Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad. Meeliülendav on näha, et taas kord olete leidnud oma taskuhäälingute äppidest üles kriitilise intsidendi ja hoolimata mõnest tehnilisest viperusest on, olete endiselt meiega. Ja saade teeb ka nendest tehnilisest viperest hoolimata kuulajate rekordeid, nii et ma tänan teid ja luban ka seda, et me oleme oma vigadest õppinud ja loodetavasti on see juba tänasest saatest ilusti kuulda, et oleme vigadest õppinud, aga ma ei tahtnud siin heietada pikemalt probleemidest ja, ja, ja jamadest, vaid juhatada sisse meie tänaseid külalisi. Ja üheksa aastat tagasi pandi alusprojektile, millega loodeti kahe tuhande kahekümne viiendaks aastaks saada Eestile kümme miljonit e -residenti ja nagu te sellest lausest juba välja lugesite, siis tänase saate fookuse teemaks on e -residentsus. Saates on külas e -residentsuse juht Liina Vahtras, tere.
Ning e -residentsuse riski ja õigusjuht Oskar Õun, tere.
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Veel enne, kuna ma olen teadupärast väga egoistlik, kasutan seda võimalust mikrofoni ees ja räägin veel ise natuke juttu, enne kui külalised saavad hakata rääkima. E -residentsuse selline ajalugu tegelikult ulatub tagasi juba aastasse kaks tuhat seitse, kui hakkas justiitsministeerium selle ideega flirtima, ütleme nii. Kahjuks sellest midagi toona ei saanud või õnneks, vot me ei tea. Jah, aga seda teemat või ideed heietati veel aastaid -aastaid ja ka kaks tuhat kaksteist käis toona siis Riigi Infosüsteemi Ametis töötanud turvaspets Anto Veldre ühes Postimehe arvamusloos välja sellise idee, mida saaks siis samastada e -residentsusega. Ka toona veel ei saanud sellest midagi, läks veel kaks aastat, kui kaks tuhat neliteist, siis tänu Taavi Kotka, Rüüt Annuse ja Siim Sikkuti panusele sai sellest ideest, mille kallal oli siis juba pikalt -pikalt mõeldud reaalsus. Ja nüüd me siis olemegi ajas, kus mul, minu teada esimesel detsembril kaks tuhat neliteist sai see alguse ehk siis varsti kohe juba kümme aastat on täis. Aga nüüd siis külaliste juurde. Liina Vahtras, teie olete e -residentsuse juht tänavu kevade lõpust, suve algusest kuskil enam -vähem.
Miks te läksite sinna, miks te kandideerisite?
No ma võib -olla pean alustama sellest, et et ega mul ei oleks olnud võimalik kandideerida, kui eelmine juht ei oleks otsustanud ära minna, nii et et et mul on kahju, et ta läks, aga samal ajal mul on väga hea meel. Ja kui, kui ma nägin seda kuulutust, siis ma, mulle tundus, et, et ma suudan enamikes nendes kastikestes linnukesed ära nii -öelda tikkida. Minu eelneva elu kogemus, ma olen liikunud era - ja ärisektori vahel päris mitmed korrad ja erasektori kogemus on siis eranditult tehnoloogiaettevõtetest. Seetõttu mulle tundus, et, et see aeg on, on nii -öelda õige. Ja no selline lisaaspekt on see, et ma olen, ma olen olnud päriselt selle, mina, mina sellest programmist ei kuulnud kaks tuhat seitse ega ka kaks tuhat kaksteist. See minu teadusesse ei jõudnud, aga kui ta jõudis siis, kui Taavi Kotka, Ruth Annus ja Siim Sikkut Selle, selle ambitsiooniga kümne miljoniga meediakünnist ületasid, et sellest hetkest alates ma olen olnud selle programmi väga suur fänn ikkagi. Et see ideena, ma mäletan, et kui, kui ma selle kohta lugesin, mitte et ta oleks olnud nii keerukas tehnoloogiliselt, aga, aga lihtsalt see, see selline mõttepiiride avardajana, et, et sa üldse niimoodi hakkaksid mõtlema sellisest digiidentiteedist ja, ja majandusruumi laiendamisest. See oli noh just selline nagu fantastiline kogemus, et noh see see mõte oli oli nii erakordne. Nii et et see on see on ka nagu taustal siis olnud niimoodi vaikselt tiksunud mul. Ma olen kaasa elanud programmile ja ja kõiki, välja arvatud Lauri Haava ma varem ei tundnud, aga teisi teisi tundsin ja olen koostööd teinud ka. Nii et seetõttu.
LinkedIn 'i andmeid olite te aastatel kaks tuhat viisteist kuni kaks tuhat kuusteist Taavi Rõivase, toonase peaminister, Taavi Rõivase nõunik. Isegi mäletan seda aega väga -väga värvikirevalt ja mäletan seda, kuidas peaminister käis üle terve maailma ringi, mitte isegi ainult peaminister, vaid ka president ja kinkis erinevate inimeste e -residentsuse kaarti. Kas teil juhtumisi oli ka toona e -residentsusega kokkupuude olemas?
