Et kui me nüüd panemegi kõrvuti selle eelistatud tööandja kuvandi erasektoris ja, ja siis avalikus sektoris, siis ikkagi jah, see müüt endiselt on, et avalikus sektoris see palgatase, palgatase on madalam. Et, et kui ja samas palk, konkurentsivõimeline palk on üks olulisemaid tööandja valikukriteeriumeid, mis uuringust välja tuli. Ja selle tähtsus on veel ka praeguses keskkonnas kasvanud, on ju.
Jaa, et, et noh, et erinevused jooksevadki sisse, et, et erasektori ettevõtted pakuvad sellist multikultuurset keskkonda ja, ja kasumijaotuses osalemist ja selliseid teemasid. Ja teiselt poolt on siis jah avalik sektor, keda iseloomustab stabiilsus ja just siis kõrgelt hinnatakse projektide sisukust, mõjukust ja, ja üldse seda võimalust teha ühiskonnale olulisi asju. Et et seal kaalukausil ongi siis need erinevad pooled. Aga mis puudutab ühte teist müüti, mis mis puudutab paindlikkust ja sellist tööalast autonoomiat, siis siis üldiselt arvatakse, et et avalikus sektoris on vähem paindlikkust ja rohkem bürokraatiat ja ja vähem saan oma asjade üle otsustada. Aga samas kui vaadata nüüd konkreetselt neid inimesi, kes avaliku sektori IT -asutusi oma tööandjana kaaluvad, siis nemad juba teavad, et tegelikult ka seal on paindlikkust, et need arvamused lähevad päris palju lahku nende vahel, kes, kes üldse kaaluksid avalikus sektoris töötamist ja kes ei kaalu.
Mul on hea meel, et sa ütlesid nii palga kui ka selle paindlikkuse kohta müüt, sest tahaks hirmsasti neid müüte kohe murda, et loomulikult palk on väga -väga suur väljakutse ja mitte ainult riigi IT -majade jaoks, vaid tegelikult ka erasektori IT -majade jaoks, et et see on väljakutse, millega me tegeleme ja kindlasti nii teised riigi IT -majad kui ka SMIT tahab ja soovib pakkuda sellist konkurentsivõimelist palka. Ja paindlikkuse osas nähes neid Emori viimaseid uuringu tulemusi, siis me SMIT -is ka vaatasime neile otsa ja mõtlesime, et huvitav, kust see tuleb, et me ise tajume seda, hoopis vastupidi, me tajume, et meil on väga paindlik nii aja kui koha suhtes, arvestades seda ka, et SMIT -is kontoreid on üle Eesti, meil on neli regiooni pluss veel veel laiemalt linnades, et tegelikult saab igaüks valida omale töökoha. Aga tegelikult ka see autonoomia pool, et et võib -olla on inimestel endiselt veel arvamus sellest, et et riigiasutuses kõik öeldakse ette, mida tuleb teha ja ise midagi kaasa rääkida ei saa, siis SMIT -i puhul ma saan küll esile tuua seda, et et jah, meil on loomulikult SMIT -i sellised olulised fookusteemad paika pandud, kokkulepitud juhtkonna tasandil. Aga tegelikult jõuavad need fookused väiksemateks eesmärkideks ja tegevusteks iga SMIT -ikani välja. Ja see annabki selle vabaduse, et kui SMIT -ika eesmärk on kokku lepitud, tulemus on, oodatav tulemus on kokku lepitud, siis tegelikult seda paindlikkust ikkagi oma tööd sättida on piisavalt. Ja seda ütlevad ka SMIT -ikad ise. Et, et selle pinnalt nagu tahaks kohe selle, selle paindlikkuse ja autonoomsuse müüdi murda. Ja mulle tegelikult jäi sellest uuringust silma ka see, et, et mida nooremad inimesed vastasid, seda rohkem nad tajusid, et, et avalik sektor ei ole enam nii bürokraatlik ja paindumatu. Ehk et tundub, et see on natukene ka nagu selline ülemineku aeg, kus uued töötu, tööturule sisenejad näevad juba tööturgu teistmoodi. Ja kui sa lubad mulle veel öelda, siis siis tegelikult ma vaatasin üle ka selle, et et kuidas siis järelkasv üldse mõtleb, IT -valdkonna järelkasv. Me võtsime eelmisel aastal siis Instari poolt läbi viidud atraktiivsusuuringu tulemused ja ja kui sealt vaadata, et mida siis IT -tudengid mõtlevad, mida nemad tahavad saada oma tööandjalt. Ja võib -olla ääremärkusena ka see öelda, et, et võib -olla jääb mulje, et IT -tudeng on selline noh, võib -olla kahekümne aastane, võib -olla üheksateist aastane, siis tegelikult ei, et see keskmine tudengi vanus on oluliselt tõusnud, kui me võib -olla arvame, et see oli kas kakskümmend viis või kakskümmend kuus eluaastat, ehk et tegelikult täiesti selline, selline täiskasvanud inimene, kes on juba tööjõuturule sisenenud. Ja kui vaadata nende ootusi, siis mille järgi nemad oma tulevust, tulevast tööandjat valivad, et, et jah, tuleb tunnistada, et ka seal on palganumber oluline, et nad pööravad töötasule olulist tähelepanu, aga sellele ei jää üldse mitte alla, väga väikese sammu võrra jääb alla organisatsiooni hea sisekliima. Et, et kui mõeldagi, et jah, palk on oluline, aga tegelikult igapäevaselt, kuidas ma ennast tööl tunnen, see on olulisem. Ja seda näitab ka järelkasv ja sellele me peame nagu nii riigi IT -majad kui ka tegelikult siis erasektor veel rohkem nagu tähelepanu pöörama.
