Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama, riigi IT -podkasti kriitiline intsident. Siin saates oleme me juba rääkinud enamike Eesti riiklike IT -majade esindajatega või siis on nad moel või teisel käinud meie vestlustest läbi ja Kahetsusväärselt on vähe tähelepanu saanud üks väga oluline riigi IT -maja, mis kannab sellist huvitavat nime nagu Riigi Info - ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus ja lühemalt siis öelduna riigi IT -keskus või veel lühemalt siis RIK, et kolm valikut nime osas. Ja üks põhjus, miks sellest väga palju oleme veel rääkinud, mida nad teevad ja kes nad on või mis nad on, on see, et see asutus sai, sai niimoodi ametlikult loodud kaks tuhat kakskümmend üks detsembris, no veidi varem juba asjad hakkasid käima ja, ja välja koorma, et mis sellest siis saab, aga täna me selle vea siis suuresti parandame ära. Me küll ei räägi kõigest, mida RIK teeb, vaid keskendume ühele väga olulisele asjale, vaatame võib -olla saate lõpus natukene midagi, vaikselt vaatame ka teistest asjadest, aga, aga keskendume täna riigipilvele. Ja sel teemal on stuudiosse külla tulnud riigipilve juht Taavi Viilukas, tere.
Ja Riti tehnoloogiaosakonna juht Aarne Vasarik, tere.
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Aga alustame siis sellest, et palun tehke selline põgus ülevaade, et miks teie kaks otsustasite Ritti tööle minna. Et ma alustaks Taavi teist, et teie CV, te eelnevalt töötasite siis vist oli Telias, kui ma ei eksi, ja niimoodi riigiga sellist riigipalgal te ei olnud. Miks te otsustasite minna riigi IT -majja, mis on alles loodud? Mitte mingit sellist mainet, tausta, mitte midagi ei ole. Keegi ei tea mitte midagi selle kohta, kuna seda ei olnud olemas.
Ja ma ei otsustanud minna siis riigi IT majja tööle, et see ei olnud teadlik otsus. Kui me üldse räägime era - ja avalikust sektorist, tegelikult minu töökarjäär hakkas üldse avalikust sektorist. Ma olin Sisekaitseakadeemias. Läksin praktikale, kus ma siis jäin tööle. Ja seal ma töötasin aasta kolm ja neli, nii et natuke olen ikkagi saanud tunda, mis tähendab siis avalikus sektoris olemine. Tõsi, peale seda minu karjäär läks puhtalt erasektorisse. Lõpetasin selle Telias, aga võib -olla siis oluline on sissejuhatus see, et kuidas ma Teliasse sattusin, et kaksteist aastat tegime enda pilveäri ja selle pilveäri müüsime Teliale maha ja liikusin Teliasse kaasa. Kui ma selle otsuse tegin, et müüme selle enda äri teljele maha, siis ma tegelikult lubasin endale, et see pilvede teema on minu jaoks ammendunud, et ma mitte kunagi ei taha enam pilveteemaga tegeleda. Ja seda niikaua, kuni siis mulle helistas Ergo Tars ja rääkis riigipilvest. Et on olemas riigipilv, see kuldkonsortsiumile ja see riigipilv on vaja üle võtta. Ja noh, siis mu silmad läksid uuesti särama, nii et kõik, mis ma olen omale lubanud, siis ühel hetkel tuleb need lubadusi murda. Ja see on küll see koht, mis ma tagantjärgi olen mõelnud, et see oli lubadus, mille ma andsin iseendale. Ma olin nii julge, ma ütlesin seda välja ka oma tuttavatele sõpradele ja nüüd ma siis olen riigipilve juht. Ja RIT -i sattusin siis tõesti, riigipilve oli see, mis mind kõnetas. Telias olles oli, Telial oli riigipilve üks partner või konsortsiumi liige. Ma tegelikult kuulsin kogu aeg sellest riigipilvest nii -öelda probleeme, uudiseid, lahendusi, edukäike. Tagantjärele, kui ma mõtlen, et siis tõesti selles suhtes, et kui mul on kaksteist aastat pilveris olnud, et siis kõrv hüüdis kõik need signaalid kinni. Nii et ma olin päris hästi informeeritud riigipilve siis olukorrast või kus ta on, kes seal toimetavad, kuidas toimetatakse, ma ei olnud mitte kunagi sinna kätt sisse pannud, ma polnud kunagi ise enda algatusel teinud ühtegi sellist initsiatiivi, et, et uurida, aru saada, et, et mis seis sellega on. Kuni selle ühe kõneni, kus siis ahah, riigipilv, juhti, muidugi.
Ehk siis aga see ei morjendanud, et see ritt on täiesti valge paber ja mitte midagi pole selle kohta teada.
Ei, et kui ma teen tööalaselt teen oma otsuseid, siis ma tegelikult ju mulle on oluline see, et et see oleks väljakutse mulle. Mitte see, kas see on kas see asutus on kümme aastat vana, aasta vana või seda asutust veel ei ole. Tõsi, teatud hetkedel ju oli see, et noh, et ritt on alles loomisel ja mis siis juhtub. Aga ma ütlen, see oli minu jaoks prioriteetides oli see kolmas -neljas. Oluline oli see, et me teadsime, et see riigipilv tuleb, võetakse üle, oluline oli, minu jaoks ei olnud oluline, kes selle üle võtab, oluline on see, et see saaks üle võetud.
Aarne, kas teie sattusite Riti seetõttu, et see asi, mida te varasemalt siis tööalaselt tegite, lihtsalt sattus olema nii, et nüüd ongi see, et riik võtab selle üle või te ise vabatahtlikult ka siis otsustasite, et no okei, et hakkame nüüd vaatama, mis seal uues majas toimub.
