Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad, rõõm on tõdeda, et jälle on käes reede ja saame üheskoos hakata kuulama, mida huvitavat ja põnevat on sel korral kriitilisel intsidendil pakkuda. Tänases saates uurime, kuidas käib riigiga peetav lobitöö, kuidas era - ja avalik sektor teeb koostööd ja miks ühel sektoril on üldse oma katuseorganisatsiooni vaja. Ehk siis saates on külas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld. Tere!
Ja edaspidi, et saates meil oleks natukenegi lihtsam, ärme hakka seda pikka lohisevat nime välja ütlema, vaid ütleme siis lühemalt ITL. Ja kõigile kuulajatele teadmisi ka, mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Räägime esmalt ITL -i ajaloost, et milline see taust on, millal ITL alguse sai?
No ütleme siis, et ITL tänases nii -öelda koosluses või juriidilises vormis sai alguse kakskümmend kolm aastat tagasi. Aga IT -ettevõtted tegid koostööd juba enne seda. Et enne seda oli arvutifirmade assotsiatsioon ja oli siis telekomi valdkonna ettevõtted koondav organisatsioon ja lihtsalt siis aastal kaks tuhat nad omavahel koondusid. Et tegelik koostöö alguseks me saame lugeda juba, me siin eelmine aasta just otsisime kõik ametlikud dokumentide registritest välja ja aastaks üheksakümmend kaks.
See üheksakümmend kaks oligi, see oli, see oli tegelikult ju Tiigrihüppe eelne aeg, et seda polnud veel keegi, võib -olla kuskil oma peas kavandas, aga ei olnud niimoodi avalikult küll keegi veel välja öelnud, aga see oligi nagu selline aeg, kus me saime vabaks taas kord ja hästi palju arvuteid hakati siis nagu, või noh, nende vastu hakati huvi tundma, väga palju veel ei ostetud, aga varsti nagu see buum läks lahti. Kas see nagu tuleneski lihtsalt sellest või, või millest?
No kindlasti tulenes see sellest ja see, et, et ütleme siis, et esimesed sellised IT -ettevõtted, et neid hakkas järjest rohkem juurde tekkima ja hakati, et selline ettevõtlus ja IT -ettevõtete koostöö ja, ja noh, see hakkas sealt alguse saama ja oli, tekkis ka see vajadus, et koos mingeid asju ajada, ära teha. Et kas see hakkas seal nagu omavahel, et noh, esmaseid probleeme lahendada kasvõi algselt siis ka suhtluses riigiga.
Aga milline teie taust ITL -iga on? Teie ei ole ju aastast üheksakümmend kaks seal olnud ega või aastast kaks tuhat ka mitte?
Jah, ei kumbagi nendest. Minu taust ITL -iga on siis tänaseks nüüd kolmteist aastat. Tulin sinna algselt siis ette just ITL -i, ütleme siis seda äriarenduse poolt juhtima, et ehk Eesti IKT klastrit. Ja siis tänaseks võtnud üle tegevjuhi rolli liidus. Aga
milline see struktuur on, et ITL -il teie olete tegevjuht, on veel ka president ja, ja seal on veel neid mitmeid -mitmeid inimesi?
Et ITL on mittetulundusühing ja liikmetepõhine organisatsioon. Et see tähendabki, et meie liikmed on IT -ettevõtted ja sinna juurde IT -ettevõtted, Telekomi ettevõtted, me koondame ka koole, kes on näiteks, kes pakuvad IT -haridust ja veel valdkonnaga seotud ettevõtted või tugeva IT -komponendiga ettevõtted. Täna on meid juba üle pea sada kolmkümmend ettevõtet on liidus. Ja seal struktuuri mõttes siis ongi, on juhatus ja juhatus valitakse kaheks aastaks ja sinna kuuluvad IT -ettevõtete esindajad ja saavad kandideerida IT -ettevõtete esindajad. Ja nemad on see siis nii -öelda kõrgem vastutav organ ja siis on tegevmeeskond, kelle asi on siis seda igapäevatööd korraldada. Need
koolid, mida te mainisite, kas selle all te peate meeles näiteks kood Jõhvi või, või on mingid tavalised, tavalisemad koolid?
IT -haridust pakkuvad koolid. Seal on kood Jõhvi, seal on ülikoolid, seal on kutsehariduskool, kutsehariduse pakkujad.
Nii et selles mõttes nii -öelda lasteaiad, põhikoolid, keskkoolid, need jäävad välja?
Aga need jäävad välja nagu nii täna kui ka tulevikus või tuleviku osas on mingeid mõtteid?
Me ikkagi määratleme ennast organisatsioonina, kes koondab tugeva IT -valdkonna huviga organisatsioone.
Miks ma selle küsimuse poole triivin, on see, et ITL -i veebileht on väga detailne, seal saab lugeda välja kõike, mida te teete ja ma vaatan, ma panin oma märkmetesse ka kuskile kirja. Et teil oli selline, kuidas te seal välja tõite nüüd, loomulikult kõige õigemal hetkel ma seda kohta üles ei leia, aga seal oli kuidagi mainitud, et teil on nii -öelda, et te seostasite selle nii -öelda rahva teema meie, meie nii -öelda sellise pärimusega nende laulupidude ja laulev nii -öelda digirahvas oli, midagi sellist oli teil seal mainitud?