Vot nende visiitide raames oligi, et, et meie toona olime siis seal Taavi Rõivase büroos ettevõtluse start -up 'ide innovatsiooni kontekstis nõustasime koos Kristi Tiivasega peaministrit. Nii et me tegime seda tüüpi projekte koos, neid visiite, kui, kui oli tehnoloogiaettevõtete külastamisi või, või tähtsamaid selliseid noh, riigipäid. Et siis me tundsime, et, et see seob neid Eestiga veel tugevamalt ära, neil on veel tugevam side, ka emotsionaalne side ja, ja, ja ma arvan, et see töötas väga hästi. Ja noh, lihtsalt nüüd tänaseks on programm nii palju küpseks saanud, et müügitegevuse, turundustegevuse, kommunikatsioonitegevused on palju sihitumad. Püüame, püüame ikkagi ettevõtjat, meil on segmendid täpsemalt defineeritud, me oleme testinud, nii et, et noh, selle aja taguse, võrreldes selle ajaga, mis on siis kuus -seitse aastat juba, eks ju. Seis oli ta kindlasti õigustatud. Täna meil on natukene teine fookus.
Aga kelle mõte, idee see toona oli, kas see tuligi peaministri büroost selline mõte, et võiks neid eesresidentsuse kaarte välja jagada?
Vot, siin ma jään päris selline originaalmõtte algataja selle, selle osas jään vastuse võlgu, et kui mina läksin peaministri büroosse, kui mind kutsuti sinna tööle, siis, siis need mõtted juba, nad olid juba paar korda seda, mõned korrad seda praktiseerinud.
Okei, millised ootused, lootused teil oli, kui te e -residentsuse tiimiga nüüd tänavu liitusite ja kas need on juba realiseerunud ka midagi?
Töö käib, tiim on minu, minu ootused ja lootused olid eelkõige seotud meeskonnaga ja need on realiseerinud, et tiim on väga tugev. Ja ütleme, need töömeetodid, töökultuur on väga sarnane erasektorile. Et selles mõttes kõik see jutt sellest, et tegemist on start -up 'iga, riigi enda start -up 'iga, ma julgen küll täna öelda, et et mul on olnud väga sujuv sisseelamine ja soe vastuvõtt.
E -residentsuse riski - ja õigusjuht Oskar Õuna. Me oleme siin mikrofonis kahekesi, mitte kedagi teistele. Kuidas siis Liina Vahtras juhina on?
Jaa, eks minul on on olnud ju au ja privileeg töötada koos Lauri Haavaga, et et minul varasem suuremate seltskonna või suurema ringi juhtide kogemus puudub, et et Liina on selle lühikese aja jooksul väga kenasti sisse sulandunud ja ja meeskonnaga ühes rütmis hingama hakanud, et et minul on väga hea meel, et et see kõik on võtnud oodatust vähem aega. Et, et justkui Liina rääkis tema taust ja, ja, ja see, et ta tegelikult programmist on olnud teadlik ja on olnud selle suure fänni austaja, tegelikult on sellele kaasa aidanud. Et Liina, julgen öelda, et Liina sisseelamine on, on, on läinud oodatust valutumalt.
Aga kuidas teie enda isiklik taust on, et olete väga pikalt olnud Maksu -Tolliametis, miks te otsustasite üks hetk, et aitab küll sellest nüüd ja võiks sinna e -residentsuse tiimi minna?
Saatejuhil on väga hea kodutöö tehtud. Pean, pean, pean tunnustama, et, et jah, et minu taust on, on hariduselt olen jurist ja, ja, ja töötanud tegelikult ka, ka enne maksu - ja tolliameti perioodi erasektoris juristina. Et, et mind tegelikult noh, nii -öelda olles ise siis ka, ka, ka Eesti sellise ühe innovatiivse riigiasutuse ja, ja, ja järelevalve, järelevalve nii -öelda sees olijana, siis tegelikult noh, ka e -retentsus mulle oli, oli, oli teada -tuntud teema. Et, et mind tegelikult paeluski ikkagi seesama ambitsioon, et, et kuidas siis on võimalik teha innovatsiooni ja riske juhtida käsikäes, nii et, et kumbki osapäeval ei kannataks, et see, see on väga -väga põnev väljakutse ja, ja, ja selline varasem taust riigisektoris järevale poole pealt on kindlasti mulle suureks abiks ja toeks, et, et täna siis ka ka igapäevaselt koostööd teha, teha Politsei - ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti ja Rahandusandmebürooga ja, ja, ja Maksu - ja Tolliametis siis oma endiste kolleegidega, et.
Mul on väga hea meel, et need Maksu -Tolliametid, Rahapesu andmebüroo ja nii edasi, mitu -kümme erinevat osapoolt käis juba läbi siit, sest ma tahtsingi nagu küsida sellist selgust. Minu jaoks enam nii segane ei ole see e -residentsuse taust, aga kuulajatele võib -olla mõneti on. Kes see üldse nagu seda juhib ja, ja noh, on mingi tiim, istub kuskil kontoris, samas te peate tegema koostööd politseiga, Kapoga ja nii edasi. Kuidas see võimalik on?
