmas või sellised nii -öelda mega, megatrendid. Ja minus on küpsenud arusaamine, et me oleme tegelikult selle digiriigi arengus nii -öelda uue tsükli alguses. Et, et need otsused, mis kunagi, ennekõike see üheksakümnendate lõpus, aga väga paljus kahe tuhandendate alguses tehti, et me kõik teame, et need otsused olemuslikult olid õiged ja targad. See nii -öelda superstruktuur või arhitektuur, mis meie digiriigile on, et, et punkt üks universaalne andmevahetuskiht, et me saame oma andmeid vahetada ja teine, et meil on nii -öelda singulaarne tugev identiteet. Et see on andnud nagu väga tugeva vundamendi selle arendamiseks. Ja meil õnnestus see kõik väga kiiresti ja hästi, sest olid julged poliitikud ja targad tehnoloogid. Aga kolmas asi oli ka see, et midagi ei olnud ees ja mitte kellelgi ei olnud mingisuguseid ootusi. Ja nüüd on ta siis nagu inimesed olid valmis, avatud, raha ka väga palju ei olnud, eks ole, et, et mingisuguseid noh, nii -öelda füüsilisi teenuseid väga uhkelt välja arendada ja kõik need faktid kogumist tingisid selle, et me saime nagu väga hea stardi. Ja nüüd on see asi nagu küpsenud kakskümmend aastat, eks ole, nagu asjad ikka, noh, tekivad mingid arendused, siis mingil hetkel selgub, et tehnoloogia on oma nagu arengus edasi läinud, aga me oleme juba miljoneid maksnud selle eest. Tekivad sellised taakvara ja pärandvara küsimused, siis tekivad inimesed, kellel on mingisugused nii -öelda teenused ja projektid, mida nad edendavad ja, ja nad saavad aru, et, et kui see ära lõpetatakse, siis võib -olla lõpeb ka nende töö ära. Ja noh, see on kõik siuke loomulik nagu eluosa ja see kõik küpseb ja küpseb. Ja nüüd mulle tundub, et me oleme, või ma olen kindel tegelikult selles, et, et nii Eesti kakssada erakonnana, kelle, kelle valimisprogrammis see ju oli, kui ka Vabariigi Valitsus või see koalitsioon nagu laiemalt tegelikult toetab seda vaadet, et me oleme valmis minema nagu selles tehnoloogia arengus uuele ringile. või digiriigi arengus. Ja see ei saa, ole loomulikult asi nagu iseeneses, me teeme seda selleks, et need teenused, mida me riigina osutame, aga ka selleks, et see koostöö ja Eesti digiriigi edu alus on ka selles, et meil on algusest peale olnud väga hea koostöö erasektoriga, eks ole. Me kõik teame, et pangad ja telkod olid need, kes väga tugevalt kaasa tulid ja see meil selle nii -öelda ulatuse või penetratsiooni tegelikult lõi, mille üle me nii uhked oleme ja mis võimaldab sellel riigil töötada. Et, et me kõik koos läheme uuele ringile ja, ja, ja see harjutus on meil nagu tõsimeelselt plaanis. Ja mis siis selle eesmärk on, ongi see kuulus personaalne riik. Ja mida see tähendab digiriigi võtmes, on see, et me paneme selle keskme, keskmesse inimese ja tema vajadused. Ja selle inimese võib seal asendada ka sõnaga ettevõte või ka mittetulundusühing. Aga et suunatud on ta siis ennekõike sellele, et kõik need teenused, mida riik läbi nende andmete, mis meil on ja mida me oleme suutelised vahetama, et veel kord läbi vaadata ja leida üles need kohad, kus seda saab teha tehnoloogia, nii arenenud tehnoloogia võtmes sujuvamaks ja paremaks, aga ka lõhkudes mingisuguseid seinu, mida seal vahel on tekkinud. Ja, ja see on see, kus siis nii -öelda majandus ja, ja tehnoloogia eest vastutav minister saab olla eestvedaja ja taganttõukaja. Aga