Jah, tõesti, meie eelmise visiooni dokumendis oligi, me ütlesime, et laulev tehnoloogia rahvas, et kas see, see võikski olla Eesti rahvas, laulev tehnoloogia rahvas ja selle asja just mõte see, et, et noh, see, et meie koondame täna ülikoole, see, aga see, sealt peab kuskilt see järelkasv tulema, see ei tähenda seda, et me liiduna, organisatsioonina ei tegele või tegele nagu IKT valdkonna populariseerimisega nii -öelda nooremate seas. Ja see on see, et mõelge, et meil tegelikult tehnoloogiaoskused võiksid olla niisama normaalne eluosa.
Ma saan nüüd aru, olles kuulnud teie seda kirjeldust, millest IT -l alguse sai ja ka see, et nimes on see, sees see telekommunikatsiooniliit ehk siis on sellised IT -ettevõtted ja telekommunikatsiooniettevõtted. Aga ütleme nüüd niimoodi, et lõpetame täna siin salvestuse ära, ma lähen koju, ma mõtlen, et ma teen ka omale IT -ettevõtte, aga ma teen sellise konsultatsiooni ettevõtte ehk siis nagu üks inimene on seal ettevõttes ja pakub mingit IT -alaseid konsultatsioone. Kas mina saan ka tulla teie kontori ukse taha koputada ja öelge, et kuulge, palun võtke mind liikmeks?
Kui sa pakud valdkonna, kui sinu valdkond, kus sa konsultatsioone pakud, on nii -öelda tehnoloogia valdkond. Et IT, digitehnoloogiad, kuidas IT -projekte ellu viia mõnes teises tava nii -öelda tööstuses, valdkonnas, et siis jah, saad küll. Seal on väike nõks küll juures, et täna meie liikmese reglement ütleb, et sa peaksid olema vähemalt aasta aega tegutsenud ettevõte juba. Et ja siis palun väga, ole täitsa teretunud sellesse kogukonda.
Mis ma saan selle eest? Kas ma pean üldse, pigem ma annan teile, kui et ma saan?
See suhe on vägagi kahepoolne, ma julgen öelda, et ühelt poolt kindlasti see on see sotsiaalne vastutus, see, et meid kõiki huvitab, milline on Eesti digiühiskonnana see, see, et meil oleks jätkuvalt maailma kõige innovaatilisem, mugavaim keskkond, kus tegutseda. Ja ka turvalisem, et see on see sotsiaalse vastutuse pool ja see, mis me ühiselt anname ja panustame. Ja teine pool, mida ettevõte saab kindlasti kogu see kogukond, ligipääs ja ühised mõtted, ühiste mõtete koondamine ja ka ühiste valude lahendamine. Et see pool ja ka me toetame ka näiteks ettevõtete rahvusvahelistumist, et ta saab sarnastega koos olla tugevam. Et, et need või kompetentside arendamine. Et rääkida kaasa sellest, kuidas IT -haridus kujuneb või ka kompetentside arendamine kui koolitused, mis me ettevõtetele teeme jälle, mis ühel ettevõttel sellel üks konsultatsiooniettevõte üksinda teha raske koos ja ühiselt tehes ka majanduslikult efektiivsem. Et seal on hästi palju selliseid, ütleme pisikesi ja kindlasti see kogukond, see network, mida sa laiendad, need inimesed, teised ettevõtted, see usalduse kasvatamine nende ettevõtete vahel, sest et noh, erialaliit on mul loomult on ikkagi väga suures osas ju nii -öelda konkurente koondav organisatsioon. Aga et ka need konkurendid saavad teha koostööd või et nad saavad teatud valupunkte koos lahendada või nad teavad üksteise tugevusi ja saavad teha asju paremini koos, et see on ka kindlasti, mis seal, mis seal liidus nagu toimub.
Väga palju tuli kohe mõtteid järgmisteks küsimusteks, aga ma küsin alustuseks seda, et et kui olen see ettevõtja, kes on siis ühe aasta vähemalt tegutsenud ja mind võetakse ka vastu, kas ma saan kuskil oma veebilehele näiteks panna mingise suure ITL -i logo juurde öelda, et vot näed, ITL on justkui nagu mind heaks kiitnud nüüd?
Täitsa võimalik, meie kõiki oma liikmeid, kui me endale uued liikmed saame, alati otsustame rõõmuga, et, et näete, meie kogukond on liitunud ja me anname ka siis nii -öelda enda märgise, mida ettevõte võib kasutada. Aga
kas te ka kontrollite neid kuidagi?
Ei, seda me ei kontrolli, et ikkagi enda liikmelisuse näitamine on. Ei, ma
mõtlen neid ettevõtteid, kes soovivad liikmed olla ja siis on liikmed. Et oma küsimusega natukene viitan sinna, kuna meil ei ole siin teiste liitude esindajaid ja, ja ettevõtteid kohal. Eestis on olnud selline intsident, kus üks teine liit, mis esindab teisisuguse ettevõtteid, noh, mingit taustakontrolli ei teinud. Ja siis ütles, et ja, ja pange oma logo suurelt uhkelt ja siis olidki konkreetselt pettusega tegelevad ettevõtted ja nad ütlesid, aga näed, nemad on meid heaks kiitnud, kuigi reaalsuses mingit kontrolli asja seal ei olnud, et kas teie kuidagi olete midagi teinud, et vältida seda, et mõni ettevõte saaks öelda, et ITL -i pitser on peal ja meie oleme õiged ja tublid ja uhked.
