Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad, nagu saate pingsad jälgijad märkasid, siis eelmisel nädalal jäi meil üks osa vahele. Ei, ei olnud ei mina ega keegi teine meie saate tegijatest kuskil suvepuhkusel, vaid juhtus nii, nagu meie saate nimi ka endast siis kujutab, ehk siis esines kriitiline intsident. Kahjuks helipult, mille, mida me kasutame, ei teinud meiega koostööd ja väljastas selle saate heli nii kehva kvaliteediga, et meie ego ei lubanud seda eetrisse lasta. Vabandame kõigi kuulajate eest, kes väga ootasid seda saadet, vabandame ka külaliste ees, aga lohutuseks saan öelda nii palju, et sellest intervjuust siis valmis ikkagi artikkel, mida saate digiproost lugeda ja seal artiklis siis saab sõna Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskuse direktor Marko Arula. Ja miks üldse temaga me suhtlesime, oli see, et üsna värskelt meile loodi uus ministeerium, Kliimaministeerium ja koos sellega sai ka siis Gmit lühendiga siis endale uusi kohustusi ja ülesandeid juurde. Aga nagu öeldud, siis sellest saate DigiPro artiklist lugeda. Aga tänases saates räägime hoopis teisel teemal ja loodetavasti siis tänane saade tuleb meil ilusti ka välja. Minu suur lootus ja soov on, et tänane saade annab meile vastuse küsimusele QO WAD -is mobiil -ID ehk kuhu poole siis mobiil -ID pürgib. Konkreetsemalt räägime me küll siis Euroopa Liidus aastaid arenduses olnud projektist EUDI wallet, mida suurepärasemalt Eestis kutsutakse digikukruks. Sel teemal on stuudios külas Riia elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg. Tere!
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Vaatasin enne seda, kui me siia stuudiosse mõlemad kokku tulime, et millal esimest korda geenius kirjutas digikukrust, sellest on nüüd juba mitu aastat möödas. Kaks tuhat kakskümmend üks suvel, umbes täpselt juunikuu lõpus. Kas te oskate anda sellise põgusa ülevaate, mis on nende aastate jooksul nüüd toimunud pärast seda?
Jaa. Ma ei oska öelda, mis on toimunud Riias, sest Riiaga ma liitusin täpselt enam -vähem neli kuud tagasi. Mis on toimunud, ma arvan, et, ma arvan, et see kontekst, kui see tuli kakskümmend, kakskümmend üks aastal, see oli siis, kui Euroopa Komisjon kuulutas välja, et tuleb viia edasi kaks, et tulevad wallet 'id ehk siis eesti, eestipärased riigikokkujad. Ja, ja, ja kõik saab olema hästi. Mina olin sel ajal ühes, ühes teises firmas, kes tegeles digiidentiteediga ja, ja meie jaoks oli nagu suur küsimus sel ajal, et noh, et aga mis siis tegelikult saab hästi olema, tehnilises mõttes. Sellepärast, et noh, alles hiljuti enam -vähem samal ajal oli toimumas, toimunud uue mobiil -ID mittetulemine ja, ja, ja ootused olid kõrgel. Aga vahepeal on toimunud nagu nii palju, et, et see on muutunud oluliselt konkreetsemaks. Võrreldes ka eelmise aastaga, kui ma tegelesin wallet 'itega veel ühes teises firmas, ühes, ühes, ühes start -up 'is, Siis siis ka selle ajaga on muutunud asjad ikkagi palju -palju konkreetsem. Ma arvan, et noh, et sihukene kõige suurem ja möödetav muutus toimus selle aasta jaanuaris, mis oli nagu pikalt edasi lükatud. Kui ilmus esimene versioon uue Euroopa digikukru referentsarhitektuurist, siis edaspidi, kui ma nüüd ütlen sõna, vahepeal sellise sõna nagu arf, siis, siis, siis see on siis arhitektse, referents ja framework. Ja see on nüüd noh, ütleme Euroopa digikukrute mõttes selline piibel, mida kogu aeg kirjutatakse, mis on nüüd jaanuarist peale jõudnud versiooni üks punkt kaks. Ja, ja noh, mis käib nagu noh, ütleme koostöös nagu. Ja, ja sellest ajast peale on olnud võimalus või arusaamine, kuidas siis seda Euroopa -ülest identiteedivolletit või digikukrut peaks tegema. Ja loomulikult see ei ole nagu noh, nagu ma ütlesin, see dokument pidevalt kirjutatakse, aga vähemalt noh, ütleme suund sai sellest, sellest hetkest nagu selgemaks. Enne seda oli minu kui väljapoolt vaataja mõttes ainult üks suur jutt, kuidas Euroopa digikukkur saab olema kõige parem, kõige turvalisem ja kõigile tasuta. Ja see jutt ei kõla hästi.
