Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama riigi IT -podcast 'i kriitiline intsident. Antud saates uurime lähemalt e -riigi telgitaguseid alates ID -kaardist, politsei patrullautodes olevatest arvutitest, autentimislahendustest ja veel paljust muust siis räägime ka. Kui nüüd selline esmane põgus sissejuhatus jättis sulle mulje, et vot see saade pole mulle, siis hoia oma hobuseid, sest tänane saade on kindlasti sulle. Vahet pole, mis on sinu eluvaldkond, kui noor või vana sa oled, kui hea või halva tervise juures oled. Tänases saates me räägime sellisel huvitaval teemal, nagu selleks on, Personaalmeditsiini üks projekt siis sellega seoses on käimas või oli käimas. Antud teemal on saates külas Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini projektijuht Piret Kulbars, tere.
Ja TEHIK -u projektijuht Meelis Tivast, tere.
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. See personaalmeditsiin on väga huvitav, aga rääkige nüüd sellisele tavalisele inimesele lahti, et mis see projekt on, mida te tegite ja, ja jah, miks seda üldse tegite?
Jah, võib -olla ma alustan siit, et, et personaalmeditsiin meie mõistes siis on, tervishoid üldse on ju personaalne, eks ole, ja, ja meditsiin. Aga ka meie projekti mõistes on personaalmeditsiin, see siis kaasab nii -öelda seda geenikomponenti. Ja, ja mis me nüüd, Projekti personaalmeditsiini rakendamine Eestis raames ära tegime, lõime IT -taristu, mis siis võimaldaks geenikomponenti kaasates erinevaid teenuseid siis nii -öelda turule tuua.
Kas see siis puudutabki neid, kõiki neid geenidoonoreid, keda meil on siin sadu tuhandeid, kes on aastate jooksul oma geene siis andnud nii -öelda?
See on hea küsimus, ma, ja hea, et sa selle juurde tulid, et, et see nüüd ei puuduta ainult geenidoonoreid, vaid ka kõiki inimesi, ehk siis taristu peale tuuakse tahteavalduse alusel andmed nii geenivaramust, kui sa oled geenidoonor, aga kui sa ei ole geenidoonor, siis sa saad saatekirja ja saad minna laborisse verd andma. Ehk siis see riiklik IT -taristu, mis me nüüd lõime, see võimaldab nii geenidoonorite andmeid kui ka mitte geenidoonorite andmeid tuua, tuua kliinilisse kasutusse ja seal pealt juba tervishoiuteenuseid pakkuma hakata.
See esmane kirjeldus oli huvitav, tekitas minus huvi, aga räägime siis sellise inimliku näite näol lahti. Mina olen selline, mitte esimeses nooruses, ei ole ka keskeas, olen selline, ütleme siis, veidike ülekaaluline. Kuidas mina sellisest asjast kasu saan? Kas mulle mingi hetk kuskil terviseportaalis läheb tulukene punaseks, ütleb, et kuule, hea inimene, et söö vähem ja liigu rohkem?
Põhimõttelises suures plaanis just nii, nii see on, et sulle läheb terviseportaalis, tuleb info teenuse kohta, aga esimesed teenused on meil praegu planeeritud sihtrühma põhised, ehk siis see moment on seal juures, et, et sa pead sinna sihtrühma kuuluma. Ja, ja siis tuleb sulle teavitus selle kohta terviseportaali, ka sinu e -mailile ja siis sa saad seda teenust ja ka terviseportaalis on kõik juhised, et mis sa pead nüüd tegema järgmise sammuna. Et kuna me arendasime välja täis digitaalse lahenduse, mis tähendab, et see algus saab siis sellest, et sihtrühm määratakse ja, ja siis tulevad juba terviseportaalist sinule kõik need sammud, mis on vajalik teha ja, ja alles siis, kui see tulemus on käes, siis, siis näeb seda arst, et ennem tervishoiutöötaja ei ole nii -öelda sellesse protsessi kaasatud.
Ja nagu ma saan aru, siis mina hetkel sihtrühm ei ole või kuidas?
Esimesed kaks teenust, mis me praegu näeme, et, et tulevad, on rinnavähi ennetusteenus, et sinna võib -olla tõesti on, on sihtrühmaks siis neljakümneaastased daamid, aga, aga teine on farmakogeneetika teenus, mis on väljatöötamisel. Ja, ja seal on, et ka siis nii -öelda sihtrühma kuidagi raamistada, siis on esimene fookus on depressiooni ravimid ehk siis depress või...
Kas need on siis juba need, kes on depressiooni ravimeid saavad, kellele on välja kirjutatud ja kes on neid ravimeid ka välja ostnud?
Planeerime seda sihtrühma moodustada kahe, kahe nii -öelda alguspunkti pealt, et üks on see, kes on siis saanud diagnoosi, see tuleb sinna valimisse ja, ja teiselt poolt siis, kellel on depressiooni ravimite toimeainetega retsepte välja kirjutatud, ehk siis nende kahe teadmise pealt pannakse kokku siis sihtrühm.
Nii, aga mis siis edasi saab? Rinnavähi temaatika ja see depressiooni teema, siis jälle taaskord inimene logib sinna terviseportaali sisse. Mida, mida ta siis seal nägema hakkab? Kuidas see kõik asi hakkab toimima?
