Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK, SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head keoreetilise intsidendi kuulajad, veidi üle kuu aja tagasi või umbes täpselt kuu aega tagasi toimus üks selline väga huvitav vahejuhtum, kus digiriigist mitte ei räägitud, vaid siin antud podcast 'is, vaid Et üle terve Eesti, ka tädi Maalid rääkisid kuskil omavahel sellest, Aktuaalse kaamera uudistes räägiti. Põhjus oli selleks see, et Riigi Infosüsteemi Amet saatis välja pressiteate, et nad on otsustanud panna kinni meiliaadressid, mis on kujul ees .perenimi .ee. See on see teema, mida me täna hakkame arutlema siin saates, stuudios on külas eesti .ee juht Kaisi Udumäe, tere.
Ja siis riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk, tere.
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Räägime alustuseks siis kõik need halvad ja negatiivsed asjad järjest, sest tegelikult ma saan aru, et meil on täna saates ka väga palju uut ja positiivset, et ei ole tegelikult see, et me nüüd ainult halbadest asjadest räägime. Miks te panete kinni näiteks Ronald .liive at eesti .ee meiliaadressi, mida ma olen valesti teinud, miks te teete mulle nii?
No võib -olla alustuseks ütlekski kohe seda, et, et me ei tee seda kellegi kiusamiseks, et see otsus on tulnud kaalutletult ja, ja mitte siin ühe päevaga, et, et selleks on siin ikkagi vaadatud andmetesse sisse, küsitud kasutajate käest. Käsitletud erinevaid probleeme, vaadatud eelarvesse sisse ja noh, võtame ka selle näite, et, et just nüüdne vastne uus IT -minister on ka väga selgelt välja öelnud, et meid ootavad ees kärped. Mis tähendab seda, et kõik peavad kriitiliselt üle vaatama oma teenused, teenusportfellid täpselt samamoodi. Ja tegelikult tuleb esitada väga kriitilisi küsimusi, kas see on ikkagi vajalik täna ja ja sellest lähtuvalt siis otsused teha. Aga lühidalt võib -olla nagu kui valijaste juurde tagasi tulla, siis tegelikult me võiks ju täna öelda seda, et et kakskümmend aastat tagasi tehtud teenus on tänaseks oma aja ära elanud. Et meil on isegi siin olnud nii -öelda vanast, kes, kellel on mälu pikem IT -maailmas, et kunagi olla see saanud alguse hoopis lihtsalt praktilisest vajadusest, et kui inimestel ID -kaarte väljastati, siis oli vaja täita ka üks lahter kontakt aadressiga. Ja kuna kakskümmend aastat tagasi siis veel oli suur probleem see, et, et inimestel ei olnud oma e -maili aadresse, siis tekkis geniaalne idee, et, et riik võiks ju selle nii -öelda aadressi pakkuda. Et kuivõrd see, nagu te näete, tänase probleemiks on, et, et kui paljud nagu täna on selle probleemi ees, et neil ei ole oma e -maili aadressi, siis see on ikka väga marginaalne.
See vastus, mis te andsite, see kõlab justkui nagu loogiliselt, et hoiate raha kokku, meil on nagu rasked ajad ja kõike seda, aga te ei hoia ju raha kokku. See ei lähe teile mitte midagi maksma, sest see ees .perenimi ät eesti .ee, see ei maksa teile ju, ma ütlen mitte midagi, võib -olla ta midagi ikka natukene maksab, aga see ei ole see, et see on mingine postkast, kuhu mina login sisse, ma saadan oma sõpradele kogu aeg kirju, Vaid see on see, kui keegi sinna saadab, siis see kiri saadetakse edasi kuskile Gmaili näiteks või, või kuhugi mujale. See on ju lihtsalt suunamine.
Ja nii, nii see paljudele ka nagu tundub, kes tegelikult asja süvitsi ei, ei tea, et, et see arusaam, et see on kõigest kaks rida koodi ja miks te seda, miks te seda ei paku, siis tegelikult see päris nii ei ole. Et seal taga on tegelikult hulk tööd, nii võrguressurssi, masinaid, inimesi, et miski ei tule nulleelarvega. Ja, ja ma arvan, et võib -olla siin ongi paslik viia nagu see jutt nende just nende väljakutseteni või vigadeni ja tehniliste probleemideni, mida ei ole võimalik samuti parandada nulleelarvega. Et iga teenus, igal teenusel on oma elukaar ja teenuse elukaar teatavasti tähendab seda, et teenus peab uuenema, teenus peab arenema ja eriti kahekümne aasta jooksul ei saa oodata seda, et, et need kasutajate ootused ja see keskkond kakskümmend aastat tagasi oli samasugune nagu täna. Ja mida me täna ju näemegi, et keskkond ongi muutunud. Ja me näeme ka seda, et noh, me rääkisime siin kohe eelarvest ja eelarve kärbetest, on ju, mis on ka üks, ma arvan, väga selge, oluline indikatsioon. Aga peamiselt ma arvan, et võiks peamise põhjusena ka tuua välja selle, et, et kasutajad ei soovi enam seda teenust, ehk siis nad ei näe sellel vajadust. Ja see kasutajaskond on äärmiselt väike, mis tõstatab jälle küsimuse, et, et kas piiratud eelarve tingimustes, kuhu sa raha tegelikult paigutad, kas sa paigutad teenusesse, mis, millest saavad kasu oluliselt suurem hulk Eesti kodanikke, inimesi, ettevõtjaid või sa paigutad selle raha teenusesse, mis on tegelikult nii -öelda oma aja, nagu ma ütlesin, juba ära elanud.
See kõlab kõik loogiliselt, aga ma tulen selle raha juurde tagasi, sest meiliaadressid, isikukood ätt eesti .ee, neid ei pane kinni. Kuidas te põhjendate seda, et see isikukoodi oma, et see on nagu, toimib kõik on hästi, selle jaoks meil raha on, aga see, kus on lihtsalt nimed on mängus, et selle jaoks nüüd raha enam pole.