Ütleme, et me ei ole kindlasti kontrolliv organ, nagu noh, lõpmatus ja liikmeks tulles me vaatame küll liikmelisuse tausta, noh, ma ei tea, a la näiteks, kas ta maksab makse Eestis. Et on ta nagu Eesti majanduskeskkonnas see nii -öelda vastutustundlik ettevõtja ja noh, neid ma, seda me kindlasti vaatame liikmeks tulles, et ja see saab ja see on ka aluseks liikmeliste otsustamistel. Ja teine asi, meie liidus on olemas selline asi nagu aukohus ja eetikakoodeks ja oma liikmeid me saamegi ka nii -öelda nendega tegeleda lähtuvalt sellest, et kui me näeme, et on ebakorrektne käitumine, mis ei sobi turule, mis ei sobi antud ettevõtlusele, siis aukohus on see, kes vastavaid ettevõtteid siis saab ka välja kutsuda.
Kas teil krüptoärisid on ka liidus?
Ei ole, nendel on eraldi liit.
Et ei liigita seda nii -öelda selliseks teie liidu alaseks tegevuseks siis?
Hetkel mitte. Ma saan küll aru, et järjest keerulisem on määratleda nagu seda, et, et kus läheb ühe sellise tehnoloogiaettevõtete erialaliidu piirid. Et täna on ikkagi see tehnoloogia nagu nii laialt kõikidesse valdkondadesse imbunud, et, et noh, et, et see nüüd on meie liige või see ei ole, et noh, näiteks pangad on meie liikmed, sest neil on väga tugev ka noh, IT -osakonnad, IT -komponent. Et see, see on järjest keerulisem ja tegelikult me täna ikkagi vaatame seda hästi palju nii -öelda juhtumipõhiselt, et kes soovib liikmeks tulla ja kas on, ei ole. Ja noh, Eesti riigi seadusest tulenevalt võib -olla ka EMTAK kood on tihtipeale see, mis ka nagu natuke aitab vaadata.
Te mainisite neid nii -öelda kogukonna siis üritusi või sellist kogukonda ja, ja ka seda, et teil on, no näiteks ongi telekommunikatsiooni valdkonnast, et kõik meie kolm suurt telekomi on teil nii -öelda ühes paadis justkui, samas nad on sama, ühel ajal ju ka konkurendid, et mulle meenub kõige viimasena värskemana oli see nagu 5G kaasuse, kus ITL nii -öelda katuseorganisatsioonina võttis kõigi telekomide nimel siis sõna. Siis sõna, kas just see näide, see 5G kaasus ongi see, mille jaoks on üldse Eestis ITL 'i vaja?
Kindlasti. Kindlasti, see ja paljud teised, et just see, et me esindame seda ühisarvamust ja me tõuseme kõrgemale sellest, kus on konkurentidevaheline tugev omavaheline konkureerimine, vaid me vaatame, et mis on see, see koht, et mis on vaja ühiselt ära lahendada selleks, et üleüldse oleks võimalik konkureerida ausatel alustel. Et see, et saaks paremaid äritingimusi, et Eestis oleks normaalne asju teha. Ja see on see, mis on väga tugevalt ühe erialaliidu roll, see ärikeskkonna kujundamine, seal liikmete huvide kaitse. Ja see ei ole ainult nagu Telekomis, see võib olla igasugune taristuarendus, see võib olla ka mida riigihangete temaatikas näiteks ja noh, nii edasi, väga palju töö, töösuhetes on meil näiteid, et noh, see on väga paljudes kõik, kõik niisugused valdkonnad, kus sa pead alati vaatama, et kas seal on ka igate ettevõtete huvid.
Kuidas selline ITL -i poolne pöördumine ministeeriumile, ministrile välja näeb, et kuidas see kokku saab, et kas te kõik kutsute need kolm telekomi laua taha, arutate koos, et mida me nüüd ühiselt võiksime öelda ja siis te panete kokku need jutupunktid, aga samas teie tegevjuhina näiteks saate veel ise seal midagi mängida ümber või, või kuidas see välja näeb?
No esiteks meil ei ole ainult kolm telekomi, vaid taristuettevõtteid on rohkem liidus, aga noh, üleüldiselt võttes, et kuidas me nagu saja kolmekümne ettevõtte seas huvisid koondame, siis esiteks kõigepealt on liidus huvidepõhiselt tehtud väga paljud erinevad töörühmad. Noh, näiteks seesama on niisugune nagu operaatoritelist, nagu me nimetame, et töörühm on riigihangete töörühm, on IT -poliitika töörühm näiteks või on mingi e -riigi eksporditöörühm. Et, et noh, on isejuhtivate sõidukite töörühmad, et on palju erinevaid töörühmasid, kus me oleme ise huvide põhiselt ettevõtet koondanud. Ja kui nüüd siis tekib vajadus teatud teemal sõna võtta, siis me suuname selle õigesse töörühma, kus küsimegi liikmete käest, et kuulge, me püüame loomulikult, esimene asi on, eriliid on jälle meie ülesanne see, et me püüame selle teksti ja dokumendi teha ettevõtjale, kuidas öeldes, loetavaks, lühikeseks. Mitte nii
No sellest viiekümnest leheküljest püüda teha A neli, maksimum A kaks ja öelda, et tead, et noh, et see on see, põhiproblemaatikad on seal need ja et noh, et see hakkab teid mõjutama nii, nii ja nii.
