Saate toovad teie nii SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad, kriitiline intsident uurib täna lähemalt teemat, mis peaks kõiki eestimaalasi huvitama ja mitte eestimaalasi, vaid ka välismaalasi. Ja, ja eestimaalaste puhul siis kindlasti neid, kes kipuvad palju reisima ja ka aeg -ajalt vajavad apteegi lähedust enda juures, et oma ravimeid osta juurde. Ehk siis täna lähemalt uurimegi piiriüles digiretsepti, kuidas me oleme jõudnud sinna, et meil üldse selline imeline asi on olemas. Ja, ja mitte ainult siis piiriüles digiretsepti, vaid ka patsiendi andmete kokkuvõtet, mis samuti piiriüleselt meil liigub siin teatud riikidega. Sel teemal on stuudios külas TEHIKu piiriülese terviseandmete andmevahetuse teenusehaldur Katre Pruul, tere!
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Väga pikk, keeruline sissejuhatus oli, kuidas lihtsas keeles võtta kokku, mis asi see piiriülene digiretsept on?
Piiruline digiretsept ei olegi midagi muud kui see, mis meil täna juba siseriiklikult olemas on, mis siis võimaldab lihtsalt seda sama digiretsepti osta ka teistes riikides, et tulevikus siis rohkemates Euroopa riikides täna siis ainult neljas veel.
Ja mis need neli riiki on?
Täna on meil andmevahetus avatud Soomega, Portugaliga, Horvaatiaga ja Poolaga.
Sest et need riigid on esimesed, kes on jõudnud nii kaugele, et on oma teenuse saanud avada, et me ei ole neid eraldi valinud, need on lihtsalt ongi esimesed riigid, kes on jõudnud nii kaugele selle teenusega.
See tähendab seda, et üks hetk neid riike võiks olla kui palju kokku?
Terve Euroopa ja siis mitte ainult Euroopa Liidu riigid, vaid ka kaugemaalt, et on juba tegevprojektis ka Norra, Island, Šveitsi, Austria ja nii edasi, et ikka nagu Euroopa Liidu riigid, et see võiks lõpuks olla jah, katta tervet Euroopa.
Ja kui kaugel nende riikidega ollakse, mis te nüüd üles loetlesite, kus veel ei ole, aga nüüd kunagi lähiajal võiks? Kui kaugel me oleme näiteks Šveitsiga, et me saaks minna nüüd, lähen, ma ei tea, suusatama ja siis mul on vaja mingit retsepti, ma saaks Šveitsis välja osta?
No sellega veel väga kaugel ei ole ja see ei ole ka väga Eesti, kuidagi Eesti ei saa sinna panustada, et, et see on puhtalt siis Šveitsi enda teema, millal nad ise nii kaugele jõuavad, et neil see võimekus oleks siis nii tehniliselt kui ka siis organisatoorselt ja, ja õigusruumi tasandil olemas, et, et see on puhtalt nende riikide teha.
Et see ei olegi niimoodi, et Eesti on nii -öelda lahenduse valmis teinud ja öelnud teistele riikidele, et kuulge, meil on lahe asi, võtke nüüd ka.
Ei, päris nii ei ole. Tegemist on tegelikult Euroopa riikide ühise, Euroopa riikide ja Euroopa Komisjoni ühise pingutusega. Euroopa Komisjon haldab seda keskset andmevahetusplatvormi nii -öelda neid keskseid teenuseid ja kõikides riikides on siis oma siuke kontaktpunkt nii tehniline kui ka organisatoorne, mis siis paneb selle riikliku poole teenusest toimima.
Eestis ongi TEHIK siis selleks?
Jah, Eestis haldab TEHIK ja Sotsiaalministeerium on siis teenuse äriomanik.
Kuidas see süsteem üldse nagu tehnilises mõttes toimib? Seal on see X -tee on mängus või on midagi muud mängus?
Ei ole X -tee, ongi täiesti eraldi platvorm, mis on siis Euroopa Komisjoni poolt hallatav. Seal on eraldi spetsifikatsioonid andmevahetuse jaoks kindlad, kõik detailid, et, et selle alusel siis kõik riigid vahetavad ühtsetel spetsifikatsioonidel ja, ja selle andmevahetuse platvormi veel.
Ehk siis kahjuks selle projekti puhul siis eestlased ei saa öelda, et me olime need, kes algatasime, vaid me oleme need, kes lihtsalt rakendab seda.