Ja et siin ma arvan, et tuleb väga selgelt aru saada, mis on vahe sellel niinimetatud aliasel ja siis riiklikul meiliaadressil. Et alias on siis teatavad, teatavasti eesnimi .perekonnanimi või siis ettevõtte nimi ät eesti .ee ehk siis domeeni lõpp on sama. Ja siis on riiklikud meiliaadressid kujul isikukood või siis ettevõttel registrikood ät eesti .ee. Ja ma arvan, et täpselt see ja me saame ka öelda seda, et ega, ega riikliku meid, meiliaadressi ja, ja siis süsteemide puhul on täpselt samamoodi meil väljakutseid, et ka seal peab see teenus paranema, sest et me oleme siin, Asso saab varsti ka pikemalt rääkida, et kogunud hulk tagasisidet nii kasutajatelt kui partneritelt. Et mis on täna üldse nende ootused sellele teenusele ja oleme aru saanud, et noh, et ka seal tuleb tegelikult teha muudatusi. Ja, ja tegelikult see, mille me hoiame kokku siis nii -öelda ebavajaliku sulgemisega, me saame suunata tegelikult need ressursid maksimaalselt nii -öelda ametliku meiliteenuse nii -öelda parendamiseks. ja pakkuda tegelikult riiklikku postkasti teenust sellisena, nagu see kunagi nii -öelda eesmärgina või nii -öelda oli loodud, et, et riik saaks kodanikuga suhelda. Ja, ja see kirjade edukuse protsent oleks võimalik, võimalikult kõrge, et, et kirjad läheksid kenasti kohale, oleks sujuv. Ja, ja see vastaks, see teenus vastaks tegelikult ka kasutajate ootustele, et, et puhas, puhas realistlik tegelikult pilt, et, et siin on mitu asja kokku, et, et ongi, et me vaatame ikkagi seda, et, et kas kasutaja seda täna veel vajab. Vaatame töökindlust ja kvaliteeti, vaatame ka, midagi pole teha, ka juriidilist pilti, et täna Riigi Infosüsteemi Ametil on kohustus pakkuda riiklikku, riiklikku nii -öelda kohaletoimetamise aadressit, aga, aga aliaste osas siis puuduvad igasugused piirangud, sest see ongi loodud siis nii -öelda erakirjavahetuseks, mistõttu meil ei ole ka õigust seda kuidagi piirata. Ja, ja seetõttu tuleb ka seda noh, ja sealt tekivad omakorda probleemid, näiteks nagu siin on analüüsist ka välja tulnud, et, et ütleme rohkem kui üheksakümmend protsenti tegelikult läbi Aliaste saadetud meilidest on spämmi tunnustega, nii -öelda rämpskirjad. Et on tekkinud ka küsimus, et kas riik peaks ülal pidama teenust, mis tegelikult vahetab rämpskirju.
Kas see spämmi teema pole tegelikult see tegelik põhjus, miks see kinni pannakse, sest lihtsalt need kired ei jõua tegelikult nende inimesteni nii -öelda kohale?
Jaa, selles suhtes, et see spämmi teema on kindlasti üks kõige kriitilisemaid, lisaks sellele, et noh, spämm on ikkagi ebameeldiv. Ja seda tuleb läbi riikliku postkasti aliaaste palju, siis teisest vaatepunktist tähendab see ka seda, et selle spämmimise tagajärjel on erinevad e -postkasti pakkujad asunud meie IP -sid blokeerima. Päris julmalt, mis tähendab seda, et kuskil halvematel juhtudel kuni viiskümmend protsenti kõikidest aliaastele minevatest kirjadest ei jõua kohale. Mis tähendab ka seda, et inimestel need kirjad, mis nad ütlevad, et noh, on selle kindla e -maili peale suunatud, ei jõua kohale. Ja see on tekkinud.
Ma nüüd segan korra vahele. Siin saates on käinud teie kolleegid Riiastis, kes arendavad seda valimiste äppi M, M valimised, mis iganes, selle nimi saab olema. Ja nemad on öelnud, neil on olemas Apple 'i ja Google 'iga otse kontaktid suhtlemaks, et lõpuks see äpp jõuaks nende äpipoodidesse ka. Ja, ja MKM on ka öelnud, neil on nagu suurte tehnoloogiaettevõtetega, nende tehnikagigantidega on otsekontaktid olemas. Kuidas, kuidas siin nagu, siin saaks ju teha niimoodi üks kõne Google 'is või Microsoftis kellelegi öelda, kuule, et saate aru, see ataste .ee, see ei ole spämm, palun võtke see filter sealt ära, nagu öelge talle süsteemile, see ei ole spämm ja see oleks kõik, meie mured oleks lahendatud. No okei, raha peame kuskilt leidma, küll see tuleb, raha tuleb alati.
Seal ma ütlekski, et, et kui me seda teeksime, me tegelikult oleme seda mingis, mingis mahus ka teinud katsetamiseks. Kui me seda teeme, siis me tegelikult avamegi selle spämmimise kanali. Et kui üheksakümmend protsenti sellest, mis me tegelikult edastame, on spämm, siis me lihtsalt teeme järsku ukse lahti ja kogu see üheksakümmend protsenti tuleb ka koos nagu nii -öelda pesuveega sisse. Et, et see, see tekitab rohkem probleeme, kui ta lahendab. Ja seetõttu ma ei ole ka nagu seda kaalunud. Me kaalusime ka muid variante, et püsivat IP -de vahetust, IPV6 -i, muid, muid toredaid variante, et noh, nii -öelda vältida neid spämmi, spämmifiltidesse sattumisi. Aga kui me läksime süvitsi sinna, et missuguseid asju me üldse välja saadame ja seda spämmi kogust me, selle spämmi koguse nii -öelda avastasime, siis me jõudsime järelduseni, et. Me teeme pigem halba kui head sellega.
Kui palju te olete saanud eba, jah, ütlen siis nii ebameeldiva sisuga kirju või telefonikõnesid peale seda, kui see uudis välja läks?