Aga seda te jagate ainult oma liikmetega?
Ja, seda me jagame liikmetega, liikmed avaldavad arvamust selles teemas ja vastavalt sellele siis koondub meie ühishuvi kokku. Oluline on see, et, et ei mina ega ükski meie tegev meeskonna liige ei pane sinna sisse isiklikku arvamust. Et ei ole see, et, et liikmed annavad oma arvamuse, siis me vaatame, et ei, see meile ei meeldi, teeme uue. Et kindlasti mitte, meie paneme oma arvamuse alati kokku liikmete arvamustepõhiselt ja kui seal on väga tugevaid eriarvamusi mõne noh, mitme liikme vahel, siis me kindlasti korraldame sinna juurde arutelu, et aru saada, milles see asi on. Et noh, et kas seal on olemas kompromissikoht, mida öelda ühiselt välja või ei ole. See on see, kuidas me töötame, kuidas see nii -öelda arvamusavaldus kokku tekib ja siis see juba läheb liidu nimel ministeeriumisse.
Aga kas te ei arva, et kui meil peaks olema laulev tehnoloogia rahvas, et siis võiks tegelikult terve meie tehnoloogia rahvas selle ühe A nelja saada kätte? Sisuliselt see töö, mida te teete, mida te kirjeldasite, on, on just see töö ka, mida mina teen. Et kui mina nagu ajakirjanikuna eelnõude infosüsteemist ma näen, et mingine temaatika tuleb üles, mis, mis meie väljaannet, väljaande lugejaid nagu huvitab, siis täpselt samamoodi ilma omapoolse kommentaarita teen kõik selle töö ära. Aga samas meil ainuüksi selle podcast 'i näolt ja, ja kasvõi geeniuse lugejate näolt neid inimesi, keda see tehnoloogia nagu väga huvitab või selline üldse, ütleme lihtsustatult e -riigindus on väga palju Eestis ju.
Ja kindlasti on neid väga palju, aga siin tulebki mängu see, et me oleme liikmete huvides tegutsev organisatsioon põhikirja järgi ja meie nii -öelda noh, ütleme siis ka selle nii -öelda eelarve selle tegutsemise jaoks annavad liikmed. Liikmemaks ja, ja sealt tekib ka alus, miks me seda infot jagame nende liikmetega. Tänase liikmeskond küll on, ma pean rõõmuga ütlema, et piisavalt suur, et nad toovad enamuse Eesti IKT -sektori käibest. Ja see annab ka alus öelda, et me räägime tehnoloogiasektori eest. Aga jah, et see on see koht, et loomulikult hea meelega võiks jagada kõigiga, aga sellisel juhul ma kardan, et varsti ei ole erialaliidul võimalik lihtsalt endale nii -öelda lubada ka seda meeskonda, kes, kes selle tööga tegeleb.
Mul ei ole praegu ühtegi dokumenti ees, et mis viis G teemaga seoses nagu ITL -i nimel sai välja öeldud niimoodi, aga üldjuhul üldistades, mida tegelikult ei tohi teha, on, on alati see, et öeldakse, et et ükskõik milline katuseorganisatsioon on, et kui hakatakse nagu lobitööd tegema, öeldakse, et no kui nüüd läheb nii, nagu teie tahate, nagu, nagu see poliitik või, või see ametnik tahab, et siis tead, ma ei tea, tuleb taevas, läheb mustaks ja kõik, mis kõige halvem on, saab juhtuda, juhtuma. Kuidas selle 5G teemaga on, et kas nüüd, mil me teame, et see, see selline keeld ühe tootjapõhine või keegi ei taha öelda, et on ühe tootjapõhine, aga me teame, et see on, et kas, kas kõik need tumedad stsenaariumid on realiseerunud või ei ole?