Ma nüüd lähen selles vastuses natukene tagasi ja siis valgustan ka saatekuulajad, kes ei pruugi olla nii igapäevaselt kursis. Näiteks selle mobiil -ID arengutega oli meil see hange, mida te mainisite, mis ebaõnnestus, et ei leitud seda lahendust, mida, mida riik siis läks otsima. Ja, ja lõpptulem, nii palju kui mina nagu toonast ajast mäletan, see on ka nüüd siis mõni aasta tagasi, oligi see, et kõigil oli ootus, et kuna digikukru teema on arenduses, siis nagu, et pandaks need kaks asja kokku. Okei, sellest ei tulnud välja, uus hange pole veel välja tulnud või seda olemasolevat lepingut olemasoleva partneriga pikendati ja nüüd nagu kui kuupäevaliselt vaadata, ma nüüd jah, nüüd juba hüppan ajast edasi jälle, Siis tundub, et see digikukkur ei saa ikka veel piisavalt valmis selleks ajaks, kui Eesti hakkab oma uut mobiiliidet tegema. Kas te oskate kuidagi seda teemat kommenteerida?
Ma ei oska seda kommenteerida, sellepärast ma olen Riias olnud täpselt, enam -vähem täpselt neli kuud, sõltumata sellest, mis saab nagu Mobiil -ID -st pikas plaanis, sellest mobiilidest, mida me tunneme praegu, see SMS -põhine. Digikukkur kindlasti ei saa tugeva elektroonilise identiteedi mõttes valmis kiiremini kui kaks -kolm aastat. Ehk siis see on see, see on, see on see vastus, et noh, et kuna, kuna ikkagi noh, ütleme elektrooniline identiteet kui asi noh, ei ole, ei ole nagu RIA teenus, on ju. Et dokumente annab välja ikkagi Eestis Politsei - ja Piirivalveamet, siis, siis selles mõttes saab olema tiirukur meie taskutes, aga mis hetkest saab ta olema isikut tõendava dokumendiga võrdne elektrooniline identiteet, see on hoopis teine teema.
Kas see piibel, mida te korra mainisite, te ütlesite üks punkt, mis oli üks
punkt kaks on praegu. Kas nüüd on pandud paika, et see üks punkt kaks on ja jääb või on siin veel nagu mingeid kohtumisi, kus nüüd lepime kokku järgmise null koma uuenduse?
Tähendab, siin on, siin on selline asi, et, et see üks pani paika sellised jämedad raamid. Et noh, et kuidas suured kastid võiksid välja näha. Nüüd iga selle, selle, selle nii -öelda kümnenda kohaga, üks punkt üks, üks punkt kaks, tuleb juurde täpselt, et noh, et milline see konkreetne kast seestpoolt välja näeb ja kuidas ta täpselt teiste kastidega suhtleb. Ehk siis raamistik iseenesest on selline, nagu ta on, aga detailid muutuvad täpsemaks iga selle järgmise väljalaskega. Ja see, see lootus, et ta saab noh, ütleme valmis, no see lootus on veel kaugel, sellepärast et on, on Euroopa tasemel nii -öelda EIDAS ekspertgrupp, kus siis noh, ka Eesti on esindatud, eelkõige siis poliitikakujunduse poole pealt. Ja siis RIA poolt nagu ekspertide poole pealt. Et, et see on nagu, see töö käib. Ja see töö, töö käib nagu päris nagu tugeval ja noh, ütleme noh, minu hinnangul üsna reipalt. Võiks käia paremini, alati, alati võiks käia. Minu kui tehnoloogi poolt öeldes võiks olla alati paremini, aga, aga käib üsna reipalt.
Aga mingi lõppkuupäev on ikkagi paika pandud? Sest Eidase puhul on ka niimoodi, jah, seda arendatakse, mõeldakse sinna välja, kuidas kõike, mida teha, aga ikkagi üks mingine viimane kuupäev peab olema, et vot see on nüüd see, millise järgi kõik liikmesriigid peaksid juhinduma.
Jaa, siin nüüd tulekski nagu vahet teha sellest, et üks on, üks asi on nüüd Eidas direktiiv, mis on regulatsioon ja mis on siis noh, muutub meie mõttes seaduseks, eks. Teine asi on see, et kuidas see seadus on tehnoloogias realiseeritud nii, et kõik seaduslikud walletid, digikukrud Euroopa liikides saaksid tegelikult omavahel tehniliselt suhelda. See on see, mida määrab nüüd see arv. Ehk siis noh, kui me võtame võrdluseks täitsa ütleme digiallkirja, siis vastavalt IA edasele on vähemalt kolm erinevat, täiesti erinevat digiallkirja formaati, mis on kõik legaalsed. Aga see ei tähenda seda, et me kõik saaksime Euroopa Liidus üksteisega neid digidokumente vahetada või hoidku jumal veel üle, ülepiiriliselt allkirjastada koos.
Jaa, ma saan siin juures tuua hea näite kuulajatele. Tänavu kevadel kasutasin võimalust sõita mööda Euroopat ringi ja omades elektriautod, siis vaatasin, et oi, kui palju riigid pakuvad igasugu erinevaid soodustusi, et, et sa ei pea neid linnamakse maksma või teemakse maksma. Ja siis Tšehhis oligi selline juhtum mul, et seal peab allkirjastama siis dokumendi, kus sa saadad kohalikule transpordiametile, kus sa tood välja, et mis auto sul on, mis sõiduk sul on ja miks sa ei pea seda maksu maksma. Mina läksin, tegin Digidoki äpi tegin lahti, allkirjastasin ilusti ära, saatsin neile selle faili edasi, nemad tõstsid käed üles, et ütlesid, et mis asi see veel on. Kuigi nii nagu te mainisite ka, meil üle Euroopa Liidu sealt need digiallkirjad ju peaksid kehtima. Ja ma tahtsingi tegelikult oma küsimuses ka sinna jõuda, et mitte oma reisist lihtsalt rääkida, vaid kuidas selle digikukruga ideeliselt peaks ka siis olema üks hetk, kui see kõik on valmis, et siis ongi meil üks süsteem terve liiduüleselt, aga reaalsus võib minna kuidagi teistmoodi.