lõplikult või noh, tervikuna me õnnestume siis, kui, kui teised ministeeriumid või valdav enamus nendest tuleb nagu kaasa. Ja seda me siis tegelikult tahakski teha ja, ja ettevalmistused selleks käivad, et siin on, ütleme, on selliseid pakilisemaid asju noh, kahekümne, kahe tuhande kahekümne neljanda aasta kontekstis ja eelarve kontekstis ja me teame, et, et on läinud nii, et, et paraku, et, et me oleme siin mõnda aega elanud üle oma võimete ja see asi on vaja nagu kontrolli alla saada, see on nagu sihuke esimene tõsine, tõsine sissevaade asja. Aga alates sügisest, siis vaadates juba nii -öelda riigieelarve strateegia ja riigireformi kontekstis kaugemale, tahaks siis teha selle, selle tõsisema, tõsisema jõupingutuse ka ära. Ja jällegi seda kõike tehakse sellest, selle personaalse riigi teine aspekt on siis see, et, et kõik see suhtlus nii -öelda riigiga või ka meil omavahel või, või ettevõtetel omavahel, mis on vajalik, oleks võimalikult häireteta ja sujub. See, et me isikutena saaksime keskenduda, mitte no või võtame ettevõtte näite, et, et just käisime siin hiljuti nii -öelda need numbrid läbi, läbi, et on kolmkümmend kuus erinevat sisenemispunkti ettevõtte jaoks digiriiki ja seal osutatakse mingit umbes sada viitekümmend kuute teenust. See on nagu üks selline noh, vaatenurk asjale. Kas
Selguse huvides küsin üle, kuna ka see ettevõtte digivärava teema on siin juba pikemat aega teemaks olnud ja ütlen välja ka, et väga paljud asjad, mis koalitsioonilepingusse said digiriigi või, või e -riigi vaatest, on tegelikult asjad, mis on juba töös, kas ma saan teist korrektselt aru, et teil on ikkagi plaan, mida, mõni siis ettevõttele või ettevõtetele suunatud e -teenus täiesti ära lõpetada või teil on lihtsalt plaanis nad konsolideerida nagu ühe mugava katuse alla?
Nüüd see on natuke keerulisem küsimus. Ütleme jaotame ta kaheks, et on see tehnoloogiline pool, mis siis on MKM -i ja, ja jällegi tema allasutuste hallata ja siis on valimiste korraldamine kui selline, see õigusruum selle ümber. Tehnoloogilist tõrget ma ei näe, et prototüüp koostöös siis Riia ja Küberneetikaga valmib siin juba suveks. See tähendab, et meil on valmisolek olemas ja see on nüüd noh, nii -öelda küsimus, mis ongi arutuseks nii valitsuses kui ka tegelikult Riigikogus. Et kas sünnib otsus seda teed minna ja sinna luua ka vajalik õigusruum ümber. Tehniliselt saab meil valmisolek olema, jah.
Varasemalt teil sellist nagu digitausta või e -riigi tausta ei ole. Kes teid igapäevaselt hoiab kursis nende arengutega või kes teid briifis, kõik need asjad, mis te siin nagu ette väga ladusalt rääkisite, et keegi on teid nii -öelda kurssi viinud temaatikaga, kes see keegi on?
Tean, et antud saadet kuulavad väga paljud riigi IT -majades töötavad inimesed ja, ja ka nende IT -majade juhid. Ja ma olen väga kindel, et nad kõik tahavad saada vastust küsimusele, mis on koalitsioonilepingus on sees ära mainitud, et baasrahastus IT -majadele tagatakse, aga saate seda täpsustada, kuidas, kellele, mis mahus... Ma toon ühe näite, eelmine aasta RIA sai just küberturvalisuse vaates sai sellise ühekordse rahasüsti ette, et võtke nüüd see e -Eesti nii -öelda küberturvalisuse pool ilusti, ilusti ette, Kas näiteks seesama rahasüst või hakkab neil olema nüüd iga -aastane või mida see täpsemalt tähendab teil?