Ja et, et kui siin nüüd rääkida, et kes mille eest vastutab, siis see ongi väga hea küsimus, et, et e -residentsus oma olemuselt ongi riigi koostööprojekt. Sellist start -up 'i teiste, teist nii -öelda näidet ette tuua ei ole tegelikult, kus, kus väga palju osapooli strateegiliste partneritena, neli erinevat ministeeriumit, nende allasutused, tegelikult kõikidel on oma oluline osa. Et, et kui, kui võtta näiteks ära välisministeeriumi panus läbi, läbi saatkondade, kuidas ükskord kaardid e -residentideni kätte jõuavad, siis noh, tegelikult kukub kogu, kogu asi kokku, et, et selles mõttes see ongi väga, väga hea väljakutse. Noh, mis on võib -olla nagu juhtimise vaates, on, on seda keerukust nüüd maha võtnud, on tegelikult meie juhtimise struktuur, et tegelikult e -residentsust ju nii -öelda strateegilised suunad, tegevuskava, eelarve täitmised ja kõik sellised olulised suunad on, on siis nii -öelda selle täitmist siis tegelikult valvavad ja tagab e -residentsuse nõukoda, mis on loodud majandus - ja kommunikatsiooniministeeriumi alla, kus on siis esitatud kõik strateegilised partnerid, ametiasutused ja järelevalveasutused, et läbi, läbi mille siis seda koostööd ja, ja omavahelist siis nii -öelda arusaami sünkroniseerida, et, et see kindlasti on, on aidanud seda programmi paremini ja efektiivsemalt juhtida, et, et see on nagu hea näide, kuidas, kuidas erinevad riigiasutused saavad ühiseesmärgi nimel toimetada ja panustada, et et saades aru siis, et kõikidel on oma oluline roll, et, et ilma teiseta tegelikult ei ole võimalik seda programmi elus hoida.
Nii et juriidilises mõttes teie allute MKM -ile või on seal veel mõni vahelüli või see nõukoda vist ongi see vahelülik siis või?
Noh, jah, et me oleme selles mõttes ikkagi ettevõtluse innovatsiooni sihtasutuse nii -öelda all, all toimetamas ja siis nii -öelda seda agiilsust juurde andmas ongi siis moodustatud see nii -öelda strateegiliste partnerite nõukoda, et, et aga, aga jah, et, et siis need ettevõtluse innovatsiooni sihtasutuse koos siis teiste tegevustega me siis toimetame.
Kuulge, aga see strateegiliste partnerite nõukoda, kui ma nagu guugeldan, ega ma ei leia, et kes sinna kuuluvad, miks te nii salajased olete, kas e -residentsus ei peaks olema just nagu avatud kaartidega mängima, ütleme kõik välja?
Mina olen nõus, ma ei tea, miks, miks me seda kuhugi välja pole pannud.
Ega me seda ei ole sarjanud ja varjanud jah, et, et kui nüüd saatejuht niimoodi küsib, et siis, siis võib -olla tõesti me peaksime nõukoja esindajad kuskile siis ilusti ka välja tooma, aga, aga jah, et me ei ole seda kunagi varjanud, et meil teatud ikkagi esitlustes või teatud kujul me. Me ka seda oleme presenteerinud, aga, aga noh, kui me räägime, et e -residentsuse programmist, et meie klient on väljapoole Eestit, siis, siis ma arvan, et võib -olla e -residendile tegelikult ei ole väga oluline, kes kuulub e -residentsuse nõukoja nõukotta ja kes need seal nimeliselt on, et, et me seetõttu ei ole teda nagu väliskanalites väga -väga suurelt välja toonud ja, ja pidanud vajalikuks siis e -residendina seda kuidagi müügiartiklina kasutamiseks, aga, aga, aga jah.
See võib siseriiklikult näiteks ajakirjandusele pakkuda huvi. Tõsi jah, te olete küll näiteks pressiteade, kui öeldi välja, et Liina Vahtras saab uueks juhiks, et seal oli küll mainitud ära jah, et Taavi Kotka on endiselt siis nõukoja juht, aga nagu rohkem nagu sellist tõesti nagu nimekirja, et ma lähen nüüd, ma ei tea, mis te veebileht üldse on, e -residentsus .ee või midagi sellist või ERS või, et siis tuleks välja see.
No nõukojas on, nagu Oskar ütles, et strateegiliste partnerite esindajad ehk siis kõikide ministeeriumite, Siseministeeriumi esindaja ja, ja kõikide puhul on ka siis põhiliige ja asendusliige, et kui põhiliige ei saa tulla, siis tuleb asendusliige Siseministeerium, Justiitsministeerium, Rahandusministeerium, Välisministeerium. Ja kuna me siis järelevalveasutustest teeme rohkem ja tihedamat koostööd Politsei, Piirivalveametiga, siis nende esindaja ja ka Maksu -Tolliamet. Ja meil on, nagu sa juba mainisid, nõukoja esimees on asutaja Taavi Kotka, aga siis on meil veel ka start -up 'ide sektori esindajana on Sten Tamkivi. Siis on meil ka finantsasutuste sektori esindajana hetkel Robert Kitt ja digiriigi esindajana on meil teine founder Siimsikut. Nii et selline, selline komplekt, aa ja muidugi ei saa ära unustada ka ettevõtte, ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutust, et Liina -Maria Lepik on, on ka nõukoja liige.