Jaa, et, et milline see reaalsuses on, seda me, seda me näeme. Mina ise loodan ka veel noh, ütleme järgmised kolm aastat olema nagu tugeva tervise juures ja seda kõike näha. Ja, ja, ja see ongi, mis mind nagu igapäevast välja ajab. Aga visioon ehk kuhu me tahaksime minna, on küll selline, et ütleme, üks kodanik, üks wallet, kõik teenused. See kõlab äärmiselt noh, optimistlikult, aga noh, kui ei ole nagu suurt visiooni, siis, siis ei ole mõtet üldse voice 'ile tulla. Et, et noh, et minus tähendab jah, ütleme niimoodi wallet 'i järgsel ajal, kui sina lähed siis oma selle wallet 'iga näiteks. Noh analoogiline case on ju, elektriauto, et ja tahad kasutada mingisugust, mingisugust hüve, mis on selleks ette nähtud on ju, siis, siis, siis sa võid võtta enda wallet 'isse tõendi, et noh, et sul on elektriauto, see on sinu oma näiteks, ja, ja sa tahad kasutada seda hüve ja siis sa näitad seda tõendit selles kohas, kus seda hüve pakutakse ja selle tõendi alusel saad selle hüve kätte. Et, et, et nii, nii see, nii see tegelikult nagu peaks olema, et noh, et see on ka üks noh, kui siit nagu edasi minna selle noh, ütleme selle pilootprojekti juurde, kus, kus Eesti osaleb, see ongi nagu see, et see juhtimisõigus on hüve, mis on wallet 'is ja mida tunnistatakse igal pool Euroopa Liidus samamoodi. Sellepärast, et see on standardses formaadis. Ja samamoodi saavad selle teadmise sellest süvest saavad kätte ka teised äpid sealt samast mobiiltelefonist. Et jah, see, see kõlab, see kõlab kohati nagu natuke muinasjutuliselt, aga põhimõtteliselt see on ju see digimaailm, kuhu me tahaksime minna. Ja jällegi, aasta tagasi oleks mul olnud sellesse veel väga raske uskuda, aga vaadates, kuidas praegu ikkagi reaalselt noh kõik liigutavad, kes vähegi liigutada tahavad, kus on nagu vähegi tahet olemas, et et siis mulle tundub, et noh see võib olla võimalik.
Aga selle juhiloa näitel just, kuna see on see test või piloot, mille Eesti on siis võtnud, võtnud ette, kui, kuidas te tagate tehniliselt selle, kuidas üldse selle pooleti puhul tagatakse tehniliselt see, et keegi naljamees ei saa sinna teha näiteks Adolf Hitleri nimelist juhiluba. Ma toon siin võrdluse sellega, kui meil koroonapassid olid, seal olid ka ju, meil olid suured tehnikagigandid, Apple, Google olid mängus, aga tegelikult see süsteem oli ikkagi tehniliselt niimoodi loodud, et naljamehed tõesti kasutasidki Ado Hitleri nimelist koroonapassi, käisid ringi, et...
Jaa, jaa, sellepärast, et läks lappima ühe väikese Kesk -Euroopa riigi privaatvõti, mis võimaldas, võimaldas seda teha. Nüüd Walleti puhul on niimoodi, kui me räägime juba tehnilises mõttes selle, et noh, et tegelikult see digitaalne juhi, juhiluba või mistahes muu tõend ei, ei allkirjastata mitte noh, suvalise kontori poolt, vaid tegelikult selle allkirjastamise peaks tegema usaldusteenuse pakkuja. Ja usaldusteenuse pakkuja peaks olema selle võrra hoolikam oma privaatsete võtmetega. Mingit muud garantiid, noh, noh, see ongi kõige kõrgem garantii, mida üldse olla saab.
Ehk siis tegelikult lõppkokkuvõttes tuleb see nõrgim lüli alati inimene. Et kui kuskil teoreetiliselt on tööl halbade kavatsustega inimene, siis on see võimalik nii -öelda süsteemi kuidagi nõrgestada, aga ilma selleta mitte.
No ilma selleta mitte ja siin on, siin on ka see asi, et noh, et tegelikult noh, ütleme usaldusteenused Euroopas ja usaldusõnuste pakkumine, et see on ikkagi tegelikult väga pika traditsiooniga asi. Ja, ja ka piirideüleselt pika traditsiooniga asi. Et need usaldusõnuse pakkujad käivad läbi sertifitseerimist perioodiliselt ja kogu aeg, et, et, et ma arvan, et seal seda, selliseid inimesi, kes ei teaks, kuidas privaatvotit hoida. Noh, ma arvan, et ei ole tööl.
Tuleme nüüd selle pilootprojekti juurde lähemalt. Mida Eesti selle juhiloa teemaga wallet 'is teeb siis üldse?