Kas IKT töötajate puhul nii avalikus kui erasektoris on LinkedIn endiselt see number üks koht, kust neid siis leida ja värvata?
Tead, see on natukene sul trikiga küsimus, ma saan aru, et et me oleme üks riik ikkagi, et et selline riigi IT -majadest ülekutsumine on natuke tundlik teema. Et loomulikult, kui keegi Riiast või, või TEHIK -ust või ükskõik kuskohast meile kandideerib, siis meil on selle üle väga hea meel. Aga, aga me oleme kuidagi ka riigi IT -majadega sellises hoiakus, et, et hoiame ikkagi kokku. Aga kui sa küsid, küsiksid näiteks seda, et ostaksime mõnest erasektori IT -ettevõttest, kutsuksime inimese SMIT -ikaks, et, et siis loomulikult me teeme seda, me, me kutsume. Ja, ja võib -olla LinkedIn 'i puhul on minu meelest see ka hästi oluline, et sagedasti kogenud eksperdid panevad oma kontosid kinni, sest nad ei taha neid värbajate kõnesid või, või sõnumeid saada. Seega väga oluline nagu värbaja vaatest, kui kui keegi värbajatest siin kuulab, et ilmselt tunnevad selle ära, mis ma praegu ütlen, et et sa ei saa läheneda kõigile ühe puuga, onju. Et et kui sa pöördud kellegi poole, siis siis see inimene tahab ikkagi tunnetada seda, et talle kirjutati personaalselt. Ta tahab aru saada, miks temale just seda kohta pakuti ja mida talle täpselt pakuti. Et mingil hetkel juba, juba oli, on, on avalikult ka räägitud seda, et, et täna on sama keeruline leida värbajaid, häid värbajaid kui arendajaid. Sest, sest värbaja peab ka lisaks oma kompetentsidele aru saama juba veidi ka sellest, et mis see tehnoloogiline pool on. Missugused on need keeled, mida ma pean nii -öelda müüma oma asutuse kohta või, või mis on need, mis on need eripärad, mis, mis võib -olla sobiksid sellele potentsiaalsele kandidaadile.
Jaa, et et SMIT pakub ka väga palju lisasoodustusi ja ja on ka helge, lihtsalt ta selles uuringus ei olnud seal esikümnes, eks ju. SMIT pakub inimestele ma arvan sellist nagu tasakaalukust ehk et jah, me rääkisime sellest, et meil on väga äge töö, mis on tohutu hüve ja võib -olla selline väga oluline osa meie väärtuspakkumisest. Aga teisalt me tahame ka, et et inimesed oleksid oma elus tasakaalus, seega loomulikult sportlikkus ja tervislikkus on hästi oluline. Meil on enda majas Tallinnas jõusaal, see on nagu selline baastase ma arvan juba paljudes kohtades. Aga SMIT -ikatel on võimalus ka siis valida seda, et kas nad soovivad kasutada tervisekindlustust või nad soovivad oma siis sportimise osas saada toetust ehk et et see SEB -i kompensatsioon on meil ka kenasti olemas. Võib -olla üks asi, mis, mis täna on minu meelest hästi palju läbi käinud, on, on see erasektori ja, ja riigi IT -majade võib -olla mõningane nagu eristamine, eks ju. Aga, aga kui, kui mõelda sellele, et, et kui üks inimene, ütleme siis IT -spetsialist, valib endale töökohta, siis mulle tundub, et ta täna ei peaks üldse mõtlema seda, kas era - või, või avalik sektor, vaid ta peaks mõtlema selle peale, et mis on need hoiakud, mis on need väärtused, kas see asutus või ettevõte, kuhu ma siis kandideerin või, või kuhu mul, mulle, mind kutsutakse. Kas need väärtused, mis seal on kuidagi levimas, on ka minu hoiakud, on ka minu väärtused? Et, et mulle tundub, et see on täna nagu hästi oluline selline võtmekoht otsustamisel, et kuhu ma siis täpselt tööle lähen, on ju. Et, et kui mõelda ka nende inimeste peale, kes, kes on SMIT -ist edasi liikunud, tuleb muidugi tunnistada, et, et üks müüt oli uuringus veel, mida tahaks ära klattida. Tegelikult see tuli välja avalikest kommentaaridest, eks ju, et, et, et toodi esile, et, et avalik sektor kui tööandja on, on selline, kus on väga palju voolavust, ehk et inimesed kogu aeg liiguvad edasi -tagasi või, või liiguvad ka näiteks SMIT -ist välja. Kui me vaatame numbritele otsa, siis tööjõu voolavus