Jah, aga me oleme olnud algusest peale kaasas selle teenustega, et seal, enne kui me hakkasime kaks tuhat seitseteist aastal seda teenust päriselt nii -öelda toodangu keskkonna jaoks rakendama, siis esimeste riikidega, siis enne seda on olnud ka erinevaid projekte, Euroopa -üleseid projekte, kus on siis eelsammud olnud selle teenuse rakendamiseks. Näiteks piloot terviseandmete vahetamise osas tehti juba kaks tuhat neliteist aastal, et oli Eesti ja Itaalia vahel, siis terviseandmete kokkuvõtte piloot ja, ja Soome ja Rootsi vahel oli siis digiretseptivahetuse piloot. Et võib -olla oli muid riike seal veel, aga need on need kuidagi olulisemad, mis mulle meelde jäänud. Et tegelikult jah, need sammud olid juba varem selleks, et, et me jõuaksime täna siia, kus me oleme.
Kas me täna olemegi seal, kus, kui mulle kirjutatakse mingine ravim välja minu perearsti poolt, siis ma lähen Soome või Horvaatiasse või mis need kõik neli riiki olid ja ma lihtsalt saangi sealt apteegist selle ravimi välja osta?
Teoreetiliselt jah, seal on teatud piirangud, teatud retseptide puhul, näiteks piiriüliselt ei ole võimalik välja osta narkootilisi retseptide ravimeid, psühhotroopsete retseptide ravimeid ja seal on veel teatud piirangud. Lisaks siis riigid ise saavad panna veel täiendavaid piiranguid, näiteks kui soomlased tahavad tulla Eestisse välja ostma oma digiretsepti, et siis Soome poolel on ka teatud digiretseptid, mis ei ole piisavalt detailsete andmetega veel või on mingid muud erisused, mida nad ei saa siis Eestis välja osta.
No seal on tehnilised piirangud lihtsalt Soome poolel hetkel või teatud retseptide puhul on see, et et patsient peab kõigepealt selle ostma välja Soomest, sest et seal on eraldi mingisugune lisatasu sellele arstile, et et seal on teatud lihtsalt riiklikud iseärasused.
Et ühesõnaga selle projekti puhul on ka mõeldud sellele, et ei hakkaks selline piiriülene siis ma ei tea retseptiravimite kaubandus käima?
Mingil määral ikka jah, sest et see on pigem on see mõeldud teenus ikkagi neile, kes kes on ajutiselt teises riigis ja neil on vaja erakorraliselt oma retsepti, mis nad on siis unustanud või neil on ravim otsa saanud ja siis nad saavad selle minna välja ostma, et et sellele ei rakendu näiteks haigekassa või ravikindlustuse soodustus, et et see on vaja ikkagi siis oma koduriigis hiljem siis tagasi taotleda, et sa maksad ikkagi välisriigis täishinna selle eest, et näiteks et ei ole nagu siukest.
Te alguses ütlesite korra, et ta nagu enam -vähem toimib ja töötab, et ma saan aru, et soomlastega me saame nagu väga hästi läbi sellest digiretsepti osas, aga, aga kuidas siis teiste riikidega on, et mis, mis need puudujäägid näiteks võiksid olla seal?
Puudujääke võib -olla mitte, et pigem on ka siis inimeste teadlikkus ilmselt, et, et neid andmevahetusi teiste riikidega digiretseptide andmevahetusi on hetkel olnud jah üksikuid. Et et kas siis inimesed ei liigu nii palju sellel suunal, et Soome -Eesti vahel on siuke hästi aktiivne liikumine või siis inimesed ei ole lihtsalt ja nii väga teadlikud, et näiteks on ka olenev riikidest, et Portugalis on ka näiteks see erisus praegu, et nad on küll teenusega liidestunud, aga neil ei ole kõik apteegid üle riigi veel kaetud selle teenusega, et neil on mingisugune hulk nendest apteekidest, mis hetkel suudavad seda teenust üldse pakkuda.
Kas Portugali näitel, see tähendabki seda, et apteek peab omalt poolt mingeid liigutusi tegema, mingi see uue, ma ei tea, arvuti hankima endale ja alles siis saab seda reaalsuses kasutada?
See puhtalt oleneb ka, kuidas riik on ise selle teenuse omal siis riiklikul tasemel implementeerinud. Et Eesti puhul alguses, kui me selle teenusega alustasime, meil oli ka eraldi portaal, mis oli vabalt siis apteekritele kasutatav. Aga tegelikult lõpuks oli neile mugavam, kui nad saavad selle teenuse omaenda sinna apteegi infosüsteemi sisse. Ja nii see ka siis juhtus, et tänaseks me ei kasuta enam seda portaali, vaid on, meil on Eestis kasutusel kaks peamist apteegi infosüsteemi ja mõlemas on siis see teenus integreeritud sisse. Et meie siis pakume seda liidest ja siis nemad on ise selle omalt poolt ära lahendanud.