Kusjuures peab ütlema, et me kartsime isegi vist suuremat reaktsiooni. Et jaa, ilmselgelt me tekitame inimestes nii -öelda inimestele ebamugavust. Aga pigem me näeme seda, et, et kes, kes oma arvamust avaldavad, on need, kes on nii -öelda IT -teadlikumad, kes on aastaid IT -maailmas töötanud, kui mitte ka avalikus sektoris. Et, et pigem nii -öelda tava, kui nii võib öelda, et tava keskmisele inimesele see eriti korda ei lähe. Ja noh, seda on ka tegelikult läbi viidud küsitlus näidanud, et, et tegelikult kuuskümmend protsenti aliastu omanikest üldse ei teagi, et neil alias olemas on, mis noh, tegelikult läheb väga selgelt kokku ka selle sama reageeringuga, et, et tegelikult kui inimesed isegi ei tea, et see olemas on. Ja need, kes isegi teavad, ütlevad ka, et, et noh, et kuni seitsme, nii -öelda pea seitsekümmend protsenti tegelikult näeb, et see teenus ei ole vajalik, siis ma arvan, et sellest tuleb ka see vastus, et miks, miks neid pöördumisi nüüd ülemäära palju ei ole olnud. Aga need, kes on, need jällegi küsivad kindlasti kriitilisemaid küsimusi ja, ja nii -öelda ootavad nii -öelda põhjendatumat vastust või, või lisainformatsiooni, et, nii et ma pigem ütleks, et meil on läinud väga hästi ja kasutajad pigem on olnud mõistvad.
Ja ma ütleks ka, et pigem sel hetkel, kui saab minna süvitsi, saab natuke põhjalikumalt ära selgitada, et mis sulgemiste põhjuste nii -öelda taga oli, siis on üldiselt oldud mõistvad, et ma olen ise kokku puutunud nii -öelda näost näkku ka, arutanud sel teemal teemal siis noh aliaste kasutajate ja fännidega, et et siis kui sa jõuad selle juurprobleemini ja jõuad selle kogu protsessi ära selgitada, siis siis on üldiselt mõistetud seda otsust. Et seal ongi, ütleme, see esimene löök, see ebamugavus on mõnikord piisavalt suur, et tekitada sihukest ebameeldivat tunnet, aga jah, siis tuleb vaadata sinna natuke sügavamale sisse ja siis, siis on juba parem.
Ja võib -olla, mida me oleme näinud, et tuge on tulnud ka sealtki, kes tegelevad ise täpselt samasuguse teenuse pakkuja, pakkumisega, ütleme nagu sarnase teenuse pakkumisega lihtsalt erasektoris. Et et kes teavad täpselt, mis see kõik tähendab. Ja ja et sealt sealt on ka nagu tulnud nii -öelda toetavat sõna. Ja sest et kõik saavad aru, need, kes asja sees on, et siis see sama nende spämmifiltritega ja algoritmidega võitlemine, nii -öelda võitlemine või nii -öelda kaasas käimine, et sul peab olema väga suur eelarve, et sa suudaksid nende gigantidega nagu Google 'id sammu pidada. Et ilmselgelt nad ei saa ka ju avaldada sulle oma spämmifiltri saladusi, et, et muidu ju kasutaks kõik neid ühtemoodi ära, on ju, ja meil või, või me saaksime teha tehniliselt nii -öelda muudatusi, on ju, et, et, et seda me oleme ka näinud ja.
Üks kriitiline küsimus, mida mina märkasin Twitteris ühe inimese poolt, kes on aastakümneid IT -s töötanud ja ka avaliku sektori IT -s, oli see, et rahvastikuregister .ee, seal on ka, kus sa paned oma kontaktandmed sisse ja, ja tollele antud inimesel oligi see esimeseks e -maili aadressiks oli see ees .perenimi .eesti .ee ja seal ei olnud võimalust seda, selle ära kustutamiseks. Seal oli võimalus see teine meiliaadress, mis tal on, see mingi Gmail või mis iganes, et seda saab ära kustutada. Läksin ka ise siis rahvastikuregistrisse sisse ja minul ei olnud seal ühtegi eesti .ee lõpulist meiliaadressi, aga siis ma mõtlesin, et äkki ma paneksin selle isikukoode, et eesti .ee sinna ja siis ta näitas mulle veateadet, et ühtegi eesti .ee lõpulist meiliaadressi ei saagi sinna lisada. Kui palju teil üldse enne oli suhtlust rahvastikuregistriga, et kuulge, et meil nüüd tuleb selline muudatus ette ja me nüüd peaks nagu üle käima need inimesed, kes, kes kasutavad teil seda ees .pere nimi lahendust?
Eelnevalt meil mingit nii -öelda suhtlust ei olnud, kuna me tahtsime selle kõik.
Vaikselt salaja ära teha.
Jah, välja saada selle nii -öelda ühe hooga, aga praegu selle pressiteate nii -öelda väljastamise järgselt meil on plaanis kõikide oma partneritega, sealhulgas PPA, rahvastikuregister, siis kontakti võtta, paluda neil võtta omakorda kontakti nende isikutega, kellel neil on veel. ät eesti .ee lõpuga aadressid ja siis neid nii -öelda paluda ära vahetada. Et noh, rahvastikuregistri vaatepunktis tegelikult seal on ka üks väike lisaprobleem ja tõenäoliselt ka see, miks sinna ei saanud lisada oma eesti .ee aadressi. On see, et kui me neid kasutame näiteks a la valimiste teabelehtede väljasaatmiseks, siis me tegelikult ei saa kasutada ät eesti .ee lõpulisi aadresse, kuna see tekitaks nii -öelda meili, meiliringi.
Surnud ringi, jah, et, et sellisel juhul, kui kellelgi on määratud sinna selline aadress, siis, siis sellele aadressile me midagi välja saata ei saa niikuinii. Et, et see võib -olla probleemi juur seisneb jah pigem selles, et, et kunagi on seda lubatud, kunagi on need asjad sinna sisse saanud ja nüüd lihtsalt on vaja need sealt eemaldada, et, et see põhjus, et miks ta tingimata seda eesti .ee aadressi nii -öelda eemaldada ei saanud, see on võib -olla mingit sorti tehniline küsimus, sest et ma tean seda, et rahvastikuregistrisse peab alati vähemalt üks aadress jääma. Aga, aga miks kahe aadressi puhul seda aadressi just eemaldada ei saanud, see, sellele ma praegu vastata ei oska.
