Ei, ma isegi võib -olla päris selliselt ei kategoriseeriks, et me oleme Riigi Infosüsteemi Ameti ja Küberturvalisuse Keskuse osakond, noh, operatiivosakond, kes siis tegeleb kõige vahetumalt Eesti küberruumis erinevate intsidentidega. On need, needsamad minu poolt juba mainitud õngitsuslehed, kus siis, kui inimesed annavad teada, et, et näed, et nad märkasid, me kontrollime üle. Kui tõepoolest see lehekülg on püsti, anname endast parima, et, et see lehekülg kas internetist eemaldada või virtuaalselt eemaldada. Näiteks kasvõi see, et, et, et kui sa õngitsuslehele klikid, brauser läbi Google Safebrausingu juba hoiatab punaselt, et kuule, et, et siin on midagi pahatahtlikku. Noh, meie jaoks on see juba töövõit, kui me oleme selle lehega niinimetatud virtuaalselt eemaldanud, et kasutajat ikkagi hoiatatakse paksult ja rasvaselt, et, et siin võib oma rahast või, või andmetest ilma jääda. Siis, mida me veel teeme? Me aitame ja nõustame kindlasti neid isikuid ja ettevõtteid, kellel on mõni intsident juhtunud. Ettevõtete puhul on tihti selleks kas siis lunavara, ründed, eraisikute puhul just needsamad õngitsuslehed, et, et, et aitame nii, kuidas oskame. Ja, ja olles ka sihuke riiklik kontaktpunkt, on meil mõnevõrra võib -olla selliseid suhteid, partnersuhteid ka rahvusvaheliste ettevõtetega lihtsam ehitada. Tänu millele siis noh, kui meie teavitame, siis seda võetakse juba selliselt, et keegi on valideerinud ära, et noh, ma ei tea, näiteks geenius .ee leht, et see ei ole õngitsusleht või noh, ühesõnaga ei ole, ei ole heatahtlik, vaid on õngitsusleht ehk et, et tavainimene võib ju nendesse filtritesse ükskõik mida sisse panna, eks ole, et, et seda vaadatakse hoopis teistmoodi kui siis, kui ta tuleb ikkagi riiklikust kanalist.
See on väga aus küsimus ja see on üks peamisi küsimusi, mida pahatihti küsitakse. Üldse mitte selles mõttes, et küsimus oleks paha, aga, aga noh, see näitab inimeste sellist teadlikkust oma andmete kaitsel. Olles riigiamet, lähtudes küberturvalisuse seadusest, seal on väga selgelt välja toodud, mille jaoks me erinevaid andmeid võime kasutada. Inimeste järele nuhkimine, noh, võta või jäta, seda seal ei ole, vähemalt mitte Riigi Infosüsteemi Ameti puhul. Teiseks, mis on oluline ära märkida, et, et selle rakenduse kasutamisel me ei nõua autentimist. Ehk et me tegelikult ei tea, kas seda rakendust kasutab Tõnu või Tiina. Ja, ja, ja kolmandana, et, et kui me mõtleme, et, et hea küll, et me kasutame midagi muud, siis printsiibis samasuguseid andmeid jagab mistahes teise teenuse kasutaja samamoodi. Meie tagame selle, et, et kasutades seda nutiseadmes, andmed on krüpteeritud kogu kanali ulatuses. Nad on turvalised, sealt inimesed saavad väga selget väärtust. Noh, nii nagu ma mainisin, et, et, et kui, kui õngitsusleht meile teatavaks saab, me saame selle ligipääsu piirata. Seal on igal ajahetkel vähemalt kolm miljonit ajas automaatselt uuenevat reeglit. Viimati, kui kolleegid vaatasid, oli umbes kuue miljoni reegli kanti, pluss, pluss tasulised andmeallikad, ehk et tegelikult on sinna sisse pandud hästi suur hulk tööd ja raha selleks, et inimestele väärtust luua. Tasulisi andmeid me ei saa muud muul juhul jagada, aga me saame oma teenuse teha kättesaadavaks. Nii et kui me vaatame, kui me vaatame seda potentsiaalset riski, et noh, et mis siis on nagu, mida ma ära annan, siis minu vastuargument on see, et need andmed jagatakse nagunii kellegagi, kellel ei ole selliseid seadusest tulenevaid piiranguid, mida ta nende andmetega võib teha. Ja see väärtus, mida inimene siis vastu saab, ilmselt nii kõrge tasemega ei ole.