Kõige, kõigepealt, kui, kui sa sihtrühma kuulud, siis sa saad selle teavituse omale e -maili peale ja täpselt samasugune teavitus on ka sul terviseportaalis. Ja, ja, ja kui sul tunned, et, et see teenus sind huvitab, siis sa lähed terviseportaali, logid sisse ja seal on täpselt kirjas, et mis sa pead tegema, mis on järgmised sammud. Ehk siis see esimene samm on tahtavalduse tegemine, ehk sa siis ütled, et ma tahan selle, selle ühe tahtavaldusega, mille sa allkirjastad, teed sa kolme asja, ütled, et ma tahan personaalmeditsiini teenuseid saada. Ma tahan, teil on õigus minna ja, ja kontrollida, kas, kas ma olen geenidoonor ja juhul, kui ma olen geenidoonor, siis on, ma luban oma andmed üle tuua siis kliinilisse kasutusse. Et see on see esimene samm, mis sa teed, sa allkirjastad selle tahtavalduse ja siis süsteem juba hakkab nii -öelda taustal, taustal toime, toimima. Siis esimese sammuna geeni, geenivaramu saab need tahtavaldused siis alla, vaatavad üle oma andmebaasist, kas, kas oled geenidoonor või mitte. Kui oled geenidoonor, saavad need andmed saadetud tissi. Kui ei ole geenidoonor, siis, siis tuleb ka see info, tervise infosüsteemi, et, et, et sa ei ole geenidoonor ja siis selle pealt juba Tekitatakse sulle saatekiri laborisse verd andma minekuks. Ja selle kohta jälle tuleb sulle informatsioon nii terviseportaali kui ka e -mailile, et nüüd on juba üle, on sinu andmed kontrollitud ja nüüd on sul võimalik saada siis või minna laborisse verd andma.
See tähendab seda, et automaatselt nii -öelda ei toimu midagi, inimesele saadetakse see kiri ja siis tal on nagu võimalus kas nõustuda või mitte nõustuda.
Jah, inimese tahteavaldus on, on vajalik protsessi algatamiseks, aga niipea, kui tal on see tahteavaldus tehtud ja juhul, kui ta on geenidoonor, siis, siis kulgeb protsess täiesti automaatselt lõpuni. Kui ta ei ole geenidoonor, ehk siis tema geeniandmeid ei ole geenivaramus, siis loomulikult see verevõtt ja genotüpiseerimise protsess on vajalik seal vahepeal, eks ole. Aga niipea, kui genotüpiseerimine on tehtud ja tal on siis geeniandmete komplekt geeniandmete infosüsteemi saadetud, siis protsess jällegi liigub lõpuni täiesti automaatselt. See on selles suhtes ikkagi unikaalne süsteem või lahendus meil tänasel päeval tervise infosüsteemi juures.
Ma tahtsin just täiendada, et see geneetiliste andmete infosüsteem, mida Meelis mainis, et see on siis tervise infosüsteemi üks, üks osa, ehk siis see ongi see, see süsteem, kus hakkab nii -öelda need geeniandmed hakkavad paiknema.
Ja seal tänase päeva teadmise järgi me siiski ei hoia täisgenoome, vaid teatud kitsast valikut geen, inimese geeniandmetest täpselt nii palju, kui palju on vaja siis selle riskiarvutuse tegemiseks, mida siis teeb, ütleme siis tarkvara, mille nimi on siis meditsiiniseade, eks ole.
Tahtmine meditsiiniseade.
Jah, et neid meil on siis plaanis või Tervisekassa, kes on ka meie meeskonna sees, on hankimas kahte erinevat meditsiiniseadet, tarkvara, et kes, mis teeb neid geeni, geeniriski arvutusi.
Kas tänapäevases kõnepruugis võiks selle tarkvara, tarkvaralise lahenduse kohta öelda tehisintellekt?
Ei, ei või, sest et meditsiinis tehisintellekti rakendamine on, on siiski selline piiratud, et meditsiiniseadmes on kõik algoritmid kontrollitud ja, ja, ja üle kontrollitud ja iga kord üle kontrollitud, kui mingisugune uuendus tuleb, eks ole, selleks on väga ranged protseduurid, et noh, Tehisintellekt teatavasti on asi, on selline tarkvara, mis ise õpib ja, ja alati ei tea, mida ta teab, eks ole, ja mida ta oskab, et, et meditsiiniseadmes on tõesti algoritmid kõik kontrollitud ja et, et ta ei ole meid, AI, ütleme siis niimoodi.
Ma siin sinu küsimusele veel täienduseks ütlen, et et kui see tahteavaldus on tehtud ja andmed on sul üle toodud, siis kui sa satud järgmisse sihtrühma, siis on sul järgmise teenuse sihtrühma, siis on sul võimalik ka teenustepõhiselt terviseportaalist välja lülitada ja öelda, et seda teenust ma ei taha ja seda ma tahan. Ehk siis piltlikult, kui sa algselt annad sooviavalduse, siis on kõik sinu teenused nii -öelda roheline tuli, aga siis on sul võimalik ise öelda, et vot seda teenust ma ei taha, seda ma tahan ja seda on kõik võimalik terviseportaalis määrata. Et see on siis see järgmine samm vastuseks su küsimusele.
