Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Head kuulajad, meeldiv on näha, et olete palavatel suvepäevadel ja puhkustest hoolimata taaskord otsustanud asuda kuulama riigi IT -podkasti kriitiline intsident. Täpselt nagu varasematel nädalatel luban ka sel korral, et teema on meil täna väga huvitav ja põnev. Tänases saates on teemaks hiljaaegu Kantar Emori valminud IKT tööandjate maineuuring. Ehk kuulamist jagub ka siis neile, kes ei pruugi olla just digiriigist kõige huvitatumad, aga üldiselt IKT pakub huvi. Saates on külas Emori uuringuekspert Mariann Ploom, tere.
Ja SMIT -i töötaja, kogemuse disainer Terje Pari, tere.
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Asume kohe asja juurde. Mis asi see uuring on ja miks Emor üldse seda teeb?
Et IKT tööandjate maineuuringut me oleme läbi viinud alates kahe tuhande seitsmeteistkümnendast aastast. See uuring toimub meil iga kahe aasta tagant ja seekord siis oli juba neljas kord uuringut läbi viia. Ja selle uuringuga me peamiselt kaardistame IT -töötajate ootused oma tööandjale ja teiselt poolt selgitame välja, kuidas siis tänased tööandjad nendele ootustele vastavad ja kes on siis ka need kõige mainekamad tööandjad, kus keda oma tööandjana nähakse.
Te ütlesite mitmendat korda, neljandat korda oli jah, ja nii -öelda kaheksas aasta, ehk te ei tee iga -aastaselt seda?
Me teeme üle aasta jaa, sest et, et me oleme näinud, et need hoiakud ja, ja ka mainekuse pingeread väga kiiresti ei muutu ja samuti tegemist on päris pika ankeediga, et, et ei taha IT -spetsialistide aega iga aasta kulutada sellele, et, et sellele vastata.
Ma saan aru, et kuna nüüd kaks tuhat kakskümmend kolm valmis just üks, ehk siis eelmine valmis kaks tuhat kakskümmend üks, ehk siis koroona oli sel hetkel juba ära olnud. Kas see nagu koroona teema nagu näitas ka, et just sel põhjusel nagu päris iga -aastaselt ei saa teha, et anname nagu natuke rohkem seda aega?
Tegelikult see oli kohe esialgne plaan, et, et hakata seda üle aasta läbi viima, et me paralleelselt viime ka kogu töötavas elanikkonnas tööandjate maineuuringut läbi, et, et seda me teeme nüüd küll iga aasta, aga lihtsalt, lihtsalt erinevatel kaalutlustel sai see kohe otsustatud, et IKT uuringut teeme üle, üle aasta ehk siis, ehk siis ühe aasta jätame vahele.
Kas see on tulemuslik olnud? Kas te olete kuidagi näinud, et et vastavalt sellele, kes on sinna toppi pääsenud, siis kuidagi see nii -öelda töötajate arv siis kasvab pärast selle uuringu väljatulekut?
No sellist, sellist võrdlust meil nüüd teha ei ole, küll aga me vahel näeme, et näeme, kuidas, kuidas mõni ettevõte on tööd teinud, et on, on rohkem silma paistnud ja on ka pingereas ettepoole siis tõusnud, et, et selliseid pisikeseid tähelepanekuid on, aga otseselt nagu numbreid, et ei ole võrreldaja.
Ehk siis selle neljanda korjaga, kaheksanda aastaga on mingine muster on välja koorunud näiteks neist ettevõtetest, kes seal kipuvad topis olema.
Jaa, tegelikult see nagu ma ütlesin, et see top on tegelikult päris stabiilsena püsinud aastast aastasse. Et tegelikult ongi, et esinelik on olnud on olnud juba alates kahe tuhande üheksateistkümnendast aastast suhteliselt sama. Ega see top kümnes väga palju muutusi ei ole, et et suhteliselt samad ettevõtted figureerivad.
Ma saan aru, et Emor tasuta ei taha nii -öelda kätte anda seda kellelegi, aga kuna siin see esinelik sai ära mainitud ja esinelik vähemalt siis eelmine kord kaks tuhat kakskümmend üks ja nüüd sel aastal kaks tuhat kakskümmend kolm on nii -öelda ettevõtete mõttes sama olnud, jah, need kohad on varieerunud. Ma hea meelega kuulajatele ütleks, kes seal esineljas on, et Microsoft, LHV, Wise ja Pipedrive. Aga olgem ausad, et meie podcast räägib nii -öelda digiriigi vaates, selline selline riigi IT -majad ja niimoodi. Miks ma ei leia selle top kümne seast, mis te olete avaldanud mitte ühtegi siis riigi IT -maja?
Riigi IT -majad majadest kõige populaarsem või kõige atraktiivsem tööandja on Riia ehk siis nemad positsioneeruvad seal üldpingereas viieteistkümnendal kohal ja SMIT tuleb seitsmeteistkümnendal positsioonil, et teised asutused jäävad esikahekümnest hetkel veel välja. Aga võib positiivse noodina esile tuua seda, et riigiasutuste, riigi IT -asutuste atraktiivsus on pikemas perspektiivis pigem tõusnud.
Ehk nad kuuluvad ka ikkagi selle uuringu fookusesse või et nad ei ole välja jäetud?