Ma arvan, et nüüd on realiseerunud see osa, et nüüd saavad operaatorid tegeleda sellega, et nüüd nad saavad võrku arendada, lõpuks ometi on tingimused loodud. Et see, kui palju seal nüüd ümber piiranguid on ja kes kuidas nende piirangutega tegeleb, see on juba see iga ettevõtte siis juba noh, enda tegutsemine selle juures, et hetkel noh, tagantjärgi rusikatega vehkida või seda enam pole mõtet. Et vähemalt nüüd lõpuks saab sellega tegeleda ja Eesti saab edasi minna viskearenguga. Et see on oluline, et ma arvan, et see, et vahepealne pidurdas hästi pikalt ja see väljendus ka meie a la desiindeksites on ju Euroopas rahvusvaheliselt, et et see oli nagu see pool noh oluline. Aga jah, kindlasti ma saan aru, et, et seda sellist nagu esialgu määruste kontekstis võib tihtipeale olla tõesti seda, seda poolt, et me, et üks laua pool loeb ja näeb asja ühtemoodi, teine laua pool loeb, näeb teistmoodi. Noh, siis hakkabki see tavapärane läbirääkimiste protsess, et kus me püüame üksteist aru saada, et kas või mis on mõistlik. Ja meie asi kindlasti on näidata seda, mis toimub nii -öelda põllul. Et kuidas päriselus asjad toimivad, kuidas me neid rakendama hakkame või tuua ka välja seda, et mida see ettevõtjale halduskoormus tähendab. Noh, ja võib -olla lihtne näide meie jaoks täna on tehisintellekti siis nagu akt, mis on Euroopa tasandil, on ju, kus me oleme Eestist arvamust avaldanud ja millega me täna tegeleme oma katuseorganisatsiooni kaudu Euroopas. Aga noh, et seal ongi ju selles mõttes meie jaoks reaalne mure see, et, et kui palju on võimalik innovatsiooni panna kasti reeglitepäraselt noh, inimest innoveerima või asju tegema. Sellepärast, et noh, kui laiaks see skoop jääb, mis läheb selle nii -öelda määruse alla, kus hakatakse piirama, sest et vastasel juhul lihtsalt me võime luua olukorra, kus enam ei ole mõttekas Euroopas AI arenguid teha, et vastavaid ettevõtteid luua, et noh, ja näidatagi nagu seda siis nii -öelda riigi poolele, et kas see on see situatsioon, mida te loodate saavutada. Noh, et kui jah, noh, selge, hakkame vaatama, siis kuidas mujal riikides ettevõtteid luua väljapoole Euroopaid. Noh, et, et kas see, et innovatsioon Euroopast välja on see, mis me, et see on see nagu see läbirääkimiste ruum, et üks osapool tõesti võib olla väga heas tahtes, tahtes kaitsta, hoida turvalisust, kõike seda asju teeb, on ju, aga vaatamata, et mis see teiselt poolt nagu kogu üldisele ökosüsteemile, ärikeskkonnale kaasa toob.
Kui 5G osas oli nagu pidurik siin Eesti pool just, kas see tehisintellekti pool, kuna see on, kuna seda tehaksegi Euroopa tasandil, siis on, meil on pigem see, et me vaatame, jälgime mängu, kuidas on, et meil siin Eestis ise ei saa nagu midagi kuidagi kiirendada, et, et nüüd näidata kõigile välja, kes on aastakümneid kirjutanud, et Eesti on üks uhke e -riik, et, et me ka tõesti oleme, et 5G -ga noh, läks ämbrisse, läks kehvasti, aga teeks nüüd selle tehisintellekti kuidagi, et me ise ei saa kuidagi teha.
Ma arvan, et tehisintellekti puhul me oleme siin avaliku sektoriga väga, Eesti avaliku sektoriga vägagi ühes paadis. Me oleme pigem need nii -öelda liberaalsed osapooled, et võrreldes siis paljude teiste Euroopa riikidega ja noh, Euroopa Liidu kontekstis ongi see, et me saame siit anda enda sisendi Eesti riigile, Eesti riik annab seda edasi ja me anname seda edasi ka enda katusorganisatsioonile Euroopas, et ka sealtpoolt kaitsta. Ja see on see, kuidas siis see lobi saab toimida, et kuidas nüüd Eesti seda riigina edasi nagu püüab kaitsta ja hoida ja kuidas meie sealtpoolt, et see, et sealt see tuleb kokku, aga nagu noh, kui on otsekohalduvad määrused, siis täiesti nii -öelda täises suunas jooksma pista on keeruline. Jah, me toome näiteid, me näitame, me räägime, see ongi see, mida saab teha. Ja noh, hästi ja võib -olla ongi nagu ka ma näen seda, et kus on erialaliidu töö muutunud, on see, et, et enam ei ole see, et sa töötajad, ütleme ainult avaliku, avalik sektor Eestis, et sa pead töötama ka tegelikult Euroopa suunas.
Kui nüüd on läinud niimoodi, et teie lobitöö pole nii palju vilja kandnud, kui te olete soovinud, ehk siis läheb ikkagi 5G näitel taaskord, see piirang läheb ikkagi läbi, see on. Ega siin rohkem teil ITL -il pole ja teie liikmetel pole midagi teha. Kui riik ütleb ette, et nii on ja nii jääb, siis te lihtsalt peate sellest, selle järgi nagu käituma.
Põhimõtteliselt küll, siis peavad ettevõtted hakkama vaatama, kuidas seda kohaldada.
Aga kui see regulatsioon tundub teie liikmetele ikkagi nagu, no leiate näiteks mingi see seadusepügala, et see on põhiseadusega kuidagi vastuolus. Kas te lähete kohtusse ka välja?