Kas see kõik, mis sinna terviseportaali siis lisandub, me räägime ikkagi sellest uuest loodavast lahendusest, mitte see, mis praegu nii -öelda on olemas?
Me oleme ka praegu sellises ajas, kus meie olemasolev patsiendiportaal, eks ole, digilugu .ee elab oma viimaseid elukuid. Ja, ja täiel hool on käimas uue terviseportaali arendus, kes on käinud patsiendiportaalis viimasel ajal, võib -olla on märganud seda kutset, et tule, tule tutvu. Aga tõepoolest jah, et käivitumas on uus terviseportaal, kusagil sügisel see toimub ja see personaalmeditsiini lahendus, kus inimesele, kes kuulub sihtrühma, kuvatakse spetsiaalne personaalmeditsiini teemaleht koos kõikide juhenditega, kõikide nii -öelda tahteavalduse tegemise võimalustega avaneb seal jah, tõepoolest.
Lähme nüüd natukene ajas tagasi, kuidas me üldse jõudsime sinna, kus me tänasel päeval oleme, et mis hetkel ja millest kogu see projekt alguse sai?
Jaa, noh, siin on nüüd kaks, kaks osa, et, et kas me räägime, kust see projekt alguse sai või me räägime, kust kohast see nagu algne visioon tuli, eks ju, et kui me päris algusest hakkame pihta, siis oli see geenivaramu loomine, eks ju, ja, ja, ja geenide, geenipoovide kogumine. Aga see projekt nüüd sai siis noh loogilise jätkuna, eks ju, et meil oli juba geenivaramus sada viiskümmend tuhat geeniproovi tol hetkel ja aastal kaks tuhat üheksateist siis tekkis see visioon, et nüüd oleks mõistlik need ka kliinilisse kasutusse tuua ja sealt edasi siis juba mõeldi välja, et aga aga kuidas seda nii -öelda seda taristut sellisel kujul üles ehitada, et et neid geeniandmeid saaks kasutada kliiniliselt. Ja, ja et oleks võimalik erinevaid nagu teenuseid hakata selle taristu pealt looma, mitte et iga teenus tehakse eraldi välja ja siis tuleb teda eraldi üleval hoida, vaid et need teenused oleks lülitatavad nii -öelda ühtsele taristule. Ja, ja see projekt sai nüüd alguse kaks tuhat üheksateist, projekti nimi on personaalmeditsiini rakendamine Eestis. See aasta nüüd kolmekümnendal juunil ta saab läbi. Saime selle ilusti realiseeritud sellisel kujul, nagu see planeeritud oli, pluss veel me tegime nagu rohkem. Ehk siis kui meil planeeritud algselt oli, et oleks nii -öelda see valmisolek teenuse pakkumiseks, siis tänaseks me oleme läbi mõelnud ka teenusprotsessi ja juba neid kaasuvaid täiendavaid infosüsteemi osasid, mis täna töötavad, neid ka veel täiendanud. Näitena see sama terviseportaal, eks ole, et, et meil on läbimõeldud terviseportaalis, et kuidas on need sammud, kuidas patsient näeb, et me ei jäänud nende viie mooduli külge kinni, mis algselt algses visioonis oli, et nii -öelda need põhi suured tükid, vaid just, et, et tuua see teenus kasutusse, selleks oli vaja ka terviseportaali. Siis oli vaja seal vähisõeuringute registrit, geenivaramu infosüsteemi, siis andmevaatorit ja noh, neid tükke oli veel, mida me täiendasime ja täiesti uue nii -öelda komponendi pidime välja töötama, mis on siis tervise infosüsteemi juures olev personaalmeditsiini halduskomponent. See ongi siis nii -öelda see süda, mis käivitab kõik need digitaalsed järgmised sammud selles teenuses ehk ta kontrollib, et igas, iga sammu lõpus, kas on vastavad andmed olemas, ega sa ei ole juhuslikult oma tahteavaldust tagasi võtnud või sa ei ole oma teenust kinni pannud ja siis see süda vaatab, kontrollib üle ja käivitab siis järgmise sammu. Siis, kui on järgmine samm tehtud, jälle kontrollib üle ja siis annab käsklus, et nüüd ka nii -öelda käivita järgmine samm. Et see oli selline suur, suur arendus, mis me pidime tegema päris projekti lõpus, sellepärast et, et just eesmärk oli, et teenus reaalselt turule tuua, mitte lihtsalt valmisolekut nii -öelda tagada.
