Head riigi IT -podkasti kuulajad, mul on hea meel teile täna pakkuda järjekordset väga põnevat saadet huvitaval teemal. Sel korral, luban teile, et sel korral hoidume poliitikast ja valimistest, ei tule meil juttu ühestki mobiiliga hääletamise äpist või, või e -valimistest, Aga teema on endiselt ikkagi väga huvitav, kuna see moel või teisel puudutab meid kõiki. Selleks teemaks on küberturvalisus. Täna räägime sellest, mida ja kuidas teeb Riigi Infosüsteemi Ametit Eesti haiglat, kütusemüüjad, perearstikeskused ja veel terve rida ettevõtteid ning asutusi oleksid piisavalt hästi kaitstud. Sel teemal on stuudios Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalve juht Ilmar Toom. Tere!
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Ma alustaks väga lihtsast küsimusest. Teie ametinimetus oli järelevalve juht. Mida see tähendab? Mis see töö on, mida te igapäevaselt teete?
Kui me võtame, et sõna järelevalve viitab sellele, et asjad juhtuvad millegi järel, siis tegelikult olemuslikult see töö, mis me teeme, on hästi tugevalt ennetustöö hoopiski. Ehk et me püüame anda oma panuse selleks, et et süsteemid, mida me Eestis kasutame ja mida nii riik kui ka erasektor ja kodanikud kasutavad, et need oleksid turvalised. Ja ja tänu siis sellele me ennetame neid intsidente, et midagi halvasti ei läheks.
Sellel on iksitamisel on täitsa oma põhjus olemas. Et et kui üldiselt avaliku teabe seadus ütleb, et järelevalve otsused peale jõustumist on avalikud, siis selle sama seaduse teine paragrahv ütleb ka seda, et vot see tundlik osa sealt, et see ei ole avalik osa. Ja seetõttu me olemegi sellises olukorras, kus see sama seadus, mis käsib avalikustada, käsib ka osa sellest nagu mitte avalikustada. Jah, ma olen nõus sellega, et see kohati tundub nagu tobe, et seda on nii palju, neid X -e, aga, aga ütleme noh, meie valdkonnas on ka see teema, et, et miks me need asjad kinni paneme või ära X -itame, ongi seetõttu, et, et me ei soovi anda nii -öelda vastasvõistkonnale liigseid nagu infokilde kätte, et me, et noh, soovime teha nende kodutöö võimalikult raskeks. Ja, ja ära me eksitamegi need kohad, kus on võimalus, et, et seda infot muul juhul kasutatakse ära siis mingi, kas mingi tegevuse planeerimiseks või noh, ühesõnaga mingi sellise eesmärgi jaoks.
See, et ettevõte või ka asutus saab ettekirjutuse menetluse käigus, ei ole iseenesest midagi nii -öelda traagilist ja hullu, vaid see ongi just see koht, et kus me oleme toonud välja mingisuguse puuduse ja, ja siis selle kõrvaldamiseks on, on vaja siis mingit nii -öelda käsulauda, et, et kus me soovime näidata, et see puudus kõrvaldatakse ära, et siis on see süsteem paremini turvatud. Et ja noh, üldreeglina, kui see ettekirjutus täidetakse kokkulepitud aja jooksul, siis on ka hästi. Kui, kui ei, et siis on järgmine samm sellest riikliku järelevalve puhul on sunniraha määramine.
Kõik perearstidiskused ja ka muud kütsisubjektid peaksid olema jah, selles mõttes fikside viisakad, aga mitte sellepärast, et nüüd järelevalve tuleb, vaid sellepärast, et neil on endal seda tegelikult vaja.