Kas see tähendab siis seda, et kui see nõukoda saab kokku, nemad arutavad, mõtlevad, et milline võiks e -residentsuse tulevik olla ja seal, mis seal laua taga arvutatakse, see on see, mille kallal siis e -residentsuse, e -residentsuse tiim hakkab töötama?
No tegelikult jällegi noh, tulles otse erasektorist, kus ma siis mõlemas oma eelmises töökoja, töökohas olime vastutav ka investor suhetes, siis meie nõukoda töötab väga sarnaselt ettevõtete või start -up 'ide sellise board of directors või, või ju nõukoja põhimõtetel. Nii et ettepanekud, strateegilised suunad, innovatsioon, see tuleb ikkagi meie tiimist. Loomulikult me mõtleme need kõik läbi koostöös meie partneritega eelnevalt. Ja, ja siis, kui me nõukoda käib koos kaks -kolm korda aastas, siis, siis me neid mõtteid ja plaane ja ka siis anname nii -öelda aru ka, et kuidas meil läinud on. Seda esitleme siiski meie. Ja siis sealt loomulikult läheb edasi veel aruteluks, aga, aga, aga jah, nii ta käib.
Kas neil nõukoja liikmetele on ka kuskil mingine piirang pandud, et nende potentsiaalsele äritegevusele, mis võib olla e -residentidega seoses? Või neil on vabad käed, igaüks nagu Eestis võib teha mõne ettevõtte, mis siis teenindab e -residente, kas nõukoja liikmed saavad täpselt sama teha?
Noh, nõukoja liikmetel on ikkagi ootuse eeldus see, et, et nad panustavad nõukogu tegevusse selleks, et, et arendada ja aidata kaasa e -residentsuse programmi arengule, et, et, et nad on küll seal nii -öelda kõik oma positsioonist lähtuvalt mingil põhjusel kaasatud, aga, aga see ühine huvi ja eesmärk on ikkagi see, et e -residentsuse programmi saaks arendada, et mitte siis keegi sellist oma. Enda poole tekki ei tõmbaks või, või, või enda siis mingi, mingeid huve seal realiseeruma ei tule, et, et hetkel sellist, sellist asja ei ole ka ilmnenud, et võin kinnitada, et, et kõik ikkagi on ühise, ühise koostöö vaimus ja ühiste eesmärkide nimel toimetamas.
Ikka ja jälle tuleb aeg -ajalt ette meedias olukordi, kus mõni mitte nii hea taustaga e -resident on kas millegagi hakkama saanud või on lihtsalt tuvastatud, et ongi mitte nii hea taustaga inimene olnud. Jala tihti meediast leiab pealkirju, et näed, e -residentsuse tiim pole tööd teinud. Nagu me teame, et tegelikult siis ei ole ju niimoodi, et teie ei ole tööd teinud, vaid tööd ei ole teinud siis kas politsei või KAPO. Kuidas sellega on, et kuidas te nagu reaalsuses omavahel läbi saate, kui, kui meedias tegelikult avalikult nii -öelda üksteist mustatakse vaikselt?
Nojah, et, et noh, kui tulles selle kriitika juurde tagasi, et, et võib -olla mitte nii väga oluline ei olegi, et, et kes on süüdi või kes vastutab, et me ikkagi räägime tervikust, et, et nii nagu mainisin, et, et igal, igal asutusorganisatsioonil on üks oma, oma oluline roll, et tõepoolest, et e -residentsuse programmi meeskond noh, vastutab eelkõige toote -kasutajakogemuse parandamisest, toote arendamisest, müügitegevuse eest ja politsei - ja piirivalveamet siis juhib ja veab siis kogu järelkontrolli ja eelkontrolli protsessi. Aga noh, me ei saa siin selles mõttes noh, nii -öelda rääkida, et kas, kas, kas nüüd nii -öelda nende, selles on süüdi, et e -residendiks on, on tulnud võib -olla mitte niivõrd heade kavatsustega inimene, konkreetne asutus, et, et me vaatame seda suurt pilti tervikuna ja, ja, ja kogu programmi kasvamise eesmärkide ja, ja maine küsimuse pärast on see äärmiselt oluline. Aga loomulikult, et igasugune tagasiside ja kriitika, kui see on konstruktiivne ja aitab juhtida mingitele kitsaskohtadele, vajakajäämistele tähelepanu, on teretulnud. Et, et kui nüüd rääkida natukese laiemalt e -residentsuse riskidest ja, ja, ja e -residentsuse riski juhtimisest, siis noh, jätkuvalt, et e -residentideks, Eesti e -residentideks on oodatud ainult heade kavatsustega välisriigi kodanikud. Ja üks oluline eeldus selle, selle tagamiseks on see, et Eesti riik teab, kellele ta on