Et et võib -olla ma räägingi natukene, et et kuidas me seda tööandjate pingerida moodustame, et et me kaardistame kokku siis viiekümne kuue no kuskil aastast aastasse on varieerunud kuskil viiskümmend kuni viiskümmend viis kuus ettevõtet ja asutust. Ja mõõdame atraktiivsust seeläbi, et küsime inimeste käest ehk siis IT -spetsialistide käest, kas nad kaaluksid neid ettevõtteid oma tööandjana. Ja kui me pingerida moodustame, siis me jätame kõrvale need inimesed, nende inimeste arvamuse, kes ise juba vastavas ettevõttes töötavad, et, et see ei mõjutaks neid pingeridasid. Ja nende viiekümne kuue ettevõtte seas ja asutuse seas, kes seekord olid kaasatud, on siis suuremad IT -tööandjad pluss siis teistest valdkondadest suuremad IT -tööandjad telekomist, pangandusest ja samuti siis loomulikult ka riigi IT -asutused.
Terje, just sai öeldud, et RIA on SMIT -ist popim riigi IT -maja. Mida te teete selle nimel, et SMIT saaks popimaks?
Jaa, see, see popim olek on ju tegelikult väga väikese sammu võrra, et eks me tegelikult oleme ju väga võrdsel positsioonil, aga, aga võib -olla lihtsalt ka põhjenduseks või selgituseks, et miks SMIT üldse osaleb selles uuringus, et me teeme ju ise ka väga palju asutuse siseselt uuringuid, kui populaarsed me oleme oma inimeste hulgas, kui hea on oma inimestel SMIT -is töötada. Aga tegelikult meil on vaja ka seda infot, et mida arvab meist kui tööandjast siis IKT -sektori töötaja väljapool. Ja teades ka seda, et hõivevajadus on järgnevate aastate jooksul tohutult kasvav, siis seda enam me peame aru saama, mis on nende inimeste ootus oma tulevasele tööandjale. Aga kui sa küsid, et et mis me teeme, et olla olla siis atraktiivsed ja tegelikult mitte ainult ju võrreldes Riiaga, vaid ka teiste IT -sektori tööandjatega ning ka laiemalt võib -olla tehnoloogiasektoriga, siis ma arvan, et see, miks inimesed tahavad tulla riigi IT -majja ja SMIT -i puhul riigi suurimasse IT -majja, on ikkagi see stabiilsus. Et see stabiilsus on võib -olla natukene klišeeks muutunud märksõna, aga aga mulle tundub, et et ka pärast sellist, ütleme, ebastabiilsust ühiskonnas COVID -i periood, sõda Ukrainas, inimeste jaoks on stabiilsus hästi oluline. Ja kui nende töö on stabiilne, siis see tekitab kuidagi turvatunde ka sellises isiklikus elus, personaalses elus. Teine märksõna võib -olla, mis SMIT -i puhul ka SMIT -ikad ise ütlevad, ka meie juurest lahkuvad töötajad ütlevad, on see, et, et sellist erilist tööd ikkagi kuskil mujal teha ei saa. Et see missioonitunne, need erilised projektid, kuidas sa saad mõjutada ühiskonda selliselt, et et sinu kirjutatud koodist võib -olla sõltub see, et kes pääseb meie riiki, kui turvaline meil siin üldse on, kui kiiresti jõuab abivajaja juurde politsei või või kiirabi, et et päris suur võimalus on ikkagi ise panustada sellesse, et nii mul endal kui ka tegelikult lähedastel Eestit külastavatel inimestel oleks meie juures turvaline.
On teil ülevaadet, et millisel kohal SMIT eelmisel korral oli?
Me hoiame oma positsiooni, et me oleme ka, eelmisel korral olime samal positsioonil, mis on tegelikult hea näitaja, et positsiooni hoidmine on ju ka tegelikult positiivne. Teisalt mõtlen paralleelselt ka selle peale, et, et kuidas SMIT -ikad ise tunnetavad SMIT -is töötamist, eks ju. Et väljapool jah, me hoiame positsiooni, aga, aga meil on sellised väga värsked andmed ka sellest, et mida SMIT -ikad ise ütlevad ja, ja tulemus on see, et kui küsida, et kas sa soovitad SMIT -i tööandjana, siis tegelikult inimeste siis selline tunnetus soovitada või, või selline positiivne tunne SMIT -i kui tööandja suhtes on oluliselt kasvanud. Ehk et me mõõdame soovitusindeksit, eks ju. Et see annab mulle natukene nagu sellise kindlustunde, et ju ka väljapoole see hakkab üha enam see teadmine liikuma.
Kas Mitt on võtnud endale eesmärgiks, et järgmisel korral, kui sama uuringut teostatakse, te oleksite juba selles top kümnes sees näiteks?
Loomulikult meil oleks ülihea meel selle üle. Ja loomulikult me teeme ka igapäevaselt selle nimel tööd, et SMIT -ikatel oleks hea töötada, sest see tunne ja taju liigub väljapoole ja kui SMIT -ikad ütlevad, et neil on hea, siis ilmselt julgevad ka väljaspool SMIT -i uuringule vastajad öelda, et jah, ma olen kuulnud head ja jah, ma tahaksin ka ise seal töötada.
