Tean, et antud saadet kuulavad väga paljud riigi IT -majades töötavad inimesed ja, ja ka nende IT -majade juhid. Ja ma olen väga kindel, et nad kõik tahavad saada vastust küsimusele, mis on koalitsioonilepingus on sees ära mainitud, et baasrahastus IT -majadele tagatakse, aga saate seda täpsustada, kuidas, kellele, mis mahus... Ma toon ühe näite, eelmine aasta RIA sai just küberturvalisuse vaates sai sellise ühekordse rahasüsti ette, et võtke nüüd see e -Eesti nii -öelda küberturvalisuse pool ilusti, ilusti ette, Kas näiteks seesama rahasüst või hakkab neil olema nüüd iga -aastane või mida see täpsemalt tähendab teil?
Jaa, ei sellele, sellele küsimusele ma hetkel detailset vastust ei anna, et see on tõepoolest töö, mis seisab ees. Et, et noh, see laiem vaade on, on, on loomulikult see, et Eesti digiriigi toimimine peab olema tagatud. Nii turvalisuse mõttes, see tähendab, eks ole, küberturvalisus, kogu see, need printsiibid peavad saama nagu piisavalt rahastatud, eks ole, kui ka siis nagu see üleüldine digiriigi areng ja selleks vajalikud nagu tehnoloogiad. Et aga noh, olemuslikult võib öelda, et jah, see raha tuleb riigieelarvest, milliste mudeliteni me nende arutelude käigus jõuame, ei, ei oska veel öelda. Ja noh, nagu siin selle saate algupoolel juttu oli, et, et tahaks vaadata sellele küsimusele koos siis teiste ministeeriumitega ja nende IT -majadega, noh, mis on teiste ministeeriumite alla jäänud kompleksselt otsa, et kuidas me seda optimaalselt teeme. Ja noh sügisest ütleme see ongi selline tervikprotsess, mis siis noh tegelikult juba on käivitunud, aga siis sügisest läheb sellisesse sellisesse nii -öelda laiemasse formaati, et see on korraga nii nulleelarve tegemine, mis siis olemuslikult on riigireformi tegemine, et mille metoodikat praegu nii -öelda metoodika versiooni üks null rahandusministeeriumis välja töötatakse ja siis ta läheb nagu sellisele laiemale arutelule. Et mille alusel me selle eelarve juppideks võtame? Noh, eelarve juppideks võtmise mõte on ikkagi ju see, et, et vaadata üle, et milliseid teenuseid riik osutab, kas see kõik on vajalik ja kui on vajalik, kas me saame seda teha paremini. Ja kui see analüüs on nagu läbi tehtud, siis sealt on nagu selge väljund Eesti kontekstis sellesse personaalsesse digiriiki. Et me saame siis nii -öelda selle protsessi käigus siis kindlasti selgub, et milliseid teenuseid meil on vaja paremini osutada, efektiivsemalt osutada, milliseid tehnoloogiaid selleks kasutada. ja milline on siis selline noh, organisatsiooniline noh, nii -öelda riist - ja tarkvaraline nagu toetus, mis selleks kõigeks vajalikuks...
Jaa, no see on, see on üsna selline, eks ta on keeruline küsimus, jah. Ja, ja, ja noh, meil on siin oma ajalugu ka, et, et noh, kaks tuhat, peale kahe tuhande seitsmenda aasta sündmusi me ju tegelikult saime aru, et noh, siis jutt käis sellest, et kui meil oli see pronkssõduri intsident, me sattusime nii -öelda saime kuulsaks maailmas selle tõttu, et oli esimene selline suurem, eks neil oli varem ka toimunud, aga selline suurem, avalikum, selgelt nagu omistatava ründajaga küberrünnak. Ja ja asi läks päris tõsiseks ja me saime aru, et meil peab olema, nagu tol hetkel otsustasime, et saartalitusvõime, eriti loomulikult elutähtsate teenuste osutamise osas, eks ole, et kui meid rünnatakse, et me ei kuku kokku. Ja ja seda printsiipi on siis üritatud nagu juurutada nii palju kui kui vähegi jaksu on olnud ja ma usun, et või noh me usume, eks ole, et et see nii on. Aga loomulikult ka maailm ja tehnoloogiad muutuvad. Nii et seda on näidanud ka noh see, mis toimus Ukrainas. Et siin detailidesse laskumata oli Eesti nii -öelda pädevad institutsioonid ja isikud olid seal algusest peale kaasas nende abistamisel. Ja nüüd me oleme aru saanud, et, et noh, tegelikult ei ole üks ega teine mudel ei taga sulle nagu sellist lõplikku turvalisust. Nii et see ongi selline konstantne nagu töö, et ühelt poolt tagada seda saartalitusvõimekust, eks ole, aga teiselt poolt ikkagi, ikkagi hoida oma nii -öelda side sellisel kombel töös, et, et need pilved, eks ole, kuhu me oma nii -öelda teenused ja, ja olulised andmed ja seosed oleme kolinud, oleksid ka kättesaadavad. Ja, ja siin ei ole kunagi ei saabu hetke, eks ole, et me saame öelda, et nüüd on see kõik valmis, see kõik on tagatud, et, et töö käib pidevalt. Ma arvan, et Eesti on päris heas seisus, kasvõi juba selles mõttes, et, et meil on vist, kui ma ei eksi, seitse erinevat merekaablit ja, ja ka kaks maakaablit, et väga palju, kui nüüd võrrelda, eks ole, noh, teiste riikidega, siis seda on päris korralik kogus. Ja noh, mis me sellega nagu saavutame, ongi jällegi vähe, selle tõenäosuse vähendamine, et see kõik korraga lüüakse rivist välja. Aga lõpuks... Aga kõike võib
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]