Ma ütlen ausalt, ma olen kuulnud selle kohta, et selline lahendus on olemas, võimalus siis ma olen õnnelik inimene, mul ei ole mingeid selliseid retseptiravimeid välja kirjutatud, mul ei ole reaalset vajadust olnud kasutada. Kuidas ta nagu reaalsuses toimib, ma lähen Soome, näitan oma ID -kaarti ja siis see ongi kõik minu jaoks või ma pean seal mingisuguse pika paberimajanduse ära täitma või oskate te Eesti näitel siis sellest rääkida lähemalt?
Jaa, ei olegi muud midagi vaja. Et vastavalt sellele, kuidas riik on ise öelnud, et tema patsiente tuleks tuvastada, mis isikukoodi alusel või on mingi muu tunnuste kogum, et siis Eesti isikul ongi üks isikukood. Ta peab näitama seal välisriigis oma dokumenti, see apteeker siis vaatab, et dokumendi peal olev isik on see, kes ta ees seisab ja siis ta lihtsalt sisestab selle isikukoodi sinna ja pärib patsiendi retseptid, et seal muud ei olegi, et ise midagi muud täiendavat tegema ei pea. Ja kui välisriigi isik tuleb Eesti apteeki, et siis oleneb, mis riigi inimesega on tegemist, et soomlaste puhul on samuti üks nii -öelda isikukood ja apteeker samamoodi suvastab neid selle nende dokumendiga, millel on see sama isikukood peal ja ei olegi muud midagi lisaks vaja teha. Aga näiteks Portugali patsientide puhul on niimoodi, et neil on üks siuke isikukood või, või dokumendikood ja siis on neil lisaks on vaja veel retseptinumbrit ja retsepti PIN koodi, et need on veel lisaks neil endal siis, neil on siuke teistmoodi lahendus riiklikult, et nad näitavad siis telefonist, need on hästi pikad numbrid ja apteeker peab siis lisaks veel sisestama need numbrid ka, et, et olenevalt jah riigist.
Oskate te statistikat välja tuua, kui palju soomlased on Eestist välja ostnud niimoodi retseptiravimeid ja kui palju siis portugallased?
Jah, noh, Soome puhul on see number kuskil niimoodi kakskümmend tuhat, natukene üle, on, on Eestis välja ostetud ravimeid ja enamus, enamus ongi täna on soomlased, kes on Eestis välja ostnud, et Portugali patsiente Eestis on vist välja ostnud kuskil üks, kaks, kolm, et see on noh, selles mõttes väike number.
Kas see on kuidagi see süsteem nii -öelda, et Eesti on seda küll rakendanud, aga kas seda kuidagi kontrollitakse ka, et kas see toimib ja töötab, et nii -öelda päris inimesega läbi testida kogu see süsteem?
Eks me oleme ise ka proovinud, et kes meist oma tiimist kuskile välisriiki läheb, et oleme ikkagi proovinud, et aga muus osas, enne kui riigid saavad päriselt laivi minna oma teenusega, siis on vaja tegelikult kõikide teiste juba laivis olevate riikidega teha läbi toodangu keskkonnas testid. Ja selleks on siis olenevalt riigist kuidagi toodangukeskkonna tekitatud siuke testpatsient, kellega siis need testid läbi teha, et kindlustada siis, et see toimib ka toodangukeskkonnas.
Kui palju teil on kokkupuudet nende teiste riikide siis analoogsete tiimidega, kes kogu selle asja teema kallal töötavad?
Aktiivselt, igapäevaselt, et kõikide riikidega, sest et meil on, meil toimub pidev teenuse edasiarendamine, versiooni uuendused ja, ja lisaks sellele on siis kohustuslikud testimisüritused, kus, kus riigid peavad testima teiste riikidega, et tagada, et nüüd see uuel versioonil teenus töötab korrektselt, samamoodi need toodangu testid, et meil on pidev suhtlus, et meil on siuke ühine kogukond lausa.
Nii et teil on küll seda, et kuidas näiteks portugallane peab testima, kas see Eesti lahendus seal töötab, toimib, aga samas tal ei pruugi olla ju kogu seda nii -öelda teavet, et kuidas ta tegelikult peaks toimima. Et kas teil niimoodi ka on, et nüüd, et tiim korraldab, ma ei tea, suvepäevad Eestis ja kõik nad lendavad Eestisse kohale ja siis kõik testivad oma erinevate riikide lahendused läbi, et siis kuidas toimib siin?
Ei, päris niimoodi ei ole, et me pigem siukest testimist me teeme ikkagi testkeskkonnas, et meil on testkeskkonnas digiretsepti vaates on meil eraldi siuke testimise raamistik, kus on erinevad siukesed olukorrad või erinevad retseptid, erinevate detailsustega, keerulisusega retseptid tuvastatud ja siis me testime neid erinevaid stsenaariumeid läbi kõikide riikidega.
Kas teil on olnud kokkupuudet ka selliste reaalsete kasutajatega, mõne soomlasega, kes on siis andnud infot, et mis oli hästi, mis oli halvasti?