Ma lihtsalt meenutan natukene ajalugu kaks tuhat üheksateist, kui sai noh joonistatud koos Tartu Ülikooli Arvutiteaduse Instituudi inimestega esimesi blokk -skeeme, eks ole, siis see protsess ikkagi algas geenivaramust. See oli see alguspunkt nende, nende nii -öelda lapsukene, eks ole. Ja, ja lõppes siis kusagil arsti töölaua peal, et hiljem lisandus sinna siis see teenuse pakkumine sihtrühma põhiselt, eks ole, meil tuli nagu vähisõeluuringute register tuli mängu ja. Ja hiljem tuli ka see, et, et mitte ainult geenidoonorid, kuna ikkagi noh, Eesti elanikud suurem osa ei ole geenidoonorid, et ka kõik teised saaksid võimaluse ja siis noh, sellist liini ajas väga tugevalt muidugi Sotsiaalministeerium, eks ole, et hoida seda lauda nagu keskel, kirikut keskel. Ja, ja muid selliseid aspekte veel küll ja küll, eks ole, mis nagu muutusid aja jooksul, et noh, geeni, geeniandmed üldse on selline äärmiselt tundlik teema, eks ole, ta on terviseandmed, aga ta on veel tundlikum kui terviseandmed, me noh, neid, neid koosolekuid ja arutelusid, kus erinevate erialade spetsialistid, juristid, meedikud, infotehnoloogid koos üritasid siis seda elevanti nii -öelda kuidagimoodi piiritleda, et neid oli ikkagi kümneid, kui mitte sadu. Enne kui lõpuks me alles saime hakata nagu arendama, et see tarkvaraarendus selle juures olukorras, kus asi on läbi mõeldud, on, on suhteliselt ikkagi lihtne, eks ole, et aga, aga nii palju erinevate erialade ja valdkondade inimesi erinevatest asutustest, kes kõik tegelevad kusagil mingisuguse oma tööga ja kellel on nagu kokkupuude sellesama geenimeditsiiniga, personaalmeditsiiniga omast vaatenurgast, eks ole, et, et neid, neid noh, Arusaami ühtlustada ja plaane ühtlustada, et selle peale läks ikkagi kõige suurem aeg, ma arvan.
Ja ma võib -olla täiendaks, et päris alguses me ju alustasime õigusanalüüsiga, et üldse, kuidas sellist taristut nii -öelda meie õigusruumi sobituda, mis siis Euroopa reglementisatsiooniga ka oleks vastavuses. Et see oli selline suur tükk ja, ja siis, kui õigusanalüüs valmis sai ja, ja see teadmine tuli, et jah, et, et selline asi oleks võimalik, aga seda teenust tuleb siis pakkuda mitte ainult geenidoonoritele, vaid kõigile Eesti elanikele. Et, et see võrdsuse printsiip oleks kaetud. Ja, ja see juba laiendas, siis me pidime juba laiemalt mõtlema, et kuidas, kuidas ka nii -öelda mitte geenidoonoreid tuua. Ja nende andmed saaks tuua siis kliinilisse kasutusse. Ja Meelisele täienduseks nii palju või, või mida Meelis ütles, et, et pilti võib -olla paremaks saada, et siis meil suurusjärgus igapäevaselt tegeles selle projektiga viiskümmend inimest. Ja, ja kõik nende nelja aasta jooksul kokku selline, võime öelda, sada viiskümmend oma ala eksperti oli kaasatud. Ehk siis meil oli seitse töörühma, mis regulaarselt käis koos, pluss siis juhtrühm, pluss siis kõik sellised väiksemad töörühmad mingite konkreetsete küsimuste lahendamiseks. Ja siis kõik need ülejäänud koosolekud, mida sul oli vaja niimoodi jooksvate küsimuste lahendamiseks, et, et praegu nüüd projekti lõpus on seda nagu tore mõelda, et tehtud ja kõik. Aga, aga kui see projekt ikkagi käis, siis oli selline, et ühe, ühe küsimuse lahendad ära ja sul on kohe kolm küsimust laual. Ja siis sa lahendad järgmise ühe ära ja sul on järgmised kolm, et, et see oli päris, päris selline pingeline protsess ja, ja, ja ütleme niimoodi, et, et väga -väga vinge meeskond on meil olnud, kes selle on vastu pidanud, et, et on inimesi vahetunud küll, aga, aga, aga põhitegijad on seal algusest lõpuni olnud, et, et ilma nendeta kindlasti ei oleks seda projekti olnud, sest see järjepidevus on väga oluline selle projekti juures. Et sisseelamine projekti võttis selline miinimumis selline kolm kuud aega kuni kuus kuud. Ehk siis meil oli vaja oma ala eksperte, kes saaks kiirelt sinna sisse hüpata, saaksid aru ja isegi neil võttis kolm -neli kuud aega, et aru saada, et mida me siin teeme.
Aga kuna tegu on sellise unikaalse projektiga, siis ega mujalt maailmast mingit näidet või sellist teist analoogset projekti, mille pealt šnitti võtta, ei olnud lihtsalt?
Ei, meil ei olnud, et, et erinevaid selliseid geeniteste ja geeniandmeid kliinilisse kasutusse on ju erinevates riikides võetud ja, ja, ja mõnes riigis on võetud konkreetselt nagu valdkonnapõhiselt arendatud välja, mõnes kohas on nagu teenusepõhiselt arendatud välja. Aga sellist, et teha riiklik taristu, kuhu peale siis nii -öelda need meditsiiniseadmed, mis hakkavad miski arvutama tuua ja, ja, ja, ja siis nagu neid juurde panna, aga et see taristu üldine printsiip või põhimõte, tööpõhimõte oleks välja töötatud, sellist maailmas ei ole, et see on selline ainulaadne vabandus.