Aa, Eesti ja hakkame nagu natukene laiemalt pihta, enne kui lähemale jõuda, et Eesti osaleb siis ühest, ühes neljast üle Euroopa ja sellest suurest piirideülesest pilootprojektist. Pilootprojekti koodnimi on siis Potential, mis on kuidagi mingisugune hästi pikk lühend prantsuse keeles, aga ja ja see pilootprojekt katab kokku nüüd siis üheksateist riiki koos Ukrainaga, oli kakskümmend, ja nüüd ja kasutatakse kuute kasutusjuhtu. Mis on väga erinevad ja üks nendest, üks väike kasutusjuht on siis elektrooniline juhiluba. Ja selle kasutusjuhi sees on kokku kolm tegevust. Juhiloa väljastamine, juhiloa kontrollimine autorendiettevõtte poolt ja juhiloa kontrollimine politsei poolt. Eesti tegelikult teeb ära, kuna meie poolt koos Riiaga on projektis transpordiamet ja Bolt, siis meie teeme ära selle osa, et juhiloa väljastamine ehk siis testime, kas on võimalik ja kuidas väljastada Euroopa, tähendab nii rahvusvahelise standarditele kui Euroopa ARF -ile vastav juhiluba. Ja seda autorendi ettevõtte poolt kontrollida. Et piiriüleselt. Et politsei meie Eesti, Eesti poole pealt selles projektis ei osale täna.
Mis siis nagu lõpuks ikkagi valmis saab? Saab see nii -öelda mingi äpi kujul valmis ja ma saan hakata neid Bolti autosid võtma tänavalt või, või mida see?
See on see, kuhu me peaksime kahe aasta pärast jõudma, jõudma jah. Et, et see, kas sa saad äpi kujul valmis, et noh, juhiluba tegelikult ei ole äpp ju. Juhiluba on ainult üks tõend sellest äpist. Ja kui on, kui rääkida üldse nagu sellest noh, ütleme digitaalsest juhiloast, mobiil, noh, Mobile Driving License ehk MDL -ist, siis see ei ole Euroopa põhine asi. See on ikkagi rahvusvaheline. Selle standardi väljatöötamisel osalevad noh, ütleme otse välja, peamiselt Ameerika firmad, need suured firmad, kes käivad siin Geeniuse podcast 'ides ilmselt üle nädala läbi, on ju, ikka needsamad. Ja ja eesmärk peaks olema tegelikult see, et Eestis välja antud MDL saab samamoodi olla nii Euroopa walletis kui potentsiaalselt kunagi ka Apple 'i Google 'i walletites, sellepärast et et et näiteks ütleme Tšehhi Tšehhimaale lähed sa näiteks Euroopa Liidu walletiga, aga Euroopa Liidu wallet võib olla täiesti kasutu Ameerikas. Et, et selle, selles mõttes juhiluba peaks olema platvormist sõltumatu. Ja, ja kogu see piloodi tegemine ongi mõeldud selleks, et, et noh, et kuidas see siis tegelikult välja tuleb. Kuidas, noh, et kuidas see peaks olema, et keegi ei tea. Noh, noh, mitte keegi maailmas ei tea, kuidas peaks olema mobiilijuhiluba. Kõikidel on nagu mõtted. Aga ainukene teada saada on nagu noh, praktikas hakata tegema.
Kas me oleme praeguseks juba selles faasis, et see wallet tuleb kohe sada, saja protsendi kindlusega tuleb, et võimalust, et nüüd Euroopa Liidus nagu liikmesriigid leiavad, et tegelikult ikka pole vaja, et teeks selle Apple 'i ja Google 'iga koostööd ja et lihtsalt teeks nende, nende sinna wallet 'itesse kõik need lahendused juba ära, et ärme hakka nagu päris oma asja nagu tegema.
Minu hinnangul ma noh, julgen vastu võtta päris suure kihlveo, et Euroopa Liidu wallet tuleb. Et need vaidlused on ära toimunud, ma arvan, et noh, ütleme neli -viis aastat tagasi. Need aknad on, on möödas ja, ja teine asi on ka see, et sel ajal, kui need aknad juba sulgusid, ei olnud ka nendel suurtel firmadel kokkulepitud standardit, milline see juhiluba peaks olema. Sest kui rääkida nagu ütleme tehniliselt, siis et noh kuidas nendest ütleme Apple Walletist on juhiluba esitatud erinevates osariikides ja ja kõik need katseid, millest me oleme lugenud, et noh et tegelikult seda tehnilist variatsiooni on tehtud ümber päris päris mitu korda, et et mul oli siin noh aasta tagasi ma olin ise selles ISO MDL -i töögrupis Eesti esindaja ühe Eesti firma kaudu, ühe Eesti startupi kaudu. Et, et, et noh, et praeguseks on see osa nagu olemas. Et noh, et tehniliselt on võimalik juhiluba standardselt esitada. Ehk siis ei ole enam mitte mingisugust seda, seda, seda, seda, seda vajadust, me peaksime minema mingisuguse noh, olemasoleva tehnilise platvormi kaudu, sest juhiluba saavad lisakõik, kes teevad standardile lahti ja on head programmeerijad.
Nii et see koosolek, kus te käisite hiljuti Pariisis, seal nagu sellist teemat mitte üldse enam lauale ei tule, et kui, et me peaks ikkagi vaatama teiste poole?
