Tere, head kuulajad, rõõm on tõdeda, et jälle on käes reede ja saame üheskoos hakata kuulama, mida huvitavat ja põnevat on sel korral kriitilisel intsidendil pakkuda. Tänases saates uurime, kuidas käib riigiga peetav lobitöö, kuidas era - ja avalik sektor teeb koostööd ja miks ühel sektoril on üldse oma katuseorganisatsiooni vaja. Ehk siis saates on külas Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tegevjuht Doris Põld. Tere!
No kindlasti tulenes see sellest ja see, et, et ütleme siis, et esimesed sellised IT -ettevõtted, et neid hakkas järjest rohkem juurde tekkima ja hakati, et selline ettevõtlus ja IT -ettevõtete koostöö ja, ja noh, see hakkas sealt alguse saama ja oli, tekkis ka see vajadus, et koos mingeid asju ajada, ära teha. Et kas see hakkas seal nagu omavahel, et noh, esmaseid probleeme lahendada kasvõi algselt siis ka suhtluses riigiga.
Hetkel mitte. Ma saan küll aru, et järjest keerulisem on määratleda nagu seda, et, et kus läheb ühe sellise tehnoloogiaettevõtete erialaliidu piirid. Et täna on ikkagi see tehnoloogia nagu nii laialt kõikidesse valdkondadesse imbunud, et, et noh, et, et see nüüd on meie liige või see ei ole, et noh, näiteks pangad on meie liikmed, sest neil on väga tugev ka noh, IT -osakonnad, IT -komponent. Et see, see on järjest keerulisem ja tegelikult me täna ikkagi vaatame seda hästi palju nii -öelda juhtumipõhiselt, et kes soovib liikmeks tulla ja kas on, ei ole. Ja noh, Eesti riigi seadusest tulenevalt võib -olla ka EMTAK kood on tihtipeale see, mis ka nagu natuke aitab vaadata.
Kindlasti. Kindlasti, see ja paljud teised, et just see, et me esindame seda ühisarvamust ja me tõuseme kõrgemale sellest, kus on konkurentidevaheline tugev omavaheline konkureerimine, vaid me vaatame, et mis on see, see koht, et mis on vaja ühiselt ära lahendada selleks, et üleüldse oleks võimalik konkureerida ausatel alustel. Et see, et saaks paremaid äritingimusi, et Eestis oleks normaalne asju teha. Ja see on see, mis on väga tugevalt ühe erialaliidu roll, see ärikeskkonna kujundamine, seal liikmete huvide kaitse. Ja see ei ole ainult nagu Telekomis, see võib olla igasugune taristuarendus, see võib olla ka mida riigihangete temaatikas näiteks ja noh, nii edasi, väga palju töö, töösuhetes on meil näiteid, et noh, see on väga paljudes kõik, kõik niisugused valdkonnad, kus sa pead alati vaatama, et kas seal on ka igate ettevõtete huvid.
No esiteks meil ei ole ainult kolm telekomi, vaid taristuettevõtteid on rohkem liidus, aga noh, üleüldiselt võttes, et kuidas me nagu saja kolmekümne ettevõtte seas huvisid koondame, siis esiteks kõigepealt on liidus huvidepõhiselt tehtud väga paljud erinevad töörühmad. Noh, näiteks seesama on niisugune nagu operaatoritelist, nagu me nimetame, et töörühm on riigihangete töörühm, on IT -poliitika töörühm näiteks või on mingi e -riigi eksporditöörühm. Et, et noh, on isejuhtivate sõidukite töörühmad, et on palju erinevaid töörühmasid, kus me oleme ise huvide põhiselt ettevõtet koondanud. Ja kui nüüd siis tekib vajadus teatud teemal sõna võtta, siis me suuname selle õigesse töörühma, kus küsimegi liikmete käest, et kuulge, me püüame loomulikult, esimene asi on, eriliid on jälle meie ülesanne see, et me püüame selle teksti ja dokumendi teha ettevõtjale, kuidas öeldes, loetavaks, lühikeseks. Mitte nii
Aga kas te ei arva, et kui meil peaks olema laulev tehnoloogia rahvas, et siis võiks tegelikult terve meie tehnoloogia rahvas selle ühe A nelja saada kätte? Sisuliselt see töö, mida te teete, mida te kirjeldasite, on, on just see töö ka, mida mina teen. Et kui mina nagu ajakirjanikuna eelnõude infosüsteemist ma näen, et mingine temaatika tuleb üles, mis, mis meie väljaannet, väljaande lugejaid nagu huvitab, siis täpselt samamoodi ilma omapoolse kommentaarita teen kõik selle töö ära. Aga samas meil ainuüksi selle podcast 'i näolt ja, ja kasvõi geeniuse lugejate näolt neid inimesi, keda see tehnoloogia nagu väga huvitab või selline üldse, ütleme lihtsustatult e -riigindus on väga palju Eestis ju.