Kui ma nüüd praegu oma mälus mõtlen, siis ma seda praktikat ei, hetkel ei, ei suuda meenutada, et me oleks seda teinud. Et ju siis ikkagi on ka Eestis see, et me ikkagi nii palju saame nagu, et mingite mõistlike piirideni saame läbi rääkida. Ja väga selge on alati ka seal see pool, et, et ütleme siis, et kui suur see riive on, et kas me räägime ühe ettevõtte huvidest või me räägime tõesti väga laia hulga ettevõtete huvidest. ja teine asi loomulikult, et määrused muudetakse ka. Noh, ma arvan, et riigihangete seaduseid, et riigihangete seadus on nagu üks näide sellest, kus tegelikult ju see selline uuendamine, läbirääkimine, sinna nagu see paremate koostöövormide leidmine on niisugune pidev protsess.
Ma teen isiklikult ka natukene lobitööd, mitte otseselt ITL -ile, vaid kogu suuremale üldsusele, meie tehnoloogia rahvale siis, et Ma ise ka üritan edaspidi mitte kasutada sõna tehisintellekt või võtame see, mida tegelikult ka meie praegune IT -minister väga agaralt kasutab, on tehisaru või tehistaip, aga see oli lihtsalt väike kommentaar. Tahtsin küsida ka selle kohta, et praegu väga aktuaalne teema on pilvemäärus, mille kallal on pika -pikalt töötatud, seda on kirjutatud üle ja ümber kogu aeg ja see viimane versioon pole nagu üldse selline, mida nagu esialgu lubati, et mis need ITL -i mõtted selles vallas on?
Noh, pilvemääruse kontekstis ma olen nõus sellega, et, et see on ka meile segadust tekitav. Et, et miks sellisel kujul või et kuidas see aitab või lihtsustab, et kui igasuguse sellise asja eesmärk peaks olema lihtsustada asjade tegemist, Siis antud ja et, et on öeldud küll, et see on ju ainult avalikule sektorile, et erasektorit see ei mõjuta. Mõjutab küll, kui erasektor on teenusepakkuja, siis tegelikult mõjutab päris tugevalt. Et hetkel ma arvan, et antud määruse kontekstis see, mida, et kui palju vastutust tahetakse panna tellija poole peale, kontrollida, et noh, ühte või teist pilve teenusepakkujat ja et see on ebaproportsionaalselt suur. Ja ma arvan, et igal väikesel avaliku sektori organisatsioonil, kohalikul omavalitsusel, neil ei ole isegi seda võimekust seda teha või neid kompetentse, et siin ikkagi oleks vaja noh, et see nagu, et a la RIA seni on, et, et noh, annab teatud reeglistikud teatud raami ette, et, et see, see on ikkagi vajalik, et vastasel või siis on noh, jah, teine külg, et ka see, et, et kas me saamegi öelda määrusega ära, et mõni noh, mõni pilv on nii -öelda turvalisem kui teine. Noh, et a la riigipilv on turvaline, aga erapilved ei ole. Et see mure, mida taheti algselt nagu lahendada, et, et riigis ka, et me peame kas minema nii -öelda pilve igal juhul, kasutame pilveteenuseid ja, ja noh, et mul on tunne, et seda me ära ei lahenda sellega.
Kogu selle aja jooksul, mis teie olete ITL -is olnud, kas te olete varem kohanud sellist olukorda, kus teie katuseorganisatsioonina toote välja neid nii -öelda murekohti või punkte, mis ta võiks siis muuta ja siis te vaatate, kuidas ka näiteks praegu ongi Kultuuriministeeriumist ja Justiitsministeeriumist on analoogsed seisukohad tulnud. Et teil on ka nii -öelda riigi poole peal on toetajaid, kes leiavad täpselt samamoodi, et selle asemelt iga riigiasutus peaks hakkama ise neid, neid Amazoni, Google 'i pilve kontrollima, et kas nad on ikka turvalised, et las üks konkreetne asutus Eestis teeb seda. Kas te olete varem nagu kohanud seda, sellist toetussõnumeid seestpoolt?
Ikka on, ja, et see, ma arvan, et üldse ei tohi või tasugi mõelda see, et, et nagu riik ja avalik see, et avalik sektor ja erasektor oleks kogu aeg nagu eripool barikaadidel, et ei ole. Et ja see, et see ei pruugi absoluutselt nii olla, ikkagi see ühine koostöö ja, ja noh, on hästi oluline seal ja see on lihtsalt eri hetkedel võib -olla natuke erinevas vormis või siis kellega parasjagu tugevam ja, ja noh, et kuidas. Et selliseid näiteid, kus me toetame ühist asja, meil on hariduse valdkonnas kindlasti leiab ja et noh, et see noh, ja loomulikult antud hetkel seda on, on ka rõõm lugeda, on ju, ja ainult, ja minu jaoks on hästi positiivne see, et siis ongi, et kui me need mured välja toome, et siis on ka riik valmis tulema meiega ühise laua taha, et see on midagi, mis on noh, et arutame siis seda, et kus see nagu noh, et kas me oleme lihtsalt tekstist erinevalt aru saanud või, või noh, milles asi on, on ju. Et ka selleks ollakse valmis, see on hästi positiivne.
Nii et kui läheks nii nagu praegu vähemalt tundub, et läheb, ehk siis pilvemäärus ütleb ikkagi sisuliselt passiiv, agressiivselt sunnib kasutama riigipilve, siis me ei saa tegelikult sellist pilvemäärust nagu esialgu lubati, ehk siis, et ükskõik milline avalik välismaal asuv pilveteenus ta on, et võiks seda kasutada, et siis ühesõnaga ei lähe nii nagu lubati meile.