Ma arvan, et seal on nagu mitu, mitu probleemi, mis selle olukorra on tinginud. Et ongi see, et, et inimesed ju ei pruugi enam mäletada või teada, et tegelikult selle aliase puhul on tegemist lihtsalt suunamis aadressiga. Ja ja kui seda ma ei tea kakskümmend aastat tagasi müüdigi, et see ongi sinu meiliaadress onju, siis võiski juhtuda, et ta läks ja pani selle sinna rahvastikuregistrisse onju. Ja ja tegelikult ta juba ju siis sinna ei saanud ju läbi selle meile saada, sellepärast et nagu me ütlesime, et Alias on suunamis -aadress nii -öelda põhi põhimeilile onju. Ja ja ja teine, teine, mis ma siin mõtlesin, oli...
Olgu lihtsalt ära mainitud, et seda rahvastikuregistri e -lahendust jah, RIA ei arenda, ei tee, ehk siis teiega see ei ole otseselt seotud. Ma lihtsalt tahtsin selle ära mainida, et kui huvitav e -riik meil on, et too kodanik, kes Twitterisse postitas selle, siis võttis ka ühendust rahvastikuregistriga ja ütles, et kuulge, et mis ma nüüd tegema pean, et ma saaks selle eesti .ee sealt ära likvideerida või eesti .ee lõpulise meili ja talle öeldi, et ta peaks siis vabas vormis digiallkirjastatud avalduse saatma neile. Me elame aastas kaks tuhat kakskümmend kolm, meie digiriik on mitukümmend aastat vana, vot selline asi on see, mida ei tohiks tegelikult olla ju.
Ai, mul tuli siis vahepeal oma teine mõte ka meelde, et mis ma tahtsin öelda, et paraku rahvastikuregistris täna ei ole kontrolli, mis kontakt e -maili sa sinna sisestad. Et see on ka kindlasti olnud üks, ma arvan, et tegur, mis võib olla tinginud selle, et inimene on saanud sinna oma suunamis aadressi sisestada. Aga ma arvan, et kõige parem soovitus siinkohal on tegelikult ju kõigile inimestele, et, et vähemalt ju kord poole aasta jooksul võiks oma kontaktandmed tegelikult ju üle vaadata, uuendada, et, et kui te vaatate kasvõi te loogite panka sisse, siis nad teatava regulaarsusega ei lase teid ennem isegi pangateenustesse.
Pankadel on see kohustus vastavalt rahapesu tingimustele.
No vot, on ju, aga tegelikult riik võiks jõuda oma asjadega täpselt sama kaugele, et see ei ole ju sellepärast, et see on mingisugune, see ei peaks olema kohustus, vaid eesmärk peaks olema ju see, et riik saab kodanikuga kontakti, ehk siis suurendadagi seda võimalust, et, et kõik riiklikud teavitused jõuaks inimeseni õigel ajal, õigel hetkel kohale, et, et see peaks olema iga kodaniku huvi saada need riiklikud teavitused kätte. Nii et seetõttu ma arvan, et see kontaktandmete kvaliteet on teema kõigil, olgu see avalik või erasektor ja, ja inimestel ikka elud muutuvad ja kontaktandmed muutuvad ja ma arvan, et, et juurutada seda, et vähemalt kord poole aasta jooksul iga, igal pool palutakse sul kontaktandmed uuendada, see on täiesti normaalne nähtus tänapäeval.
Te korra mainisite seda, et see kasutajaskond on või varsti kohe oli väike, kui väike?
Kui me vaatame nüüd Eesti tervet riiki rahvastikku, siis umbes poolteist protsenti kuskile sinnakanti. Ja, ja kui nüüd vaadata ainult Aliaste omanikke, kes on kuskil pool rahvastikust, siis, siis nende vaatame siiski kolm protsenti. Et, et noh, ikkagi ikka väga, väga väike, aga, aga jah.
Ja, ja kui võtta tegelikult ettevõtjaid juurde, siis see protsent läheb vähemaks,
isegi kahe protsendi peale.
Ettevõtjate puhul oli tegemist mitte, mitte nagu tuhandete ettevõtjatega, kes seda aktiivselt kasutasid, vaid pigem kümnete, sadadega kuude lõikes.
Ja selle teema lõpetuseks, mis siis meil toimima jääb? See isikukood, et Eesti punkt jääb, jääb toimima, aga mina nii -öelda lihtsalt login oma Gmaili sisse ja tahan sinna saata kirja, kas, kas seda ma saan teha, kas see kiri läheb läbi?
Ei, eraisikud, alustame siis niipidi, et jah, see aliaste sulgemine ei puuduta riiklike e -maili aadressi, kujul siis isikukood või registrikood ät eesti .ee.
Kaja Kallasele saata kirja, võtan tema isikukoodi, otsin kuskilt välja, kas ma saan talle saata?
Et see isikukoodile saatmine on mõeldud ainult siis riigiasutuste jaoks, kellel, kellel on ka siis riikliku postkastiga vastav teenusleping.
See on väga kehv. Taas kord toon näite Twitterist, kus väga paljud IT -teadlikud inimesed on. Mulle jäi selle teema valguses silma, kuidas üks inimene leidis oma vana klassivenna niimoodi üles, et inimene, kes peale kooli lõpetamist mitte kellelgi kokkupuudet, sidet temaga ei olnud, Facebooki ta ei, ei soovinud kasutada, keegi mingit telefoninumbrit asja ei teadnud, aga ta nime nad mäletasid. Ja see nimi oli piisavalt unikaalne, et neid ei olnud Eestis nii palju ja said talle kirja saadetud ja nad said temaga ühendust aastakümneid hiljem ja ja voila, noh, mälestused ja kõike seda ja nüüd te kõik sellise võimaluse kaotate ära.