Jaa, ei sellele, sellele küsimusele ma hetkel detailset vastust ei anna, et see on tõepoolest töö, mis seisab ees. Et, et noh, see laiem vaade on, on, on loomulikult see, et Eesti digiriigi toimimine peab olema tagatud. Nii turvalisuse mõttes, see tähendab, eks ole, küberturvalisus, kogu see, need printsiibid peavad saama nagu piisavalt rahastatud, eks ole, kui ka siis nagu see üleüldine digiriigi areng ja selleks vajalikud nagu tehnoloogiad. Et aga noh, olemuslikult võib öelda, et jah, see raha tuleb riigieelarvest, milliste mudeliteni me nende arutelude käigus jõuame, ei, ei oska veel öelda. Ja noh, nagu siin selle saate algupoolel juttu oli, et, et tahaks vaadata sellele küsimusele koos siis teiste ministeeriumitega ja nende IT -majadega, noh, mis on teiste ministeeriumite alla jäänud kompleksselt otsa, et kuidas me seda optimaalselt teeme. Ja noh sügisest ütleme see ongi selline tervikprotsess, mis siis noh tegelikult juba on käivitunud, aga siis sügisest läheb sellisesse sellisesse nii -öelda laiemasse formaati, et see on korraga nii nulleelarve tegemine, mis siis olemuslikult on riigireformi tegemine, et mille metoodikat praegu nii -öelda metoodika versiooni üks null rahandusministeeriumis välja töötatakse ja siis ta läheb nagu sellisele laiemale arutelule. Et mille alusel me selle eelarve juppideks võtame? Noh, eelarve juppideks võtmise mõte on ikkagi ju see, et, et vaadata üle, et milliseid teenuseid riik osutab, kas see kõik on vajalik ja kui on vajalik, kas me saame seda teha paremini. Ja kui see analüüs on nagu läbi tehtud, siis sealt on nagu selge väljund Eesti kontekstis sellesse personaalsesse digiriiki. Et me saame siis nii -öelda selle protsessi käigus siis kindlasti selgub, et milliseid teenuseid meil on vaja paremini osutada, efektiivsemalt osutada, milliseid tehnoloogiaid selleks kasutada. ja milline on siis selline noh, organisatsiooniline noh, nii -öelda riist - ja tarkvaraline nagu toetus, mis selleks kõigeks vajalikuks...
Aga suvel noh, esimene august on meil tähtaeg, mis tegelikult terendab ees selle kahekümne neljanda aasta eelarve tegelikult kärpekohtade leidmisel, nii et, et see kindlasti ei ole, ei kuulu meeldivate ülesannete hulka, et aeg -ajalt justkui noh, nagu peegeldub, peegeldub kuidagi juba sellist vaibi nii -öelda meediast vastu, et, et see just nagu oleks noh, mingil kombel see valitsus nagu naudiks seda. Ei, see on äärmiselt ebameeldiv, aga kindlasti vajalik tegevus. Ja, ja noh, mina isiklikult, me võime siin, kui minna natukene üldisematesse teemadesse, sest noh, minu portfell on ka majandus, eks ole, ja mitte ainult tehnoloogia, siis ma isiklikult kindlasti ei kuulu nende inimeste hulka, kes arvab, et, et fiskaalpoliitiliselt on võimalik ennast jõukaks laenata. Et see kõik, eriti nagu Eesti -sugusel riigil, mis on avatud, väike majandus ja kus meil, ütleme, selliseid riikliku sekkumise instrumente väga palju ei ole ja me oleme oma riiki selliseks ka ehitanud, et neid ei oleks liiga palju, siis, siis tahes -tahtmata on see, noh, päeva lõpuks töötab see tavaline talupoja tervemõistluslik tarkus, et võlg on võõra oma ja ühel hetkel tuleb tagasi maksta. ja me ei saa lõputult lükata seda tagasimaksmist noh, meie tulevastele põlvedele, et see asi peab, senine mudel on meid hästi teeninud ja tahaks selle juurde tagasi saada.