Kui nii sellises kontekstis, nagu ta tänases määruses on, siis see kindlasti pilve kasutuselevõttu ei lihtsusta avalikus sektoris. Aga nagu ma ütlesin, et ma, minu jaoks on ikkagi positiivne see, et, et ka neid eriarvamusi ollakse valmis rääkima, arutama, ühise laua taha tulema, et see ei ole ainult nagu kirjade loopimine või paberil asjade tegemine, et see on üks osa nagu sellisest mõistlikkusest ja koostööst.
Julgete te prognoosida, kui kaua selle pilvemääruse teemal näiteks geenius saab veel pealkirju kirjutada, ehk siis kui kaua selle kallal töötatakse, enne kui see valmis saab?
See kohvipaksu pealt ennustamine võib olema parim külg. Jätaks tegemata.
Aga samas mõneti nii -öelda kohvipaksu pealt te ennustasite tänavu kevadel, siis kui meil nüüdne valitsus sai ametisse, siis, siis ma küsisin teie käest, et mis, mis teie mõtted ja, ja sellised soovid on? Selliseks mälu värskenduseks küsiks üle, et kui palju te mäletate, mida te toona ütlesite, mis on teie ootused, lootused uuele valitsusele või noh, nüüdsele valitsusele siis?
Me tõime välja ikkagi meie enda põhieesmärkidest või meie enda strateegiast tulenevad soove ja no kindlasti oli parem koostöö ära avaliku sektori vahel. Selline koostöö tõhustamine tõenäoliselt ettevõtete hari, hariduse teema, sellest me ei saa üle ega ümber, ma eeldan, et oleks piisavalt tööjõudu, et doktoriõpe näiteks osakaalu meie arust peaks suurendama, sest muidu meil lihtsalt ei teki tehnoloogia valdkonna järelkasvu, et kes ka õpetaks, et on vaja. Et seda poolt ja ma arvan, et ka seal võis olla üks selline niisugune lihtsam või murekoht või kaks isegi praegu on aruandluskohustus ettevõtetele, et selle vähendamine ja teine pool tegelikult ka sidetaristu, sidetaristu areng Eestis, et enam ei tehtaks ühtegi maanteed ehitusprojekti, kus ei oleks normaalse osana lisaks ma ei tea elektrile, kanalisatsioonile planeeritud ka sidetaristu.
Ja head kuulajad, saan kinnitada, et kõiki neid märksõnu ei loetud paberi pealt maha, vaid tõesti tuli, tuli mälust. Ainus asi, mis jäi mainimata, mis tegelikult, kuna me alles vaikselt liigume sinna suunas, et ei ole veel jõudud, jõutud järgmise riigieelarve juurest nii kaugele, oli siis meie digiriigi siis baasrahastuse. Et see teema jah, jäi mainimata, aga noh, tõesti meil riigieelarve protsess on alles nii -öelda suur hoo sisse saamas. Aga kuidas nüüd siis tundub? See valitsus on ametis meil natukene olnud, et kuidas te rahul olete?
Uue ministriga me oleme kohtunud, ta on, meile tundub hetkel väga koostööaldis, et ja digiteemad teda väga huvitavad, mille üle on ainult rõõm. Et et ma arvan, et digiriigi arenguid ja seda suurema koostöös saavutamist ja ka kogu selle riigi, ütleme siis valitsusele antud ülesannete juures kokkuhoidu saavutada ja nii edasi, et neid kindlasti annab koos arutada ja teha. Ja ja selliseid hästi konkreetseid punkte, noh näiteks seesama aruandluse teemad või selliseid asju me isegi näeme täna ka valitsuse tööplaanis sees, millel on ka rõõm.
Üks asi veel, mis kattus selles osas, mida teie kevadel ütlesite välja ja mida on ka siis praegune IT -minister Riisalo välja öelnud, on personaalse riigi tulek. Seda ikka ja jälle me kuuleme nii palju, kui siin selle lühikese või pika suve jooksul on IT -minister avalikult sõna võtnud või, või mõnel muul nii -öelda üritusel, kus ta on esinenud, siis ta räägib alati, et see personaalne riik peab tulema, peab tulema. No okei, me saame aru, mõned kuud on see valitsus nagu ametis olnud, et, et nii kiirelt neid samme ei saagi oodata, aga mis on need, näiteks kui te nüüd jätate eemale selle, et te olete siin ITL -i esindajana kohal, kuidas, mida te ise isiklikult tahaksite, et meil sellises personaalses digiriigis oleks olemas?
Okei. Et selles mõttes jah, me oleme nagu ka liiduna öelnud, et kindlasti me aitame seda läbi mõtestada ja sisustada. Ja kui ma võtan puhtalt kodanikuna ja selles vaates, siis tegelikult see, et mina tahaks, et mul oleks, et keegi mulle aitaks natuke minu teenuseid ette, kuidas öelda siis, ette ennustada või öelda, mis ma noh, meelde tuletada. Et tegelikult natukene see meeldetuletus taskus, et noh, ma ei tea, a la juhiload saavad läbi, kas sa soovid tellima uue ja et ma saaksingi seda kohe siis nii -öelda klikiga teha ja noh, hassle done, et, et kodanikuna ma tõenäoliselt tahaksin selliseid asju, et ma noh, lihtsalt, et, et ka keegi natuke minu, mind nii -öelda minu meeldetuletusi koputab, sest et see lihtsalt, kui ei pane kalendri, kipub ära kaduma.