Ja igas riigis on, noh, geeni, geenimeditsiin ei ole ju uus asi, eks ole, seda on aastakümneid juba harrastatud, aga nagu me ka siin eelmisel nädalal või üle -eelmisel nädalal konverentsil kuulasime, siis väga paljud tegelevad haiguste raviga, eks, kui inimesel on haruldane haigus, mis on põhjustatud tema mingisugusest probleemist, tema genoomis, siis läbi geenimeditsiini kuidagimoodi seda lahendatakse, eks ole. Aga meie projekti omapära on see, et, et see on ennetus ja ta on suunatud nii -öelda laiadele massidele, kui nii tohib öelda, eks ole, et, et tuhandetele, võib -olla kümnetele tuhandetele inimestele korraga, kes nagu mahuvad sinna sihtgruppi ja nendele kõikidele tehakse siis arvutus, riski, riskiarvutus.
Kes need sihtgrupid paika paneb, kas Tervise Arengu Instituut või, või keegi teine?
No hetkel esimesed, esimesed, esimeste teenuste osas olid ikkagi meil, et noh, olid mõtted paika pandud, et proovime vaadata siis rinnavähiennetusteenust, farmakogeneetika teenust ja südame -veresoonkonna haiguste osas, aga see südame -veresoonkonna haigused kukkus meil ära, sest meie projekt oli väga tihedalt seotud siis varasemate RITA projekti, RITA projektiga, mis on siis kliiniline uuring. Ja, ja, ja selle tulemus toodi, tõi välja, et südame -veresoonkonna haiguse osas on selle geenikomponendi nii väike mõju, et suurem mõju on su elustiilil, sinu harjumustel, kehakaalul, kuidas sa midagi teed, ja, ja, ja siis otsustati projekti käigus, et kui meil olid need ritta, ritta uuringud olemas, Et me liigume edasi siis rinnavähi ennetusteenusega, farmakogeneetika teenusega ja see südame -veresoonkonna haiguste pool, see vajab täiendavaid kliinilisi uuringuid, mis nüüd praegu ka käivad ja, ja see, see ei ole nagu laualt täiesti maha kukkunud, aga, aga see on see tuleviku järgmine, järgmine teenus, mille poole me vaatame, et kuidas panna siis nii -öelda need käitumis - ja elustiili kokku siis selle geenikomponendiga ja siis ennetada terviseriske.
Aga tänasel päeval on, eks ole, Tervisekassa selle teenuse, kogu teenuse nii -öelda juht põhimõtteliselt, kes võtab üle ja nemad vaatavad väga täpselt ka kulu efektiivsust, eks ole, et, et kui, ega need meditsiiniseadmed ei ole tasuta, loomulikult neid tuleb hankida, kõik see maksab, eks ole, ja kas, kas see kulu tasub ennast ära. Nagu igasugused sõeluuringud siin, seal on taga nende arvutused ja loomulikult siis ka see, kas see tõenduspõhisus, teaduspõhisus, et kas see üks või teine asi, kas siis genoom on see otsustav asi või on ikkagi elustiil, nagu Piret ütles.
Ehk siis Tervisekassal on oma protseduur, kuidas uusi teenuseid turule tuua ja, ja seda protseduuri me ikkagi järgime, eks ole, et sul tuleb, kõigepealt on planeeritav teenus, siis tuleb sul kliinilised uuringud, peavad olema tehtud, kulutõhusus, siis läheb läbi komisjoni ja otsustatakse, et kas see teenus on piisavalt kulutõhus, kas ta on piisavatele suurtele. Suur selle sihtrühm, kas ta on, kas on meil raha sellist teenust pakkuda, kõik need küsimused tuleb läbi arutada ja siis teeb jah tõepoolest tervise, tervisekassa siis selle otsuse ja, ja Meelis ka ütles, et, et nüüd siis, kui see projekt läbi saab, siis võtab tervisekassa, saab selle projekti nii -öelda tooteomanikuks, et selle peal siis uusi, uusi teenuseid välja töötada. Et meie projekt oli see taristu valmis saada, mida juhtis Tervise Arengu Instituut ja nüüd, kui see taristu on valmis, siis Tervisekassa võtab üle ja sealt juba nende teenuste disainimine sinna peale nagu detailis ja siis kokkulepet TTO -dega või tervishoiu, tervishoiuteenuste asutajatega, et need kõik on ju Tervisekassa pärusmaa.
Ja te olete korda tulnud maininud seda, et, et see ei ole ainult siis geenidoonoritele, vaid nagu kõigile, aga see kõik siis tähendabki seda, et see sihtrühm vastavalt näiteks sellele vanusele ja kõigele muule, et, et see on siis see, mille põhjal on see kõigile teistele. Absoluutselt.
No need on nende esimeste kahe teenuse koha pealt, et me ei saa nagu välistada seda, et tulevikuteenused hakkavad kuskilt, see nii -öelda alguspunkt tuleb kuskil mujal ja võib -olla mõnel teenusel tõepoolest tulevikus otsustatakse, et on mõistlik, et arst algatab selle, aga praegu need esimesed kaks teenust, et kuskilt me peame alustama ja, ja pilootima, et, et selles mõttes on need esimesed kaks teenust sihtrühmapõhised.
Noh, põhimõtteliselt näiteks farmakogeneetika noh, arst on ka selle, selle teenuse algataja, kui ta paneb oma patsiendile teatud diagnoosi või kirjutab välja teatud ravimi, eks ole, et see algabki sealt.