oma digitaalse identiteedi usaldanud, kes on tema, tema e -residendid. Et nüüd, nüüd see risk, et, et e -residendiks võivad saada ka mitte niivõrd hea, heade kavatsustega välisriigi kodanikud, et see tegelikult ei ole tekkinud kuidagi nüüd selle programmi käimashoidmise aja jooksul kuskil üleöösel ja nüüd selle kaheksa ja peaaegu nüüd üheksa aasta jooksul. Et see risk, et, et e -residendiks võivad saada ka, aga võib -olla need, keda me tegelikult ei soovi e -residendiks, on olnud tegelikult programmi alguses nii -öelda programmi loomisest saati tegelikult olnud kogu aeg kaardistatud. See on teadlikult võetud risk riigi poolt. Noh, mis on nüüd, nüüd oluline ka see, et, et, et selle riski maandamiseks on järjepidevalt tegelikult siin kaheksa ja peaaegu üheksa aastat nüüd tegelikult tegeletud. Et, et siin ka see nende kriitikast rääkides siis ka noh, kaks tuhat kakskümmend aasta audit oli või riigikontrolli audit ju noh, ütles ju ka, et, et noh, on teatud, teatud vajakajäämised just eelkõige siis info vahetamise mõttes teiste riikidega, et on vaja rohkem küsida e -residentide kohta taustainfot, et kõik need arendused on, ei ole jäänud või need mõtted ei ole jäänud kuskilt tausta või lauastahtlisse vedelema. Et, et, et siin kaks tuhat kakskümmend üks Politsei - ja Piirivalveamet täiesti töötas välja uue taotluskeskkonna. Täna küsitakse e -residentide käest oluliselt rohkem infot. Noh, et täna ei saa enam e -residendiks ilusate silmade ja, ja sorava jutu pärast, et, et, et see taotluskeskkond või need küsimustikud, mida kõik e -residendid peab tegelikult selgitama, põhjendama, miks ta soovib e -residendiks hakata, millist kasu ta Eesti riigile toob, on küllaltki, küllaltki tõhus. Küllaltki aeg on nõudev, kohati ka, me oleme saanud ka kriitikat tagasisidet, et miks Eesti riik küsib nii palju potentsiaalsetest, potentsiaalset kasu toovatest e -residentidest liiga palju andmeid, eks, et aga noh, see selleks, et et ühesõnaga neid tegevusi, kuidas seda riski maandada, et üks e -resident ei paneks toime pahasid tegusid, on olnud viimasel aastatel väga -väga palju, et, et sellepärast ongi hea nendest ka rääkida, et, et. Et, et noh, et mis, mis võib -olla on ka oluline e -residentsuse või riskide juhtimise kontekstis on, on korra ikkagi vaadata seda, et, et millised need, et millised need eelised on või, või, või, või turvalisuse vaates, et mis on need plusspooled, et selgelt digitaalne jäljajälg, et, et kui me räägime, et see, see digitaalne identiteet, ükskõik, mis sellega tehakse, sellest jääb jalajälg maha. Esmalt, teiseks on võimalik koheselt selle digitaalse kasutamine lõpetada Politsei - ja Piirivalveameti poolt, et see reageering on kohene, et, et kui me ettevõtted tegelikult noh, ei ole võimalik sellises demokraatlikus riigis ettevõtted päevapealt sulgeda, siis selle digitaalse kasutamine võimalik päevapealt lõpetada. Ja noh, kolmandaks võib -olla noh, oluline on välja tuua see, et, et noh, jätkuvalt digitaalne identiteet e -residendil on ju tähtajaline, see kehtib viis aastat ja põhimõtteliselt iga viie aasta tagant on siis selline valideerimise periood riigi poolt, et kus siis, kus siis riik vaatab üle, et, et kuidas seda kasutanud oled ja, ja kas siis on sulle veel põhjust seda pikendada. Või on seal mingisugused asjaolud, mis siis tegelikult tähendavad seda, et, et seda, seda kaarti sulle enam pikeldada, et, et ühesõnaga riski peab vaatama proportsionaalis, proportsionaalselt ja, ja noh, mina julgen väita täna seda, et, et see kasu, mida, mida Eesti on saanud e -residentsuse programmi näol, seda, seda, seda rahvusvahelist mainet, seda, seda maksutulu on oluliselt ikkagi kaalumas üle neid võib -olla üksikuid musti lambaid, mis, mis siin, mis siin aeg -ajalt ette tulevad.
Teie silme ees on üks paberileht ja üks, üks arvuti. Kas teil juhtumisi on statistikat ette vurada selle kohta, kui palju on e -residentsust lõpetatud?