Jaa, kindlasti tahaks, kus see täpselt see tasakaalupunkt on, see selgub töö käigus, aga, aga seda ei ole loomulikult võimalik ignoreerida. Aga noh, Eesti puhul on seal nii palju kattuvusi, et, et ja just seda, mitte selle tõttu, et me oleks nagu kuidagi, me oleme mõnes mõttes erilised, eks ole, et kuna meil on nagu digivõimekusi, mida teistel ei ole. Et noh, ütleme seal on üks projekt, kuda, kuidas me tahaks, no mida üldse majandusvaldkonnas, hakkame siis sedapidi nagu, nagu, nagu tegelema, et inimesed väga sageli ütlevad või noh, niisugustes poliitilistes debattides käib ka läbi sihuke fraas, et paneme majanduse käima või, või noh, lahendus on see, et tõmbame majanduse käima või, noh, et mis asi see siis on, et mida see tähendab. Ja ja et sellise loosungina hea küll, et noh seda võib võib -olla kõige -kõige lihtsam tõlgendus on see, eks ole, et valitsus hakkab tegema mastaapselt otseinvesteeringuid mingisugustesse sektoritesse, eks ole, maksma laustoetusi ja nõnda edasi. Ja ma ütleks, et see on noh väga minu nii -öelda majanduslikud vaated või nagu öeldakse, economic beliefs, et päris nagu tõsi ja täppisteadus see ei ole, aga need on pigem mudelid ja teooriad, mida me usume. Et et mina usun seda, et see ei tööta. Et ja järelikult tekibki küsimus, et kuidas me siis saame sellesse nii -öelda majanduse edenemisse panustada. Ja noh, Eesti kontekstis siis on, on digiriigil seal ju fundamentaalne roll, eks ole, et me jõuamegi sinna välja, et, et see aitab meil teha nagu võib -olla võimalikult head ettevõtluskeskkonda ühelt poolt. Ja, ja, ja teisipidi noh, kui tuua nagu näiteid, et mis see võiks olla, üks projekt oli seesama ettevõtja digivärav, võib -olla teine projekt, mis on töös nimega reaalaja majandus, et kus me jällegi saame nagu Eestis teha, aga olla eestvedajateks teistele. Et kuna meil on, me kogume üsna palju, kogume üsna palju andmeid ja meil on võimekus neid vahetada, eks ole, läbi X -tee suhteliselt nagu hästi standardiseeritult. Me juba oleme sinna nii -öelda läbi oma selle eestvedamise, eks ole, see, see, see projekt ei ole ju üksnes ainult Eesti oma, et ta on antud siis sellele nii -öelda NIIS -ile või, või Noorik Institute of Interoperability 'ile nagu, nagu vedada. Et, et kui kõiki neid nii -öelda fakte seal kogumis vaadata, mis meil põllu peal eksisteerivad, siis me üritaks, teine asi, mida tõugata siis või ettevõtluskeskkonda paremaks teha, on see, et, et vedada ees siis seda nii -öelda andmevahetuse võimalikult laia kasutust ja seda siis mitte enam avalikus sektoris, vaid, vaid ennekõike just erasektoris. Et, et ka seal noh, nii -öelda siuksed arenguhüpped toimuks. Et see on see siis noh, millised, lihtsalt tuues näiteid, kuidas nagu saaks majandust nagu käima tõmmata. Aga vastates sinu küsimusele, jah, et üritaks siis leida seal, seal sellise mõistliku tasakaalu. Ja ja loomulikult ei saa siin noh Eesti majanduse puhul rääkida ainult ainult tehnoloogiasektorist, et et ühe ühe tõsise riigi majanduse vundament on ikkagi tööstuses ja ja kui vähegi on võimalik kaasa aidata sellele, et Eestis tööstus, tõsi tööstus, mis toodab võimalikult palju lisandväärtust ja siin tulevad jälle digiteemad sisse, siis loomulikult üritaks ka sellele kaasa aidata.
Ma arvan, siin tuleb vaadata nagu väga palju case by case, et, et me ju tegelikult nagu teeme seda. Ja noh, jätame siin nagu selle nii -öelda, me ei suuda nagu nii välja mõelda, mis see järgmine kriis on või siis seda hüpoteetilist stsenaariumit, eks ole, et kas siis sel või teisel puhul tuleks toetada Tallinki või Bolti. Aga, aga kui loodame, et nii ei lähe, aga mingisugune kriis peaks tulema, ma arvan, et me eelmistest oleme õppinud ja mitte seda, et mis siin on konkreetne vastus, vaid kuidas tegelikult toimetada niimoodi, et me saaksime koostöös võimalikult kiiresti need vajaliku sekkumise kohad välja mõelda. Et et noh, lihtsalt tuues siin natuke teisest valdkonnast jälle näite, et et selle ministeeriumi haldusalas on ka Eesti varude keskus, kes siis tegelikult tagab nii kütusevaru originaalis, aga noh, nüüd need kriisid, mis meil siin järjest on olnud, COVID -i tervisekriis, Ukraina sõjaga tekkinud nii -öelda vajadused, et me vaatame seda hoopis nagu nagu laiapindsemalt nüüd. Ja, ja ka mitte niimoodi, et tingimata kuhjatakse mingisugused kuhjad, mingisuguseid asju kuhugi, eks ole, ladudesse, vaid, vaid tegelikult rääkides ettevõtetega, kes osutavad selliseid elutähtsaid teenuseid või, või toodavad kaupu, et, et kuidas nii -öelda reserveerida mingisugused mahud selleks. Kui