Ja nii, ja TEHIK -u vaatest, kas see oli lihtsalt pelgalt ühe veebilehe tegemine või, või oli see midagi väga palju suuremat?
Ei, see oli ikkagi sadu, tuhandeid kordi suurem, ehk siis siin on nüüd taustal tõepoolest geeniandmete infosüsteem, uus asi, mis on Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi poolt arendatud, arvutuskeskkond, neid kahte meie majutame enda juures, aga uued komponendid on siis haldusmoodul, mis on see protsessijuhtija. Meil on siis uus terviseportaal, eks ole, mis osaleb. Meil on andmevaator, see on siis arstidele mõeldud spetsiaalne tarkvara, mis on jällegi üleriiklikult kollektiivselt välja töötatud, mis võimaldab tervise infosüsteemi dokumente tegelikult sealt välja noppida kogu kogu andmestikku ja seda nii -öelda kasutajasõbralikult arstidele kuvada. Nõusolekute infosüsteem, väga oluline asi, eks ole, ja neid, neid komponente on veel ja veel. Analüüsi, analüüsi ja aruandlus, kõik on nagu ühte suurde sellise, sellisesse nagu süsteemi kaasatud, et ja.
Ehk kõik osapooled on väga palju töötunde panustanud sinna.
Absoluutselt, absoluutselt.
Ma võib -olla, võib -olla Meelisele täienduseks, et kui nüüd nagu kokku lugeda, siis algselt oli planeeritud viis infosüsteemi uut luua. Ja, ja siis lõpuks neid kaasuvaid oli veel sinna hulka kaheksa, pluss siis igasugused päringud erinevatesse registritesse, noh, sihtrühma moodustamiseks, eks ju. Ja, ja, ja ka see kogu see infovahetus, eks ju, et need tohutu hunnikud neid liideseid, mis seal kõik omavahel on. Ja, ja siis tulevad veel kõik need turvaküsimused, et see ikkagi nagu tõeliselt turvaline oleks, sest me ei räägi siin ainult lihtsalt terviseandmetest, me räägime juba, juba geeniandmetest.
Samal ajal on infotehnoloogiline, tarkvaraarenduse maailm on väga kiires muutuses, et kõik, mis nüüd tänasel päeval tehakse, tehakse ju pilvekõlblik, mikroteenused, igasugused asünkroonsed andmevahetused. Noh, kõige selle muutuva maailmas nii -öelda seljas ratsutada sel hetkel, kui sul on vaja sellist projekti edasi viia, see on ka nagu päris, päris huvitav olnud, ütleme niimoodi.
Ja just nimelt see tehnoloogiline pool, mis areneb ja ütleme, et ega Eesti Vabariigis siis kõik teised arendused selleks ajaks kinni ei pandud, need ju ka arenevad edasi. Ja see ongi niimoodi, et, et nii mõneski komponendi arenduses tuli meil siis viimasel hetkel veel täiendusi teha, sellepärast et vahepeal oli, oli selle nii -öelda suhtleva infosüsteemil juba mingeid täiendusi tehtud ja me pidime jälle vaatama, et meie, meie süsteem ka seda nii -öelda toetaks. Et, et selles mõttes oli, oli jah, sellisel nagu Meelis ütles, kõikuval laeval
Ja Eesti uus infoturbestandard ka lõppude lõpuks, eks ole, mis on, mis on käivitunud või käivitumas, eks ole, et, et nagu siis iskelt selle peale hüpata.
Ja, ja, ja, ja nii mõnedki veel, et tuli päris, päris mitmeid päris projekti lõpus ideid, et oh, et, et uued tehnoloogiad on, võtame need veel kasutusele. Nii et nii mõnikord, mõnigi kord pidin mina nagu ikkagi mingil hetkel tegema selle nii -öelda papu maha panema ja ütlema, et, et kuulge, et me.
Aga mille järgi te selle otsuse tegite siis?
No meil olid omad ikkagi eesmärgid, mis meil tuli täita, eks ju. Palju huvitavaid mõtteid tuli sinna küll juurde ja kõike seda me oleks veel kümme aastat teinud ja siis oleks veel teinud, sellepärast et kõik ju muutub. Aga, aga meil olid need eesmärgid, kuhuni me tahame jõuda ja, ja mina vaatasin, et need eesmärgid saaks täidetud ja kui me siis midagi toredat saame veel sinna nii -öelda või uut tehnoloogiat veel kaasata, et, et siis miks mitte. Aga eesmärkide täitmisest me ei tohtinud tagasi anda.
Ja mis kuupäevast alates siis inimesed võivad tervise, uude terviseportaali minna ja, ja kõike seda näha, oma, oma käega kogeda?