Niimoodi mingisuguseid uuringuid me teinud ei ole hetkel, et pigem siis kui kasutajad pöörduvad kasutajatukke ja kurdavad, et midagi ei toiminud, kas siis apteekrid pöörduvad või siis patsiendid ise. Et pigem on praegu niimoodi, et kui Eesti patsiendil on mure Soomes, siis ta pöördub TEHIKu poole ja kui Eesti apteekril on mure, siis ta pöördub TEHIKu poole, et siis Soomes on samamoodi kasutajatugi sellel teenusel olemas, et siis nende kasutajad pöörduvad sinna ja siis vajadusel me suhtleme omavahel siis kasutajatugedega veel.
Kas see piiriülene digiretsepti teema nagu Eesti mõttes on ta nagu valmis või annab seda kuidagi veel täiustada? Välja arvatud jätame kõrvale selle, et jah, et sinna riiki veel lisandub aina juurde, aga muus mõttes.
Eesti mõttes on ta valmis.
Siis ma ei tea, au ja kiitus teile, et saime olla ühed, ühed esimesed, kes seda said ära rakendatud. Ma saan aru, et ehk siis enamus teie enda isiklikust nii -öelda panusest, TEHIK -ust, mida te teete, igapäevaselt läheb hoopis siis ühele uuele projektile, mis võtab rohkem on siis aega see, see, mis puudutab siis patsiendi andmete kokkuvõtet ja mis on ka siis hakkab sellist üleriigiliselt liikuma. Palun rääkige, mis asi see on?
Jah, patsiendi terviseandmete kokkuvõte ehk siis inglise keeles patient summary nime all. Ja tegelikult on see teenus meil ka juba live keskkonnas olemas, alates eelmise aasta augustist, kaks tuhat kakskümmend kaks augustist. Ja tegelikult selle teenuse puhul on jah see, et hetkel seda toodangu keskkonnas või siis live keskkonnas ei ole väga kasutatud, sest et neid riike on veel vähe. Ja nendes riikides, mis on lisandunud, on paljuski ka neid tervishoiuteenuse asutusi või osutavaid asutusi siis vähe liidestunud. Et Eestil on täna siis andmevahetus avatud Portugaliga, mis on ju päris kaugel siit, et et siis need juhud ilmselt on ka väga üksikud, kui kui üldse seda oleks võimalik kasutada. Ja lisaks siis ühtepidi andmevahetus on meil avatud Hollandiga, Prantsusmaaga ja Luksemburgiga. See tähendab siis seda, et Eesti patsientide andmeid on võimalik siis nendes riikides pärida. Et siinkohal on ka siis, et nüüd kui Soome on, on kohe lisandumas selle teenusega, siis kas selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses, et siis kindlasti see, neid võimalikke juhtumeid tuleb, tuleb juurde, et, et saame nagu rohkem seda teenust kasutama hakata. Aga
mida ta siis nagu reaalsus tähendab, et kui mina satun seal Soomes, lähen EMO -sse, siis nemad näevad nagu minu, mis minuga Eestis on tehtud või mida see tähendab?
Ei, nad näevad kokkuvõtet andmetest, et see on kokku pandud, see ei ole kõik andmed, mis sul tervise infosüsteemis on, vaid see on siis siuke olulisemate andmete kokkuvõte, et seal on haiguste anamnees ehk siis diagnoosid, seal on aktiivsed probleemid ehk siis näiteks kroonilised diagnoosid, seal on viimasel ajal tehtud protseduurid, veregrupp, freesusfaktor, allergiate info, et siis kõige siuksem olulisem info, mis võiks sellel tervishoiutöötajal sel hetkel vaja minna.
Millal see patsiendi andmete kokkuvõtte teema suurema hoo sisse sai?
See tegelikult algas koos kahe tuhande seitsmeteistkümnendal aastal koos digiretsepti teenusega, et need kaks teenust on nagu käinud ühte jalga lihtsalt see digiretsept on kuidagi saanud suurema hoo sisse hetkel veel.
Kas see on ka selline asi, mida siis tervishoiutöötajad ise nagu mõlemad lahendused, see digiretseptide teema ja see patsiendi andmete kokkuvõtte teema on valjuhäälselt nagu nõudnud, et need on need asjad, mida meil vaja oleks?
Hea küsimus. Ilmselt mitte, pigem nad praegu juba küsivad, et nad tahaksid saada nagu rohkem, et nad, et kui patsient tulebki plaanilisele ravile onju, et kui see patsiendi terviseandmete kokkuvõte, mis meil täna on, et see on pigem mõelnud siukse, mõeldud siukse erakorralise juhtumi jaoks, et kui patsient puhkab siin ja ta tuleb erakorraliselt EMO -sse, et ta annab siukse üldise ülevaate ainult. Aga pigem on jah praegu jutuks olnud rohkem isegi plaanilise ravi vaatest, et kõik kogu haiguslugu või kui patsient näiteks läheb elama teise riiki, et kuidas ta saaks kaasa võtta oma selle oma haigusloo, et nii kaugele me ei ole veel jõudnud üldse.
