Ma arvan, et nüüd on realiseerunud see osa, et nüüd saavad operaatorid tegeleda sellega, et nüüd nad saavad võrku arendada, lõpuks ometi on tingimused loodud. Et see, kui palju seal nüüd ümber piiranguid on ja kes kuidas nende piirangutega tegeleb, see on juba see iga ettevõtte siis juba noh, enda tegutsemine selle juures, et hetkel noh, tagantjärgi rusikatega vehkida või seda enam pole mõtet. Et vähemalt nüüd lõpuks saab sellega tegeleda ja Eesti saab edasi minna viskearenguga. Et see on oluline, et ma arvan, et see, et vahepealne pidurdas hästi pikalt ja see väljendus ka meie a la desiindeksites on ju Euroopas rahvusvaheliselt, et et see oli nagu see pool noh oluline. Aga jah, kindlasti ma saan aru, et, et seda sellist nagu esialgu määruste kontekstis võib tihtipeale olla tõesti seda, seda poolt, et me, et üks laua pool loeb ja näeb asja ühtemoodi, teine laua pool loeb, näeb teistmoodi. Noh, siis hakkabki see tavapärane läbirääkimiste protsess, et kus me püüame üksteist aru saada, et kas või mis on mõistlik. Ja meie asi kindlasti on näidata seda, mis toimub nii -öelda põllul. Et kuidas päriselus asjad toimivad, kuidas me neid rakendama hakkame või tuua ka välja seda, et mida see ettevõtjale halduskoormus tähendab. Noh, ja võib -olla lihtne näide meie jaoks täna on tehisintellekti siis nagu akt, mis on Euroopa tasandil, on ju, kus me oleme Eestist arvamust avaldanud ja millega me täna tegeleme oma katuseorganisatsiooni kaudu Euroopas. Aga noh, et seal ongi ju selles mõttes meie jaoks reaalne mure see, et, et kui palju on võimalik innovatsiooni panna kasti reeglitepäraselt noh, inimest innoveerima või asju tegema. Sellepärast, et noh, kui laiaks see skoop jääb, mis läheb selle nii -öelda määruse alla, kus hakatakse piirama, sest et vastasel juhul lihtsalt me võime luua olukorra, kus enam ei ole mõttekas Euroopas AI arenguid teha, et vastavaid ettevõtteid luua, et noh, ja näidatagi nagu seda siis nii -öelda riigi poolele, et kas see on see situatsioon, mida te loodate saavutada. Noh, et kui jah, noh, selge, hakkame vaatama, siis kuidas mujal riikides ettevõtteid luua väljapoole Euroopaid. Noh, et, et kas see, et innovatsioon Euroopast välja on see, mis me, et see on see nagu see läbirääkimiste ruum, et üks osapool tõesti võib olla väga heas tahtes, tahtes kaitsta, hoida turvalisust, kõike seda asju teeb, on ju, aga vaatamata, et mis see teiselt poolt nagu kogu üldisele ökosüsteemile, ärikeskkonnale kaasa toob.
Et jah, just eelmine aasta me liiduga uuendasime siis enda visiooni, kinnitasime, et ütleme suured raamid jääb selles mõttes ju sarnaseks, et ikkagi me soovime näha maailma kõige innovaatilisemat ja kõige turvalisemat ning tõhusamat digiriiki. Et see suur samaks, mis võib -olla noh ja et kuidas seda saavutada, et meil oleks innovaatiline kestlik majandus, kestlikkuse komponent tuli juurde, tuleb välja, et kui me enda visioonist rääkisime aastatel siin kaks tuhat seitseteist ja lõime seda, siis me veel ei osanud neid rohekomponente neid üldse juurde tuua. Et see on juurde tulnud kindlasti väga tugevalt, et kuidas mõelda just selle ka digitaliseerimisele kõigil kestlikkuse võtmes ja innovatsiooni komponent on tugevenenud, et me näeme seda, et, et lisandväärtus ei kasva sellisel viisil asju edasi tehes, nagu seni on tehtud. Peab muutusi olema, me peame toetama ettevõtete innovatsiooni. Et kas rakendusuuringute pool näiteks, et teaduse rakenduslikumaks muutumist ja kindlasti on meie visioonis osa paindlikest töösuhetest tulnud juurde. Et üleüldse tööjõu ja kompetentside tagamine ja selle juures ka see, et, et meil oleks olemas vajalik tööd, see eeldab teistmoodi õpetamist, paindlikumaid õppevorme, elukestvat õppimist ja ka uues kontekstis, arvestades seda, mis kogu noh, koroonaviiruse aeg tegi. ja see näitab seda, et me täna konkureerime globaalsel tööturul. Me enam ei konkureeri Eesti tööturul, vaid globaalselt. Tööd teha saab kõikjalt ja see eeldab paindlikke, paindlikke töösuhteid, paindlikke töövorme ja seda peab ka seadus võimaldama. Ning kõige selle kolmandaks nii -öelda pooleks on juures siis innovaatiline riik. Ja see, et oleks tõhus riigikorraldus, maailma õhukesem digiriik, võiks olla riigikorralduse mõttes turvaline, kindlasti turvalised ja kodanikele mugavad lahendused ja ettevõtluskeskkonda soodustada.