Ma arvan, et nüüd on realiseerunud see osa, et nüüd saavad operaatorid tegeleda sellega, et nüüd nad saavad võrku arendada, lõpuks ometi on tingimused loodud. Et see, kui palju seal nüüd ümber piiranguid on ja kes kuidas nende piirangutega tegeleb, see on juba see iga ettevõtte siis juba noh, enda tegutsemine selle juures, et hetkel noh, tagantjärgi rusikatega vehkida või seda enam pole mõtet. Et vähemalt nüüd lõpuks saab sellega tegeleda ja Eesti saab edasi minna viskearenguga. Et see on oluline, et ma arvan, et see, et vahepealne pidurdas hästi pikalt ja see väljendus ka meie a la desiindeksites on ju Euroopas rahvusvaheliselt, et et see oli nagu see pool noh oluline. Aga jah, kindlasti ma saan aru, et, et seda sellist nagu esialgu määruste kontekstis võib tihtipeale olla tõesti seda, seda poolt, et me, et üks laua pool loeb ja näeb asja ühtemoodi, teine laua pool loeb, näeb teistmoodi. Noh, siis hakkabki see tavapärane läbirääkimiste protsess, et kus me püüame üksteist aru saada, et kas või mis on mõistlik. Ja meie asi kindlasti on näidata seda, mis toimub nii -öelda põllul. Et kuidas päriselus asjad toimivad, kuidas me neid rakendama hakkame või tuua ka välja seda, et mida see ettevõtjale halduskoormus tähendab. Noh, ja võib -olla lihtne näide meie jaoks täna on tehisintellekti siis nagu akt, mis on Euroopa tasandil, on ju, kus me oleme Eestist arvamust avaldanud ja millega me täna tegeleme oma katuseorganisatsiooni kaudu Euroopas. Aga noh, et seal ongi ju selles mõttes meie jaoks reaalne mure see, et, et kui palju on võimalik innovatsiooni panna kasti reeglitepäraselt noh, inimest innoveerima või asju tegema. Sellepärast, et noh, kui laiaks see skoop jääb, mis läheb selle nii -öelda määruse alla, kus hakatakse piirama, sest et vastasel juhul lihtsalt me võime luua olukorra, kus enam ei ole mõttekas Euroopas AI arenguid teha, et vastavaid ettevõtteid luua, et noh, ja näidatagi nagu seda siis nii -öelda riigi poolele, et kas see on see situatsioon, mida te loodate saavutada. Noh, et kui jah, noh, selge, hakkame vaatama, siis kuidas mujal riikides ettevõtteid luua väljapoole Euroopaid. Noh, et, et kas see, et innovatsioon Euroopast välja on see, mis me, et see on see nagu see läbirääkimiste ruum, et üks osapool tõesti võib olla väga heas tahtes, tahtes kaitsta, hoida turvalisust, kõike seda asju teeb, on ju, aga vaatamata, et mis see teiselt poolt nagu kogu üldisele ökosüsteemile, ärikeskkonnale kaasa toob.
Ma arvan, et tehisintellekti puhul me oleme siin avaliku sektoriga väga, Eesti avaliku sektoriga vägagi ühes paadis. Me oleme pigem need nii -öelda liberaalsed osapooled, et võrreldes siis paljude teiste Euroopa riikidega ja noh, Euroopa Liidu kontekstis ongi see, et me saame siit anda enda sisendi Eesti riigile, Eesti riik annab seda edasi ja me anname seda edasi ka enda katusorganisatsioonile Euroopas, et ka sealtpoolt kaitsta. Ja see on see, kuidas siis see lobi saab toimida, et kuidas nüüd Eesti seda riigina edasi nagu püüab kaitsta ja hoida ja kuidas meie sealtpoolt, et see, et sealt see tuleb kokku, aga nagu noh, kui on otsekohalduvad määrused, siis täiesti nii -öelda täises suunas jooksma pista on keeruline. Jah, me toome näiteid, me näitame, me räägime, see ongi see, mida saab teha. Ja noh, hästi ja võib -olla ongi nagu ka ma näen seda, et kus on erialaliidu töö muutunud, on see, et, et enam ei ole see, et sa töötajad, ütleme ainult avaliku, avalik sektor Eestis, et sa pead töötama ka tegelikult Euroopa suunas.