Ja kuna kõik see on digitaalne seal, siis ei retseptide ega siis ka patsiendi andmete kokkuvõtte puhul ei teki seda probleemi, nii nagu meil Eestis aastakümneid tagasi võis olla, et kui retsepti peal on mingine käekiri, mida välja ei loeta, siis sellist probleemi ei ole üldse sellega.
Just ja isegi veel üks samm kaugemale see need andmed seal retsepti või siis või siis patsiendi terviseandmete kokkuvõtte peal tõlgitakse selle tervishoiutöötaja riigikeelde. Ehk siis näiteks kui soomlane tuleb Eestisse oma retsepti välja ostma, siis apteeker näeb seda retsepti eesti keeles.
Kes see tõlgib seda? Kas seal on tehisintellekt, mis teeb seda või või kuidas see nalja näeb?
Ei, see näeb välja tegelikult niimoodi, et see andmevahetus, see keskne andmevahetus platvorm ja kuidas see on nagu realiseeritud, et seal on see tõlkimise komponent juba sees ja see tõlkimine toimub siis riikideüleselt kokku lepitud terminoloogia alusel ehk siis kõik andmed, mis lisatakse retseptile, on vastavalt siis erinevatele loenditele struktureeritud ja siis see loendi väärtused tõlgitakse, et siis on kodeeritud väärtused tõlgitakse.
Kas ma võin terminoloogias nüüd väga eksida, nii -öelda näitan, kui teadmatu ma olen. Eestis on see, kui ma lähen retsepti välja ostma, mulle antakse ka võimalus osta nii -öelda see alternatiivravim, mis on nagu sama toimega, aga mingi teine tootja võib olla suure tõenäosusega on ta soodsam. Kas selle piiriülese digiretsepti puhul kehtib see sama?
Jah, sisuliselt küll, et kuna see väljamüügiinfo liigub tagasi patsiendi koduriiki, kui, kui ta on selle retsepti välja ostnud või retsepti alusel ravimi välja ostnud, et siis kehtivad selle apteekri riigi reeglid. Et, et kui, kui apteekril on võimalik, siis ta saab talle pakkuda, patsiendile pakkuda siis erinevaid ravimeid, kui sellel retseptil on kirjas, et asendamine on lubatud ja patsient saab siis otsustada, kas ta soovib osta odavamat ravimit või, või mitte.
Ehk see oleks ka tegelikult asi siis kõigile kõrva taha panna, et kui te teate, et teie ravimi puhul on olemas see alternatiiv, siis seal välismaal vähemalt küsida seda ja siis on nagu teada, et kas nemad juba ütlevad, et kas on võimalik või ei ole võimalik. Kuidas ikkagi see, te korra mainisite, et seda X -tee ei ole seal kasutusel, aga kuidas see turvalisus on tagatud ikkagi, et seal need andmed ei lähe liikuma, keegi kõrvaline inimene ei saaks ligi, ei saaks muuta näiteks seda ravimit, mida inimene tahab välja osta?
Jah, no siinkohal ma nii tehniliseks ei, ei oskagi minna, aga et, et see ongi tagatud siseriiklikult, et, et kõik riigid peavad tagama selle, et nende andmevahetus oleks turvaline ja see keskne Euroopa riikide vahel andme, andmevahetus on, on samuti siis erinevate reeglite alusel määratud. Et siseriiklikult on meil tegelikult X -tee kasutusel, et oma siseriikliku andmekogude vahel me ikkagi kasutame seda.
Jah, vastasite mu küsimusele ära siis, et siis ongi, et Eestis on ikkagi see X -tee, mis tagab selle turvalisuse, et, et vähemalt meie poole pealt ei saaks keegi pahandust teha seal.
Jah, ja, ja riigid moodustavad üksteisega sihukese nagu Circle of Trusti, ehk siis kõik riigid peavad läbima auditeerimise, Euroopa Komisjoni poolse auditeerimise, siis terve tegelikult selle teenuse ulatuses, aga seal keskendutakse ka sellele, et, et kuidas, kuidas me näitame, et meie teenus on siis riiklikult turvaline, et kuidas me tagame, et me, Et keegi ei saa meie poolt ligi nendele, nendele andmetele või sellele andmevahetusele ja kõik riigid siis läbivad selle auditeerimise ja hiljem siis riigid näevad neid tulemusi ja siis peavad koos otsustama, et kas, kas see konkreetne riik võib minna oma teenusega laivi või mitte.