Absoluutselt mitte. Absoluutselt. Sel, sel, selles ei ole mitte mingisugust kahtlust, sellepärast et, et noh, et walletitega praegu tegelevad ka, ka suured Euroopa riigid. Ja, ja noh, kui noh, päris niimoodi otse öelda, siis noh, kahe, kahekümnest piloodis osalevast riigist, seitsmeteistkümnes, on need walletid olemas. Küsimus on ainult selle, nende puhul ka selles, et noh, et kui standardne on see juhiluba seal. Juhiluba on väga -väga levinud walletites, et noh, et see on sageli üks esimesi asju, mida riigid, riigid tahavad oma digikukkusse panna. Aga noh, et kuivõrd on see standardne ja päris mitmetes riigis, vähemalt neljas riigis, on see juba ka tehniliselt sarnadele vastav juhiluba olemas. Et et Eesti on üks nendest kolmest, kus ei ole veel wallet.
Ma just tahtsingi tegelikult küsida, et Eestis jah, ei ole justkui, aga kas see, mis meil on, kas see liigitub ka selle walleti lahenduseks, sest mina indiviidina, ma ei pea tegelikult ID -kaarti või midagi kaasas kandma, et ma saaksin politseile tõendada seda, et mul on juhtimisõigus olemas, ma ütlen talle oma isikukoodi, ta toksib süsteemist sisse, talle süsteem annab selle vastuse, kas on või ei ole. Kas see ei liigitu mitte kuidagi selle walleti alla? Ja
see liigitab selle alla, mida Euroopas nimetatakse online registri kontroll. Seda, selles suhtes ei ole ka Euroopa Liit, Eesti Euroopas üksi, et noh, et praeguses on päris mitmed, päris mitmed maad suutnud selle ka teha. Aga sellest otseregistri kontrollist ei ole enamasti kogu ülejäänud Euroopas suurt kasu. Et meie väljakutse on Eestis ongi tegelikult see, et noh, et, et kuidas teha selline digikukkur, mis ei oleks kehvem meie olemasolevast lahendusest meie siseriigis. Et jah, et me saame aru, et noh, et, et Euroopas jääks seda ja me peame ka tegema, vaid noh, tegelikult meie väljakutse siin Eestis ja meil Riias on tegelikult ikkagi see, et meil siin Eestil läheks ka midagi paremaks. Sest noh, muidu on seda nagu väga raske nagu põhjendada, et me töötame kolmekümne miljoni digitaalselt liikuva Euroopa Liidu kodaniku nimel. Noh, need kodanikud, kes, kes tegelikult vajavad igapäevaselt.
Ma siin korra, kuna reisimise saates oli juttu, mina rääkisin oma Tšehhi reisist, siis ma küsin, et teil oli küll tööreis sinna Pariisi, mida reaalselt seal koosolekul tehti? Kas see oli lihtsalt võimalus nagu inimestega näost näkku kohtuda ja rääkida või, või nagu reaalselt midagi otsustatakse ka sellistel kohtumistel ja kui tihti selliseid on, kus te saate füüsiliselt kokku ja kui palju on selliseid, ma ei tea, iganädalaseid koosolekuid digitaalselt?
Füüsiliselt kokku selline esimene nii -öelda kick -off kohtumine, kus see kogu see seltskond sai kokku ja kuna, kuna seal projektis osalejaid on tõesti nagu nii palju ja siis oligi nagu igalt maalt ainult piiratud osalejaid lubatud. Et noh, et Et, et hea meelega oleks tahtnud nagu rohkem ka Eestis sinna, sinna, sinna kaasa võtta. Aga koosolekud toimuvad viimasel ajal aina sagedamini, noh, ütleme, minu puhul kolm -neli korda nädalas.
Kas keegi tööd ka jõuab teha siis, kui ainult on koosolekud, koosolekud
otsas? See on, see ongi nagu see, et noh, et, et, et noh, et tundub, et see on, see on selline Eesti natuke nagu puudus, et meil ei ole neid inimesi nii palju, et noh, et me peame sama inimene nagu esitama ennast nagu mitme näoga, et noh, et. Et nüüd ma olen kasutusjuhu koosolekul, noh, mis ma olen nüüd suutnud nagu delegeerida, et noh, et noh, võrreldes eelmise aasta, kui see projekt algas, kui, kui me sinna nagu noh, ütleme, noh, kiirustades peale hüppasime, on ju, siis oli kogu Eestis ainult üks inimene, kes oli nii single point of contact, kui kasutusjuhi juht, kui arhitektuuritöögrupi juht, kui veel ilmselt mingisuguseid rolle, mida ta isegi veel ei teadnud, et tulevad. Et, et, et noh, et selle võrra on nagu, on nagu hea, et noh, et, et need kasutusjuhu, juhu, juhu koosolekud on nüüd noh, ütleme läinud meil juba projektijuhi, transpordiameti, Bolti, noh, ütleme selliste inimeste kätte, kes nagu tegelikult asja teavad. Ja ja siis RIA poolt ütleme mina ja meie tehniline ekspert osaleme siis nendes arhitektuuri ja tehnilise realiseerimise koosolekutes. Ja, ja need, see, see ei ole nagu selles mõttes, et see ei ole nagu selline, selline koosolek selles mõttes, et noh, et nüüd istume kokku ja me arutame, kuidas maailma paremaks teha, vaid see on tegelikult nagu pigem see koosolek, et noh, et, et kus me hetkel oleme, mida me ärme sellest ajast teeme. Et see on noh, ütleme niimoodi, et mingis mõttes stand -up. Et, et ja noh, vahel tuleb lihtsalt, meie roll on seal öelda, et jah, et noh, et, et me paistame küll nagu pahasti välja, aga meil on omad põhjused selleks.