peaksid puhkema kriisid ja milline saaks siis olla nagu noh, nii -öelda selle riigipoolse toetus selleks, et sellised võimalused nagu eksisteeriksid vajadusel. Et see on nagu üks pool. Mis puudutab ettevõtluse nagu toetamist, siis loomulikult on see vajalik ennekõike ja ma usun ka seda, seda olemuslikult, et ennekõike on see keskkond aidata kaasa sellele, selle loomisele. Aga loomulikult on, on, on teatud kontekstis vaja tuge mingisugustest nii -öelda arengu, arenguhüpete tegemiseks või mingitest tõrgetest ülesaamiseks. Ja, ja noh, siia stuudiossegi ma tulin, tulin aktsiaseltsist Metrosert, mis on siis riigi omanduses, mis senimaani on tegelenud noh, ennekõike standardi, standardite hoidmise teatud analüüsidega. Aga, aga nüüd on üsna sellise põhjaliku analüüsi tulemusel otsustatud, et ka see ettevõte teeb siis nii -öelda järgmise arengusammu ja sinna tuleb Eesti siis esimene selline tõsisem rakendusuuringute keskus, mis siis täiendab. Ühel pool on, on nii -öelda tööstus ja ettevõtlus oma vajadusega, teisel pool on ülikoolid oma, ütleme pigem siis süva - ja teadusuuringutega ja noh katmaks siis teatud valdkondades, kus Eestis võiksid olla hüpoteetiliselt tugevused, siis selliste nii -öelda raha, rohkem ressurssi aega nõudvate teadusuuringutega. Nii et need on, ma arvan, meetodid, kuidas tuleks ettevõtlust toetada, pigem ja noh, loomulikult on, on ka siis EIS -is või siis EAS -i ja KredExi ühendasutuses, eks ole, erinevaid meetmeid, mõeldakse välja selleks, et adresseerida just nagu sihukest akuutset turuvajadust. Aga, aga see on siis ka noh, ütleme selline konkursipõhine, eks ole, et sa saad minna, leida sellise selle meetme sealt, eks ole, täita oma taotlusvorm ära ja vaadata, kas sa kvalifitseerud või mitte. Et Eesti ei ole senimaani teinud selliseid nii -öelda otseselt, väga palju otseselt rahalisi sekkumisi. Aga ma ei ütle, et seda ei peaks niimoodi tegema, et, et vaatame nagu case by case. Et ja kogu see noh, tegelikult ju, ju noh, kõik maailmas on seotud, et see on nagu need, nagu, nagu meil on need viimased paar aastat on olnud selline tohutu õppetund, see, mis hakkas peale sellest või seda kõike tuletati meile seda meelde, eks ole, et esiteks nagu Covidiga. Et kuidas see kõik nagu teeb maailmale nii kiiresti tiirud peale, et me peame tähelegi. Ja et kõik on kõigiga seotud ja et see ei ole niimoodi, et mis me siin ikka ehitame nagu müürikese ümber ja see, mis toimub kuskil mujal maailmas, mis siia meisse puutub ja on neil puhast või ei ole, eks ole. Et et planeet on tervik, seda seda ühelt poolt, aga aga noh teiselt poolt ka see Ukraina sõda on teiselt poolt selle esile tõstnud. Ja tegelikult võimendanud mingisuguseid sündmusi, et ikkagi need riigid, kes jagavad teatud väärtusi. Ja see on nagu esile toonud selle, et, et väärtused ei ole lihtsalt sõnakõlgsed, eks ole, mis on noh, üldised inimõigused, demokraatia, see, et õigusriik nagu toimib. Ja me oleme aru saanud, et et seda, kui seal üheksakümnendate lõpus, kahe tuhandendate alguses võis veel jääda selline noh sihuke illusioon sellest nii -öelda liikumisest, mida siis Francis Fukuyama, tuntud Ameerika filosoof ja ja majandusteadlane, politoloog, kirjeldas ajaloo lõpuna. Et me justkui võtame käest kinni ja läheme siis sellisesse igavikulisse päikeseloojangusse ja mitte midagi halba maailmas ei juhtu, siis see pilt on nagu totaalselt muutunud. Ja, ja on tekkinud selgelt strateegilised alliansid ja kaalul ei ole rohkem ega vähem kui see, eks, kas selline maailmakord nagu meile meeldib, nagu me arvame, et, et me saame ennast, oma riiki, oma ühiskonda arendada, säilib või mitte. Selle pika, pika jutu mõte on nagu see, et tõsiselt on hakatud vaatama teemasse, mille nimel on strateegiline autonoomia, et see nii -öelda demokraatlik lääs kollektiivselt peab tagama selle, et me ei sõltu mingitest ressurssidest. Noh, antud teema kontekstis, eks ole, kõige lihtsam näide on kiip või selle kiibi tootmiseks vajalikud tehnoloogiad. Ja, ja siin no me hakkasime peale, et kas ettevõtjaid tuleb toetada, et jah, tegelikult me jõuame sinnamaani välja, et turumajandus kõike ära ei tee. Et mingites strateegilistes valdkondades me tõepoolest peame sekkuma ja, ja me hakkame sellele nagu tõsisemalt mõtlema ka Eestis jah. Ja, ja võib -olla siin esimene, esimene näide on ka üsna pea, noh, nii -öelda ta juba on sündinud, aga, aga saab sellise konkreetse vormistuse, eks ole, on siis pügi, püsimagnetite tehas Ida -Virumaal, Narva lähistel, mille rajamist ka on Eesti riik toetanud kaheksateist miljoni euroga.