Kas te olete näinud oma nagu reaalse töökogemuse pealt seda, et kui nüüd siin üha rohkem need riigid on tulnud ja neid lahendusi ära juurutanud, et teised riigid on ka nagu lõpuks saanud aru sellest vajadusest ja see on natukene nagu kiiremini pannud neid tegutsema?
Jaa, eks ikka ja seal tuleb ka juba see maine küsimus, et, et kui, kui teised riigid on, et keegi ei taha ilmselt viimaste seas olla, et jah.
Kas Covidi ajal oli ka näha, et see piiriüleste digiretseptide väljaostmise nii -öelda statistika läks taevasse?
Jah, selles mõttes oli seal näha, et kuidas Eestis Soome poolt inimeste, Soome poolt tulnud inimeste retseptide väljaostmine langes, aga samas tõusis oluliselt selle piirangu ajal, liikumispiirangu või reisipiirangute ajal Soomes väljaostatud Eesti retseptide number. Ehk siis oli näha, et, et need inimesed, kes olid nagu muidu eestlased, aga jäid Soome näiteks töö pärast, et siis oli kohe näha, et nad hakkasid kasutama seda teenust seal Soomes olles. Ja, ja näiteks soomlaste puhul, kes reisivad Eestisse, on, on näha, et, et suveperioodil on just need numbrid oluliselt kõrgemad.
Kas selle patsiendi andmete kokkuvõtte osas, kas kõik riigid nii -öelda annavad ühed samad andmed sinna selle patsiendi kohta või on seal mingi nii -öelda tõlgendamise erisusi ka?
See on kokku lepitud andmekoosseis, ehk siis nii palju kui võimalik, riigid annavad sinna peale andmeid kaasa. Et kõik riigid ei pruugi suuta anda kõiki, kõiki neid andmeid kaasa näiteks, et, et on riike, kellel ei ole on ju protseduuride andmeid võib -olla kodeeritud sellisel tasemel, et nad saaksid need sinna sellele dokumendile lisada. Et aga, aga üldiselt jah, meil on nagu kokku lepitud andmekoosseis.
Kui need kaks, kas muidu on pandud paika mingi selline viimane tähtaeg, viimane kuupäev, et vot selleks ajaks peavad nüüd kõik riigid peavad sellega liituma?
Minu teada hetkel ei ole, et Euroopas Komisjoni poolt oli välja antud siuke nagu lubadus või eesmärk, et kaks tuhat kakskümmend viis aastaks võiks olla kakskümmend viis Euroopa riiki mõlemad teenused juba rakendanud. Aga siukest kohustuslikku tähtajaga ma hetkel ei tea, et oleks.
Et see ongi praegu tegelikult kõigile siis vabatahtlik?
Mõnes mõttes, aga, aga pigem ikkagi suund on sinnapoole, et, et kõikidel riikidel lõpuks tekiks see, et, et ikkagi survestatakse.
Kas see on juba tänasel päeval teada, mis saab siis, kui see kaks tuhat kakskümmend viis jõuab näiteks kätte, ehk siis mis edasi saab? Kas on veel mingeid huvitavaid uusi arendusi töös?
Jah, täna on tegelikult käigus juba täiendavate teenuste väljatöötamine, et kaks tuhat kakskümmend viis, kaks tuhat kakskümmend kuus aastaks on planeeritud luua Euroopa Komisjoni poolt siis see keskne tugi ja need tehnilised spetsifikatsioonid uutele teenustele, mis siis tulevikus lisanduksid. Nende teenuste hulgas on siis laboriandmete, laborianalüüside andmete vahetus, haiglaravi kokkuvõtte andmete vahetus ja lisaks siis meditsiiniliste ülesvõtete ja nende uuringu, uuringuvastuste andmevahetus.
Ja siis lihtsalt nagu olekski niimoodi, et ma saan kõigi oma nende andmetega minna teise riiki ja kõik need andmed on seal ilusti näha ja saab kasutada, kui mul on mingine vajadus mingit meditsiinilist protseduuri seal teha.
Jah, tulevikus võiks see ideaalis nii olla.
Ja seal siis samuti seda käekirja probleemi ei teki, ei teki seda keeleprobleemi ka, kuna kõik tõlgitakse automaatselt ära.
Jah, et seal teatud osa teksti võib jääda ka vabatekstina, näiteks retseptil on sihuke juhend patsiendile, aga suures osas andmed ikkagi tõlgitakse.
Aga kas selle peale TEHIK või selle arendusega TEHIK juba tegeleb või te ootate ka, et jõuaks nüüd need kaks tuhat kakskümmend viis kätte?
Jah, enne ei saa midagi siit teha selle piiriülese teenuse vaatest, kui, kui need tehnilised spetsifikatsioonid seal keskelt on, on valmis.
Aga nende spetsifikatsioonide kokkuleppimise osas, kas see on see, kus TEHIK ka mingit rolli mängib?