Ma saan öelda kogu selle riski juhtimise või, või riskijutu jätkuks seda, et, et kuidas see, see, see nii -öelda tõhustatud riski juhtimise protsess on, on siis täheldanud esmaste taotlemiste ja keelduvate otsuste statistikas. Et kui siin nüüd tuua võrdluseks näiteks kaks tuhat kaheksateist aastal kõikidest taotlejatest said keelduva otsuse politsei - ja piirivaldkondade poolt kaks protsenti, et noh põhimõtteliselt kõik, kes tahtsid, said uksest sisse, siis kaks tuhat kakskümmend kaks ehk siis eelmisel aastal oli juba nii -öelda taotlemiste läbivaatamistel keelduvate otsuste protsent kaheksa protsenti. Ja nüüd selle aasta, selle aasta nüüd jooksev seis täna hommikul täpsustasin üle, on peaaegu kümme protsenti. Ehk et nii -öelda need numbrid tegelikult räägivad iseenda, iseenda eest, et, et programm on läinud turvalisemaks. Programm oluliselt suuremal määral menetlusprotsessis on oluliselt rohkem infot, mille pealt siis teha otsuseid, kes sobib e -residentsuseks, kes mitte. Ehk siis tegelikult noh, selge on ka see, et, et nii -öelda meie mõte või, või suund on see, et e -residentsus peaks saama kvaliteedimärk, et, et selleks, et, et, et see, et, et e -residentsust saada, noh, peab vaeva nägema ka ja, ja, ja, ja noh, meil on üks hea näide siin ka tegelikult praktikast, et, et meil on üks väga tore Taanist pärit e -resident, kes, kes tegeleb ärikonsultatsioonide valdkonnas ja, ja tema nii -öelda ütleb enda riskide maandamiseks selliselt, et. Et kui ma, kui tema osutab teenust nii -öelda välistele partneritele, siis, siis tema ootab, et ka nemad asuksid Eesti e -residendiks, ehk siis temale annab kindluse see, et Eesti riik on selle kodaniku, selle isiku valideerinud, et tal on selline teatud kvaliteedimärgis ja, ja temal on oluliselt turvaliselt temaga tehinguid teha, et, et see on nagu tegelikult märk selle eest, et tegelikult kogukond ise on juba võtnud selle, selle Eesti e -residentsuse selliseks kvaliteedimärgiks ja, ja turvalisuse tagajaks juba, juba, juba omalt poolt.
Tulles tagasi korra selle varasema jutu poole, kus me rääkisime nüüd aastaid tagasi ajast, kus peaminister jagas välja neid e -residentsuse digiideesid. Küll on seda omal ajal saanud paavst, on Angela Merkel saanud ja nii edasi. Mina ka kunagi aastaid tagasi tundsin see suvi, et mis nad siis teevad selle kaardiga. Juhtumisi on ju näha, kas sertifikaadid on kehtivad või mitte. Ehk siis tal võib see füüsiliselt kaart olla, aga kui sertifikaadid pole kehtivad, see tähendab, et ta ei saa reaalsuses mitte midagi sellega teha. Jah, tuligi välja nii, et nad ei ole midagi teinud sellega. Aga kas teil on muidu olemas sellist üldist statistikat selle pikendamise osas, et kui see viis aastat saab täis, kui paljud avaldavad soovi pikendamiseks ja kui paljud siis seda saavad ja kui paljud mingil põhjusel ei saa seda?
Jaa, meil on statistika selle kohta ja me teame täna, et see number on umbes kolmkümmend protsenti, kolmkümmend protsenti olemasolevatest lähevad uuendamise protsessi. Me ei ole võib -olla nii sihitult tegelenud selle, selle konkreetse, ma nüüd tahaksin inglise keeles öelda, see retention, eks ju, et, Et, et selle tulemusindikaatori tagaajamisega, aga, aga mul on see väike ambitsioon sinna ka sisse vaadata ja, ja see on ka meie tootearenduses selle nii -öelda selle teekonna peal, et korduv taotlemine teha inimeste jaoks natukene lihtsamaks, eriti nende jaoks, kellel on päriselt siin loodud ettevõtted ja nad maksavad makse. Täna nad lähevad ühetaoliselt uuesti sellesse protsessi sisse. Ükskõik, kas sul on ettevõtte loodud ja, ja maksad makse või, või mitte. Nii et ja see, see number võiks olla suurem tegelikult.
Nüüd tuleb üks veidi pikema sissejuhatusega küsimus, nii et head saatekülalised ja saatekuulajad, püsige minuga. Tänavu märtsis leidis aset üks juhtum või tähendab, tehti avalikuks üks artikkel, üks uurimus Venemaa opositsioonilise uuriva väljaanne Dossier Centeri poolt, kus nad kirjutasid, et Vene palgasõdurite grupeeringu Wagneri juhi Jevgeni mõjutustöö siis IT telgitagustest ja seal seostati kogu selle asjaga ühte Eesti ettevõtet. Mullegi pakkus see huvi ja kaevusin sisse ja tuli välja, et selle ettevõtte juhiks oli Valgevene kodanik, kellel oli väljastatud e -residentsus ja seeläbi ta seda äri läbi Eesti ajas. Jah, temalt politsei võttis selle e -residentsuse ära kibekiirelt, aga kuidas selline asi üldse juhtuda sai ja nagu kelle kapsaaeda see kivi on? Politsei, Kapo?