Küsimusi on veel palju -palju, kahjuks meil aega väga palju ei ole, ma küsin ühe lõpetuseks. Kuna meil siin poliitikamaastik on väga huvitavaks läinud, ütleme siis niimoodi kogu selle kohta, mis Riigikogus toimub, et Ma küsiks niimoodi selle nurga alt, et koalitsioonilepingus on sees kirjas, et selline digiriigi alustalaks olev selline ühekordne andmete küsimine kirjutatakse seadusesse. Aga miks siis koalitsioon läks, läks siis Riigikokku praegu selle, kogu selle suure paketiga, millega mingi, mil, millega mindi, lihtsam oleks olnud teha, et kuulge, vaadake, poisid, tüdrukud, et meil on siin üks vahva asi, mis tegelikult on meil toiminud juba aastakümneid, paneme, kirjutame nüüd selle seadusse ka kähku ära. Ja ehk siis oleks saanud vaikselt vaiba alt nagu kõik muud ka nagu läbi lasta.
No ma päris, päris hästi, ma pean tunnistama, su küsimusest aru ei saanud, aga aga noh, see, mis seaduste pakett, maksuseaduste pakett, mis praegu Riigikokku läks, eks ole, mis on see põhiline vaidluste objekt, seal või see emotsioonide tekitajate objekt, et see ikkagi on selline noh, kiire vajadus saada Eesti nii -öelda maksubaas ja rahandus korda. Miks sellega ka kiirustati, on see, et et siin on nagu erinevaid surveid. Üks on ka see, et selleks, et maksuseadused saaksid nagu jõustuda, eks ole, et seal oleks mingi elementaarne kohanemisaeg, peaks olema selleks vähemalt pool aastat aega. See tähendas seda, et et enne suve peaks Riigikogu need asjad ära menetlema. Loomulikult kasutas opositsioon võimalust, eks ole, seda blokeerida. Ma isiklikult arvan, et, et see, mida seal tehakse hetkel, ei ole väga mõistlik, et, et Riigikogu ju olemuslikult on üks koosolek. Ja noh, meie kõige tähtsam koosolek, et meil on need koosolekud erinevad, et aeg -ajalt arutame perega, eks ole, mida teha ja siis korteriühistuga ja, ja, ja siis ma ei tea, oma, oma huvialasid edendades, eks. Ja me ei kujuta nagu ette seda, et, et me läheme siis sellele koosolekule, kus me arutame oma ühishuve. Ja me tegelikult jaurame nagu nädalate kaupa selle üle, et kas me üldse alustame seda koosolekut või ei alusta seda koosolekut. Et loomulikult, kui kehtivas õiguses on mingisugused nagu sihukesed tõlgendatavuse küsimused, eks ole, sellele saab nagu opereeri, apelleerida, siis seda lihtsalt ei ole mõistlik teha, sest see ei ole mitte kellegi huvides. Et meil on toimiv demokraatia, mis on andnud raami, mis ütleb, et Riigikogu on koht, kus neid asju arutatakse, mitte ei arutata selle üle, kas neid üldse arutada. Et et ma arvan, et see noh jah, mulle see ei meeldi. Ei ei ja ennekõike siin kodanikuna, et poliitikuna ma võin seda mõista.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]