Ütleme nii, et jah, pikemalt ajaloost rääkides, et et siis sai jah liigutud riigi erinevates IT -majades ja oldud üleüldse riigis konsolideerimisprotsessi juures päris paljuski koos nagu juures. Et kõigepealt ma tegelikult olin Maksu -Tolliametis üldse ja mis siis omakorda liitus Rahandusministeeriumi IT -asutusega ja siis mingil hetkel liikusin YUM valitsemisala asutusse RIK -i, mille infra siis liikus üle ütleme tuumikmeeskonnaks RIT -i. Et ühtpidi ta oli jah natuke nagu selles vaates, teistpidi me alustasime koostööd Ergoga juba sellest hetkest, kui Ergo nii -öelda seda projekti vedama hakkas ja ja võib -olla siis jah, no nii palju infoks, et Taavi ju tegelikult ju tuli tööle enne kui RIT -i polnud olemaski veel veel siis sellesse riigipoolsesse asutusse, kes riigipilve konsortsiumit koordineeris, ütleme siis niipidi. Et, et jah, selles mõttes minul läks jah teistpidi, et, et mina tegelikult olen erinevates IT -majades ehitanud eri noh, vastutav olnud erinevate pilvede eest. Noh, tegelikult kõik majad on virtualiseerimise peale kolinud ja, ja sisuliselt pakuvad endale ise pilveteenust ja olen olnud teisel pool lauda päris mitu korda konsortsiumi poolt pakutava riigipilve osas. Ja seda mitte liigselt positiivses võtmes erinevatel põhjustel, sellepärast et need asutused, kes oma andmed mõjutavad, et siis nemad on olnud teatud reservatsioonid, et me ilmselt jõuame pärast selleni, et et mis see riigipilv oli ja miks ta nii oli, aga aga jah, et mina isiklikult sattusin jah osalt seetõttu, et me aitasime koos seda Riti projekti kirjeldada, luua ja ja ka siis mõelda ise kaasa, et võiks ka ju sinna panustada. Aga ja ausalt seetõttu siis, et jah, meeskond siis konsolideerus sinna.
Või järgmine küsimus olekski olnud see, et ärme nüüd sellist väga detailset ülevaadet tee, et kõik, ma ei tea, iga väike kuupäev, et millal sai mingi tarkvara installitud, siis sinna riigipilve, mis oli enne olemas, kui see Riti kätte liikus, aga jah, et mis siis, mis oli siis olemas, kui Rits sai endale riigipilve?
Riigipilv oli täitsa toimiv ja töötav lahendus ja on seda tänase päevani, et ei hakka neid nii -öelda mutreid ja ja väikseid pätsijuppe siin üles lugema, see ei ole ka oluline. Aga kui me vaatame ütleme siis seda riigipilve, siis ta ju loodi aastal kaks tuhat kuusteist oli Pokk, kaks tuhat seitseteist läks laivi, et täpselt see, mis kaks tuhat kuusteist oligi arusaam, et mis on hea, see oligi siis see riigipilve olukord, et on ta hea või halb, aeg liigub lihtsalt edasi, sellepärast me teeme nüüd uut generatsiooni riigipilvest, aga ma nüüd ei tooks küll välja ühtegi sellist, et mis oli nagu väga hästi, väga halvasti. Vaadake peab pigem maitse küsima, et ühele meeldib üks, teine eelistab teist, aga ta on täitsa toimiv lahendus.
Ja võib -olla tooks siinkohal välja veel tegelikult siukse asjaolu, et kuna ma olin ka juures sel hetkel, kui kirjutati riigi, ütleme helgemate peade poolt kokku selle riigipilve algpüstitust, mille alusel seda soetama mindi konsortsiumilt, Siis päris sada protsenti see püstitus nüüd riigipilveks ei formuleerunud ja üheks põhjuseks võib -olla oligi see, et konsortsium koosnes mitmest lülist, mistõttu see oli noh ütleme siis heas mõttes natuke nagu lipp lipi peal, lapp lapi peal, igaüks tuli oma lapitekiga ja see pandi kokku ja noh lõpuks oli ju tegelikult suur tekk ja kõik said kasutada, aga aga lihtsalt need tükid olid väga erinevad, erinäolised. Et see võib olla noh nüansina, et jah, see algne püstitus päris sada protsenti selliselt nüüd tootesse ei jõudnud, nagu see püstitus oli.
Jah, selles suhtes nõustun, et olen lugenud tagantjärgi siis neid dokumente, mis oli siis ülesande püstitus ja, ja mis oli siis nii -öelda eesmärk. Et kui ma seda lugesin, siis sealt paistis tõesti välja, et, et oleks see ära realiseeritud, oleks olnud väga äge.
Mis, mis seal siis täpsemalt oli? Ma tahan jõuda oma jutuga sinna, et kui tavainimesele, kes ei ole näiteks selles avalikus sektoris või IT -maailmas nii sees, siis öelda talle pilv, nad teavad kõik see, et aa, ma saan Google 'is hoida kuskil oma pilte ja, ja mida iganes niimoodi teha, kas see riigipilv oli või on ka siis võrreldav nende avalike pilvedega selles mõttes, et riigiasutused saavad sinna panna kõik oma, mis iganes, varundada oma dokumente seal?
Tead, see sõna pilv on, ma tegin ise umbes seitse aastat tagasi, käisin oma nii -öelda siis kliendid läbi ja küsisin, et mis on nende jaoks pilv. Ma küsisin kümnelt eri inimeselt, ma sain seitse erinevat vastust. Nii et kui me räägime sellest, et, et nüüd raadiokuulaja teab, mis on pilv, et siis ma endiselt arvan, et väga paljud, ütleme nii, et enamus teavad, aga kas see teadmine on kõikidel inimestel sama, selles ma juba kahtlen. Et et see pilve mõistet on on tõesti, et noh me ju nüüd räägime tegelikult siis mitte riigipilvest, me räägime väga palju majasisese pilvetehnoloogiast, et me tahame kasutada pilvetehnoloogiat. Nüüd on järgmine küsimus, et mis siis need pilvetehnoloogiad on. Et ma nüüd võib -olla ei võtaks selle sellise kokku üldse, mis see pilv on või või kuidas saaks raadiokuulat saaks aru, et et mida ma siis silmas pean, et siis me tegelikult ju eesmärgiks on ju ju hoida üleval rakendusi kõrgkäedeldavuses. See tähendab seda, et kui kusagil on mingi rike ühes andmekeskuses, teises andmekeskuses, siis kasutaja heaks ei muutu mitte midagi. Et see on tegelikult see mõiste pilvest, mida me siis mõtleme. Et kui nüüd inimene mõtleb, et pilve tuleb esimesena Dropbox silme ette, et need on kuskil failid, ma panen kuhugi, ma ei tea mitte midagi, siis tegelikult meie eesmärgiks on see, et ükskõik, mis seal allpool juhtub, et see rakendus endiselt töötab.
Kas see riigipilv tuleb mängu alles siis, kui midagi läheb halvasti, keegi nii -öelda häkib sisse või on ka niimoodi, et mõni riigiasutus hoiab oma e -teenust sealt kakskümmend neli seitse toimima? Ta on
ikkagi selline platvorm, mida kus ongi siis kakskümmend neli korda seitse korda kolmsada kuuskümmend. Et ta on ikkagi majutuskeskus, majutuskeskus rakendustele. Et see ei ole, ütleme riigipilv ei ole nüüd jah selline, kui on nüüd häda majas kusagilt, siis tehakse siis rünnakut, et nüüd lähme kiiresti riigipilve, et sa pead olema ennem riigipilves juba ette ära.