Et mitte päris, ehk et me ei tee niisuguseid ette teatamata visiite, et reeglina, kui me räägime siin riiklikust ja haldusjärelevalvest, siis me ikkagi anname teada, et me nüüd algatasime järelevalvemenetluse teie suhtes, põhjusel see ja teine ja, ja siis küsime ka mingeid dokumente, küsime mingeid materjale ja, ja küsimusi. Ning kui me need oleme läbi vaadanud, et alles siis me läheme kohapeale. Et kohapeal me vestleme tavaliselt siis organisatsiooni juhtkonnaga ja muude võtmeisikutega, näiteks infoturbejuhid oleks nagu alati hea, kui on ligi. Ja siis selle tulemusena me siis jõuame mingisugusele järeldusele. Et sealt hakkab juba nagu tekkima mingi pilt, et kuidas asjad on ja vajadusel küsime veel täiendavaid küsimusi, vahel läheme veel kohale, et vaatame ka füüsilist turvet, ütleme serveriruumid, hooneautomaatika, valveseadmed, tulekustutuse seadmed, sellised asjad on ka ütleme meie siin skoobis sees. Ja, ja siis me jõuame mingisugusele järeldusele, mõtleme, et vot näed, et käisime, vaatasime, et meile tundub nii, et need asjad on hästi, need asjad võiksid olla paremini ja, ja siis anname ikkagi alati ka võimaluse järelevalvatavale avaldada arvamust selle suhtes, et mis me oleme leidnud, et noh, võib -olla me oleme asja hoopis valesti aru saanud, võib -olla tegelikult on kõik väga hästi, aga lihtsalt meie oleme rumalad. Et siis alati ikkagi anname, anname võimaluse neile rääkida ja, ja oma arvamust avaldada ja, ja seejärel tuleb siis see otsus.
Just, et see on nüüd see koht, kus ütleme nende Stuudium ja, ja E -Kool ja mis need neli tükki seal kokku olid, et need oleks seal teenuse osutajad ja nende teenuste tarbijad või tellijad on tegelikult koolid, kes omakorda on jällegi meie siis järelevalve all ja, ja, ja Kütsi subjektid. Nii et, et selles mõttes ütleme meil on variant suhelda nende koolidega ja, ja nõuda nende koolide kaudu sellelt e -kooli keskkonna siis pakkujalt oma asjade korda tegemist.
Ütleme meie menetluste pikkused on hästi varieeruvad. On mõned, mis on paari nädalaga valmis saanud, aga kõige pikematest on, on need, mis on üle aasta ja isegi päris kõige pikem on kaks ja pool aastat, mis meil kestis haldusjärelevalve menetlus MKM -i üle.
Ütleme, haldus - või järelevalve raames sunniraha me teisele halduse kandjale määrata ei saa. Et sunniraha tuleb mängu, ütleme, riikliku järelevalve puhul või siis teine võimalus on see, et, et kui me räägime rahatrahvist, siis see tähendab juba väärteomenetlust.
Jaa, et nii ta on, et see haldusjärelevalve menetlus kestis päris kaua ja osa puuduseid kõrvaldati ära. Kuid siis me lõpetasime selle menetluse ära, kuna ütleme ta oli täitnud oma selle otstarbe, et selle menetlusliigiga ei saanud enam sinna muid asju teha ning seetõttu siis me algatasime väärteomenetluse MKM -i suhtes.
Ütleme, see väärteo menetlus on praeguseks hetkeks läbi ja, ja ütleme, meie eesmärk on ikkagi see, et, et need puudused ära kõrvaldatakse, et jah, tõepoolest me ideeliselt võime üsna pea algatada uue järelevalve menetluse ja vaadata, et kas need nüüd on siis kõrvaldatud.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, selline sai tänane saade, saates oli külas Riigi Infosüsteemi Ameti järelevalve juht Ilmar Toom. Saime siis teada, kuidas ja mida RIA teeb selle jaoks, et Eesti oleks küberturvalisus, küberturvalisem ja, ja kuidas nad siis jah, ta vaatavad seda näiteks koolide, haiglate, perearstikeskuste, tanklakettide ja siis ka ministeeriumi tasemel. Suured tänud kuulamast, mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega uuel nädalal.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]