Nii et see, et meil Eestis on kõik need digiallkirjad ja me reaalselt nagu kasutame neid väga agaralt kõik, me oleme oma e -Eesti üle uhked, meil on eraldi podcast, kus me räägimegi e -Eestist iga nädal, no üldjuhul iga nädal, et see nagu Euroopas nagu enam ei, ei ole nagu mingi argument ja eriti veel antud kontekstis, kuna meil endal seda voolet ja mitte mingit lahendust ei ole, siis me oleme lihtsalt üks väike Ida -Euroopa riik.
Jah ja ei. Et, et noh, et siin on ikkagi tegelikult see, et noh, et kui me hakkame põhjendama seda, et noh, et miks meil ei ole, on ju. Ja, ja siis ja, ja et meil on nagu päris probleemid ka. Et meil ei ole nagu, noh, ütleme, kui me räägime juhiloast, siis jah, noh, ütleme tõesti piinlik, et meil seda ei ole ja, ja me pole seda teinud ja mingitel kindlatel põhjustel, on ju, eks. Et jah, et meil on nagu registry check 'id ja et noh, et aga see ei, see, see ei kõla nagu noh, kusagil nagu keegi ei saa nagu sellest aru, et noh, et mis siis, on ju. Aga, aga noh, et kus me saame nagu ütleme tegelikult oma Eesti teadmisega panustada, on, on, on juhtida küsimus sellele, et noh, et, et erinevalt väga paljudest maadest, kes praegu nagu panustavad, oletatakse palju rohkem kui meie, on see, et meil on just nimelt selles digiallkirjas on reaalne kogemus. Et noh, et, et, et väga paljudes riikides on nagu see, et noh, et teeme digi jällegi nii nagu noh, ütleme nii nagu me täna tahame, on ju, eks. Aga, aga, aga noh, et meie puhul Eestis, et meil on siin kakskümmend aastat digidokumente, meil on miljon kasutajat, mis võib olla väga väike arv võrreldes Itaaliaga, on ju. Kus on, kus on kakskümmend miljonit digitaalseid identiteeti välja antud. Et aga need miljon kasutajad digiallkirjastuse dokumente noh, ütleme iga nädal paar korda, on ju. Noh, mina ja sina ilmselt veel rohkem, on ju. No tegelikult pangaülekandeid peab digiallkirjastama ja meil on see nagu noh, nagu ütleme isegi ülekasutatud see digi, tugev digiallkiri. Et, et noh, et meie jaoks on oluline, mis formaalis digiallkiri on. Ja kui te praegu selle peale ei mõtle, siis kahekümne aasta pärast on see jama palju -palju suurem kui praegu pisikeses Ida -Euroopa riigis. Ja need on need kohad, kus me tegelikult peame nagu noh, ütleme valju häält tegema. Et mobiiljuhiloaga, jah, kuulame, võtame õppust, teeme ka. Aga tegelikult on nagu osa asju, kus noh, ütleme, Eestil on tänu oma kogemusele, on meil nagu noh, noh, vaja teha valju häält ja mitte teha valju häält selles mõttes, et oh, te olete kõik nagu natuke rumalad ja aeglased, on ju. Vaid selles mõttes, et meil on olnud sellised probleemid, palun teeme niimoodi, et selliseid probleeme tulevikus ei oleks. Sest kui kümme aastat tagasi noh, võis tõesti olla, et noh, et noh, ma, noh, võib -olla see kõlab nagu natukene halvasti, aga noh, et ütleme, need suured Euroopa riigid olid digitaliseerimise mõttes nagu mudaliigas, on ju, ja meil oli nagu noh, ütleme, võimalus vaadata nagu selles positsioonis, siis praegu see kindlasti niimoodi ei ole. Et tehnoloogiliselt me ei ole liidrid, aga me oleme liidrid kogemuse poolest. Ja selle kogemuse noh, ütleme näitamine, et see on meil olemas, et sellest on võimalik õppida, et see on praegu nagu meie roll. Ja, ja, ja, ja noh, tegelikult on siin veel ka see asi, et noh, et meie, meil on veel noh, ütleme mitmed võimalused seoses nende selle digi, digiidentiteedi nagu noh, kasutusele võtmisel on meil nagu väga -väga suured eelised võrreldes, ütleme, Itaalia, Prantsusmaa või, või Saksamaaga. Sellepärast, et meil on üks tugev digiidentiteet. Et, et jah, et me võime selle, selle, selle ID -kaardi üle nagu noh, ütleme natukene naerda ja mõelda, et millal mul seda viimati vaja läks, on ju. Aga reaalsus on see, et ühe, ühe sellise nii -öelda juuridentiteedi olemasolu on väga tugev eelis. Noh, tänu sellele Enamus meist saavad teha Smart -ID -d ilma, et läheksid kusagile kontorisse kohale või oma passist piltidega, mis on eest või mis on kogu Euroopas nagu tegelikult see suur probleem, et kuidas saada inimesed wallet 'it kasutama. Aga selleks juba eemale.