Aga see, mida nii -öelda tavalised inimesed osade pilveteenustega teevad, et nad hoiavadki oma arvuti sellist varukoopiat selles pilves, kas riigipilv võimaldab seda ka riigiasutustele? Jah,
jah, võimaldab. Et selles suhtes, et ka see on üks võimalus, mida saab teha, et see teenuste pakett on ju päris suur, et ei tahaks neid kõiki avada. Me arvutiseks peaksime tegema siin kolmetunnise saate. See ei ole kindlasti eesmärk, aga võimalusi ja teenuseid on erinevaid, alates siis tõesti sellest, et nad saavad kasutada varandust.
Aga kui mõni riigiasutus, minu teada vist oli Maanteeamet, kes hoiab oma teenuseid sealt niimoodi tõesti, et kui mina tavalisele inimesele login e -teenustesse sisse, siis taustal nii -öelda riigipilv mulle annabki need kõik andmed sealt kätte. Aga kui selle näitel nad hoiavad oma e -teenust seal ja oma neid tagavarakoopiaid seal, kas see tähendab, et ikkagi neil endal peaks ka olema mingine nende enda füüsilises kohas, asukohas see serveripark, kus on ka ikkagi need samad andmed olemas?
No see on nüüd jah, et alati selline küsimus, et kas varunduses peaks tegema varunduse. Ega ta ju selles suhtes ju paha ei tee, kui ta on, aga teisest küljest, et alati igal asjal on ju rahanumber taga. Meil tõesti selles suhtes, et enda poolt, mida me proovime teha, mis on meie eesmärk, on see, et meil oleks varundused paigutatud selliselt, et kui ühe andmekeskusega midagi juhtub, siis need andmed ei läheks kaduma. See on ju varukoopia alati selline noh ABC. Ehk siis ei ole mõtet ju ütleme arvutis varundada faili sellega, et ma kopeerin ja tõstan selle teise kataloo. Et kui selle arvutiga midagi juhtub, et siis me nagu kõigest ilmame. Et alati see varundus peab olema turvalises kohas eemal füüsiliselt selles kohas, kus need andmed siis pärinevad, et see tagabki selle. Mina olen öelnud, et et loomulikult täiendav varundus nii -öelda riigipilve infrast väljapoole on alati teretulmatu küsimus, et kas on olemas see võimekus. Siin peab muidugi vaatama seda, et mis on need mahud, millega mida soovitatakse varundada. Võib -olla niimoodi, et kui öösse alustatakse, siis hommikuks pole lõpetatud. Et see on väga selline juba selline juba see koht, kus insenerid tavaliselt arutavad, et mida saab, mis intervalliga, kui tihedalt, mis poliitikaga.
Hiljuti oli meedias üks artikkel ilmus, kuidas siis serveririkke tõttu olid ohus kriminaalmenetlusteks tarvilikud tõendid. Ja seal siis tuli välja, et selle serveriruumi eest vastutabki ritta. Kas need andmed siis olid seal riigipilves või see on mingi muu asi?
Ütleks niimoodi, et et riigipilv võrdub ritt. Ritt ei võrdu riigipilv. Ja nüüd on see koht, kus Aarne saab enda poolt siis anda selle sisendi, mis siis juhtus.
Jaa, see konkreetne kaasus oli siis noh nimetame siis ületulnud, kuna tegu oli siis justiitsministeeriumi valitsemisala ütleme siis teenusega, et siis tegelikult küsimus on nüüd selles, et see on see ületulnud infra, mis ka nagu ka artikkel välja tõi, tegelikult vaevleb pisut raha hädas ja ootab uuele lahendusele kolimist, mis hakkab olema siis meie mõistes riigipilv. Et meie nagu soov oleks see, et ühel hetkel Riti taristu võrduks riigipilv, et meil ei olekski mitte mingisuguseid muid taristuid. Kogu see migreerimine võtab ilmselt aega ja ja loomulikult siinjuures on veel üks väga oluline asi, et ma võib -olla hüppaksin tagasi selle esialgse küsimuse juurde, et mis on pilv. Pilve saab defineerida kahte moodi. Üks on see, et see on arvutusressurss kellegi teise vastutada. Minul ei ole serveriruumi, minul ei ole kasti, ma tahan seda sealt saada. Aga Taavi tõi parema pointi välja, et pilvevõimekas, pilvekõlbulik, noh, inglise keeles on cloud native, rakendus on pigem nagu see suund, mida meie võiks pilveteenuse all mõista. Ehk siis asjad, mis päriselt pilvevõimekalt toimivad ja see eeldab juba arendusi ja, ja protsessi ümbermõtlemist ehk et ma tahaks nüüd selle nagu selle kaasuse raames lihtsalt välja tuua, et protsessi saaks ka parendada, et see kasutaks pilvevõimekaid teenuseid, mis on kõrgkäideldavad.
Kui palju on üldse selliseid probleeme või tähendab selle, selle põgusa vestluse käigus, mis meil on praeguseks olnud, te olete kaks korda, mõlemad olete maininud seda, et sellised ületulnud lahendused. Ja, ja siis poliitiliselt korrektselt justkui nagu väljendate, et ikkagi no ma siis ütleks, et selline taakvara probleem seal kõiges on ja teie siis peate kuidagi nüüd seda lahendama. Kuidas see on võimalik lahendada, ja ma nüüd täiendan küsimust, kuidas on seda võimalik lahendada nüüd praegu ja ka lähitulevikus, omades seda teadmist, et poliitikud on välja öelnud, et riik peab hakkama kärpima ja see ootab ees ka siis Meie nii -öelda uhke e -riik ja kuidas me saame need taakvara lahendused või probleemid siis ära lahendada?
Võib -olla alustan sellega kõigepealt, et kui ütlesid, et me oleme siin maininud nii -öelda probleeme või mingit taaka, siis jah, mina olen selline idealist, kärsitu. Et kõik, mis pole minu jaoks ideaalne, on, et seda tahaks muuta. Ja ideaaliga on juba niimoodi, et kui sa selle saavutad, siis sul on juba järgmine eesmärk, nii edasi. Et sellepärast võib -olla, mis minu sõnavõtt ongi selline, et, et ma justkui viitan kusagile probleemile, tegelikult on see, ma näen, et seda tahaks teha paremini.