Jaa, no selles mõttes, et me saame aru, et siin paljudel ongi sellised emotsionaalsed väärtused ka, on ju, ja millest on ju siin veel pikalt räägitud, on, et et seda ka algusaastatel müüdi ikkagi Eesti visiitkaardina. Et, et, et see on kindlasti asi, mis, mis, mis paljusid vihastab, et, et miks nüüd enam ei paku ja nagu sa ise tõid välja, et, et võib -olla saaks ka oma kunagise klassivenna või klassiõega läbi selle ühendust, et aga miskit pole teha, et,
paraku selle emotsionaalse väärtuse pealt ainult nagu teenuse jätkamisel nagu mõtet paraku ei ole.
Ja muidugi nüüd, kui pöörata see kaart teistpidi, siis sa saad igale, igale inimesele Eestis põhimõtteliselt kirjutada. Samamoodi nagu leiti üles see noormees siis kolmkümmend aastat hiljem, et, et noh, tore, aga pigem, pigem halb.
Jah, ehk siis Azo viitab sellele, et, et see mündi teine pool on täpselt sama, et, et kas, et kas kõik peaksid nagu Kaja Kallasele saama nagu kirjutada?
Jah, põhimõtteliselt küll jah.
Et seda võib, siis me viitame sellele, et kuritarvitusele, et, et paraku nii on, et.
Ja eks me oleme näinud, nii -öelda näinud olukordi ka, kus seda on kuritarvitatud. Et, et selles suhtes, et pigem, pigem jah.
Aga kas seda lihtsam oleks lahendada niimoodi, et meil Eestis on üsna vähe tegelikult neid nii -öelda olulisi inimesi, ütleme siis peaminister, president ja mõned veel, ütleme, et tuleb kokku sada, kakssada inimest ja nende puhul lihtsalt ära piirata see funktsioon. Et ei saaks saata, aga, aga teiste puhul, kui on nagu tavainimesed, noh why not, miks mitte.
Noh, ja siis ei saa mitte kunagi enam põgeneda oma ekskaasade eest, kes sulle ilgelt kirjutada tahavad, sest et sa tahad ju riiklikke teavitusi ikka kätte saada. Midagi teha ei ole, suundub samale meili peale.
Hea argument on see tõesti. Ma käsi siin laua peal lööma ei hakka, nagu mõned poliitikud meil teevad, aga ma ikkagi mõneti oma sellist nördimust ikkagi väljendan, et ma ei ole päris selle otsusega rahul, aga mina ei ole praeguse otsustaja, nii et peame sellega leppima. Ma saan aru, et tegelikult positiivseid asju on meil ka, mille, millest siin rääkida selle riikliku postkasti vaate, vaatenurgast siis, et mingisid uude, uuendusi on tulemas, millal nad tulevad, millised?
Ja, nüüd paralleelselt selle Alieste sulgemisega on meil tegelikult käimas olnud ka analüüs selleks, et milline tuleviku postkast välja võiks näha, mis seal olema peaks. Ja, ja olles jõudnud selle analüüsiga põhimõtteliselt samal ajal lõpule, kui, kui see Alieste teema algas, siis nüüd me võime öelda, et järgnevad siuke aasta -poolteist. Asume siis valmistama ette täiesti uut riiklikku postkasti. Valmistame ette ja ehitama ja, ja see siis peaks tagama veelgi parema teavituste kohale jõudmise üleriigiliselt Eesti kodanikele, kui praegune riiklik postkast on seda võimaldanud. Ja siis lisab väga palju põnevaid uusi funktsionaalsusi sinna juurde. Et, et ja ma võib -olla selgitaks või taustaks ka, et miks me üldse sinna teele läksime või, või kus me nagu jõudsime selleni, et me peaksime uue postkasti toote ehitama, on see, et me tegelikult tegime pisut analüüsi eelmise aasta lõpus, et mis riiklik postkast peaks olema siis meie enda partnerite ja asutuste, nii -öelda riigiasutuste vaatepunktist, kes ei ole meie partnerid. Ja me jõudsime järelduseni, et on väga palju asju, mida riiklik postkast võiks täita, aga ta praegu ei täida. Ja väga palju nii -öelda probleeme üleriigiliselt, mis kattuvad üle mitmete asutuste. Ja siis selle alusel me panime kokku nii -öelda täiesti uue postkasti toote.
Aga selle täiesti uue postkasti tooteni läheb meil siis aasta kuni poolteist?
Umbes nii jah, et praegu me näeme väga palju vaeva, et see praegune postkast tööd võimalikult hästi tööle saada, et kõik toimiks, toimiks veel paremini, kui ta on seni toiminud, et ja siis sellega paralleelselt asume ehitama seda uut postkasti.
Vahemärkusena ma mainin ära, et ma tundub, et ma ei ole vist väga tihe riigiportaali külastaja, sest täna enne meie saate salvestust ma käisin, vaatasin, et ka väga ilus näeb välja see uus postkast, minu jaoks on see juba uus ja me nüüd räägime sellest, et kohe tuleb veel, veel uuema. Ma natukene vilksamisi ekraani pealt juba nägin, ühesõnaga lihtsalt mõned logod lisanduvad või, või nagu midagi veel muud.
Noh, see põhimõte, see põhimõte jah, ikkagi on, on see, et tulevikus oleks võimalik riiklikke teavitusi kätte saada ükskõik, kus kohas see riigikokku ei puutu. Netiteel, olgu see, ütleme EMTA iseteenindus, olgu see eesti .ee või äkki M -riigi äpp, et ükskõik mis keskkonda sa ka ei satu, sa saad sealt kõik oma riigiteavitused kätte. Ehk siis sul ei teki ühtegi olukorda, kus sa lähed EMTA nii -öelda teavitustesse, näed seal ainult seda, et sul on mingisugune maksuvõlgnevus, tegelikult kuskil taustal on sul mingisugune retsept, mis hakkab lõppema, selle jaoks peab minema omakorda kolmandasse iseteenindusse, mõnikord tuleb mõni meil, mõnikord tuleb mõni sõnum, jah.