Mariann, kas teil on sellist üldist ülevaadet, et miks on ikkagi nii, et TOP -is on need kõik need neli, kes ma eelnevalt üles loetlesin ja seal on veel neid iduettevõtteid ja okei, suurtest ettevõtetest Eesti Energia ja Telia, aga et mis on nagu see põhjus, et miks on just need, need kõige -kõigemad, aga riigi IT -majasid me selles top kümnes ei näe. Kas ongi ikkagi see, et jah, see stabiilsus küll, mida saab pakkuda, aga stabiilsuse asemel veel endiselt, näiteks see reaalne igakuine rahasumma, mis mul pangakontole tuleb, et see on nagu suuremas pildis ühiskonnas veel olulisem praegu. Mhmh.
Et kui me nüüd panemegi kõrvuti selle eelistatud tööandja kuvandi erasektoris ja, ja siis avalikus sektoris, siis ikkagi jah, see müüt endiselt on, et avalikus sektoris see palgatase, palgatase on madalam. Et, et kui ja samas palk, konkurentsivõimeline palk on üks olulisemaid tööandja valikukriteeriumeid, mis uuringust välja tuli. Ja selle tähtsus on veel ka praeguses keskkonnas kasvanud, on ju.
Palk palgaks, aga optsioone ei saa SMIT ega RIA pakkuda.
Jaa, et, et noh, et erinevused jooksevadki sisse, et, et erasektori ettevõtted pakuvad sellist multikultuurset keskkonda ja, ja kasumijaotuses osalemist ja selliseid teemasid. Ja teiselt poolt on siis jah avalik sektor, keda iseloomustab stabiilsus ja just siis kõrgelt hinnatakse projektide sisukust, mõjukust ja, ja üldse seda võimalust teha ühiskonnale olulisi asju. Et et seal kaalukausil ongi siis need erinevad pooled. Aga mis puudutab ühte teist müüti, mis mis puudutab paindlikkust ja sellist tööalast autonoomiat, siis siis üldiselt arvatakse, et et avalikus sektoris on vähem paindlikkust ja rohkem bürokraatiat ja ja vähem saan oma asjade üle otsustada. Aga samas kui vaadata nüüd konkreetselt neid inimesi, kes avaliku sektori IT -asutusi oma tööandjana kaaluvad, siis nemad juba teavad, et tegelikult ka seal on paindlikkust, et need arvamused lähevad päris palju lahku nende vahel, kes, kes üldse kaaluksid avalikus sektoris töötamist ja kes ei kaalu.
Kas selle paindlikkuse all peetakse silmas, ma ütlen sõna pelgalt, vabandan, kui kedagi nii -öelda riivab see, aga pelgalt seda, et kas pakutakse kodukontori võimalust või siis kontoris käimisvõimalust või see paindlikkus on midagi suuremat?
No tööaeg ja koht eeskätt, aga noh, teine küsimus on veel, mis puudutab sellist tööalast autonoomiat või tegevusvabadust, otsustusõigust, mis siis, mis siis jah, sõltub sellest, kui palju seal erinevaid reegleid on kehtestatud, onju.
Mul on hea meel, et sa ütlesid nii palga kui ka selle paindlikkuse kohta müüt, sest tahaks hirmsasti neid müüte kohe murda, et loomulikult palk on väga -väga suur väljakutse ja mitte ainult riigi IT -majade jaoks, vaid tegelikult ka erasektori IT -majade jaoks, et et see on väljakutse, millega me tegeleme ja kindlasti nii teised riigi IT -majad kui ka SMIT tahab ja soovib pakkuda sellist konkurentsivõimelist palka. Ja paindlikkuse osas nähes neid Emori viimaseid uuringu tulemusi, siis me SMIT -is ka vaatasime neile otsa ja mõtlesime, et huvitav, kust see tuleb, et me ise tajume seda, hoopis vastupidi, me tajume, et meil on väga paindlik nii aja kui koha suhtes, arvestades seda ka, et SMIT -is kontoreid on üle Eesti, meil on neli regiooni pluss veel veel laiemalt linnades, et tegelikult saab igaüks valida omale töökoha. Aga tegelikult ka see autonoomia pool, et et võib -olla on inimestel endiselt veel arvamus sellest, et et riigiasutuses kõik öeldakse ette, mida tuleb teha ja ise midagi kaasa rääkida ei saa, siis SMIT -i puhul ma saan küll esile tuua seda, et et jah, meil on loomulikult SMIT -i sellised olulised fookusteemad paika pandud, kokkulepitud juhtkonna tasandil. Aga tegelikult jõuavad need fookused väiksemateks eesmärkideks ja tegevusteks iga SMIT -ikani välja. Ja see annabki selle vabaduse, et kui SMIT -ika eesmärk on kokku lepitud, tulemus on, oodatav tulemus on kokku lepitud, siis tegelikult seda paindlikkust ikkagi oma tööd sättida on piisavalt. Ja seda ütlevad ka SMIT -ikad ise. Et, et selle pinnalt nagu tahaks kohe selle, selle paindlikkuse ja autonoomsuse müüdi murda. Ja mulle tegelikult jäi sellest uuringust silma ka see, et, et mida nooremad inimesed vastasid, seda rohkem nad tajusid, et, et avalik sektor ei ole enam nii bürokraatlik ja paindumatu. Ehk et tundub, et see on natukene ka nagu selline ülemineku aeg, kus uued töötu, tööturule sisenejad näevad juba tööturgu teistmoodi. Ja kui sa lubad mulle veel öelda, siis siis tegelikult ma vaatasin üle ka selle, et et kuidas siis järelkasv üldse mõtleb, IT -valdkonna järelkasv. Me