Poliitikud on öelnud välja, et peab hakkama kärpima, siin IT -minister ka, küll vist mitte, hiljuti toimus riigipilve infopäev, seal ta ei öelnud välja seda, et Et me peame nüüd siin riigipilve hakkama kärpima, aga üldiselt selline sõnum on ka IT -ministri poolt öeldud välja, et olgu ta RIT või mõni muu IT -maja, et kõik peavad oma rahakotti nagu väga pingsa ping, pilguga vaatama.
Jaa, see püstitus on ka meil loomulikult laual, aga samas me peame ehitama uue käideldava kvaliteetse keskkonna ja paraku see võib tähendada nii -öelda käimamineku hetkel suuremaid kulusid, aga tuleviku perspektiivis Kõikvõimalikke ärilisi kahjusid on palju keerulisem hinnata. Et ma ütleks, et sealt tuleb lõpuks see sääst, rääkimata sellest, et konsolideerimise hetkel kõiki koondades sarnastele platvormidele kaob ära see liiasus ja tuleb võit ka tehnoloogiliselt aluselt tegelikult. Nii et meil on jah keeruline olukord see, et kui mingi asi kujul üle võetakse ja paralleelselt loome uut, siis me peame mõlemat üleval pidama. Ja seetõttu meie huvi oleks kiirkorras ära kolida need asjad.
Me oleme natukene siin laiali valgunud, aga tuleme rohkem riigipilve juurde tagasi, et kui RIT sai seal enda kätte, nii nagu siin mainitud sai, seal oli väga palju erinevaid siis era - ja avalikku osapooli, kes olid seda loonud, Telia oli ka üks neist, siis ma saan aru, et sellele pandi veel omakorda nüüd RIT -i tulles selline nimi, selline riigipilv üks punkt null, mida te nüüd siis teete vigade parandust sellele. Mida te teete siis sinna?
Jaa, et see üks punkt null, et mul kohe niimoodi vererõhk tõusis, et me ikkagi räägime riigipilvest, see üks punkt null ja kaks punkt null, need on siukesed majasisesed terminid, me võtsime nad kasutuse sellepärast, et me tahtsime aru saada, kes millega tegeleb, et mõlemad justkui tegelevad planeerimise faasis, mõlemad midagi soetavad, et siis aru saada, kes millega teeb. No meil on neid versioone seal vahepeal veel, aga need on meie majasisesed numbrid või noh nii -öelda versioneerimine. See, et mis selles ühes punkt nullis siis valesti oli või mida me peaksime paremini tegema, et kogu see noh elu ongi läinud edasi. Kõik see aasta kaks tuhat kuusteist, meil on aasta kaks tuhat kakskümmend kolm, seitse aastat. Selle seitsme aastaga tehtud lahendus, seda ei ole mõtet enam parandada. See elukaare tal hakkab läbi saama ja on olemas uued standardid, uued vajadused, kliendid, klientide ootus on hoopis midagi muud. Ja et seda nüüd teha, siis targem ongi ehitada nullist. Et see, see nüüd ei, jah, loomulikult me võiksime selle vana riigipilvega edasi minna, aga kus kohas on siis see innovatsioon, kus kohas on see edasiarendus, kus kohas on see tiigrihüpe? Me kõik räägime tiigrihüppest. Noh, see riigipilv puhul teeks ka väikse hüppe.
Ma nüüd segan korra vahele, aga siis tekib selline küsimus, et miks oli vaja nagu olemasolev anda uue IT -maja kätte ja siis seda natukene nagu paremaks teha ja siis ja siis hakata veel nullist tegema uut asja.
Mhmh, aga kui me nüüd võtame nagu teistpidi, mis siis alternatiiv oleks olnud, et riik on teinud riigipilve ja siis on kolmas konsortsium, kus on siis viis eraettevõtet, üks riigi osalusega, kes ütleb, et aga tegelikult nüüd me enam ei taha. Et mina ütleks, see ei oleks selline riigi käitumine. Need olemasolevad asutused, kes riigipilvest oleksid, kes olid, ega neid tuleb ju samamoodi edasi hoida. Öeldagi teile nüüd, et me hakkame ehitama uut riigipilve ja vaadake neid ise, kuidas te saate, see ei oleks olnud okei lahendus.
Ja, ja lühidalt võib kokku võtta selliselt, et tegelikult riigil sai esmane leping läbi ja selle lepingu üks kohustustest oli ka see, et see teenus võetakse riigile üle.
Kas nüüd ongi nii, et kõik riigipilvega seonduv on Riti tehtud? Okei, jah, ilmselgelt te mingeid riigihankeid teete, kus te ostate midagi mingit teenust nii -öelda sisse, aga ei ole niimoodi, et teil oleks see selline konsortsium, nii nagu selle algupärase riigipilve puhul oli.
Jah, kõik, mis on, on Riti tehtud. Loomulikult meil on ju partneriterast, et serverit me peame kusagilt ostma, kõiki lahendusi me ise ju ei tee, kõiki rakendusi me ise ju ei loo, et selles suhtes see meie partnerite list on päris pikk. Ja eks see koostöö läheb edasi, et et siin ma ütleks, et siin ei ole nagu suurt erinevust nüüd ütleme siis konsortsiumi või või siis Riti toimetuste vahel, küll on kõige suurem erinevus selles, et kas on nüüd ainuomanik, kelleks on siis Eesti riik ehk RIT või konsortsiumi vahel oli siis omanik oli oli siis jagatud siis kuue liikme vahel. Et see on kõige suurem erinevus, mis mis oli ja mis on ta täna. Ja ka ja siin ei ole jällegi oluline, kas me räägime vanast või uuest riigipilvest. Et üks omanik, need otsused tulevad kiiremini, teekaarte juhtimine on on ühe nii -öelda siis osapoole teha, et see kõik on ütleme need otsustused ja teostused on palju paindlikumad ja kiiremad.
Kas te saate teha numbrites sellise kokkuvõtte või statistika, kui palju kliente riigipilvel on, et millised e -teenused seal on või kui palju e -teenuseid seal on, kui palju seda andmemahuruumi on?
Peast kiiresti ei ütleks, ma võin eksida, küll aga riigipilve infopäeval, mul on meeles, et ma käisin välja, et meil oli seitsekümmend viis asutust, meil oli kokku üle neljakümne, nelikümmend viis lisade või teenust ja kokku oli seal seitsesada seitse kasutajat. Need on nüüd kiired arvud, mis mul meelde tulevad.
Kui ma ennem ütlesin, ma olen idealist, et loomulikult ma tahaks, et need oleks veel suuremad. Aga
kui palju neid oli siis, kui te saite riigipilve enda kätte?
