See on väga hea jah, et sa tõid välja selle sotsiaalmeedia, sest tegelikult sotsiaalmeedia kaebused on üks, võiks öelda, selline top kolmest üldse meie töölaual, et igasugused sotsiaalmeedia postitustega seotud kaebused meile tuleb. Ja noh muidugi me üritame siis nendesse sekkuda, aga samas me ei taha ka liialt nii -öelda inimeste era, eratülidesse ka sekkuda, et see on selline alati hindamine, et millisel juhul nagu tõesti siis järelevalveorgan, riigiasutus siis peaks inimeste tülidesse sekkuma. Et seal siis tuleb hinnata, et kui suur on see riive ja kõiki selliseid teisi asjaolusid, et tõesti tegelikult meie eesmärk on ja me ise tahaksime rohkem oma tegevust suunata just ettevõtete peale, sellepärast et nende andmetöötluse mõju on lihtsalt nii palju suurem ja noh, me paratamatult, me oleme küll viimasel ajal kasvanud, aga me peame arvestama, et me oleme üsna väike asutus. Ja ja me peame mingil määral valima, et kuhu me oma energiat suuname.
Mind väga huvitavad AKI järelevalved. Kas te saate lahti kirjeldada, mis asjad need on?
Järelevalve. No enamasti praktikas me alustame järelevalvet siis, kui meile esitatakse kaebus, et enamasti siis mõni inimene, et ta näeb, et midagi on kuskil valesti. Ja siis siis me alustamegi järelevalvet ja esimese asjana küsime siis selle ettevõtte jaoks, käes tähendab, et kuidas siis olukord on, laseme selgitada ja, ja vajadusel siis teeme ka ettepanekuid, et kuidas parandada.
Meil endal sellist nimekirja ei ole, küll aga tegelikult isikuandmete kaitse üldmäärus näeb ette selle, et sa pead järelevalveasutust ja avalikkust siis teavitama andmekaitsespetsialistist. Ja praktikas tähendab see seda, et äriregistris on täiesti olemas selline võimalus, kuhu sa saad minna ja märkida ära enda andmekaitsespetsialisti, kontakti, kust saad temaga ühendust võtta ja meie oleme lugenud, et sellega on siis täidetud nii meie teavitamise nõue kui ka avalikkuse teavitamise nõue ja seetõttu ei ole meil endal otseselt sellist nimekirja.
Aga nii nagu te ütlesite just, et järelevalvet te teete siis, kui keegi tuleb, nagu ütleb, et vist siin on midagi mäda või, või ta ütlebki lausa faktiliselt nii -öelda näitab teile ette, mis seal mäda on, et alles siis te lähete uurima, aga kas te ka teete niimoodi, et te nüüd täiesti ise siis proaktiivselt, et võtame nüüd ühe valdkonna ette ja vaatame näiteks perearstikeskuseid?
Jaa, me teeme ka selliseid järelevalveid, et miks ma lihtsalt tõin välja selle kaebustepõhise järelevalve, et noh paratamatult see on jälle suurem osa meie tööst ja kaebuseid tuleb meile rohkem. Aga omaalgatuslikult me tõesti ka teeme järelevalveid ja just nagu me ennem rääkisime, siis see meie kollektiivi suurendamine tegelikult võimaldabki jälle samamoodi teha rohkem selliseid omaalgatuslikke järelevalveid nendes valdkondades, kus me näeme, et on probleeme.
Ehk siis see järelevalve, see käib ikkagi ühe ettevõtte või asutuse kohta või siis sellise nii -öelda sektoriüleselt. Et see, et me võtame nüüd lihtsalt käime kõik Eesti ettevõtted üle, et mingit sellist teemat nagu otseselt pole, et me tahaks näha, et kuidas kõigil mingise kindla teemaga seoses siis nagu olukord on?
Tegelikult me teeme ka selliseid järelevalveid või siis äkki võiks öelda, et seireid, et ja, ja neid on meil aastas päris mitu. Et üks selline väga, ma võiks öelda, tore algatus on Euroopa Andmekaitse Nõukogu poolt selline tehtud ühisjärelevalve, kus siis kõik Euroopa Andmekaitse Nõukogu liikmed siis ühiselt valivad mingi teema ja siis terve aasta vältel tegelevad selle teemaga. Koostatakse koos küsimused ja hiljem koondatakse tulemused kokku ja, ja analüüsitakse neid ja saadakse nagu selline üleeuroopaline nii -öelda ülevaade.