võtsime eelmisel aastal siis Instari poolt läbi viidud atraktiivsusuuringu tulemused ja ja kui sealt vaadata, et mida siis IT -tudengid mõtlevad, mida nemad tahavad saada oma tööandjalt. Ja võib -olla ääremärkusena ka see öelda, et, et võib -olla jääb mulje, et IT -tudeng on selline noh, võib -olla kahekümne aastane, võib -olla üheksateist aastane, siis tegelikult ei, et see keskmine tudengi vanus on oluliselt tõusnud, kui me võib -olla arvame, et see oli kas kakskümmend viis või kakskümmend kuus eluaastat, ehk et tegelikult täiesti selline, selline täiskasvanud inimene, kes on juba tööjõuturule sisenenud. Ja kui vaadata nende ootusi, siis mille järgi nemad oma tulevust, tulevast tööandjat valivad, et, et jah, tuleb tunnistada, et ka seal on palganumber oluline, et nad pööravad töötasule olulist tähelepanu, aga sellele ei jää üldse mitte alla, väga väikese sammu võrra jääb alla organisatsiooni hea sisekliima. Et, et kui mõeldagi, et jah, palk on oluline, aga tegelikult igapäevaselt, kuidas ma ennast tööl tunnen, see on olulisem. Ja seda näitab ka järelkasv ja sellele me peame nagu nii riigi IT -majad kui ka tegelikult siis erasektor veel rohkem nagu tähelepanu pöörama.
Head saatekülalised, mis te arvate, mis mul lõi just silmad särama kogu selle pika jutu peale, mis, mis on nagu see asi, mis võis minus tekitada väga suurt huvi, näiteks see SMITi näitel, mis sai siin toodud?
Väga huvitav, su silmad läksid põlema, ma ärkasin seda.
See oli see, mis te mainisite, et SMIT -il on paindlikkust selle nurga alt, et teil on neli siis regiooni, kus üle Eesti saab tööd teha. Inimesena mina ei ela, ei tööta Tallinnas ega Harjumaal, vaid tulen aeg -ajalt siia, et teha natukene mingi töösutsakas ära, ehk siis SMIT -is on nagu ma saan aru ka niimoodi võimalik ikkagi inimesel töötada seal nii -öelda näiteks sellises kodukohas, kus ta on nagu pärit. Mis, mis need neli regiooni teil on üldse?
Tallinnas on meie peakontor, eks ju, Tehnopolis Mäealuse tänaval, aga meil on ka kontorid Jõhvis, Pärnus ja Tartus. Tuleb loomulikult öelda, et, et kui sinu roll on selline, mis eeldab näiteks tehnikuks olemist, siis sa ei saa päris iga päev tõesti valida, et kus sa töötad, eks ju. Et, et see paindlikkus on loomulikult natukene sinu rollist ja tööülesannetest sõltuv. Aga huvitav võib -olla selline fun fact juurde, et, et ükspäev käis meil Tallinnas kontoris inimene, kes polnud kaks aastat kontoris käinud. Et, et see nagu näitab seda, et, et sa saad teha nii tiimitööd, sa saad teha oma igapäevast tööd väga hästi ka siis, kui sa oled kuskil kaugel. Muidugi me tahaks vahepeal neid inimesi näha, et oleks selline hea, hea kokkusobivus, et näod ei läheks meelest, et oleks selline natukene personaalsem tunnetus juures, aga, aga põhimõtteliselt jah, sul on võimalus töötada nagu seal, kus sa iganes soovid, et, et meil on mõned näited ka välismaal töötamisest. Et, et loomulikult peab arvestama, et, et mõned riigid on sellised, mille osas tuleb ka vaadata turva, turvatunde või, või turvakaalutlusi, aga, aga üldises plaanis, kui on kokkulepped olemas, on, on see asukohapaindlikkus päris hästi meil tagatud.
Kas SMIT on oma töötajate pealt näinud, et inimesed on seda võimalust ära kasutanud just selles mõttes, et näiteks siin elu on meil aastatega kallimaks läinud, et ma enam ei taha Tallinnas elada, aga teil oli, Pärnus oli olemas või Et ma nüüd tahaks sinna kolida ja inimene on kolinud sinna, aga samas ühtlasi ta on teile tööle jäänud.
Jaa, eks neid näiteid on ikka, et ma kohe sulle linna nime ei oska öelda, kus, kus sellised näited on olnud, aga, aga seda me igal juhul võimaldame ja, ja pigem on meie eesmärk ju inimesi hoida. Et täna on väga -väga keeruline uut inimest, uut kogenud inimest leida, et et just meie värbajad vaatasid üle, et et mis see keerukusaste siis on, et vahel ka juhid küsivad, et et kuidas me ei leia arendajat, et me oleme ju nii pikalt otsinud, et teadupärast arendaja ei pruugi ise kandideerida igale kuulutusele ja seetõttu sihtotsing mis iganes kanalite kaudu on väga -väga oluline. Ja ja kui mõeldagi sellele, et kui me teeme näiteks ühe otsingu LinkedInis, mis on selline klassikaline ekspertidest koosnev siis selline baas meie jaoks, eks ju, siis siis selleks, et üks inimene tööle saada, on põhimõtteliselt vaja toimetada või tegeleda umbes viiesaja inimesega, kes põhimõtteliselt vastaksid meie kriteeriumitele. Et minu meelest see statistika näitab nagu väga selgelt, et et lisaks sellele, et me tahame olla atraktiivsed väljapoole, me peame hoidma ka neid, kes meil on täna ja ja me kindlasti hoiame neid.