Äpp tuleb alla tõmmata ja see äpp tuleb ka aktiveerida, et ta päris lihtsalt alla tõmmatuna tööle ei hakka. Ja see aktiveerimisjuhend on ka seal olemas. Nagu ma ütlesin, et vee -vee -riia -ee kaldkriips -t -ness. Nüüd, kui ma väidan, et sikutades selle äpi, sa võid edaspidi igal ettejuhtuval lingil klikkida, sa ei pea ise üldse mõtlema, siis ma petaks kuulajat. Et nii ta kahjuks ei ole. Ükski kaitsemeede ei ole lõpuni efektiivne sada protsenti. Küll aga küberturvalisuses neid meetmeid ehitatakse nagu sibul on niisugune kihiti, eks ole. Et kui üks kiht ei pea, äkki meil on järgmine kiht, mis midagi vähendab. Ja, ja, ja kogu fookus on sellel, et, et, et vähendada tõenäosust, et see ründaja on edukas. Täpselt samamoodi, kui meile tuleb teavitus uue õngitsuse kohta, ega siis süsteemidel võtab ka tibakene aega, et, et, et see pahatahtlik signatuur jõuaks kõikidesse andmetesse. Ehk et noh, küsimus on, et kas äpi kasutaja parajasti sel hetkel, kui andmebaasid uuenevad, sel hetkel tal avaneb. Aga kohe, kui andmebaasid on ära uuenenud, loetud minutite pärast, ta enam ei avane. Nüüd see tähendab seda, et, et ründajal see ajaaken, et ta oleks potentsiaalselt edukas, on lihtsalt sedavõrd palju väiksem. Eesti inimestel see kindlus, et noh, tõenäoliselt riik on teadlik ja piirab selliseid pahatahtlikke asju, taaskord on olemas.
Jah, kui nüüd tõele au anda, siis me TikToki osas olime pigem ühed esimesed, kes, kes juba aastal kaks tuhat kakskümmend sügis, kui mälu mind ei peta, kui riigi infosüsteemi amet selle, selle sõnumi välja ütles, et, et, et meie meelest ei ole seda mõistlik kasutada ja, ja oma seadmetes on see lausa keelatud. Teistel riikidel võttis sinnamaani lihtsalt aega, et, et järgi jõuda. Siin tuleb aru saada, et see termin CERT on ühetaoline, aga igal riigil on see sisustatud natukene omamoodi. Ja iga riik on ka õiguslikult natukene omamoodi toimiv, et, et kui, kui Eestis me oleme läinud sellist pehmemat teed pidi, et, et meil ei ole võib -olla ülemäära siukseid suuri malakaid, millega siis motiveerida. Mis võib -olla ei ole päris tõsi, kui me vaatame meie lõunanaabreid, kellel on õiguslikult võib -olla natuke teine tööriistakast, kui on meil. Siis, siis noh, see on, ma arvan, ka üks põhjus, miks Eesti on nii küberturvalisuse indeksites kui ka igasugustes Internet of Freedom või Freedom of Internet ja, ja teistes sellistes inimõigusi vaatavates indeksites mõlemal. Võrdväärselt kõrgel kohal, et jah, me tegeleme, me tegeleme, hästi selline, kuidas ma ütlen, sihitult või targeted, aga, aga me ei lähe nagu laia lehtriga lööma. Ja hea näide sellesama TikToki kohta, et, et, et noh, täna me räägime võib -olla TikTokist, homme tuleb mingisugune teine äpp, DocTik, siis tuleb veel mingisugune, et. Et oluline on see, et, et meie vaatest, et kasutajad ise saaks aru, mis need riskid on, et kasutaja oskaks neid riske ise ära tunda, sest noh, päeva lõpuks riik ei jõua. Ja ma loodan, et ei taha ka jõuda sinnamaani, et ta tegelikult iga inimese seadmes sellisel tasemel sees on. Mis puudutab hoiatusteateid, siis eelmise aasta novembris, kui mälu mind ei peta, me andsime välja hoiatuse. Oli selle sama seadmete kohta ka natuke teise nurga alt, et, et nad ei tooda mitte ainult kaameraid, vaid nad toodavad ka neid selliseid keskseadmeid, kuhu saab erinevate kaamerate pildi keskele kokku jooksutada ja seda nagu keskelt salvestada. Ja, ja meil oli info, et, et sedasama keskseid seadmeid, neis on olemas turvanõrkus, seda tootja oli ka avalikult öelnud, kuid meil oli info, et, et seda turvanõrkust kasutatakse ära pahatahtlikult ja me panime ülesse hoiatuse, et, et need inimesed ja organisatsioonid, kes neid seadmeid kasutaks, uuendaks oma seadmed ära.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]