Et jah, et saamata siin konkreetsete kaasuste asjaolusid nüüd siin detailselt lahata, siis, siis jah, et, et nii nagu ma ka eelmist ütlesin, siis selliste, loomulikult selliste, selliste juhtumite ilmsiks tulet on ühelt poolt meie jaoks kindlasti selline negatiivne tagasilöök. Noh, teisest küljest on väga hea näha, et meie õiguskaitseorganid töötavad, et, et nendest asjadest räägitakse, need asjad tulevad välja ja, ja see näitab ka seda, et tegelikult ka rahvusvahelisel tasandil noh, nii -öelda koostöö toimib, et, et jah, et noh, et mis siis, mis siin ka oluline võib -olla ka konkreetse võib -olla nii -öelda mitte, mitte sellesse konkreetsesse kaasusesse kinni minna, siis, siis noh, et ega e -residentsus ise ei ole ühtegi sellist nii -öelda uut, uut riski tekitanud. Et see, et, et selliste, ma ei tea, rahapesupettuseid või, või terrorismi rahastamist või, või, või rahvusvahelisi finantskuritegusid toime pannakse, noh, on olnud enne e -residentsust ja tuleb tõenäoliselt ka pärast peale e -residentsust, et noh, loomulikult, et, et e -residentsus võib teatud juhtudel teha seda, seda sellist tegevuste toimepanemist lihtsamaks. Aga, aga noh, nüüd kui siin ka neid erinevaid nii -öelda kaasusi hinnates teha, tehtes neid nii -öelda analüüse, et mis seal siis nagu see põhjus oli, siis, siis sageli tegelikult see noh, see e -residentsus ei ole selline vältimatu eeldus, et tõenäoliselt nende tegevuste, nende ebaausate tegevuste noh, toimepanemiseks leitakse ka muid vahendusi, vahendusi, noh, et kui me kaotaksime e -residentsuse ära, siis, siis ega, ega, ega neid tegevusi siis nagu tegemata ei jäetaks, et, et aga noh, loomulikult, et noh, meie vaates me saame ka ar Et noh, et, et mis on, mis on kaalul, et, et me ei räägi ainult sellisest programmi mainest, vaid me räägime ka noh, Eesti riigi terviku mainest, et et selles mõttes me suhtume nendesse juhtumites väga tõsiselt ja, ja, ja need on ka alati sellised äratuskellad, et, et noh, kuidas me saaksime veel paremaks muuta oma taustakontrollisüsteemi, kuidas siis selliseid juhtumeid tulevikus vältida.
Kuidas tänasel päeval on, kas venelased, valgevenelased saavad endale e -residentsust taotleda, jah, nad saavad, aga kas nad saavad ka e -residendiks?
öeldakse neile kõigile ei?
Me ütleme kõikidele Vene ja Valgevene riigi kodanikele ei, seda eelmise aasta märtsi algusest alates, et see oli üks esimesi Eesti riigi selliseid samme siis reaktsioone sõjale Ukrainas.
Aga samas nagu just eelviidatud kaasus selle Jevgeni Prigožini väidetava siis IT telgitaguste mõjutustööga, te need, kes olid juba saanud Valgevene ja Venemaa kodanikud, neilt ära ei võetud seda e -residentsust kohe?
Kas praeguseks on võetud või on need valgevenelased ja venelased, kes on olnud varasemalt e -residendid, nad on endiselt e -residendid?
Jah, et nii nagu Liina mainis, et, et sõja puhkedes eelmise aasta, aasta alguses siis märtsi esimesel nädalal oli esimene reaktsioon oluline selline riiklik reaktsioon see, et, et lõpetati koheselt siis uute e -residentsuste väljastamine Valge ja, ja, ja Vene koda, Valgevene ja Vene kodanikele. Et noh, see, milliseid selliseid sanktsioonide pakett laiemalt võiks Vene kodanikele laiendada, muuhulgas ka see, et kas nende äritegevus siis ka Euroopa Liidus piirata natuke laiem, et, et noh, me peame vaatama seda konteksti laiemalt, et, et kui me otsustame, et me näiteks Eestis enam ei luba äritegevust alustada, noh, samas kui teised Euroopa Liidu riigid siia kaasa ei tule, siis tegelikult sellel nagu noh, ei ole väga, väga mõtet. Et, et ma tean, et, et nende sanktsioonide paketi valguses on seda mõtet laiemalt arutletud, et, et ka nii -öelda ettevõtluste tegevuspiiramine Vene riigi kodanikele tervikuna, noh, me jälgime huviga neid, neid, neid, neid arenguid, lihtsalt täna jah, et e -residentsuse nii -öelda äravõtmine olemasolevatelt Vene valge riigi kodanikelt selleks õiguslikuks puudub, et, et me kindlasti nii -öelda ootame ka otsustajatelt ja, ja, ja võib -olla sellist noh, poliitilist ka, ka suunda, et, et kuhu poole see liigub. Et, et täna on, täna on jah see otsus võetud julgeolekukaalistuse selline, et, et uute e -residentsuste taotluste vastuvõtmine on siis piiratud.
Kuna ei osanud, kujutad ette, et selline teema tuleb meil üldse saates teemaks, siis ei osanud teid ka ette hoiatada, et, et sooviks teada saada ka statistikat, kui paljudel valgevenelastel ja venelastel siis e -residentsus on väljastatud praegu ja on kehtiv, kas te oskate mulle nii -öelda puusalt tulistada või jääb see meil teiseks korraks?
Liina juba otsib siin, ma võin, ma võin öelda seda tead, mis mul sul praegu nii -öelda varasemast on, et, et Vene, Vene kodanike kehtivate digiteekaarte hulk oli kuskil viie tuhande, alla viie tuhande osakaalus, et, et Valgevenes siis alla tuhande, eks, et kuskil.
Ja, ja praegu on kehtivaid Vene riigi neid e -residentsuse aktiivseid on kuskil nelja tuhande kandis, et nad orgaaniliselt ka, eks ju, et ei uuenda ja me seda, ühesõnaga seal on väga suur kaalutlusotsus, eks ju, jah.