Noh, siin tuleb eristada muidugi nüüd kahte olukorda, et üks olukord on see, et me teeme nii -öelda sunniraha hoiatuse, aga teine olukord on see, et kas me ka selle reaalselt saame sisse nõuda, et kas see jõustub. Et noh, tegelikult sunniraha nii -öelda hoiatus on olnud üks meie, kuidas öelda, selline mõjutamismeede seni küll, et kui me võtame järelevalvemenetluse, siis enamasti me esialgu teeme ettepaneku, kui peale ettepanekut asjad korda ei saa, siis meil on võimalik teha ettekirjutus, mis ongi juba sunniraha hoiatusega. Ja kui tõesti nüüd seda ettekirjutust ka ei täideta, et siis on võimalik nii -öelda see sunniraha määrata, aga seal tekibki ka see aspekt, et noh, kas seda on võimalik nii -öelda, et kas see jõustub. Et ma ausalt öeldes, et ma kohe niimoodi seda arvu ei oska öelda, et näiteks, et kui palju me seda sunniraha oleme määranud alates SIK -i jõustumisest, aga jõustunud trahviotsused ja sunniraha on me oleme me vist kahekümne teisel aastal näiteks kaheteistkümnel korral ainult siis. Mis
Noh, jah, seda küll, et sellise süvitsi ülevaate võib nii -öelda saada siis juba tõesti järelevalve käigus ja, ja noh, mingeid selliseid seireid ja järelevalveid me ka teeme, et näiteks. On meil siis käimas hetkel ka Balti riikidega selline ühisjärelevalve kergliiklus kergliiklus siis vahendite üle, kes osutavad siis sellist renditeenust, et selliste nagu ettevõtete üle meil on hetkel käimas ka järelevalve või noh mitte järelevalve, vaid selline seire. Et ja juba sellistest seiretest tegelikult tuleb ka välja see, et kui läbimõeldud on ikkagi selle ettevõtte jaoks see andmetöötlus, et kui küsimustele vastused on ikkagi sellised segased, nad ise ka täpselt aru ei saa, mis eesmärgil, millisel õiguslikul alusel ja mis andmeid nad koguvad, et tegelikult siis see tekitab meil ka järjest rohkem küsimusi.
Tegelikult on meil täiesti selline üleeuroopaline menetlussüsteem, kus siis menetletakse piiriüleseid juhtumeid, et ütleme näiteks kui mõni Eesti kodanik teebki siis Facebooki peale kaebuse ja meie tahame selle edastada Iirimaale, siis me edastame selle läbi siis just selle süsteemi. Ja tegelikult on seal noh üsnagi rangelt ette nähtud ka teatud protseduurireeglid ja tähtajad, et kuna neid riike on nii palju ja kaebusiid on nii palju, et siis kui selliseid reegleid ei oleks, siis ilmselt see süsteem kukuks kokku ja menetlemine muutuks veel keerulisemaks. Et aga teisalt jah, võib -olla tihti need tähtajad ja reeglid ka suruvad meid sellistesse raamidesse, et meil ei ole võib -olla väga palju võimalik mõjutada seda, et kui kiiresti me menetletud saame, sest kui ikkagi juhtiv järelevalveasutus näiteks Facebooki puhul on Iirimaa, siis me peame selle kaebuse sinna edastama ja me peame laskma siis neil selle kaebusega tegeleda. Aga
Noh, üldiselt see käib väga palju selle järgi, et kus on selle ettevõtte juhatus ja kus on see ettevõte registreeritud. Et on ka selliseid keerulisemaid juhtumeid, kus ettevõte justkui on registreeritud ühes riigis, aga märgid viitavad sellele, et tegelikult juhatus toimib kuskil mujal. Et siis ka tihti riigid peavad leidma sellise ühise lahenduse ja nii -öelda heas mõttes vaidlema, et kes siis nüüd see järelevalve asutus on, kes siis peaks seda menetlust juhtima, et aga üldiselt noh rusikareegel võiks olla, et, et seal, kus siis asub juhatus ja kus on see ettevõte registreeritud.
Ma arvan, et tegelikult raske on välja tuua sellist teemat, et millest kindlasti peaks meile kaevama, et kõigi isikute andmed on ju samaväärselt võrdsed ja vajavad kaitset, et igal juhul, kui inimene tunneb, et tema isikuandmeid on kuidagi kuritarvitatud, siis ta peaks meile sellest teada andma. Ja kõige lihtsam viis on iseenesest seda teha siis läbi meie kodulehe, et sealt on siis võimalik kas minna e -keskkonda või siis saata selline tõesti blanketil digiallkirjastatud kaebus meile. Et ja ma võib -olla siia lõppu lisaksin ka selle, et me oleme rääkinud terve selle podcasti vältel hästi palju IKÜ -mist ja isikuandmete kaitse üldmäärusest, et siis tegelikult ju meie teeme järelevalvet ka avaliku teabe seaduse üle, Mis siis tagab selle, et riik oleks läbipaistev, et see, kuidas tema eelarvelisi vahendeid kasutatakse ja, ja noh, kõik muu taoline, et, et see oleks, see teave oleks inimestele kättesaadav, et siis tegelikult võib ka avaliku teabe seaduse nii -öelda rikkumistega seoses meie poole pöörduda.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]