Tere tulemast kuulama järjekordset osa riigi IT -podcast 'ist Kriitiline intsident. Mul on väga hea meel näha, kuulda ja kogeda, et ikka ja jälle tuleb Eestis ette ka selliseid intsidente või olukordi, kus meie niigi tragis ja tublis e -riigis hakkavad inimesed üha rohkem mõnest sündmusest, päevakajalisest sündmusest lähtuvalt mõtlema siis meie digiriigi peale ja üldse, mis meil riigis toimub, erinevate andmekogudega näiteks. Ja ilmselgelt te juba mõistsite, head kuulajad, millest siis täna võib juttu tulla. Kirgi kütnud üks lastetute naiste uuring pani kõiki inimesi mõtlema, mis asi see rahvastikuregister on, kuidas sealt andmeid kätte saab, kuidas sealt ei saa, kes sealt saavad ja kõike seda veel. Tänases saates saame neile küsimustele vastused ja loodetavasti tegelikult jääb meil ka aega, et rääkida natukene teistel teemadel, mis puudutab siis rahvastikuregistrit. Saates on külas Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juht Enel Pungas. Tere.
Ma tegelikult arvan, et ei ole petta saanud, sellepärast et meil on selline seadus, mis ongi öelnud, et tegelikult see alles avati, see nii -öelda, et riigi, riik saab tellida erasektorilt sellist uuringut selle aasta algusest. Enne oli absoluutselt kinni, mis tähendas näiteks kui, ma ei tea, näiteks politseiamet tahtis uurida kuritegevust, siis tal ei olnud võimalik tellida erafirmalt seda, ütleme mingilt uuringufirmalt, ta pidi ise korraldama uuringu, võtma endale andmed, mis ei ole tegelikult ju politsei - ja piirivalveameti ülesanne. Et see on normaalne, et tema ülesandeks ta saakski selle osta mõnelt uuringufirmalt ja see firma teeb tema ees seda. See on selle volitus. Et enne seda ei olnud ja see oli tegelikult keeruline riigis. Ja nüüd lihtsalt väga rumalalt ju, siin on mitu rumalat asja kokku langenud, andmed on küll õigesti välja antud, aga keegi on seda ennast valesti esindanud või üldse nõmeda uuringu teinud, nagu nüüd välja tuleb onju.
Teine asi, mis on läinud ka nagu lendama, nii nagu selle andmete piiramise osas, et kõik ühismeedias, Facebookis, Twitteris, kus iganes jagasid seda õpetust, et kuidas seda teha. Teine asi oli, jah, see otseselt ei puuduta küll, Siseministeeriumi esialgu on riigiportaalis eesti .ee olev andmejälgija ja riigiportaali, olgu siis öeldud kõigile teadmiseks, arendab ja haldab Riigi Infosüsteemi Amet, mitte siis Siseministeeriumi IT -maja SMIT. Küll aga kui mulle pakkus huvi ka nende statistika, kui palju seda andmejälget on kasutatud ja mulle üllatuslikult kõige huvitavam vastus, jah, ilmselgelt see statistika on lakke läinud, vaid on see, et andmejälgi osas just see rahvastikuregistri osa või mis iganes muu seal on, on nagu selle andmekogu omaniku enda otsustada, mida ja kuidas seal andmejälges näidatakse. Ja siis ühtlasi oli ka see Riigi Infosüsteemi Ameti vastus, et näiteks selliste masspäringute puhul, mida antud juhul selle Pere Sihtasutuse või Sihtkapitali uuringu puhul oli, et sellised päringud üldse andmejälgesse ei jõuagi. Miks see nii on?
Ütleme see, kui nüüd riigilõiv on, mis on nüüd üks inimene ühe vastu, see on riigilõiv, see läheb riigikassasse, aga kui me räägime sellest, et näiteks uuringu võetakse selline suurem valim ja seal on vaja näiteks tarkvara arendada ja nii -öelda ostetakse programmeerimise tunni hinda, siis see läheb põhimõtteliselt rahastelistri tuludesse, mille eest rahastelisi arendatakse.
Ei ole teada, et oleks keegi üüritanud ja selleks me tegimegi natuke protsessis muudatuse. Kui normaalsel juhul kaks inimest tulevad avaldust esitama, siis riigilõiv võiks olla kõige lõpus. Aga me oleme riigilõivu toonud esimese inimese juurde. No ma ei tea, kui palju neid inimesi on, kes valmis raha eest lollitama on, et, et see lollitamisvõimalus on sellega tõenäoliselt maha tõmmatud. Ja seal on ka hoiatused juurde, nii kui ta seda inimest ka hakkab lisama, on seal hoiatused, see läheb teise inimese andmejälgijasse, ta näeb seda, et te olete seda teinud, et selles mõttes nagu selliseid inimesi, no sellele on ühesõnaga mõelda, et kuidas võimalik on selle vastu võidelda.