Jaa, kindlasti oleme me kaasatud, et töötame koostöös siin Euroopa Komisjoniga, kõik riigid on, on kaasatud sinna protsessi mingil määral, et.
Kas kui kõik need, mis praegu sai, sai meil mainitud, kui need saavad valmis, kas siis on nagu maailm on valmis või, või vähemalt siis Euroopa on valmis?
Ma ei usu, ma arvan, et siit kindlasti tahetakse edasi liikuda ja, ja näiteks kasvõi selle patient -summeri teenuse täiendamine jooksvad siin paralleelselt nende teiste teenustega ja, ja et kindlasti on, on veel kuhu edasi minna, et see, need uued teenused, mis ma mainisin, et need ei kata kindlasti ära kogu seda andmehulka, mis ju tegelikult on.
Mis sealt siis puudu veel on, sest noh jah, ma taaskord, ma olen võhik, ma ei tea neist asjadest üldse nii palju, kui mina loen, et labori andmed on haiglaravi kokkuvõte, meditsiinilised ülesvõtted, see tundub nagu uuringute vastus ka, no kõik juba. Või on seal veel siis tõesti midagi?
Seal seal on ikkagi ikkagi veel mingeid andmeid, mis näiteks haiglaravi kokkuvõtte alla ei lähe, sest haiglaravi kokkuvõte võiks olla just see andmekoosseis, mis kui patsient on olnud haiglas ja tema on sealt välja kirjutatud, et siis siis tekib see nagu see järgselt. Et et aga kui patsient näiteks käib oma probleemidega eriarstide juures, et diagnoosikoodid lähevad täna sinna patient -sammeli peale või terviseandmete kokkuvõtte peale, aga kogu see muu info ei pruugi minna hetkel veel.
Kas kogu, ma nüüd vaatan väga palju tulevikku, aga need haiglaravi kokkuvõtted ja asjad, kas selles faasis, kus praegu ollakse, on seal tulnud kuidagi jutuks ka see, et, et, et siis ka selle patsiendi lähedased kuidagi saaks neid andmeid nii -öelda siis riigiüleselt liigutada?
Ei, hetkel ei ole, et, et praegu on see teenus on ikkagi niimoodi, mõlemad siis nii digiretsept kui ka terviseandmete kokkuvõte, et see patsient ise peab olema seal kohapeal olemas ja ennast siis tuvastama oma dokumendiga.
Et see piirang on, et kui Eestis mina saan minna apteeki oma lapse või abikaasa ID -kaardiga ja tema retsepti välja osta, siis selle piiriülese lahenduse puhul see ei toimi?
Hetkel ei saa, millal saab?
Meil on jutuks olnud selle täienduse sisseviimine, aga see eeldab, et kõik riigid oleksid sellega nõus ja teeksid ka omalt poolt selle täienduse, et sest kõikidel riikidel ei toimi see teenus niimoodi, nagu Eestis toimib. Et paljudes riikides ongi see, et patsient ainult ise saab oma retsepti minna välja ostma või on mingisugused eraldi kuidagi, kuidagi load või, või need nõusolekud, et see on nagu eriprotsessid erinevates riikides.
Et ehiko omalt poolt on öelnud teistele riikidele, et me tahame seda, et palun pange ka nüüd nii -öelda roheline tuli põlema.
Jah, ja tegelikult isegi keskselt on see täiendus tehtud, lihtsalt see vajab mõlema riigi poolel seda täienduse tegemist.
Kas teil on infot, et mõni retsept on jäänud välja ostmata just seetõttu, et seda võimalust hetkel ei ole?
Ei, sellist infot ei ole, mis muidugi ei tähenda, et seda olukorda ei ole tekkinud. Et jah, et siinkohal jään vastuse võlgu. Et seda hetkel ei ole nagu teadaolevalt konkreetselt sihukest juhtumit meieni jõudnud, aga, aga see kindlasti on, on piirang selle teenuse puhul.
Te mainisite vestluse sees seda, et te olete ise nagu tiimi või tiimiliikmed on katsetanud seda piiriülest digiretsepti siis kui on olnud kuskile välismaale minek. Kas te isiklikult olete ka saanud seda proovida?
Aga milline teie kolleegide tagasiside on olnud, kas see on alati toiminud hästi?
On mõlemat olnud, et on olnud seda tagasisidet, et on ilusti toiminud ja kõik on hästi, on olnud teistmoodi tagasisidet, et apteeker oli natukene üldse segaduses, ei saanud üldse aru, et millega tegemist, kust, mida otsida, et on ka selliseid, selliseid olukordi olnud.