Ehk siis see võiks näiteks väljenduda selle riigi äpina ja kus oleks see kalendriteenus, mida Riigi Infosüsteemi Amet arendab ja siis seal võiks see tehisaru kõik selle kokku panna ja mulle öelda, tulebki, hommikul tuleb teavitus, et kuuled, et su juhiluba hakkab varsti aeguma ja nüüd.
No tegelikult ju Eesti e -mail täna neid teavitusi teeb, on olemas need, lihtsalt seal on see üks, üks samm veel edasi, et noh, kohe. Teeks
broneeriaeg näiteks, on ju, või et noh, kui teeme pildi ka nüüd ära, siis hea noh, et ID -kaardi juurde või, või noh, et, et nagu nii -öelda väiksed sammud edasi, et, et ma arvan, et meil ikkagi see, kui kiirelt me täna asju saame aetud, et me ei tohi ära unustada, seda peab hindama. Et see on tegelikult väga lihtne, kui sa võrdled nagu teiste riikidega ja ma arvan, et, et seda ära ei tohiks unustada, et tegelikult on nagu meil ikkagi olla mille eest tänulik. Ja sinna juurde nüüd tuleb see, et jah, me saame teha samme edasi, veel lihtsamaks elu teha.
ITL -il korra sai mainitud, oli see visioon kaks tuhat kolmkümmend, aga teil on ka järgmine visioon on
juba, et mis seal on paika pandud?
Et jah, just eelmine aasta me liiduga uuendasime siis enda visiooni, kinnitasime, et ütleme suured raamid jääb selles mõttes ju sarnaseks, et ikkagi me soovime näha maailma kõige innovaatilisemat ja kõige turvalisemat ning tõhusamat digiriiki. Et see suur samaks, mis võib -olla noh ja et kuidas seda saavutada, et meil oleks innovaatiline kestlik majandus, kestlikkuse komponent tuli juurde, tuleb välja, et kui me enda visioonist rääkisime aastatel siin kaks tuhat seitseteist ja lõime seda, siis me veel ei osanud neid rohekomponente neid üldse juurde tuua. Et see on juurde tulnud kindlasti väga tugevalt, et kuidas mõelda just selle ka digitaliseerimisele kõigil kestlikkuse võtmes ja innovatsiooni komponent on tugevenenud, et me näeme seda, et, et lisandväärtus ei kasva sellisel viisil asju edasi tehes, nagu seni on tehtud. Peab muutusi olema, me peame toetama ettevõtete innovatsiooni. Et kas rakendusuuringute pool näiteks, et teaduse rakenduslikumaks muutumist ja kindlasti on meie visioonis osa paindlikest töösuhetest tulnud juurde. Et üleüldse tööjõu ja kompetentside tagamine ja selle juures ka see, et, et meil oleks olemas vajalik tööd, see eeldab teistmoodi õpetamist, paindlikumaid õppevorme, elukestvat õppimist ja ka uues kontekstis, arvestades seda, mis kogu noh, koroonaviiruse aeg tegi. ja see näitab seda, et me täna konkureerime globaalsel tööturul. Me enam ei konkureeri Eesti tööturul, vaid globaalselt. Tööd teha saab kõikjalt ja see eeldab paindlikke, paindlikke töösuhteid, paindlikke töövorme ja seda peab ka seadus võimaldama. Ning kõige selle kolmandaks nii -öelda pooleks on juures siis innovaatiline riik. Ja see, et oleks tõhus riigikorraldus, maailma õhukesem digiriik, võiks olla riigikorralduse mõttes turvaline, kindlasti turvalised ja kodanikele mugavad lahendused ja ettevõtluskeskkonda soodustada.
Nii et lõpetuseks saigi meil üles loetletud väga -väga mitu punkti, mis põhjusel on meil põhjust nii ITL -i siia saatesse tagasi kutsuda järgnevate aastate jooksul korduvalt ja korduvalt ja üldse vaadata lähemalt seda meie Eesti vahvat digiriiki ja selle arengut. Suured tänud saatesse tulemast, ITL -i tegevjuht Doris Põld. Loodame, et kõik see, mille nimel te tööd teete, et meil oleks tõesti maailma innovaatilisem, turvalisem ja tõhusam digiriik saab reaalsuseks, sest sellest me võidame ju kõik, mitte ainult teie liikmed, vaid ka üksikindiviidid. Suured tänud kuulamast ja hõikan välja selle, kui kõik läheb plaanipäraselt, siis tasub ka järgmist saadet kuulata, kuna siis me hakkamegi üksipulgi lahti harutama pilvemäärust. Miks on läinud nii, et seda meil veel siiamaani ei ole ja milliseid muudatusi seal on veel tulemas, aga see on juba järgmise nädala teema. Suured tänud kuulamast, mina olin saatejuht Ronald Liive.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]