Kas IKT töötajate puhul nii avalikus kui erasektoris on LinkedIn endiselt see number üks koht, kust neid siis leida ja värvata?
Jaa, selle uuringu põhjal muidugi jah, LinkedIn on, on kõige kasutatavam infokanal tööpakkumiste info saamiseks, et. Nii
et CV Online, CV keskus sinna ei pääse?
Jaa, jaa, et neid jah, et kui siin LinkedIn 'i kasutab kuskil kuuskümmend viis protsenti IT -spetsialistidest, siis, siis neid klassikalisi tööportaale kuskil nelikümmend protsenti. Ja mis, mis ka nüüd kahe aasta perspektiivis muutus, oligi see, et, et neid tööotsimisportaale kasutatakse ka järjest vähem. Tähtsamaks on muutunud suustu leviv info, tuttavate kaudu info saamine ja, ja samuti paistab välja see, et, et otsepakkumisi, sihtotsinguid toimub sagedamini.
Kas SMIT siis teeb ka ikkagi seda, et te juba teate, et töötab näiteks Riias mõni no nii helge pea, aga meil on teda vaja ja siis kohe otse talle telefonikõne või meil teele ja ole hea, tule üle.
Tead, see on natukene sul trikiga küsimus, ma saan aru, et et me oleme üks riik ikkagi, et et selline riigi IT -majadest ülekutsumine on natuke tundlik teema. Et loomulikult, kui keegi Riiast või, või TEHIK -ust või ükskõik kuskohast meile kandideerib, siis meil on selle üle väga hea meel. Aga, aga me oleme kuidagi ka riigi IT -majadega sellises hoiakus, et, et hoiame ikkagi kokku. Aga kui sa küsid, küsiksid näiteks seda, et ostaksime mõnest erasektori IT -ettevõttest, kutsuksime inimese SMIT -ikaks, et, et siis loomulikult me teeme seda, me, me kutsume. Ja, ja võib -olla LinkedIn 'i puhul on minu meelest see ka hästi oluline, et sagedasti kogenud eksperdid panevad oma kontosid kinni, sest nad ei taha neid värbajate kõnesid või, või sõnumeid saada. Seega väga oluline nagu värbaja vaatest, kui kui keegi värbajatest siin kuulab, et ilmselt tunnevad selle ära, mis ma praegu ütlen, et et sa ei saa läheneda kõigile ühe puuga, onju. Et et kui sa pöördud kellegi poole, siis siis see inimene tahab ikkagi tunnetada seda, et talle kirjutati personaalselt. Ta tahab aru saada, miks temale just seda kohta pakuti ja mida talle täpselt pakuti. Et mingil hetkel juba, juba oli, on, on avalikult ka räägitud seda, et, et täna on sama keeruline leida värbajaid, häid värbajaid kui arendajaid. Sest, sest värbaja peab ka lisaks oma kompetentsidele aru saama juba veidi ka sellest, et mis see tehnoloogiline pool on. Missugused on need keeled, mida ma pean nii -öelda müüma oma asutuse kohta või, või mis on need, mis on need eripärad, mis, mis võib -olla sobiksid sellele potentsiaalsele kandidaadile.
Tulles Emori maineuuringu juurde tagasi, siis ma saan aru, küsimustele vastas kuussada viiskümmend kaks IKT spetsialisti. Millised need küsimused olid, on teil kaks -kolm sellist kõige huvitavamat küsimust?
Et noh tegelikult võib rääkida isegi küsimuste blokkidest, et et peamine uuringu fookus on üks peamine fookus on ootused tööandjale ehk siis me kaardistasimegi üle kolmekümne kriteeriumi, mis siis võiksid potentsiaalselt olla olulised tööandja valikul. Ja palusime neid siis hinnata viiepallisel skaalal, mis on äärmiselt oluline, mis, mis on siis vähem oluline ja, ja samuti siis nende oluliste kriteeriumite hulgast palusime lõpuks valida kolm kõige olulisemat kriteeriumit. Et näiteks selline, siis muidugi me küsisime ka kaugtöö kohta, küsisime lisavõimaluste soodustuste kohta, mida ettevõtted pakuvad oma töötajatele ja siis eks ole see atraktiivsete tööandjate väljaselgitamine ja nende kirjeldamine.
Kui kaua neile kõigile küsimustele vastamine aega võttis? Selline keskelt?
Ee no keskeltläbi ta võtab kuskil kakskümmend minutit jah.
Kas see oli kohustuslik siis neile töötajatele, kes neis asutustes, ettevõtetes töötasid?