SMIT -is on tegelikult väga -väga mõistlik, et eelmise aasta numbrid jäävad alla ka IT -sektori keskmistele ja, ja selle aasta esimese poole pealt on, on meie vabatahtlik voolavus vaid veidi üle nelja protsendi, mis on ülivähe. Ja ja seetõttu ka need inimesed, kes liiguvad, nad ikkagi enamasti liiguvad seetõttu, et nad soovivad saada sellist isiklikku või personaalset arengut. Jah, me SMIT -is pakume ka jällegi ühe hüvena väga -väga palju arenguvõimalusi, karjäärivõimalusi, vaadates eelmisele aastale otsa siis üle neljakümne SMIT -ika liikus asutuse siseselt. See on väga suur number jällegi. Ja, ja see on ka okei, kui nad, kui nad mõtlevad, et aga ma lähen vaatan korraks väljapoole, ma lähen vaatan, mis toimub teistes asutustes, ükskõik siis kas eras või avalikus sektoris. Ja see on ka igati okei, et nad tulevad tagasi ja, ja viimastel aastatel on see kuidagi väga sagenenud, et, et inimesed lähevad ja proovivad, õpivad mujal ja tahavad tagasi tulla, et, et kõige selline Ägedam näide viimasest ajast on see, kui, kui üks kogenud spetsialist meie juurest liikus ja kahe päeva pärast helistas, et ta tahaks tagasi tulla. Et sellised lood teevad alati hästi palju rõõmu ja, ja näitavad ka seda, et ilmselt me teeme midagi õigesti, et inimesed tahavad tagasi tulla.
Tegelikult selle uuringu põhjal samuti selgus, et inimestel ei ole väga kindlat sellist sektori eelistust, et ma nüüd tahan ilmtingimata töötada avalikus sektoris või erasektoris, et tegelikult suur osa, umbes seitsekümmend protsenti nendest IT -töötajatest, kes praegu töötavad IT -ettevõtetes, on avatud tegelikult ka riigi IT -majade tööpakkumistele. Jah, küll aga noh see tendents joonistus ka paralleelselt välja, et need, kes juba töötavad mõnes IT -majas, kaaluvad rohkem siis ka mõnes IT -majas jätkamist, et et see vastupidine tendents oli ka natukene paistis sealt silma.
Vestluse käigul on või vestluse käigus on käinud korduvalt läbi see, et mida siis nagu töötajad hindavad ja nii. Mäletan väga hästi seda, et siis kui oli selline Skype 'i hiilgeaeg, seal Mustamäel oli uhke kontor ja kõik see, siis nagu hinnati väga seda, et neil nende kontoris oli saun ja ja tasuta söökjook. Tänapäeval nii vähe või palju, kui ma olen käinud siin Eesti suurte iduettevõtete kontorites, tasuta söökjooki enam väga palju ei ole. Noh, okei, võib -olla mingine koka saab ja jäätise saab, aga selline, et nüüd soe söök oleks, sellist asja nagu enam väga ei ole. Ikkagi ise tellid oma selle Bolti või Boltiga ära. Kas muus mõttes, kui me nüüd kataksime näiteks SMITi logo ära ja mõne siis iduettevõtte logo ära ja läheksime kontorisse sisse, kas me sellest visuaalselt, mis sealt meile pilt avaneb, kas me saame, saaksime aru, et kas see on iduettevõtte kontor või siis avaliku sektori IT -maja kontor?
Ma tahaks uskuda, et, et nad on üsna sarnased, seega kui logosid näha ei ole, et siis, siis tegelikult ka ei taju seda vahet, et, et kas meil on erasektor, idu või siis avalik sektor. Meil on ka saun, meil on mainitud jõusaal, meil on katuseterass, et, et aga, aga need lõppkokkuvõttes on sellised kõrvalhüved. Inimene ei tule kindlasti SMIT -i tööle sellepärast, et meil on saun. Ta tuleb tööle sellepärast, et ta saab teha sellist tööd, mida tema soovib, mis on temale loomupärane, omane. Ta saab päästa elusid IT -ga, et, et meil mõned aastad tagasi tekkis sellise arutelude käigus missioonina see elupäästev IT. Ja, ja see on kuidagi nagu elama jäänud ja, ja lendu läinud, sest need inimesed, kes tulevad ka meie juurde vestlusele, nad mainivad selle ära ehk et see jääb neile meelde. Seega nad ei küsi esimese asjana kindlasti vestlustel seda, et kas te pakute puuvilju, vaid nad küsivad ikkagi seda, et mis ma päriselt ära teha saan.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]