Vot seda ma kardan kõigil rohkem, et meil Eestis võib -olla veel saab suurem enamus apteekritest võib -olla tõesti aru, et kui keegi välismaalane tuleb, viibutab oma ID -kaardi või passi seal, et mis ma nüüd tegema pean, aga kui ma lähen Portugali, me kõik mõtleme, meil siin Eestis on meie, teame alati kõike ja aga noh, kas siin ongi lihtsalt see, et me lihtsalt peame seal olles turistina ütlema talle, et ma tean, et selline asi on ja palun nüüd toksige see kuskile sisse minu isikukood ja, ja te näete, et mul on retsept.
Eks kõik riigid tegelevad ka sellega, et oma neid apteekreid rohkem teavitada ja harida selles osas. Et mida laiemalt see kasutusele saab, et seda lihtsamaks see kindlasti muutub.
Kas Eesti poole pealt TEHIK on kuidagi apteekritega suhelnud sel teemal, et teha neile see teatavaks, et selline asi on olemas?
Ja ikka, et kui me juba alustasime selle projektiga siis kaks tuhat seitseteist, et me jooksvalt näiteks suhtlesime apteekide, apteekide ja apteekrite esindusorganisatsioonidega sellel teemal, et ja praegu ka hoiame neid kursis alati, kui teenuses on mingi uuendus, vajadusel loome uusi mingisuguseid juhenddokumente või anname täiendavat infot, et alati püüame neid nagu ka kuidagi neile seda lihtsamaks teha. Et näiteks erinevate riigi, riikide patsientide dokumentide näidiseid lisada neile, et nad saaksid rohkem nagu aimu sellest, et kui tulebki see Portugali patsient, et, et mis dokumente ta küsima peab või kust ta selle ID leiab üldse või et seal võib tihti ka tekkida ju keelebarjäär, eks, et.
Aga see info on kuskil siis nii -öelda selles apteegi infosüsteemis on olemas, et, et saab kohe seda dokumenti võrrelda nagu ehtsa dokumendiga või see on see, et ükskord on koolitus ja nüüd te peate meelde jätma?
Ei, see on puhtalt praegu eraldiseisev juhenddokument, mis me oleme, mis me oleme loonud juurde.
Kas see on asi, mille võiks sinna lisada?
Jaa, tulevikus kindlasti, et teha lihtsamaks, et kui rohkem riiki, riike juurde tuleb, et, et siis kindlasti saaksime kuidagi nagu mugavamalt neile pakkuda seda teenust.
Ja tuletame siis kõigile kuulajatele meelde, et praegu oli Soome ja Portugal oli nende riigid, kus sai seda piiriülest digiretsepti kasutada, seal oli veel paar riiki, mis need
olid? Horvaatia ja Poola.
Horvaatia ja Poola. Ja ühesõnaga nende puhul täpselt samamoodi lähen lihtsalt astun tähtsa näoga apteegis uksest sisse ja ütlen, et mul on see retsept ja palun andke mulle see või noh, andke või ma annan raha ka vastu.
Väga hea. Kas nende soomlaste puhul on teil olemas ka mingi statistika, et mis on need peamised apteegid, kus nad kipuvad Eestis oma retseptiravimeid välja ostma?
Jaa, me saame seda iseenesest näha, et kui me oleme vaadanud, siis palju ongi just Tallinna apteegid, siuksed suuremad, mis on kaubanduskeskuste juures või kesklinnas, et siin näiteks Ülemiste kaubanduskeskus Rocca al Mare, aga ka siis kesklinna omad Viru, Postimaja, Stockmann, isegi Nautica keskuse oma, et kõik, mis on nagu sadama ääres ka. Aga samas on ka tegelikult väga esindatud Pärnu apteegid, see on populaarne koht ja kui vaadata natukene kaugemale, kaugemale sellest top kümnest, et siis tegelikult on, on üle Eesti neid, et on, on ka Viljandi apteek, Tartu, Kohtla -Järve, Saaremaa, et, et see tegelikult on, on üle Eesti on seda teenust ikkagi kasutatud. Nii
et see info on soomlasteni väga hästi kohale jõudnud?
Jah, tundub, tundub nii, et nad on head, head teavitustööd teinud.
Kas neile tehakse kuskil sadamas siis ka või, või lennujaamas mingine teavitus, et teate, Eestis selline võimalus on? Mina näinud ei ole muidu.
Meie poolt sellist, sellist teavitust ei ole, et ilmselt ei ole.
Suurepärane, tänases saates saime väga põhjaliku detailse ülevaate sellest, kuidas toimib, töötab piiriülene digiretsept praegu tänasel päeval, millistes riikides ja kus ta hakkab veel lähiajal toimima ja töötama ja mis on ka need tulevikusuunad, kuhu, mille poole me vaikselt siin liigume. Saates oli külas TEHIK -u piiriülese terviseandmete andmevahetuse teenuse haldur Katre Pruul. Ja mina olin saatejuht Ronald Liive ning kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]