Ei, ei olnud. Me otsime tegelikult IT -spetsialiste vastama väga erinevaid kanaleid pidi. Reklaamime samuti LinkedInis ja Facebookis erinevates sotsiaalmeediakanalites, samuti kasutame ka Emori vastajate kontaktibaasi, kus meil on, kus meil on siis palju kontakte. Ja samuti siis pöördume otse ettevõtete poole, nii nende ettevõtete poole, kes uuringus osalevad, kui siis ka muude IT -ettevõtete poole, et palun jagage linki uuringuankeedile oma töötajate seas. Ja, ja paralleelselt meil toimib ka selline lumepallmeetod ehk siis kui ise oled vastanud, et soovita sõbrale, et, et palun vastata, et, et meil on töös erinevaid kanaleid, et oleme ka kasutanud koostööpartnereid koolitusvaldkondades ja, ja nii edasi.
Kas seal juhtumis oli ka selline vaba lahter? Tavaliselt kipub olema sellistel uuringutel niimoodi, et nüüd on mingi kommentaari saad jätta. Kas juhtumis oli midagi sellist seal?
Kas uuringu läbiviimise kohta või, või konkreetselt siis... No
pigem see, et inimene saaks väljendada mida iganes, ta soovib väljendada oma tööandja kohta näiteks.
Vot me tema tööandja kohta selles uuringus üldse ei küsigi, et me küsime erinevate asutuste ja ettevõtete kohta, et kas nad kaaluksid seal töötamist või ei ise ja siis küsime põhjendust seal vaba lahtriga, et...
Nii et otseselt ei tea, et nendest kuuesaja viiekümne kahest inimestest, kus kohas nad töötavadki?
Seda me teame ka, sest et, et me iga ettevõtte puhul, kes meil uuringu listis on, küsime, et kas sa kaaluksid seal töötamist, kas sa ise töötad seal või sa ei kaalu seal töötamist või sa üldse ei tea seda ettevõtet, et neid sealt läbi, kus, kus siis on vastatud, et ise töötan seal, saame me kätte, millise taustaga need vastajad on, et, et see on läbilõige, läbilõige IT -sektorist kui siis ka mujalt, eks ole, meil on vastajaid.
Ja nagu just öeldud, koorus välja see, et ja nagu selgus just, et need tööandjad, kes pakuvad lisasoodustusi, need on siis nii -öelda helgemad nii -öelda. Milliseid lisasoodustusi saab SMIT pakkuda? Kas see tavapärane see trennisoodustus, mis on kõikjal igal pool või on teil veel midagi?
Jaa, et et SMIT pakub ka väga palju lisasoodustusi ja ja on ka helge, lihtsalt ta selles uuringus ei olnud seal esikümnes, eks ju. SMIT pakub inimestele ma arvan sellist nagu tasakaalukust ehk et jah, me rääkisime sellest, et meil on väga äge töö, mis on tohutu hüve ja võib -olla selline väga oluline osa meie väärtuspakkumisest. Aga teisalt me tahame ka, et et inimesed oleksid oma elus tasakaalus, seega loomulikult sportlikkus ja tervislikkus on hästi oluline. Meil on enda majas Tallinnas jõusaal, see on nagu selline baastase ma arvan juba paljudes kohtades. Aga SMIT -ikatel on võimalus ka siis valida seda, et kas nad soovivad kasutada tervisekindlustust või nad soovivad oma siis sportimise osas saada toetust ehk et et see SEB -i kompensatsioon on meil ka kenasti olemas. Võib -olla üks asi, mis, mis täna on minu meelest hästi palju läbi käinud, on, on see erasektori ja, ja riigi IT -majade võib -olla mõningane nagu eristamine, eks ju. Aga, aga kui, kui mõelda sellele, et, et kui üks inimene, ütleme siis IT -spetsialist, valib endale töökohta, siis mulle tundub, et ta täna ei peaks üldse mõtlema seda, kas era - või, või avalik sektor, vaid ta peaks mõtlema selle peale, et mis on need hoiakud, mis on need väärtused, kas see asutus või ettevõte, kuhu ma siis kandideerin või, või kuhu mul, mulle, mind kutsutakse. Kas need väärtused, mis seal on kuidagi levimas, on ka minu hoiakud, on ka minu väärtused? Et, et mulle tundub, et see on täna nagu hästi oluline selline võtmekoht otsustamisel, et kuhu ma siis täpselt tööle lähen, on ju. Et, et kui mõelda ka nende inimeste peale, kes, kes on SMIT -ist edasi liikunud, tuleb muidugi tunnistada, et, et üks müüt oli uuringus veel, mida tahaks ära klattida. Tegelikult see tuli välja avalikest kommentaaridest, eks ju, et, et, et toodi esile, et, et avalik sektor kui tööandja on, on selline, kus on väga palju voolavust, ehk et inimesed kogu aeg liiguvad edasi -tagasi või, või liiguvad ka näiteks SMIT -ist välja. Kui me vaatame numbritele otsa, siis tööjõu voolavus SMIT -is on tegelikult väga -väga mõistlik, et eelmise aasta numbrid jäävad alla ka IT -sektori keskmistele ja, ja selle aasta esimese poole pealt on, on meie vabatahtlik voolavus vaid veidi üle nelja protsendi, mis on ülivähe. Ja ja seetõttu ka need inimesed, kes liiguvad, nad ikkagi enamasti liiguvad seetõttu, et nad soovivad saada sellist isiklikku või personaalset arengut. Jah, me SMIT -is pakume ka jällegi ühe hüvena väga -väga palju arenguvõimalusi, karjäärivõimalusi, vaadates eelmisele aastale otsa siis üle neljakümne SMIT -ika liikus asutuse siseselt. See on väga suur number jällegi. Ja, ja see on ka okei, kui nad, kui nad mõtlevad, et aga ma lähen vaatan korraks väljapoole, ma lähen vaatan, mis toimub teistes asutustes, ükskõik siis kas eras või avalikus sektoris. Ja see on ka igati okei, et nad tulevad tagasi ja, ja viimastel aastatel on see kuidagi väga sagenenud, et, et inimesed lähevad ja proovivad, õpivad mujal ja tahavad tagasi tulla, et, et kõige selline Ägedam näide viimasest ajast on see, kui, kui üks kogenud spetsialist meie juurest liikus ja kahe päeva pärast helistas, et ta tahaks tagasi tulla. Et sellised lood teevad alati hästi palju rõõmu ja, ja näitavad ka seda, et ilmselt me teeme midagi õigesti, et inimesed tahavad tagasi tulla.