Kuidas te olete ära lahendanud selle, et EMTA puhul kehtib see, Maksu - ja Tolliameti puhul kehtib see, et kui ettevõtjal on mingi asi täitmata, näiteks ta logib sisse, talle kohe nagu tuleb suurelt nagu enne sa ei saa mitte midagi teha, kui sa nüüd teed selle üks, kaks, kolm ära, aga kui ma nüüd login eesti .ee -sse, kas ma näen, siis seal, sinna tuleb mulle ka see EMTA teavitus suurelt, et enne ma ei saa eesti .ee -d ka kasutada?
No ma arvan, et, et siin, siin see võiks jääda selles mõttes ikkagi äriotsuseks iseteeninduste puhul, et, et iga iseteeninduse omanik otsustab ise, et kuivõrd agressiivselt ta sellele läheneb, et kas piisab sellest, et ta näitab, et sul on MTA -s maksuvõlg, on ju, mine, mine tee korda, on ju. Et, et kas ta siis laseb sind ennem üldse nagu nii -öelda seda portaali kasutama või mitte, et, et see peaks ikkagi olema jah, iga iseteeninduse enda otsus.
Ehk siis lihtsalt öelduna RIA arendab sellise lahenduse välja, aga iga erineva riikliku e -teenuse osutaja enda otsustada on see, kas ta üldse hakkab seda kasutama?
osati. Küsimus ei olnud selles, vaid pigem, et, et noh, et kuivõrd nagu see, see peaks olema siis sellisel juhul ministeeriumideülene nii -öelda kokkulepe või suunis, et me lepimegi ühiselt kokku, et, et igal pool on täpselt sama loogika.
Ei, see, sellest ma saan aru jah, aga ma mõtlen, see, see uus postkast, mida te arendate niimoodi, et ma näen Eesti .ee -s, ma näen teisi neid teavitusi ka ja kõike seda, et ta ikkagi, ma ei tea, TEHIK peab oma selle terviseportaali osas otsustama, kas ta tahab seda kasutada ja kas ta võtab selle kasutusesse. Et see ei ole nii, et automaagiliselt see lihtsalt tuleb sinna, vaid nad peavad ise ka nagu ikkagi nõusoleku andma teile.
Jaa, täpselt nii, et muidugi nad peavad oma nõusoleku andma, kellelegi midagi nii -öelda uksest sisse pressima ei lähe, et nüüd te peate ja muud varianti ei ole. Et meie, see lähenemine on pigem see, et me proovime selle uue teavitusteenusega anda rohkem väärtust kui nii -öelda sundi rakendada. Et, et luuagi sinna kasvõi funktsionaalsusi asutuste enda jaoks, et nende teavitused võimalikult head oleks, võimalikult paljudesse kohtadesse jõuaks, tagaks inimesele võimalikult hea selle teavituse kättesaamise. Ja võib -olla ka teatavad modifitseerimisvõimalused inimestele, millist teavitust sa tahad saada, kuidas sa tahad saada, kuhu sa tahad saada, et kogu selle niisuguse loogika ülesehitamine iga asutuse üksikus nii -öelda iseteeninduses oleks metsik aja ja rahakulu. Aga kui teha selline toode keskselt valmis, siis nii palju kui on asutusi, nii palju kordisega seda säästab, et.
Millal see kõik reaalsuseks saab? Ongi see üks kuni poolteist aastat, et siis siis me on see, millal me saame hakata seda käega katsuma või?
No see on esimene MVP, et et sealt edasi loomulikult peavad jätkuarendused tulema ja lähtuvalt oluline on kindlasti siin hästi tihedalt monitoorida ka seda tagasisidet, et seda jätkuarendust paremini teha. Et võib -olla, millele ma ennem tahtsin ka nagu viidata, sa küsisid partnerite kohta, et, et Asso ütles kenasti, et, et sunniga me täna saame aru, et, et üldiselt ei saa midagi, kui sa just seda nagu seadusesse sisse ei kirjuta, on ju. Aga me peame aru saama ka sellest, et tegelikult see teenus peab suutma olla päris paindlik, sellepärast et asutuste nii -öelda võimekus ja olemasolev, olemasolev on väga erinev, et on need asutused, kellel on oma andmebaasid näiteks juba olemas, on ju, et me peame suutma nii -öelda neile vastata, nende ootustele vastata. Samas, samas on need, kellel ei ole oma andmebaase ja oma teavituste teenust, et ka neile oleks see teenus nii -öelda väga, väga vajalik ja asjakohane. Ja noh, näiteks toome, kõik teavad, et kohalikud omavalitsused on täpselt see liin, kus enamasti tuuakse välja, et tehniline võimekus on väga varieeruv ja väikestel omavalitsustel see eelarve sisuliselt, ma saan aru, üldse nagu tehniliselt puudub. Et ka see on see koht, kus nii -öelda riiklik postkastiteenus peaks suutma natukene rohkem seda ühtlustada, et seda taset, et et seetõttu see ongi nii -öelda ka üks päris suur väljakutse, et et see teenus oleks ääretult paindlik. Ja ja kindlasti üks võib -olla olulisemaid asju ma arvan kõigi partnerite jaoks ma arvan ühisosana on just see sama kontaktandmete kvaliteet. Et kõik tegelikult see on nagu ühine probleem kõigil ja seda ma ütleks, et olles töötanud ka erasektoris, siis seal täpselt samamoodi, et ja uus postkasti teenus tegelikult võimaldab ka seal sammu edasi astuda, ehk siis tuua kontaktandmed samamoodi, mille sa oled andnud siis erinevatele riigiasutustele läbi postkasti rakenduse ühele pildile. Et vähemalt sa saaks aru, kas sa oled kuskil andnud erinevaid andmeid ja, ja sul on lihtsam ka neid minna uuendama, et, et see on kindlasti ka samm edasi, et just seda kontaktandmete kvaliteeti hakata parandama. Ja, ja kindlasti ma arvan, et täna ka riigis üks oluline väärtus võiks olla siiski veel paberteavituste vähendamine, et ka selle, see on, see on asi, kus asutustel võib minna märkimisväärne summa veel, et, et aga me oleme ju e -riik ja digiriik, nii et ka seal tuleb teha korrektuure.