Ei, ma tegelikult tahtsingi küsida seda, et kas see meie taustsüsteem on meile kasuks või mitte, selles mõttes, et te nagu ütlesite just, et pigem on, aga kas ta, kas ta kuidagi on näha, et teiste puhul, et teised hakkavad nagu mõtlema millegi peale, mis on meil juba ammu nagu ära mõeldud?
Ja nii on, et, et siin, siin, no ütleme, millal siin paar nädalat tagasi oli, oli eelmisel nädalal oli just nimelt kõne soomlastega, on ju. Ja, ja noh, ütleme noh, konkreetne, konkreetne näide, et noh, et, et kas te olete mõelnud sellele, noh, neil on wallet olemas, nii. Et kas te olete mõelnud sellele, et noh, et millist osa te walletist kavatsete sertifitseerida. Sest meil on siin olemas kogemus, noh, minul siis võib -olla natuke eelmisest elust, et kui raske oli Smart -ID -d sertifitseerida ja kui suur osa, noh, ütleme puhtalt, noh, tarkvaraarenduse mõttes oli isoleerida see, see väike osa, mida, mis oli sertifitseeritav. Ja, ja, ja see on tegelikult tarkvaraarenduse poolt nagu, nagu oluline otsus, on ju. Ja nad ei olnud kunagi selle peale mõelnud. Ja, ja need on nagu need väärtuslikud kogemused. Et, et sellega, et oh, meil on kõik hästi, seda juttu ei taha keegi kuulata. Seda juttu on kümme aastat on kuuldud ja, ja, ja noh, aga, aga, aga just nimelt just sellised praktilised kogemused, et, et need on nagu väärtuslikud.
Kui mu mälu ei peta mind, siis kaks tuhat kakskümmend kuus oli vist see daatum, mil see Walleti lahendus peaks olema valmis ja hakatakse kasutusele järk -järguliselt võtma. Mis meil siis selleks ajaks olemas on? Eesti näitel, meil on see juhiluba, meil on, on seal veel midagi siis?
Ja kindlasti on seal midagi veel. Paralleelselt tegelikult toimuvad ka, ka teised pilootprojektid, et noh, et on olemas veel üks, üks edasiprojekt on DC for EU, et digital credential for Europe, kus tegeletakse just nimelt ütleme sotsiaalteenuste ja akadeemiliste tõenditega. Ehk siis kõige, kõige, kõige lihtsam näidis on, on, on Euroopa haigekassa kaart, mis, mis täiesti teist teed pidi peab jõudma digikukkusse, et sellest projektist Riia kaasas ei ole. Et, et siis noh, ütleme suure tõenäosusega. Noh, kuna mul ei ole nagu väga täpset teadmist, mis toimub nagu teistes pilootides, aga, aga suure tõenäosusega jõuab sinna ka mingisugused tudengikaardid. Suure tõenäosusega jõuavad sinna digiallkirjastamine, siis noh, ütleme neid, neid asju, mis nagu tuleb sinna, neid on nagu päris palju ja, ja, ja, ja, ja ma arvan, et osad sinna ilmselt ei jõua. Kõik need piloodid, millega praegu tegeletakse, et see, see, see nimekiri erinevatest asjadest, aga sellepärast ongi piloodid.
Me oleme nüüd üle poole tunni rääkinud ja ma ütlen ausalt, mul on veel ikkagi segadust omajagu. Selles mõttes, et kaks tuhat kakskümmend kuus, mis siis nagu on, et kas ma võtan siis telefoni kätte, kõik see, mis te üles loetlesite, ma saan nagu telefoniga käia, näidata inimestele, näe, mul on olemas, mul on olemas. Või kuidas see nagu välja näeb?
Jah, jah, sellepärast et Portugalis, Austrias, varsti Soomes inimesed käivad juba praegu ja, ja need, see on neil olemas. Me ei räägi siin praegu üldse Ukrainast, on ju. Ukraina lahendus on väga äge, seda proovitakse ka Eestis teha mingil määral, aga, aga see on täiesti ebastandardne. Et et noh et aga aga aga väga usin... noh ütleme identiteet telefonis on reaalsus mitmes Euroopa riigis riigis juba praegu. Et see, et Eestis see kahe ja kolme aasta pärast võimalik ei ole, see on noh ma ei näe ühtegi sellist noh ütleme stsenaariumit, kus see juhtuks, sellepärast et noh et et küll meid ka kõrvupidi sinna Euroopasse veetakse.
Aga siis Eesti puhul ja kõigi teiste puhul, kus see on juba olemas, ta on ikkagi üks mobiiliäpp, üks kindel äpp, mille peab lahti tegema, avama. Nii et kui, see küll ma sain aru, et ei ole Riia teema, aga see Euroopa ravikindlustuskaart, seda on vaja sellisel juhtumil, kui sinuga on midagi halba juhtunud. Kui sa lähed EMO -sse, näiteks sa ise ei saa seda telefoni lahti teha, kas selle peale või see juhiloa, okei, juhiluba vist, et kui on avarii juhtunud, politseid nagu väga nagu ei huvita, et kas sul oli nüüd see juhtimisõigus või mitte, et seda saab ka pärast nagu välja selgitada. Aga selle ravikindlustuskaardi puhul küll, et nagu, kas kuidagi on mõeldud selle peale, et saada sinna äppi see ligipääs ka sellisel hetkel, kui inimene ise ei saa seda telefoni avada?