Või siis ilmselt see kogemus, kus ta kaheks päevaks läks, oli no ikka nii halb.
Jah, ma jään ikkagi enda juurde.
Tegelikult selle uuringu põhjal samuti selgus, et inimestel ei ole väga kindlat sellist sektori eelistust, et ma nüüd tahan ilmtingimata töötada avalikus sektoris või erasektoris, et tegelikult suur osa, umbes seitsekümmend protsenti nendest IT -töötajatest, kes praegu töötavad IT -ettevõtetes, on avatud tegelikult ka riigi IT -majade tööpakkumistele. Jah, küll aga noh see tendents joonistus ka paralleelselt välja, et need, kes juba töötavad mõnes IT -majas, kaaluvad rohkem siis ka mõnes IT -majas jätkamist, et et see vastupidine tendents oli ka natukene paistis sealt silma.
Küll aga mina olen jällegi meie värvajatelt kuulnud seda erisust, et et kui kandidaadid tulevad SMIT -i vestlusele ja kuulevad, kui paindlik meil on, siis nad tajuvad, et või pigem üllatuvad, et oi, et aga võib -olla minul seal erasektori asutuses ei olegi nii paindlik, et pigem me näeme nagu selliseid vastupidiseid reaktsioone kui kui need mõtted, mis on täna uuringus kirja pandud.
Vestluse käigul on või vestluse käigus on käinud korduvalt läbi see, et mida siis nagu töötajad hindavad ja nii. Mäletan väga hästi seda, et siis kui oli selline Skype 'i hiilgeaeg, seal Mustamäel oli uhke kontor ja kõik see, siis nagu hinnati väga seda, et neil nende kontoris oli saun ja ja tasuta söökjook. Tänapäeval nii vähe või palju, kui ma olen käinud siin Eesti suurte iduettevõtete kontorites, tasuta söökjooki enam väga palju ei ole. Noh, okei, võib -olla mingine koka saab ja jäätise saab, aga selline, et nüüd soe söök oleks, sellist asja nagu enam väga ei ole. Ikkagi ise tellid oma selle Bolti või Boltiga ära. Kas muus mõttes, kui me nüüd kataksime näiteks SMITi logo ära ja mõne siis iduettevõtte logo ära ja läheksime kontorisse sisse, kas me sellest visuaalselt, mis sealt meile pilt avaneb, kas me saame, saaksime aru, et kas see on iduettevõtte kontor või siis avaliku sektori IT -maja kontor?
Ma tahaks uskuda, et, et nad on üsna sarnased, seega kui logosid näha ei ole, et siis, siis tegelikult ka ei taju seda vahet, et, et kas meil on erasektor, idu või siis avalik sektor. Meil on ka saun, meil on mainitud jõusaal, meil on katuseterass, et, et aga, aga need lõppkokkuvõttes on sellised kõrvalhüved. Inimene ei tule kindlasti SMIT -i tööle sellepärast, et meil on saun. Ta tuleb tööle sellepärast, et ta saab teha sellist tööd, mida tema soovib, mis on temale loomupärane, omane. Ta saab päästa elusid IT -ga, et, et meil mõned aastad tagasi tekkis sellise arutelude käigus missioonina see elupäästev IT. Ja, ja see on kuidagi nagu elama jäänud ja, ja lendu läinud, sest need inimesed, kes tulevad ka meie juurde vestlusele, nad mainivad selle ära ehk et see jääb neile meelde. Seega nad ei küsi esimese asjana kindlasti vestlustel seda, et kas te pakute puuvilju, vaid nad küsivad ikkagi seda, et mis ma päriselt ära teha saan.
Aga Terje, ma korra siis jään SMIT -i juurde pidama. Ja ma küsin selle üle. Teie ametinimetus on töötaja, kogemuse disainer. Mida see üldse tähendab? Kas mõnes muus asutuses või ettevõttes võiks sama ametit täita või täidabki sama ametit, lihtsalt personali, personalijuht?