Jah, ja see, selle teema jätkuks võib -olla ma ütlekski seda, et, et me pigem, kui nüüd puudutada uuesti seda aliast ja raha ja kõike seda, siis me pigem tahamegi teha selliseid asju, mis reaalselt riigile raha säästavad, selle riiklikud, riikliku postkastiga, et, et mitte nagu hoida mingisugust vanu asju üleval. Mis siis tähendabki seda, et me proovime kogu selle üle -eestilise igas keskkonnas kättesaadava rakendusega siis vähendada neid täidetud kirju, tavakirju, mida praegu peab saatma, sellepärast inimesed asju kätte ei saa. Ja see ei ole mitte, ma ei tea, mõnekümne tuhande eurone kulu või mõnesaja tuhande eurone kulu, see kulu ulatub üle Eesti miljonitesse eurodesse. Et kui me sealt kasvõi väikseid protsente suudame nagu selle rakendusega maha võtta, kümme, kakskümmend protsenti, siis see tähendab ju sadu tuhandeid eurosid säästu ja tulevikus võib -olla miljoneid, et.
Kuulge, aga võib -olla ma TEHIK -ut usaldan ja nende loodetud terviseportaali, kus on minu tervise kohta kõik andmed olemas, on mul mingid uuringud tulemas, on mul mingid retseptid, mis on aegumas, mis iganes, kui nemad mulle seal näitavad. Aga võib -olla noh, teie kaks tundute täitsa, täitsa normaalsed inimesed, aga võib -olla RIA -s on kedagi, keda ma ei usalda nii väga. Võib -olla ma ei taha, et need andmed liiguksid sinna eesti .ee portaali siis, et ma, et selle kaudu siis ka keegi kõrval näeks neid.
Jaa, sellepärast sa muretsema ei pea, kuna see uus rakendus ongi üles ehitatud tegelikult nii, et iga asutus, kes selle rakenduse kas endale kasutusele võtab läbi, ütleme, pilveteenuse või kohapeal, reaalselt omab seda rakendust, kõiki neid andmeid, teavitusi, mis seal sees on. Ja kui keegi siis satub mõnda teisse iseteenindusse, näeb, et talle näiteks ongi tervisekassast on mingisugune teavitus, et sul on mingi retsept määratud. Siis reaalsuses ta näeb seda ainult tänu metaandmetele. Ehk siis kogu see asi, mida RIA teeb, on, et ta vahendab erinevate postkasti rakenduste vahel metaandmeid. Mis siis tähendab, et näiteks kellelt see tuli, tervisekassa, eks ju, mis on pealkiri, sul on uus retsept ja kuupäev, et kümme null viis kaks tuhat kakskümmend kolm. See informatsioon jõuab siis ka sellesse kolmandasse nii -öelda osapoole iseteeninduse postkasti. Aga sealt, kui inimene sellele teavitusele klikkab, siis tegelikult laetakse välja seesama tervise, ütleme terviseportaali riiklik postkastis. Ehk siis reaalsuses need, selle teavituse sees olevad andmed ja dokumendid mitte kunagi sinna MTAIS -e teenindusse või PRIA -sse või Eesti .ee -sse ei jõua. Ja ka meie siis RIA -na neid sealt vahelt kuidagi lugeda ei saa. Et üritamegi teha sellise lahenduse, mis oleks võimalikult nii -öelda küberturvaline ja võimalikult vähe, noh, seda andmesaasta tekitav, et, et kuskil puhas lihtne lahendus.
Ja ka juriidiliselt lihtne, et tegelikult partneritel oleks lihtsam seda kasutusele võtta, et, et see kindlasti toetaks riikliku teenuse juurutamist. Et kui see, kui see toob kaasa ka endaga liiga palju juriidilisi küsimusi, siis see ilmselt pidurdab protsessi.
Kas ma sain praegu muidu korrektselt aru, et te otseselt ei lingi sinna teisele teenusele, et, et kui ma olen eesti .ee -s, ma näen seda, aa, mingi retsepti teema tuli, Et nüüd vajuta siia, siit sa näed rohkem, vaid, vaid nii -öelda justkui kohe mulle ikkagi kuvatakse seda.
Jaa, praegu me oleme plaaninud võtta kasutusele micro front -end 'ide lahenduse ehk siis me kuvamegi reaalselt seda ühte väikest kasti, ühte väikest tükki, kus sees elab sinu teavitus, välja siis selles teises iseteeninduse postkastis. Et see inimese jaoks võib -olla ei olegi nagu aru saada, seal võib -olla võib tekkida ka küsimusi, et tahad, aga siis kogu see info saadeti mulle siia EMTA -sse, eks ju. Et tegelikult see kuvatakse välja teises keskkonnas, et peegeldatakse nii -öelda.
Päritakse ja peegeldatakse ja, ja tehakse igasuguseid põnevaid asju seal taastal.
Kui palju selle uue postkasti kallal üldse inimesi töötab?
Noh, meil on praegu, me oleme arenduspartnerit otsimas. Meie enda poolt, mina olen riikliku postkasti meeskonna ainus liige. Lisaks on meil ka riigiportaalis tarneinsenerid, arhitekt ja, ja, ja teised, kes nii -öelda toetavad seda postkasti haldamist siis riigiportaali kontekstis.
Ehk antud hetkel üks põhiinimene ja siis on natukene abilisi?
Põhimõtteliselt küll, jah.
Ja loodetavasti siis aasta või pooleteist pärast on see, on see asi piisavalt valmis, me saame seda kõik kasutama hakata. Kui, kui palju üldse, üks selline viimane küsimus on see, et, et ma märkisin, et mulle tuli mingine teavitus eesti .ee -st, Aa jaa, mulle tuli see, et on see Euroopa ravikindlustuskaart ja kohe oli nagu Google 'i kalendri see liidestus seal ka olemas, et ma saan koheselt läbi selle postkasti endale lisada nagu teavituse ka päris nii -öelda kalendriks, mida me igapäevas kasutame, mitte see eesti .ee kalender. Kas see on ka nüüd selline alles nüüd kunagi lisandunud sinna või millal?