Tähendab, ma tean nii palju, et noh, et need kasutusjuhid, juhud, millega RIA praegu tegeleb, et seal seda käsitletud ei ole. Et noh, et eeldatakse seda, et noh, et kui inimene läheb ikkagi autot rentima, siis ta on noh, ütleme täie tervise juures. See võiks ju isegi osa eeldus olla, on ju. Mis puudutab nüüd haigekassaarte, siis ma ei ole kursis, kui kaugel nende, nende, nende asjadega ollakse. Meie, meie endi pilootprojektis tegelikult olemas ka, on olemas ka digiretsept, et jah, et noh, et nii nagu ma ütlesin, et noh, et meil on selle, ütleme selle ühe, poole kasutusjuhiga või kahe kolmandiku asutusjuhiga on juba piisavalt kõigil käed tööd täis, et me ei jõua nagu tegeleda kõigega ja vastata kõigile küsimustele. Ja ja aga aga jah, seda võimalust, et noh ma arvan, et et võib -olla ka see, et noh et upud ära ja ID -kaart kaob ära ja et noh võimalus kusagilt nagu muudmoodi lahendada, see jääb ikkagi alles.
Aga digiretsepti teema on on RIA ajada siis?
Ei ole. Et et selles selles kasutusjuhis juhus RIA ka ei osale. Aga, aga me jälgime ja, ja noh, digiretsepti lõpul lõpuks ju ei anna ka Eestis RIA välja, nii et, et noh, et meie, meie eesmärk oleks ikkagi see, et, et, et noh, et, et pakkuda seda wallet 'it, kuhu saavad tööandeid panna ka need, kes ei ole RIA ja, ja, ja enamasti ei ole RIA. Sellepärast, et wallet on ikkagi platvorm ja, ja noh, ütleme siis niimoodi, et wallet on nagu brauser ja kõik need tööandid on nagu veebisaidid, et noh, et, et kui kunagi oli nagu niimoodi, et noh, et pidi tegema wallet 'i ja pidi tegema ka, ka, ka rakendused, selle pidi noh, ID -kaardi ja siis tegema ka rakendust selle jaoks. Et siis on ikkagi see, et, et, et rakendusi saaksid teha nagu kõik ja, ja, ja ma ei räägi siin tegelikult noh, noh, ainult nagu riigiteenustest, et, et tegelikult pakub Vollet ka, ka, ka erasektori lahendustele, et ka, ka väga palju nagu noh, ütleme täiendavaid võimalusi. Noh, noh, alates bussi või muuseumi piletitest, on ju. Ja, ja lõpetades veel palju -palju lihtsamate asjadega, et, et noh, et, et see võimaluste hulk, mida, mida, mida, mida Tiia Ukur kui platvorm pakub, et see tegelikult ei ole nagu piiratud ainult digitaalse identiteediga. Aga jällegi, ei ole RIA küsimus lahendada täna.
Aga nagu ma sain just praegu vastust aru, ikkagi tuleb üks selline suur äpp, kuhu kõik koondatakse kokku? Või siis hakkabki olema nii, et mul on juhila jaoks on üks wallet ja digiretsepti jaoks teine ja nii edasi?
Ei, Eestis kindlasti mitte. Ja, ja üldiselt oleks nagu tore, kui ka teistes liikmesmaades, kus aeg -ajalt selliseid arenguid nagu toimub. Et ma võiksin rääkida siin, noh, minu lemmiknäide on sellistel puhkudel Saksamaa, on ju. Aga, aga, aga, aga me siin Eestis ikkagi teeme niimoodi, et asjad lähevad ühte wallet 'isse, et vähemalt ühte riigipoolsesse wallet 'isse. Heida see regulatsioon ise näeb välja, et igas riigis peaks olema vähemalt üks, aga see ei ole piiratud. Et noh, et võib -olla ka piiriüleseid kommertsvolleteid. Tehniliselt saab sellise kommertsvolleti sertifitseerimine olema üks kallis protseduur. Ma usun, et selliseid teenusepakkujaid tuleb. Võib -olla tuleb meid Eestist, võib -olla no ilmselt ei tule, aga, aga, aga need, need võimalused on nagu olemas, et, et heida selle koalitsiooni järgi noh, Eesti ühe walleti peab tegema ise.
Head saatekuulajad, ma loodan, et te saite targemaks, mina natukene küll sain, aga nagu ka kõlama jäi, siis see on kindlasti teema, mille juurde me tuleme küll ja veel tagasi nii Riia vaates kui ka teiste siis asutuste vaatest. Aitäh saatesse tulemast ja meile digikukru teemadest rääkimast, Riia elektroonilise identiteedi osakonna arhitekt Riho Kurg. Loodetavasti meie tänane saade ilusti salvestus ja jõuab teie kõrvadesse ja kui see nii on ja kui ka järgmise nädala saade salvestub ilusti, siis mina, head kuulajad, kohtun teiega juba uuel nädalal. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja tänan kuulamast!
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]