Ta võib nii olla, ta ei pruugi nii olla ja, ja võib -olla seda sama rolli täidab hoopis mõne teise nimega töötaja. Aga, aga minu roll SMIT -is on aidata kaasa sellele, et igal SMIT -ikal oleks parim töötamise kogemus just antud ajahetkel. See võib tähendada väga selliseid väikseid mõjutusi, väikseid selliseid lükkeid või, või selliseid nügimisi, mida, mida kas mina saan ära teha või koostöös juhtidega või, või laiemalt saame ära teha. Aga, aga see võib tähendada ka sellist natukene võib -olla ütleme siis laiemat pilguheitu kasvõi läbi rahulolu uuringute, kasvõi läbi selle, et, et kui atraktiivsed me tööandjatena, tööandjana oleme. Et et jah, minu roll on hoida silm peal sellele, et iga SMIT -ikas leiaks tee SMIT -i, et tal oleks hea siin töötamise ajal ja et kui ta liigub ka ära, et siis ka see kogemus oleks tema jaoks meeldiv ja et ta saaks soovi korral siis tulevikus tagasi tulla.
Kas selle Emori uuringu põhjal on teada, kui palju selliseid töötaja kogemuse disainereid Eestis on?
No selle uuringu põhjal mitte, aga, aga Emoris me ju tegeleme samuti ka organisatsiooni uuringutega ehk siis mõõdamegi töötajate pühendumust ja rahulolu erinevate töömotivatsiooni kujundavate valdkondadega. Et, et seal meie klientideks, kliendi kontaktisikuteks on nii personalijuhte kui siis ka mõne teise ametinimetusega inimesi, et jah.
Kui palju üldse töötajate ja tööandjate ootused ja see pakutav omavahel kattuvad, kas see tuli uuringust välja?
Tegelikult nad ikkagi kattuvad, sest et need teemad, mis osutusid tööandja valikul oluliseks, mis on siis põhiootused, et nendele siis ka need atraktiivsed tööandjad päris hästi vastavad, ehk siis pakuvad head palka, seal on mõnus ja tore töötada. Ja samuti siis noh, tuntakse, tunneb inimene, et töötajatest hoolitakse piisavalt. Üks tegur, mis, mis neid parimaid tööandjaid alati ei iseloomusta, ongi just see tööalane autonoomia või see tegevusvabadus, otsustusõigus, mis, mis paratamatult eriti just suuremates organisatsioonides käib asja juurde, et et selles osas ollakse valmis kompromissile minema. Aga jah, et kui kui vaadata neid top kolme kriteeriumit, mida siis kõige rohkem tähtsustatakse, siis siis need ikkagi on palk, paindlikkus ja siis see mõnus õhkkond.
Kas mõnus õhkkond on see, mida kõik riiklikud IT -majad saavad pakkuda?
No ma usun küll, et nad saavad pakkuda, et et seal ongi erinevad erinevad moodused, kuidas seda õhkkonda luua ja millest Terje rääkis. Aga noh muidugi me oleme ka seda märganud, et igasugused kontoriga seotud lisavõimalused on oma atraktiivsust natukene kaotanud. Et inimesed eks ole käivad vähem kontoris ja siis väärtustavad võib -olla vähem neid snäkke ja saunasid ja jõusaale, et selline väike muutus on küll seal toimunud seoses seoses kaugtöö populaarsemaks muutumisega.
See tundub olevat natukene selline sesoonne ka, et mingitel perioodidel tehaksegi rohkem kodukontorist või, või kuskilt teisest piirkonnast ja, ja siis on ajaperiood, kus inimesed ikkagi tahavad kontorisse tagasi tulla. Aga sinu eelmise mõtte jätkuks, mulle tundub, et selle tööalase autonoomia ja tegelikult ka sellise heaolutunde puhul mängib hästi -hästi suurt rolli juhtimiskultuur. Seega üldse ei tasuks tähelepanuta jätta ka seda, et juhtidel on hästi suur ja oluline roll igas asutuses, aga, aga samuti ka IT -ettevõtetes, IT -asutustes. SMIT -i puhul mulle tundub, et meie juhid on sellises ühises võrgustikus ja kogukonnas ja me hoiame neid selliselt, et, Et nad saaksid sarnaseid teadmisi, et nad saaksid oma kogemusi, dilemmasid vahetada, jagada, nendest õppida, sest, sest nendest tõesti sõltub väga palju, et, et ühel arendajal või ühel analüütikul või, või kellel iganes oleks selles tiimis siis hea töötada.
Head kuulajad, tänases saates oli külas Kantar Emori uuringuekspert Mari -Ann Ploom ja SMIT -i töötajakogemuse disainer Terje Pari. Saime saates teade, et piljardilaud või siis tasuta söök -jook IT -ettevõtetes ei pruugigi olla selline kõige -kõigem asi, mida IT -töötajad üldse taga ajavad, vaid näiteks see stabiilsus, mida riiklikes IT -majades pakutakse, võib olla see, mis pakub rohkem huvi. Suured tänud teile kõigile kuulamast, hea, et leidsite selle suur, suure sooja, palava suve kõrvalt aega, Loodan, et järgmisel nädalal teete sedasama ja kasutate näiteks sportimise kõrvalt, kui te juhtumisi töötate SMIT -is ja lähete sinna jõusaali, millest me täna rääkisime, siis leiate ka meie järgmise nädala saate üles ja ja kuulate ka seda. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun uuel nädalal teiega!
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]