Neid oli vähem, neid oli vähem, ma nüüd jällegi ei oska No
No ütleme niimoodi, et ma võib -olla võib -olla siin nüüd on olnud, mida me mõõdame, et siis kui me mõõdame ressursikasutust, et siis see ressursikasutus on meil kaks korda tõusnud. Ja see see nii -öelda ütleme see tõus, mis tuli, see tegelikult see oli väga hea, see oli hästi nii -öelda ütleme siis riigipilju juhina oli oli väga hea seda vaadata, aga sealt loomulikult tulid ka välja omad siis sellised vead, et meil oli see samane riistvara oli ju see sama sett, mille me üle saime või kätte saime ja kui me tegime tarneid riistvara täienduseks, siis me saime, et tarne oli kaheksa kuud. Ja nüüd oodata seda kaheksa kuud ja sul tegelikult ressurssi kogu aeg tellitakse, tellitakse, tellitakse, et see oli omakorda selline huvitav periood, on ju vale sõna öelda, et mis seal nagu huvitavat oli, aga natuke see ärevust tekitav.
Mille poolest siis riigipilv ikkagi näiteks noh, te olete seletanud küll, et mis kõik, te olete seletanud, mis kõik on riigipilves olemas, Aga samas Amazoni see AWS -i pilv pakub ju ka väga palju nii -öelda funktsionaalsust. Mingi, kas mõnel riigiasutusel üldse võib tulla selline küsimus, et äkki ma võtaksin selle riigipilve riigipilve asemel Amazoni?
Jaa, et loomulikult seda võrdlust me oleme teinud ja siin noh, et kui me võrdleme nüüd riigipilve AWS -iga, siis peaks kindlasti ütlema, et me võrdleme võrreldamatuid. Kui me vaatame AWS -il, kui palju on tal erinevaid teenuseid, mida ta pakub, mis lokatsioonides ta pakub, kuidas ta pakub, mis on need hinnastamise mudelid, siis me ei noh me ei saa võrrelda, et meil on olemas rütm, meil on olemas riigipilm, meil on olemas siis justkui see need paarkümmend teenust, mis me sinna peale pakume, ongi kõik, versus siis, et meil on kõiki sadu, kui mitte tuhandeid. Et noh kui siin AWS siin, kui ma nendega rääkisin, ütlesin, et nad tulevad iga nädal kaksteist uut mikroteenust välja, et meie seda ei ole suutelised tegema. Kui me nüüd võrdleme seda hinda, siis jällegi, et AWS -is on, kui neid teenuseid on nii palju, siis ma ütlen ausalt, et mul kulus esimest korda tund aega, et leida AWS -ilt üles siis teenus, mida ma saaksin võrrelda olemasoleva riigipilvega. Seal ma nägin, et kui ma selle teenuse üles leidsin, siis riigipilv oli odavam. Küsimus on nüüd selles, et kui AWS pakub sadu erinevaid või tuhandeid erinevaid teenuseid, siis iga klient saab seal valida, eks ole, täpselt selle teenuse, mida ta vajab. Me pakume alati ühte, et, et seal on see erinevus ja riik ju tegelikult ju liigub, ajabki tegelikult avalike pilvede suunda. See on küll algusjärgus, aga hiljem hakkamegi tegema koostööd siis ühelt poolt ja avaliku pilvepakkujad teiselt poolt.
Jäädes veel selle riigipilve juurde, siis kui palju üldse, et täna olete te stuudios kahekesi, kui palju teil veel kolleege on, kas igapäevaselt panustavad riigipilve kasvu arendusse?
Võiks piltlikult öeldes, et terve tehnoloogiaosakond ja sinna otsa tegelikult veel ka meie nii -öelda kliendisuhete juhtimise osakond.
Jah, ehk et tegelikult võib öelda, et tegelikult pea terve ritt, et okei, riigipilvega päris otseselt hooldustehnikud, arvuti, töökoha, üksus ja, ja IT -abilised võib -olla seotud ei ole, aga kõik ülejäänud küll. Ehk et, et üle saja kindlasti on, on RIT -is neid inimesi.
Kasv võrreldes sellega, kui palju enne oli inimesi ja versus nüüd, siis on nagu märgatav ikkagi?
Me, me täpselt ei tea, palju konsortsiumil taga inimesi oli?
Jah, seitsekümmend, mul praegu vot
väga suur. Mingid numbrid on mul meeles, seitsekümmend tuleb mul meelde. Priit Kolla ütles mulle, kui ta oli riigipilve juht veel siis selles vanas.
Mina mäletan ka, mulle meenus, mitte küll see seitsekümmend, aga mulle meenus see, et kui riigipilve, jah, nüüd ma võin natukene eksida, kas see oli juba välja tulnud ja oli nii -öelda lapsekingades või oli veel see hetk, kus oli ta väga -väga nagu sellise ideena väljavisatud avalikkuse ette selline mõte, aga siis juhtus niimoodi, et ühe riigiasutuse server läks põlema. Ja see nagu sattus nagu väga -väga õigel ajal oli nii -öelda, et siis nagu otsustajad said ka aru, et miks nagu sellist asja võiks vaja minna. Aga kuidas riigipilv on nagu kaitstud selle vastu, sest teil on ka ju reaalselt füüsilised seadmed olemas, ütleme, et need kõik teie kliendid, kes need riigiasutused on või ma saan aru, kohalikud omavalitsused ka näiteks on ju, panevad kõik oma olulised andmed serverisse ja, ja nüüd, kui nüüd juhtub midagi halba.
Äkki Aarne võib -olla seletab kõigepealt selle põlengu ära ja.
Ja see konkreetne, ma tean küll, millisele kaasusele sa viitad, et see oli täitsa kindlasti laual, et see oli siis majutatud kliendi enda andmekeskuses. Täpselt on teadmata, kuidas seal need nõuded olid tagatud, kustutused ja muu ja see oli, tegu oli ühe ruumiga, et ei olnud nagu mitmesse ruumi dubleerituna seda, seda lahendust, et seal tekkis isegi mingisugune aeg, millal ta maas oli. Aga jah, ehk siis meie nii -öelda lahendus on siiski mitu, mitu ruumi ja need on ütleme siis andmekeskuse nõuetele vastavad ruumid, ehk seal on kaaskustutus, seal on jahutus, ligipääsupiirangud ja nii edasi, et loomulikult kaitstud keegi selle eest ei ole ja võib ka juhtuda halvim, et ka mitu ruumi hävineb, seetõttu uues lahenduses me kaalume kolm ja enam ruumi.