See teenus on tegelikult juba oma tükk aega olnud.
Issand, ma ei tea midagi Eesti digiriigist siis.
Et see teenus tegelikult on olnud üleval, aga meil on plaanis seda nüüd ka tulevikus paremaks teha ja siis kodanikuportaali meeskonnaga kogu see kalendrite, kohustuste ja, ja, ja nii -öelda võimaluste asi veel täiesti ümber mõelda. Et igal inimesel oleks väga selge, et mis tal on kohustused ja mis tal on võimalused Eesti riigis. Ja nende kohta tuleks ka siis teavitused läbi riikliku postkasti.
Ja täitsa viimase küsimuse, mis, kas te saite ka mingi see nii -öelda õppetunni praegusest sellest situatsioonist, mille, millega me siin saadet alustasime, et selle ees .pere nimi ät eesti .ee kinnipanekuga?
Kas kõik läks hästi, kas kõik läks nii, nagu te ootasite, eeldasite ja muide meil vist pole see kuupäev, pole ka veel ära mainitud, millal see tegelikult kinni läheb?
Sulgem esimene november ehk siis pool aastat ongi nüüd natukene vähem juba on kui pool aastat, aga, aga teavitustest siis pool aastat aega. Ja õppetunnina tegelikult igast asjast õpib, et, et me nägime ka selliseid lihtsaid asju, et, et inimesi võib ärritada see, et me saadame ka teavitusi vene keeles.
Et, et noh, mulle tundus, et, et seal võis olla natukene seos ka esimese maiga, et see sattus kuidagi osaliselt täpselt sellele samale ajale. Et jah, riigikeel on eesti keel, aga me peame täna ka aru saama sellest, et pea kolmkümmend protsenti meie teenuse kasutajatest siiski on venekeelsed. Et nii see Eesti rahvastiku läbilõige täna on. Ja meie jaoks on oluline, et info jõuaks selgelt ja arusaadavalt kõigi kasutajateni, et et sellised asjad on tekitanud probleeme. Aga jah, et vabandame nende ees, keda oleme häirinud selle teemaga. Et et selliseid huvitavaid asju on küll tulnud, jah. Aga, aga nagu ma ennemalt tegelikult mainisin, siis inimesed on olnud ääretult mõistvad ja, ja tegelikult, mis viitab ka sellele, et, et tegelikult saadakse aru, et, et ei ole mõtet hoida üleval teenust, millele tegelikult kasutajaskond on marginaalne.
Jah, ja ma, ma ütleks seda ka, et, et ja kui iga sellise otsuse tegemiseks peab kindlasti olema ikkagi põhjalik analüüs, selged põhjused, et kui ma oleks läinud sedasama otsust tegema lihtsalt sellepärast, et me ei viitsi tegeleda sellega enam ja mingisugust nagu tausta seal taga ei oleks olnud, siis oleks see kindlasti tunduvalt eba, ebameeldiv olnud olnud, et nagu, nagu Kaisi ütleski, et, et kui mõistetakse, siis, siis ongi hästi, saadaksegi aru, et miks me selle kinni panime. Et, et aga ilma selleta oleks olnud väga problemaatiline, ütleme nii.
Kuna see keeleteema käis korra läbi ja mulle meenus, et eelmise aasta kahekümne neljanda veebruari järgselt oli Kultuuriministeerium minu järgi, mälu järgi oli esimene, kes teatas, et nemad lõpetavad oma veebis siis venekeelse sisu, kas nüüd päris näitamise, aga, aga nagu suures mahus ikkagi võtavad seda venekeelset sisu maha. Kas praegusest sellest sõnavõtust ma sain korrektselt aru, et eesti .ee riigiportaali osas sellist kavatsust ei ole, et sinna jääb alles on nii eesti, vene kui inglise keel?
Hetkel sellist kavatsust keelevalikut muuta ei ole, et läbi aegade ta on olnud kolmekeelne. Ja ja ma arvan, et kui selliseid otsuseid ka teha, siis ma arvan, et et seda ei saa kindlasti teha nagu päevapealt, et seal tuleb ma arvan siis selleks täpselt samamoodi teha põhjalik põhjalik analüüs ja teha seda üleminekut järk -järgult, et et nagu ma ütlesin, et me ei saa ju midagi selle vastu, et täna pea kolmkümmend protsenti Eesti Eesti elanikest räägib vene keelt. Et et ka nendeni me peame ju tegelikult teenused päeva lõpuks viima onju.
Jah, ja postkasti poole pealt ma ütleks seda, et me praegu juba filtreerime neid teavitusi osaliselt, mis, mis nii -öelda väljaspoolt sisse tulevad nii -öelda keelevalikutepõhiselt ja nii edasi, et, et aga antud juhul lihtsalt, kuna see mass oli niivõrd suur, mis oli vaja niivõrd lühikese aja jooksul välja saada, siis oleks selle kogu selle süsteemi ülesehitamine olnud vägagi ekstreemselt keeruline. ja inimesed võib -olla ei oleks saanud oma teavitusi piisavalt kiiresti, et sellest teemast võimalikult ruttu noh teada saada, et hetkel me tegime sellise otsuse, aga tulevikus kindlasti teame paremini.
Suured tänud saatesse tulemast, eesti .ee juht Kaisi Udumäe ja postkasti, võib vist öelda siis riiklikku postkasti, mitte see, mis teil kuskil tänavanurgas on, tootejuht Asso Kasuk. Saime siis teada neid põhjuseid, miks RIA võttis sellise otsuse vastu, et ees .perenimi ära eesti .ee meiliarves pannakse kinni ja positiivse uudisena saime me teada väga paljudest uuendustest ka, mis on sinna lähiajal tulemas. Suured tänud kuulamast, mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega. Aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]