Pluss me elame Eestis, mitte Ameerika Ühendriikides, kus nagu kardetakse väga kõiki selliseid asju. Me oleme ju oma digiriiki usaldanud siin aastakümneid juba.
Ma tahtsin küsida just, just selle nurga alt, et kui meile siin kõigile tundub, et tõesti see on selline valitsus, mis mõtleb sellise digiriigi peale ja, ja lubab meile inimkeskset digiriiki, proaktiivseid teenust, kõike seda, mida tegelikult ametkondades on nagu pikalt -pikalt räägitud, mis on need sellised, ma ei tea, kaks -kolm, väga lahedat asja, mida teie ise isiklikult tahate nüüd näha, et saaks reaalsuseks selle nelja aasta jooksul. Millest te ise tunnete puudust või siis näete, et teised inimesed saaksid sellest väga palju kasu?
Kusjuures, kui mina mõtlen võib -olla siis natukene laiemalt, et noh, kui siin oli nendest sündmusteenustest oli juttu, et eelmise aasta lõpus esimesed kättesaadavaks said, aga need on ikkagi ju sellised nii -öelda MVP -d nendest sündmusteenustest, et tegelikult minu unistus on see, et meil nelja aasta pärast, nelja aasta jooksul tegelikult tõenäoliselt juba võiks varem olla, et meil on päriselt kümme elusündmusteenust olemas, samamoodi võiks olla neid kümme tükki ka ju ettevõtjatele päriselt olemas. Ja nad ei oleks enam infoteenuseid, vaid seal olekski päriselt selline automatiseeritus ja proaktiivsus olemas, et inimese elu päriselt muutubki lihtsamaks, et noh, ettevõtja ei peaks tegelema hästi palju sellise tarbetute aruannete ja mille iganes esitamisega ja samamoodi inimene, et ma ei tea, kui ta abiellub või kaotab lähedase, et ta saab keskenduda sellele, mis nagu füüsilises maailmas toimub, et ta ei pea tegelema selle asjaajamisega, et ma arvan, et, et see, et need, et päriselt proaktiivsed sündmusteenused valmis saaksid. Ja siis teine võib -olla see, et digiriik oleks kasutatav nendes kanalites, mis inimeste jaoks on nagu päriselt see kõige mugavam. Et praegu me oleme seda hästi palju ehitanud desktopi põhiseks, olgem ausad. Aga et kui inimene on, väga paljudel meist ju ei ole enam üldse arvutitki, et ongi telefon, et me päriselt oleksime telefonis olemas ehk et inimesele kõige lähemal, inimesel taskus põhimõtteliselt.
Jaa, ilma rahata ei tee, et sündmusteenustega on meil praegu mõnevõrra lihtsam, et meil on täiesti eraldi eelarve ja selle jaoks olemas, ERRF -i eelarve nii ettevõtjate kui ka eraisikute jaoks. Aga noh, lõpuks on ka ju see, et kui nüüd kaks tuhat kakskümmend viis lõpeb see rahastus ära, et siis tuleb ju kuidagi edasi liikuda, et selles osas meil veel pikka plaani ei ole. Aga iseenesest ju, mis riigis kasutada on, on ju SF raha ja riigieelarve. Aga lõpuks ongi see, et ega raha kuskilt väga palju juurde ei tule, et võib -olla on ka see, et see olemasolev raha, mis on, et seda võib mõnevõrra mõistlikumalt kasutada võrreldes võib -olla praegusega ja lõpuks on ka ju see, et kui me uusi asju ehitame, et mingil hetkel peaks vanu asju kinni ka hakkama panema, et kui me ehitame seda Digiriiki nagu järjest nagu korruseid peale, korruseid peale, et kas sellel tegelikult on mõte, et lõpuks me ulatume küll kuuni, aga.
Ma küsiks lõpetuseks niimoodi, et kas teie isiklikult usaldate Eesti digiriiki? Kõiki neid erinevaid andmebaase, kus need andmed on, meil mõni aasta tagasi oli näide, kus dokumendifotod läksid liikvele, kas sellest hoolimata teie isiklikult usaldate digiriiki?
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]