See on, see on nüüd väga hea küsimus. Et kui me projekti alustasime, siis meil oli lootus ja usk sellesse, et me saame sel aastal juba käivitada esimesed teenused. Aga meil on praegu veel jäänud kaks suurt väljakutset. Ühte Meelis ka ennem puudutas, aga, aga toon nad siinkohal veel kord ära. Et kõigepealt õigusloome ei ole lõplikult valmis. Et ettevalmistatud on, eelnõud on valmis, et kohe -kohe nad peaksid ka liikuma nii -öelda kinnitusringile. Ja, ja vot see on see koht, kus ei oska täpselt öelda kuupäeva, mis hetkel see saab siis nii -öelda seaduseks või, või, või kinnitatud. Ja, ja teine, mida Meelis ennem välja tõi, oli siis see tarkvaraline meditsiiniseade. Ja kuna selle peavad olema oma, vastama regulatsioonidele, peavad olema oma see -märgised, siis ja, ja võttes arvesse, et kogu maailm täpselt selle sama asjaga paralleelselt ju toimetab ja ei ole kõigil tarkvaralistel meditsiiniseadmetel veel neid see, see -märgiseid. Ja ka Euroopa regulatsioon selles suhtes ka just on muutumises. Et, et me jah, oleme või tervisekassa on praegu otsimas neid tarkvaralisi meditsiiniseadmeid, et siis need taristu külge panna, et, et see on oluline komponent, et saaks teenust pakkuda, ehk meil on kaks õigusruum ja, ja tarkvaraline meditsiiniseade, kui need kaks komponenti on ka neid olemas, siis me saame neid alustada. Ja, ja vastuseks sinu küsimusele, et me ise praegu hindame, et see võiks olla järgmise aasta esimese poole aasta sees, kui esimesed teenused käivituvad, aga sellest kindlasti anname varakult teada nii arstidele kui ka avalikkusele, et see kommunikatsioon ja info tuleb ikkagi ette. Ja tahan veel öelda, et noh, ka arste me oleme nüüd kaks aastat selle projekti raames koolitanud ja, ja noh, see on selline nii -öelda tausta teadmise värskendamine, mis selles valdkonnas on vahepeal toimunud, sest meie arstid on erineval ajal ju õppinud, eks ju. Ja, ja siis, kui nüüd teenus käivitub, et vahetult enne seda tulevad veel täiendavad videokoolitused teenusepõhiselt, et kuidas siis, mida siis arst peab tegema täpselt selles teenusprotsessis, mida patsient peab tegema ja, ja kuidas seda saada, teenust saada ja, ja, ja mis siis edasi juhtub, kui nagu olemegi saanud teada tulemuse, mis need järgmised sammud on, et see kõik on, on planeeritud ja tulemas.
Ja täna ongi see päev, kui see projekti nii -öelda teie jaoks on lõpp, nii -öelda igapäevaselt see enam teie töölaual ei ole. Te olete mõnes.
See nii ei ole, tavaliselt
peale projekti on nagu veel tegemist paberite korrastamisega ja võib -olla sorteerimisega, prügi väljaviskamisega, et võib -olla läheb veel mõned päevad.
No kindlasti ennem teenuse käivitamist tuleb ikkagi välja, väga -väga täpselt uuesti üle vaadata kogu lahendus, sest noh, olgem ausamad, et kui järgmisena, järgmise aasta esimesest poolaastast see käivitub, see on ikkagi rohkem kui pool aastat, sellega tehnoloogia ju uueneb. Ja tuleb ikkagi vaadata, et nüüd see väljatöötatud lahendus ilusti selle uue tehnoloogia peal ka toimetaks ja toimiks. Et kindlasti tuleb seda testimist seal vahetult enne teenuste käivitamist. Kindlasti tuleb seda teavitustööd, kindlasti tuleb palju selliseid küsimusi ka tervishoiuteenuse osutaja poolt, eks ole, kes hakkab verd võtma, kes hakkab siis genotüpiseerima. Need lepingud tuleb teha, et sellist tööd on tegelikult nüüd teenuse käivitamiseks veel vaja teha. Aga jah, et taristu osas noh, need arendused, nende komponentide arendused on, on küll valmis.
Ma tahtsin oma küsimusega jõuda sinnamaani, et ma näen teil mõlemal nagu silmad säravad, et see teema nagu pakub nagu tõesti tuliselt huvi ja, ja see tänane saade on üks väheseid, kus mina olen nii vähe küsimusi küsinud, sest saatekülalised ise nagu räägivad nii detailselt põhjalikult. Kuhu te nüüd enda selle energia panete, kui teil on ikkagi selles mõttes, et igapäevaselt nii palju te ju ei panusta sinna projekti, kuni nüüd loodetavasti siis järgmise aasta esimeses pooles nagu hakkab asi niimoodi saama, et, et ka tavainimesed saavad asja käega katsuda.
No ma usun, et kõigepealt me Meelisuga kindlasti ka kõik puhkame ja, ja, ja kõik, kes meil on projektis osalenud, et...
küsimus, äkki peaks hakkama uusi projekte otsima? Uusi väljakutseid.
Ära muretse, kindlasti need tulevad su lauale, et selles ma ei kahtlegi. Aga jah, et see projekt on väga pingeline olnud selles mõttes. Nii palju, kui ma olen partneritega viimasel ajal rääkinud, kõik tunnevad, et tahaks puhata, aga selleks see suvi on, eks ju, et meil ongi ilusti nüüd juuni lõpus saab projekt läbi, rahulikult saame siis puhata ja siis saab juba sügisel hakata.