Kui ma nüüd praegu oma mälus mõtlen, siis ma seda praktikat ei, hetkel ei, ei suuda meenutada, et me oleks seda teinud. Et ju siis ikkagi on ka Eestis see, et me ikkagi nii palju saame nagu, et mingite mõistlike piirideni saame läbi rääkida. Ja väga selge on alati ka seal see pool, et, et ütleme siis, et kui suur see riive on, et kas me räägime ühe ettevõtte huvidest või me räägime tõesti väga laia hulga ettevõtete huvidest. ja teine asi loomulikult, et määrused muudetakse ka. Noh, ma arvan, et riigihangete seaduseid, et riigihangete seadus on nagu üks näide sellest, kus tegelikult ju see selline uuendamine, läbirääkimine, sinna nagu see paremate koostöövormide leidmine on niisugune pidev protsess.
Noh, pilvemääruse kontekstis ma olen nõus sellega, et, et see on ka meile segadust tekitav. Et, et miks sellisel kujul või et kuidas see aitab või lihtsustab, et kui igasuguse sellise asja eesmärk peaks olema lihtsustada asjade tegemist, Siis antud ja et, et on öeldud küll, et see on ju ainult avalikule sektorile, et erasektorit see ei mõjuta. Mõjutab küll, kui erasektor on teenusepakkuja, siis tegelikult mõjutab päris tugevalt. Et hetkel ma arvan, et antud määruse kontekstis see, mida, et kui palju vastutust tahetakse panna tellija poole peale, kontrollida, et noh, ühte või teist pilve teenusepakkujat ja et see on ebaproportsionaalselt suur. Ja ma arvan, et igal väikesel avaliku sektori organisatsioonil, kohalikul omavalitsusel, neil ei ole isegi seda võimekust seda teha või neid kompetentse, et siin ikkagi oleks vaja noh, et see nagu, et a la RIA seni on, et, et noh, annab teatud reeglistikud teatud raami ette, et, et see, see on ikkagi vajalik, et vastasel või siis on noh, jah, teine külg, et ka see, et, et kas me saamegi öelda määrusega ära, et mõni noh, mõni pilv on nii -öelda turvalisem kui teine. Noh, et a la riigipilv on turvaline, aga erapilved ei ole. Et see mure, mida taheti algselt nagu lahendada, et, et riigis ka, et me peame kas minema nii -öelda pilve igal juhul, kasutame pilveteenuseid ja, ja noh, et mul on tunne, et seda me ära ei lahenda sellega.
Kogu selle aja jooksul, mis teie olete ITL -is olnud, kas te olete varem kohanud sellist olukorda, kus teie katuseorganisatsioonina toote välja neid nii -öelda murekohti või punkte, mis ta võiks siis muuta ja siis te vaatate, kuidas ka näiteks praegu ongi Kultuuriministeeriumist ja Justiitsministeeriumist on analoogsed seisukohad tulnud. Et teil on ka nii -öelda riigi poole peal on toetajaid, kes leiavad täpselt samamoodi, et selle asemelt iga riigiasutus peaks hakkama ise neid, neid Amazoni, Google 'i pilve kontrollima, et kas nad on ikka turvalised, et las üks konkreetne asutus Eestis teeb seda. Kas te olete varem nagu kohanud seda, sellist toetussõnumeid seestpoolt?
Ja head kuulajad, saan kinnitada, et kõiki neid märksõnu ei loetud paberi pealt maha, vaid tõesti tuli, tuli mälust. Ainus asi, mis jäi mainimata, mis tegelikult, kuna me alles vaikselt liigume sinna suunas, et ei ole veel jõudud, jõutud järgmise riigieelarve juurest nii kaugele, oli siis meie digiriigi siis baasrahastuse. Et see teema jah, jäi mainimata, aga noh, tõesti meil riigieelarve protsess on alles nii -öelda suur hoo sisse saamas. Aga kuidas nüüd siis tundub? See valitsus on ametis meil natukene olnud, et kuidas te rahul olete?