Kas need ruumid, ma saan aru, et tegelikult siin on väga palju vist sellist infot, mis võib olla riigisaladusega kaetud, ei saa mulle väga palju rääkida, aga no avage seda ikkagi lähemalt, nii palju kui saab, et ilma, et üks neljatäheline asutus tuleks, koputaks varsti teile ukse peale ja ütleks, et kuulge, kuulge, mis te nüüd rääkisite. Ehk siis kui nüüd see üks, noh mina selle kirjelduse järgi sain aru, et on nagu kuskil ühes majas on see serveripark, kui nüüd sellega midagi juhtub, kas teil on olemas ka teises majas, kolmandas majas või ma ei tea, kümnes majas laiali, kõik see riigipilv?
Täna on kahes lokatsioonis. Kui ühega midagi juhtub, teises on olemas. Võib juhtuda, et mingid teenused automaatselt ümberlülitust ei tee, need tuleb käsitsi üles tõsta, aga põhimõtteliselt on kahes ruumis. Ja kui on lahendused ehitatud pilvevõimekalt, ehk siis näiteks kasutades mikroteenuse lahendusi, siis on võimalik, et automaatselt sessioonid liiguvadki töötavasse ruumi ja mittetöötaval enam neid juurde ei looda nii -öelda.
Ilmselgelt seda aadressi ma ei hakka küsima ja palun ärge öelge ka. Aga kas selle peale on ka mõeldud, et et näiteks sada inimest ütlesite on riigipilvega seotud, kas kõik need sada inimest teavad, kus reaalselt see füüsiliselt asub? Kas teie kliendid kõik teavad, kus see füüsiline asukoht on?
Klient otseselt ei pea teadma, kus kohas asub, aga üldiselt ta valib täna nii -öelda saidi asukoha järgi omale teenuse.
Kliendid teavad, kui nüüd me räägime üldse sellest andmekeskustest, et siis no näiteks ma vaatan kohe välja, minul ei ole andmekeskuste juurdepääsu. Mul ei ole seda vaja, et need inimesed, kes andmekeskusesse omakorda pääsevad, neid on, võime vist kahe käe sõrmedel kokku lugeda. Et kõik see andmekeskuste pool, et seal on oma nõuded, need nõuded ei ole sellised, et igaüks, kes tahab, läheb ja vaatab. Et ka majas sees on ikkagi väga selgelt reguleeritud, kellel on õigus ja kellel ei ole õigus. Kui me räägime nüüd inimestest, kes toimetavad riigipilvega, siis ka seal ei ole kõigil juurdepääsu andmekeskusest. Isegi kui neil on vaja, siis nad peavad võtma kolleegi kaasa. Ja ikkagi see sama just, et et vastasel juhul me ei kontrolliks seda, et kes käib, mida teeb, millal teeb.
Kas kogu nende selle saja inimese hulgas siis on ka selline, ma ei tea, kuidas tema kohta öelda, mis see ametinimetus võiks olla, aga keegi kontrollibki, et kui keegi on kuskil serveripargis käinud, et ta ei oleks veel üksi käinud ja ja et ta ei oleks sinna mõnda USB seadet sisestanud, mida ta ei oleks tohtinud teha ja kõike selline.
See on nüüd see, kuhu me selle järgmise generatsiooniga hakkame jõudma. Et see uus riigipilv, mida me ehitame, et praegu hetkel seda ei ole. See tõesti, kui me vaatame ringi, kuidas suured pilveteenusepakkujad toimetavad, siis olen ka mina mõnes käinud ja, ja sinna sisse pääsemine oli ikkagi päris peavalu ja seal oli tõesti selline, et kui sulle antakse aken, et sa saad minna kolmteist kuni kolmteist kümme uksest sisse, siis sa pead minema see kellaaeg sisse. Seda nii rangeid reegleid meil veel ei ole. Küll aga on see, et ütleme kui me võrdleme jälle nüüd võrreldamatuid asju, eks ju, et vaatame siin suuri teenusepakkujaid, siis seal on neid inimesi, kes andmekeskustesse pääsevad oluliselt rohkem. Me hoiame meelega neid hästi väiksena.
Aga mis siis saab, kui selle ühe seadmepargiga selles ühes majas juhtub midagi, teine on veel olemas, teine töötab, mis siis nagu reaalselt taustal toimuma hakkab?
Siis hakkame kriisi lahendama. Esiteks uurime, kas selles asukohas on mingi selline probleem, et füüsiliselt üldse ei pääse ruumi, on seal mingi sideprobleem, toiteprobleem ja hakkame üles ehitama kiiresti.
Kui palju seda on tulnud teha?
Sellisel tasemel, et peaks minema täiesti, kuidas öelda, hankesse uusi servereid hankima, sellist ei ole õnneks olnud. Küll aga on olnud juhtumeid, kus on muresid toitega, on muresid jahutusega. Noh, see sisuliselt lõpeb samamoodi seadmete väljalülitamisega. Enese nagu kaitseks lülitatakse seadmed välja. Aga, aga jah, et sellisel juhtumil lihtsalt teenused tuleb teise õla peale kolida.
Et see on ütleme see andmekeskuse vähem näiteks ütleme riigipilju kasutajale ikkagi päris kaugeks, sest et meil on omad lepingud, meil on omad teenustingimused, SLA -d, mis me siis peame suutma tagada. See on meie põhiülesanne. Kuidas me tagame seda teenust? Kui me valime andmekeskust, siis andmekeskuse valikul me jällegi vaatame, kas on asjad dubleeritud, kuidas seal toimetatakse, kas seal on olemas kriisiplaanid. Et kui me nüüd noh siin oli enne mul juttu just andmekeskus nüüd maha põles, et see on hea näide, et miks mitte ehitada. Et kui sa ise ehitad, ise kasutad ja ise nii -öelda valideerid, et kas vastab minu nõuetele, et siis tegelikult see latt tuleb hästi alla. Ja et ja andme nüüd ütleme, et kui meil see kolmas andmekeskus tuli, siis noh mina julgen küll öelda, et see kolmas andmekeskus on on Eesti üks andmekeskuste lipulaeva. Et seal need nõuded on väga karmid.
Aga mis siis saab, kui kõik andmekeskused on korraga maas? Kui teoreetiline või kui võimalik see üldse on või on see väga teoreetiline?
Ma ütleks, et see on teoreetiline. Me riigipilves oleme, tegu on küll visiooniplaanis, et kuidas me saame nii -öelda enda varukohti väljapoole Eestit, aga see on vähe kaugem, et me ei räägi siin võib -olla järgmisest aastast. Aga ma ei ütleks jah, et see ei ole küll selline, et et riskiplaani me sellist asja ei pane, et kui sihuke asi juhtub, siis on probleem märgatavalt suurem.