Aga neid kohti, eks ole, kus see projekt oleks võinud nagu läbi kukkuda põhimõtteliselt või lõppeda kusagil mitte nii, nii hästi, nagu meil praegu tundub, et on lõppenud, olnud palju ja tegelikult koostöös ja ühise nagu siht, noh, eesmärgi nimel on ikkagi vaeva nähtud ja, ja see mõnes mõttes annab ka sellist nagu uhkustunnet või, eks ole, sellist nagu, noh, me oleme ikkagi millegagi natukene ka hakkama saanud, et sellist tunnet. Ma
tulen tagasi päris alguse juurde, et see projekt on teadus -arendusprojekt ja nagu me teame, teadus -arendusprojektil võib vahest juhtuda, et nii ei ole võimalik teha või nii ei õnnestu ja peamegi selle tõdemusega siis, siis leppima. Aga tõepoolest, et nagu ka Meelis ütles, et me ikkagi tunneme uhkust selle üle, sellepärast me tegime selle ära, mis, mis see visioon oli ja me tegime natuke rohkem. Meil on juba teenused ette valmistatud ja see on küll hea tunne, sellepärast et kui sa teed midagi, mis on nii -öelda valmisolek ja kuhugi riiulisse pannakse, noh, siis on sul endal see teadmine, aga kui sul reaalselt teenused käivituvad seal peal, vot see on see koht, kus, kus tõesti tunned, et midagi suurt on jälle tehtud. Ja, ja tõepoolest see on maailmas ainulaadne, et kui me selle nüüd käima ka veel saame, siis, siis me võime tõesti naeratada selle peale ja et, et midagi suurt -suurt on tehtud ja valmis.
Tahtsingi korraks tagasi jõuda sinna, et see on tõesti maailmas ainulaadne. Kas siin on see hetk, kus seda saaks siis nii -öelda eksportida mujale?
Jah ja ei, eks ole, nagu me teame, et põhimõtteliselt IT -lahendusi nagu võiks suhteliselt lihtsa vaevaga eksportida, aga, aga nii kui sa jõuad oma IT -lahendusega kusagile sinna naaberriigi hoovi peale, siis nagu me elu on näidanud, siis tulevad igasugused kohalikud erisused mängu ja kohalikud tervishoiukorralduse küsimused, kohalik juriidika, et.
Ehk siis selline alus on väga oluline.
Võib -olla põhimõtted või ideoloogia või tegelikult noh, Eesti e -tervis, nii palju kui me seda võime siin kohapeal kiruda, ikkagi paljudele välismaal on suureks eeskujuks ja selliseks elamuseks, et kuidas meil asjad toimivad juba ID -kaardi algusest peale ja kõikidest muudest meie, meie uhkuse allikatest põhimõtteliselt, et jah, jäi, et.
Jah, ja siis uueks oluliseks küsimuseks on siin, et kuidas on, kuidas on see tervise infosüsteem nendes riikides, kuhu me tahaksime seda võib -olla, kes oleks huvitatud meie lahenduses, kuidas neil on see korraldatud, sellepärast et, et meil on siin selline.
see ühine süsteem ja, ja kõik, kõik tervishoiutöötajad ja tervishoiuteenuse pakkujad saavad sinna andmeid edastada ja saavad ka vaadata, mida teised on inimese kohta siis sinna edastanud, et meil on tegelikult kolmsada kuuskümmend kraadi inimesest ülevaade, aga, aga see ei ole mitte kõikides riikides niimoodi.
Ja meie andmekvaliteet on piisavalt struktureeritud, piisavalt hea, et selle pealt on võimalik üldse nagu teha selliseid IT -lahendusi, et noh, paljudes infosüsteemides on hästi palju nii -öelda arsti poolt kirjutatud vaba teksti, millega on väga raske midagi, midagi nii -öelda infotehnoloogiliselt peale hakata.
Meelis kindlasti ei oskaks öelda, et kui kaua me oleme seda tervise infosüsteemi tegelikult arendanud, et, et see on see nii -öelda see vundament, mille peale täna me saame selliseid innovaatilisi lahendusi teha, aga et see vundament paika saada ja nagu Meelis ka tõi välja just see andmekvaliteet korda saada, see, see on võtnud ikkagi aastaid ja aastaid. Et ma tahaks väga -väga tänada kogu seda meeskonda, et suuri asju tehakse ikkagi inimestega, mitte tehnoloogiaga. Ja, ja meil on tõepoolest väga -väga suurepärased eksperdid olnud selles projektis, et muidu me ilma nendeta me ei oleks siia jõudnud, kus me täna oleme ja meil ei oleks sellist taristut. Et mina tänan omalt poolt väga kogu meeskonda ja kõiki, kes sellesse projekti panustasid. Aitäh.
Head kuulajad, nii nagu te kuulsite, siis saime tänases saates väga põhjaliku detailse ülevaate personaalmeditsiini projektist. Ma ei tea, lihtsustades öelduna vist võiks öelda, et saime selle kindlustunde, kuidas e -riik hoiab meie tervisel tehnoloogia abil silma peal. Saates olid külas Tervise Arengu Instituudi personaalmeditsiini projektijuht Piret Kuulbars ja Tehiku projektijuht Meelis Tivas. Mina olin saatejuht Roland Liive ja kohtun küll juba uute teemadega teiega siis uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]