Need arendustööd on analüüsitud, meil on see list, mis koos selle abieluvõrdsuse seadusega kaasa tuli, väga pikk, sest see on ainult lihtne näide, et siin on tegelikult kogu menetlustarkvara ja see ulatub välja mitte ainult abielusse, vaid ka elukohta. Sest seal on ka, kes elavad ühel pinnal, keda loetakse pereliikmeteks. See ulatub lahutusse, see ulatub välisriigi dokumentidesse, see ulatub andmevahetusse abieluvararegistriga. Et seal on tegelikult, me oleme hinnanud kuskil suurusjärk poole miljoni eest töid. Meil on analüüs tehtud, väikest viisi oleme hakanud alustama, aga meil on veel probleem, meil pole raha.
Hästi palju küsitakse, teoreetiliselt seda, hästi palju küsitakse ka selles vaates, et nüüd see Euroopas liikuv andmevahetus, osades riikides tõesti on lubatud mitu sugu ja osades riikides öeldakse, et sooandmed on nii tundlikud, et me hakkame, kui me siin hakkame andmeid vahetama, siis me teile ei anna sooandmeid, aga meie isiku tõesti nõuab seda. See on teoreetiline praegu, aga kuna see on isikukoodi põhine on kogu Eesti e -riik, siis see on kohutavalt kallis. Päris mitmed riigid ei ole nii teinud, et nad on võtnud teise isikukoodi nii -öelda asenduse plaks ära teinud, vaid võetakse teine isikukood, Läti näiteks võttis teise isikukoodi ja pani kõrvale. Et uued inimesed saavad uue isikkoodi, aga vanadel on nagu kaks, et siis kes uue teenuse ehitab, et saab hakata vaikselt üle minema. Noh, see on üks võimalus, aga ütlen tõsi, et tõsi, tõsimeelset otsust Eestis ei ole tehtud. Me ei näe praegu tegelikult seda reaalset vajadust, selles mõttes. Ja noh, siis tuleks hakata seda standardit muutma. Nüüd on küsimus, kas me suudame kuidagi seda standardit muuta nii, et me teeme võimalikult vähe infosüsteemidele haiget, et me mahume mingisse samasse kombinatsiooni või et me suudaks ikkagi ellu jääda, sest ma kujutan ette, et me kui öeldakse, et homme muudame isikkoodi, meil on üheteistkümne numbri ja saame kakskümmend viis, siis me kukume kõik sinna põhja Eesti riigiga.
Teoreetiliselt, kui hakata nagu ilmselt süüenemalt mõtlema, siis sünni registreerimisel on ka ema -isa, eks ole, et seal isa peaks ikkagi olema meessoost tänasel päeval, me ei lase, isegi see abieluvõrdsus ei lase nii -öelda sündi registreerima teist naist, ta tuleb teiste kaudu läbi lapsendamise abiellumisel, nüüd on vaba, eks ole. Ja, aga noh, ma ütlen, et teoreetiliselt jah, et tõenäoliselt on vähe asju, kus päriselt soost asjad suht, sõltuvad, aga siiski on meil ka sugu teinekord vaja isiku tuvastamiseks, noh, kood koodiks, aga mõnikord tulevad inimesed ainult nimi ja sugu ja meil on samanimelisi, me kohe laiendame valikut, kui me sugu ei tea. Et eriti kui Euroopast tulevad mingid, või noh, ma tuletan meelde, näiteks me peame Euroopa Liidu parlamendi, Euroopa Parlamendi valimistel, me vahetame riikidega andmeid. Ja teadaolevalt Eesti on e -riik, aga väga palju Euroopa riike võib ee eest ära võtta, on ju, on riigid. Ja siis näiteks Inglismaa saadab meile nimekirjas viis mingit Ivan Ivanovi. Ei sünniaega mitte midagi rohkem. Mis sa teed sellega? Ei sugu sünniaega. No mis sa teed? Sa ei teegi midagi tegelikult ja see ei ole normaalne. Et oleks vähemalt sugu. No ma saan aru, Ivan on mees, aga no põhimõtteliselt on kahesoolised inimesed ka. Et ta isikutuvastamisel siiski vähendab kahekordselt, eks ole, seda eksimust.
Ma loodan, et ka need andmed, mis on uuringuteks väljastatud, on küberhügieeniliselt ilusti ja turvatud ka. Ja ma loodan, et HAK -i ei ole ainus see asutus, kes läheb alles siis, kui toimub järelevalvemenetlus, vaatama seda. Head kuulajad, kriitilises intsidendis oli külas Siseministeeriumi rahvastikutoimingute osakonna juht Enel Pungas. Ja kellele hakkas pakkuma Perli andmebaasi teema rohkem huvi, siis geeniusest saate selle kohta lugeda ja head kuulajad, saan ka selle välja lubada, et järgmises saates on meil külas Eesti IKT sektori katuseorganisatsiooni ITL -i tegevjuht Doris Põld, kellega vestlen sellest, kuidas näeb riigiga tehtav lobitöö välja ja kuidas ja millist tööd ITL teeb selle nimel, et Eesti saaks maailma innovaatilisemaks, turvalisemaks ja tõhusamaks digiriigiks. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega uuel nädalal.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]