Pilvedega on ka ikkagi see hinnalugu, et need tavalised pilved, peaaegu kõik pilved on orienteeritud ikkagi ka operatiivinfosüsteemide host 'imisele, et seal on kiired kõvakettad. Kiired protsessorid, kiire mälu, et kõik töötaks hästi ruttu. Ja tänu sellele siis noh, see riistvara iseenesest on, on suhteliselt kallihinnaline, mis sellise teenuse pakkumist võimaldab. Meil on vaja tohutuid baidi mahtusid ja kiirus meid reeglina väga ei huvita. Noh, kui me siin mõtleme alternatiivi oma nendele lintidele. Sellist teenust minule teadaolevalt üks selline ülemaailmne tuntud asi on Amazon Glasser, Glasser siis nagu jääliustik on see toote nimi viitega siis sellele, et see on spetsiaalselt igikestvale säilitusele ja see on näiliselt väga odav. Aga kui lugeda seda peenikest teksti seal, siis, siis ta nii väga odav tegelikult ei olegi, see trikk on selles, et andmete mahalugemine on neil suhteliselt kalli hinnaga. Et teatud kasutusjuhtudel, kui on tõesti selle mingi kolmanda või seitsmenda varukoopiana asjad sinna pandud, et ainult kõige mustema stsenaariumi korral on vaja midagi maha lugeda, siis ta põhimõtteliselt tuleks kõne alla, aga kui tahta seda niimoodi no ikkagi hoomatava regulaarsusega sealt midagi välja lugeda, siis see asi läheb jälle liiga kalliks. Et odavam on siis mäluasutusel oma seda säilitamist ehk põhitegevust ikkagi ise teha, et osta need lindiseadmed ja, ja hoidlad on niikuinii olemas, kus linte hoida. Ja, ja siis, kui vähegi rahakott kannatab, siis lindi robot, mis võimaldab seda tegevust mõnusasti automatiseerida.
Saatkonda ei ole viinud, sellest on olnud juttu, me olime aastaid tagasi suhteliselt selle saatkonna idee nagu elustamise hetkel seal aruteludes sees. Aga siis ma ise seal ei olnud, ma kõiki detaile ei tea, aga minu teada see pigem läks jälle prioriteetide peale, et tähtsam oli ikkagi need operatiivsüsteemide andmed seal nagu varundada ja, ja nagu järgmine etapp minu meelest peaks olema need noh, nii -öelda live standby eksemplarid, et on terve töötav server ja kui siin primaarses kohas Eestis midagi peaks juhtuma, Et siis saab koheselt sinna ümber lülitada. Et see arhiivikoopia seal hoidmine on, on pigem noh, ütleme nende ajalooliste andmete, mida rahvusarhiiv ja, ja teised mälestused säilitavad, et see pigem on selline kolmanda prioriteedi teema. Ma arvan, et me sinna jõuame ükskord, aga, aga praegu veel ei ole. Aga riigipilve osas jah, seal meie ka ei ole seda kasutanud sel põhjusel, mis jutt käis eelnevate pilvede kohta, et samamoodi, et Eesti see riigipilv on siis mõeldud ikkagi nende riigiasutuste noh, kriitiliste infosüsteemide, kus on palju kasutajaid ja vaja, vaja kiiresti päringutele vastuseid saada. Arhiiv on pigem ikkagi koht, kus mitte midagi ei juhtu, kui, kui päring tuleb minutitega või, või isegi kui on tund aega maas, siis noh, kasutajad on loomulikult alati väga kurjad, aga, aga tegelikult keegi sellest surma ei saa, erinevalt näiteks ma ei tea haigla või politsei infosüsteemist, mis peab tõesti hetkega alati töötama.
Ja tarkvara arhiveerimine on täiesti eraldi valdkond. Tarkvara töötaval kujul arhiveerida on äärmiselt keeruline, kuna okei, mõni lihtne programmikene noh, näiteks välgatab mulle siin pähe, kunagi oli selline muusika pleier nagu Winamp, mitukümmend aastat tagasi Windows 'i arvutitesse sisse ehitatud väga head meedia pleierit ei olnud ja siis see oli igas arvutis olemas. Noh, see oli selline eraldiseisev programmi tükikene. Kuigi jah, seal või, võis olla mingi kataloogi täis faile, millest ta koosnes, aga, aga ikkagi suhteliselt hoomatav tükk, aga noh, tänapäevased infosüsteemid kipuvad olema nii keerulised, et need, nad nagu toetuvad igasugustel baastehnoloogiatel, mis on, on pidevas arengus ja, ja selleks, et, et seda masinavärki kõike töös hoida, seal mingid tohutud serverid, Mis omavahel suhtlevad selleks, et kõik see üks pealtnäha lihtne asi töötada saaks, see, see käib üle jõu ja seetõttu välditakse igakülgselt arhiivide poolt siis seda tarkvara arhiveerimist. See digidoki programm, ma arvan, pigem selle puhul see lähtekoodi arhiveerimine võiks olla nagu huvitavam, aga see, siin on nüüd küsimus jälle selles arhiivinduslikus hindamises, et see põhimõtteliselt saaks nagu öelda, et on, on teave, mis on loodud siis Riigi Infosüsteemi Ameti tegevuse käigus. Aga kas hindamiskomisjon on leidnud, et see on arhiivi väärtuslik, seda ma ei oska peast öelda. Ma praeguse seisuga ei tea küll ühtegi juhtumit, kus meil oleks tarkvara lähtekoodi arhiveeritud. Muidu on olemas maailmas need tarkvaraarhiivid küll, sellised noh, osaliselt on mingid kommertsid, mingite noh, suurtel firmadel sisemised. Aga siis on olemas mingi software heritage vist oli ühe nimi ja kes nagu püüavad siis seda lünka täita, mis traditsioonilised mäluasutused, millest nad mööda käivad, et sealt on võimalik kohati leida vähemalt vabavaralist, et nad püüavad näiteks nendest GitHubidest ja teistest tarkvara repositooriumitest vähemalt siis seda täiesti avalikuks tehtud lähtekoodi maha salvestada.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]