Ma nüüd hakkaks kinni sellest vastusest, et korra sai mainitud siin, et riigipilv väljaspool Eestit.
see oleks midagi muud võrreldes siis selle andmesaatkonnaga, mis meil praegu on?
Ee tahaks, et me see andmesaatkond, seal on teatud seal väga lähedal oleme sinna. Aga ta ei ole jah see andmesaatkond, millest nüüd sa silmas pead, et et see on siis väljaspool, me ise nimetame sellist riigipilve neljandaks õlaks seda.
Ehk siis kui see saab ka reaalsuseks, siis oleks Eestil nii -öelda kaks sellist väljaspool Eesti piire asuvat tagavara siis koopiakeskust nii -öelda.
Jah, sisuliselt küll jah, et et see andmesaatkonna põhiline ja üllas eesmärk on ikkagi see, et riigi jätkusuutlikkus tagada suurima kriisi puhul ehk siis seal peavad olema varukoopiad riigikriitilise kriitilistest andmekogudest. Sealt täna selles esimeses iteratsioonis teenusena neid ei osutata, vaid seal on varundus täna ja Eestist ei ole see manipuleeritav. Ja nüüd, mis me räägime riigipilve õlast, siis tegu on lihtsalt mitte Eesti riigi territooriumil asuva samasuguse õlaga, nagu on need uued meie kolm Eesti andmekeskust. Ja mõte on siis selles, et saaks päriselt teenused sealt tööle panna, kasutades täpselt neid samu pilvetehnoloogiaid ja, ja see oleks Eestist väljas, et juhul kui, kas siis andmesidekaablid kõik on läbi või, või on mingi suurem kriis siin, ma ei tea, toitega näiteks. Et, et enam ei suudeta isegi generaatoreid töös hoida. See peab küll väga tohutu kriis olema, sest minu teada on riigil kriisiplaanid, kus kohas siis tagatakse ka generaatoritele vastav nii -öelda kütusevaru, et need asjad töötada saaks.
Kas see andmesaatkonna temaatika on ka nüüd riiki käes?
Liigume siis riigipilvega edasi. Üks asi, mille, millest meil siin tegelikult, kui ma ei eksi, oli tänavu jaanuaris üks saade, kus käis, Ritsi juht käis külas ja ta rääkis sellest, et millega nemad nüüd tegelevad pärast seda, kui Rits siis selle riigipilve endale sai, sest et nad peavad ka ju millega tegelema. Üks väga huvitav ja põnev asi on see, et nad tegelevad siis sellise tagavaraside lahendusega, mis ongi siis mõeldud avalikule sektorile ja põhinev satelliitsidel. Aga ma nüüd kujutan ette, et mõneti võiks olla nagu väga vahva ja tore, et kui ka riigipilvel oleks see võimekus olemas, aga samas andmemahud on ju seal nii suured, et teie sellist lahendust ei saaks kasutusele võtta või kuidas?
Jah, olen kursis selle, selle satelliitandmesidega ja hetkel ei näe küll seda võimalust. Et need mahud on väga suured ja ütleme, et hoida väikest sellist piiki üleval, et raadio kuulas siis teadmisega see piik, et teeme siis mingi kontrolli, kontrollime, kas see on üleval, mingi teenus töötab või vastab, et sellele ma sellist nagu väärtust ei näe.
Nii et kui riigipilvel kõik internetikaablid on läbi lõigatud, siis te ei saa nagu satelliite appi võtta, sest lihtsalt andmekeskustel ongi andmemahud nii suured.
No satelliidi puhul, eks ju, et mul tuleb kohe meelde Starlink, et satelliiti saame ikka kasutada, küsimus on, et millist.
Siis ma soovitan kuulata jaanuaris olnud saadet Riks juhi, kus ta ka rääkis sel teemal, et esitasingi talle selle küsimuse, et Starlink ju teadupärast, no taust pole nüüd vist, vist päris selline. Aga kuidas on lood sellega, jälle viidates teie siis riigipilve infopäevale, kuulsin seal seda, et teil on mõtteid ka selles osas, et riigipilves saaks hoida riigisaladusi. Kui kaugel te sellega olete?
Sellel uue riigipilve arhitektuuris, disainis me arvestame sellega. Ma võib -olla Arne oskan pärast rohkem kommenteerida. Minu jaoks on oluline see, et kui me midagi ehitame, siis ehitame selle kohe õigesti ja korrektselt. Ei ole mõtet ehitada midagi ja selle ehituse käigus omale piire seada ja pärast hakata neid piire, müüre lammutama. See on üks viis, kuidas olla ebaefektiivne, kulutada raha ja närve. Et sellepärast me oleme võtnud selle aluseks, et meil peab olema see võimekus. Ja võib -olla siis Aarne okumenteerib rohkem juba ERS -ist.
Jaa, et infoturbe vaates disainime uue alustaristu kõik selliselt, et sisuliselt seda sama metoodikat saaks rakendada ka piiratud riigisaladuse keskkonnaks. Et mõte võiks olla see.
Kas see on asi, millega te olete kuidagi KAPO -ga koostööd teinud, nendega suhelnud, rääkinud või see on veel teie töölaual on see mõte ja nendeni pole veel jõudnud?
Ei, akrediteeringu osas ja sellise nurga alt praegu mitte, et meil infoturbeüksus vastutab selle eest. Täna ei ole ühtegi nii -öelda mustvalget kokkulepet minu teada laual, et me võime keskelt osutada sellist nii -öelda taristut, aga me teeme kõik selleks, et akrediteering läheks sujuvalt, kui me nii kaugele oleme.
Mingit kuupäevi olete valmis välja lubama?
Aga selles osas, millal riigipilv kaks punkt null saab valmis või käivitub siis?