Uue ministriga me oleme kohtunud, ta on, meile tundub hetkel väga koostööaldis, et ja digiteemad teda väga huvitavad, mille üle on ainult rõõm. Et et ma arvan, et digiriigi arenguid ja seda suurema koostöös saavutamist ja ka kogu selle riigi, ütleme siis valitsusele antud ülesannete juures kokkuhoidu saavutada ja nii edasi, et neid kindlasti annab koos arutada ja teha. Ja ja selliseid hästi konkreetseid punkte, noh näiteks seesama aruandluse teemad või selliseid asju me isegi näeme täna ka valitsuse tööplaanis sees, millel on ka rõõm.
Üks asi veel, mis kattus selles osas, mida teie kevadel ütlesite välja ja mida on ka siis praegune IT -minister Riisalo välja öelnud, on personaalse riigi tulek. Seda ikka ja jälle me kuuleme nii palju, kui siin selle lühikese või pika suve jooksul on IT -minister avalikult sõna võtnud või, või mõnel muul nii -öelda üritusel, kus ta on esinenud, siis ta räägib alati, et see personaalne riik peab tulema, peab tulema. No okei, me saame aru, mõned kuud on see valitsus nagu ametis olnud, et, et nii kiirelt neid samme ei saagi oodata, aga mis on need, näiteks kui te nüüd jätate eemale selle, et te olete siin ITL -i esindajana kohal, kuidas, mida te ise isiklikult tahaksite, et meil sellises personaalses digiriigis oleks olemas?
Ehk siis see võiks näiteks väljenduda selle riigi äpina ja kus oleks see kalendriteenus, mida Riigi Infosüsteemi Amet arendab ja siis seal võiks see tehisaru kõik selle kokku panna ja mulle öelda, tulebki, hommikul tuleb teavitus, et kuuled, et su juhiluba hakkab varsti aeguma ja nüüd.
Et jah, just eelmine aasta me liiduga uuendasime siis enda visiooni, kinnitasime, et ütleme suured raamid jääb selles mõttes ju sarnaseks, et ikkagi me soovime näha maailma kõige innovaatilisemat ja kõige turvalisemat ning tõhusamat digiriiki. Et see suur samaks, mis võib -olla noh ja et kuidas seda saavutada, et meil oleks innovaatiline kestlik majandus, kestlikkuse komponent tuli juurde, tuleb välja, et kui me enda visioonist rääkisime aastatel siin kaks tuhat seitseteist ja lõime seda, siis me veel ei osanud neid rohekomponente neid üldse juurde tuua. Et see on juurde tulnud kindlasti väga tugevalt, et kuidas mõelda just selle ka digitaliseerimisele kõigil kestlikkuse võtmes ja innovatsiooni komponent on tugevenenud, et me näeme seda, et, et lisandväärtus ei kasva sellisel viisil asju edasi tehes, nagu seni on tehtud. Peab muutusi olema, me peame toetama ettevõtete innovatsiooni. Et kas rakendusuuringute pool näiteks, et teaduse rakenduslikumaks muutumist ja kindlasti on meie visioonis osa paindlikest töösuhetest tulnud juurde. Et üleüldse tööjõu ja kompetentside tagamine ja selle juures ka see, et, et meil oleks olemas vajalik tööd, see eeldab teistmoodi õpetamist, paindlikumaid õppevorme, elukestvat õppimist ja ka uues kontekstis, arvestades seda, mis kogu noh, koroonaviiruse aeg tegi. ja see näitab seda, et me täna konkureerime globaalsel tööturul. Me enam ei konkureeri Eesti tööturul, vaid globaalselt. Tööd teha saab kõikjalt ja see eeldab paindlikke, paindlikke töösuhteid, paindlikke töövorme ja seda peab ka seadus võimaldama. Ning kõige selle kolmandaks nii -öelda pooleks on juures siis innovaatiline riik. Ja see, et oleks tõhus riigikorraldus, maailma õhukesem digiriik, võiks olla riigikorralduse mõttes turvaline, kindlasti turvalised ja kodanikele mugavad lahendused ja ettevõtluskeskkonda soodustada.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]