Just, ma tahtsin öelda, et valmis on niimoodi, et sellel oleks, vastus oleks olemas mitte kunagi, et, et ei saa need asjad valmis, need asjad jäävadki pidevalt arendusse. Me oleme endale seadnud eesmärgiks siis tõesti, et siin jaanipäeval tuleb meil esimene siis test läheb laimi ja see test on siis selline, et eriti enda töötajad saavad siis kontrollida, valideerida, et see töötab. See lahendus on arvuti töökoha lahendusel või lahendus ja see hakkab baseeruma siis selle riigipilve uue siis versiooni peal. Nüüd ka see riigipilve versioon, mille peal ta hakkab baseeruma, et see veel valmis pole. See peaks saama nüüd valmis sügiseks sellisesse faasi, et me suudame ise neid teenuseid seal peal juba juuksutada. Aga me ei ole veel valmis seda avama siis klientidele, tellijatele. See lükkub kindlasti sinna juba ma ütleks selle sügisesse, sügise lõppu, talve hakku. Ja kui nüüd küsimus oli, et, et millal ta valmis saab, algul eks ju, ma ütlesin kohe ära, et noh, valmis ei saa kunagi, siis kohe esimesed teenused, mis sinna peale hakkame ehitama, on siis Kubernetese platvormiteenused ja oleme praegu seadnud sihiks, et see võiks olla järgmise aasta jaanuaris. Aga see on siht, mille me oleme pannud, et ja noh, jaanipäeval on väga hea öelda, mida sa jõuluaeg teed, eks ju.
Ma siis oleks pidanud küsima, millal laivi läheb. Ma soovisin nagu eesti eesti keelepärasemalt siis nagu küsida. Kas see jaanipäev on lihtsalt valitud seetõttu, et siis mitte keegi nagu ei viitsi proovida ja testida ja siis te saate öelda, et näed, test läks hästi?
See kõlab nagu hästi, et keegi ei viitsinud, eks ju, et tegelikult vastupidi. Selleks, et suvel inimesed tahavad puhata ja et kasutada seda suveperioodi, kus tegelikult paljud inimesed puhkavad ja asendavad teisi, et olla see aeg efektiivne, siis me tahame ära valideerida, et see esmane nii -öelda test on õigesti paika pandud. Sellest testist tulevad välja siis järgmised tegevusetapid ja nende tegevusetappidel teeme siis detailse tööplaani, mis siis suve jooksul ära tehakse.
Jah, et, et siinkohal ongi, et, et siin on nagu mitu põhjust, et miks jaanipäev. Üks on jah see, et algavad puhkuste perioodid, teine on see, et võib -olla sellised väiksed vaheeesmärgid tõmbavad ka nii -öelda meeskonna nagu ma ei ütleks pingeid maha, aga ütleme, et mingisuguse selguse, et me nüüd oleme mingisuguses etapis, me oleme mingi asja ära teinud. See, mis me oleme meie labor keskkonnas ära teinud ja valideerinud, see kõik on taasloodav automatiseerimise ja, ja, ja nii -öelda selle tegevuse pinnalt ka tootekeskkonnas. Et see on meie jaoks väga suur samm, sest tegelikult jah, täna on plaan septembrist liikuda arvuti töökoha teenusega nii kaugele, et riigipilveplatvormilt oleks võimalik sinna esimene klient panna, kelleks ilmselt oleme me ise. Sellepärast, et siis on kõige parem valideerida, kui kui see platvorm toimib ja meie toimime ise oma töökohana selle platvormi peal.
Kui te olete ise lahenduse loonud, siis te ei pruugi nagu kõiki nii -öelda miinuseid tähele panna või siis mitte sellele nii suurt tähelepanu pöörata?
Seetõttu ongi kolimiskava üsna selline äkiline, et kuna me oleme seda asja päris kaua üles ehitanud ja tegelikult on meil ootus nii konsolideerimise kui migreerimise osas, noh et osad nii -öelda kasutajad on juba meie teenuses, keda me AIIS mudelil haldame, siis tegelikult meil see tuleb üsna ruttu sinna uusi kliente ka peale meie. Ehk siis me ei saa jääda kuidagi loorberitele, et nüüd me oleme ise selle peal ja kõik on hästi.
Natukene oleme küll juba rääkinud sellest, et kuidas küberturbele või infoturbele riigipilves mõeldakse, aga, aga ma küsikski ikkagi veel üle, et näiteks see on meil siin väljatöötamisel, tegelikult mitte väljatöötamisel, vaid rakendamisel siis Eesti infoturbestandard, kas seda te juba kasutate või hakkate kasutama?
Et eesmärk on selline, et kogu uus taristu peab valideeruma vastu ehk siis see on meie alus, me isket sinna peale ei teegi, kõik luuakse, kõik sammud selliselt, et need koheselt täidaksid ehk nõudeid.
Ja kuidas te küber -turbele te selle vaatenurgast tegelete, et siin teadupärast viimase aasta pluss jooksul on Eesti väga heaks sihtmärgiks olnud ühe teatud riigi sellistele isehakanud küberpättidele või ma ei tea, kuidas öelda nende kohta. Ja, ja kui nemad nüüd teavad, meil on selline riigipilv, need on kuskil andmekeskuste ees ja, ja sajad, sajad tuhanded, ütleme siis niimoodi, riigiasutused hoiavad seal oma andmeid ja see on väga heaks nii -öelda sihtmärgiks, et keegi tahaks seda küberrünnata. Kuidas te selle eest ennast kaitsete või see riigipilv? Meil
on nüüd see koht, kus on väga hea tänada CERT, et kasutame ju puhtalt siin, ütleme siin see koostöö riigipilveriidi ja CERT -i vahel, Riia vahel, see on väga hea ja, ja tegelikult on ju nemad on ju need mehed, kes on tegelikult front -line 'is, kes, kes tegelevad sellega, neljas on argipäev, et tänu nendele saame meie rahulikumalt elada.
Et kui sa viitasid nagu füüsilisele turbele, siis jah, ega, ega see on teine aspekt, kuhu ei pääse nii -öelda, nii -öelda võrgu tasemel ligi, vaid füüsilise turbe mõttes, siis jah, seetõttu on selle uue lahenduse haldurite ligipääsud asjadele väga palju piiratuvad. Ehk siis neid inimesi on väga vähe, kes reaalselt füüsiliselt pääsevad asjadel ligi.
Nende taustad on kontrollitud, neil peab ka siis vist olema riigisaladuse luba ju,
Kui me nii -öelda ennem rääkisime, et kõikidel samadel alustel peab saama luua ka RS keskkondi, siis jah, need inimesed on kontrollitud inimesed, jah.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, me oleme tänase päeva jooksul saanud väga pika põhjaliku süvitsi mineva ülevaate sellest, et mis asi on riigipilv, mida RIT arendab ja, ja jah, mille eest nad kannavad siis hoolte. Saates olid külas riigipilve juht Taavi Viilukas ja RIT -i tehnoloogiaosakonna juht Aarne Vasarik. Kahjuks tänases saates väga palju aega ei jäänud, et rääkida ka Riti siis teistest tegemistest, aga nagu te kuulsite, siis neid teisi tegemisi on neil ka, nii et põhjust Riti tagasikutsumiseks on küll ja veel. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]