Aga et oleks selgus majas. Uued, tähendab nii -öelda, kui sa oled praegu Valgevene või Venemaa kodanik ja sa tuled nii -öelda puhtalt lehelt, tahad e -residendiks saada, öeldakse automaatselt ei. Kui sulle on juba väljastatud, su see viis aastat hakkab läbi saama, kas neil on võimalik seda ikkagi pikendada?
Neil on võimalik taotlus esitada. Neid asjaolusid siis hindab täna Politsei - ja Piirivalveamet iga kaasuse põhimõtteliselt eraldi, et, et milline on selle isiku ikkagi taust, milline on siis võimalus, on, on püütakse siis aru saada ka seda, et, et milline on see inimese meelsus, noh, loomulikult seda on väga keeruline selgitada, aga. Aga täna ka ütleme Vene riigi kodanike kordutaotlemiste nii -öelda keeldumiste osakaal on märgatavalt kasvanud, ehk siis need läbivad oluliselt tihedama sõela ja, ja, ja seetõttu ka need orgaaniliselt tegelikult nende Vene riigi kodanike e -residentsuse hulk, hulk väheneb orgaaniliselt.
Aga räägime siis positiivsetest asjadest. Kümme miljonit e -residenti. Kas see on endiselt kuskil kontori tahvli peal kirjas ja on eesmärgiks või see oli kunagi eesmärgiks, aga nüüd on nii -öelda kaine mõistusega vaadatud otsa, et no seda me ei saavuta, aga aga saavutame järgmise kahekümne aastaga sada miljonit näiteks.
No nüüd sa võtsid mul sõnad suust, ma tahtsin öelda, et meil on uus eesmärk, et sada miljonit ongi aastaks kaks tuhat kakskümmend viis, aga mitte enam siis e -residendi, e -residentide arv, vaid majanduslik mõju riigi tulu. Nii et no üldiselt minult selle kolme kuu jooksul, kui ma olen seda programmi juhtinud, on küsitud mitmel korral seda, et, et kas, mis sellest kümnest miljonist sai ja, ja, ja mis me sellest arvame? Ma arvan, et see on suurepärane, ambitsioonikas selline unistus ja, ja innovatsiooni ei saa teha ilma unistamata ja ilma, ilma nagu suurelt mõtlemata. Ja ma arvan, et kui oleksid sellel hetkel asutajad öelnud, et aastaks kaks tuhat kakskümmend viis sada tuhat e -residenti, siis, siis võib -olla, võib -olla ka meedia poleks nii rõõmsasti seda üles korjanud. Nii et ma arvan, et seal suurel tunnistamisel on absoluutselt koht innovatsiooni nii -öelda nagu innovatsiooni põhjusena. Aga jah, nagu ma ütlesin, sada tuhat, vabandust, sada miljonit eurot riigi tulu aasta, aastaks kaks tuhat kakskümmend viis.
Mis te hakkate selle nimel tegema või mida te teete selle nimel, et see saavutada, kas on mingeid uusi arenguid?
Ja, meil on siis eelmisel aastal ka vist märtsis -aprillis vastu võetud uus kasvustrateegia ja see on siis ka aastaks kuni aasta kaks tuhat kakskümmend viis lõpuni. Ja seal on ära defineeritud kolm peamist valdkonda, et on müügitegevuse täpsustamine, nii nagu ma juba ütlesin, siis toote arendamine ja teenuspaketi laiendamine. Nii et need on sellised kolm suurt sammast ja Oscari teemad, risk, riskid on, on neljandana siis sinna kõrvale toodud. Ja me täna näeme siis seda, et selle üheksa aasta jooksul kogu see programm ikkagi oma täit potentsiaali pole saanud, see ei ole avaldunud, seetõttu, et meie toote kasutajakogemus ei ole selline, nagu ta peaks olema. Nii et kõik meie, sisuliselt kõik meie tegevused täna on suunatud selle, selles, sellesse, et, et seda kasutajateekonda paremaks teha. Lühemaks, mugavamaks, kiiremaks ja, ja siin on meil on andmed taga, eks ju, et, et mida kiiremini e -resident saab kätte oma e -residentsuse kaardi, seda suurema tõenäosusega ta loob ettevõtte. Nii et see konversioon on meie jaoks oluline mõõdik ja, ja sinnapoole me püüdleme. Ja kui nüüd natukene loosungite keeles rääkida, siis, siis ma, siis ma ütleksin nii, et, et mul endal on ambitsioon mitte enne teatepulka üle anda, kui me saame kaardist lahti. Et kui saaks sellest plastikust lahti ja, ja, ja selleks on meil siis paar sellist väga -väga kihvti, mille autor ma ise ei ole, eks ju, et, et ma, ma tulin, tulin siis seda nii -öelda vastu võetud tiimi poolt vastu võetud kasvustrateegiat ellu viima. Aga, aga ma leian, et need on, need on noh, suurepärased algatused ja, ja, ja kindlasti, kindlasti ma suudan neid nii -öelda enda omaks teha. Et siis kaardist vabaks ja kaugtuvastus. Et need on, need on sellised kaks põhilist ja, ja Oskar tegelikult saab rääkida veel ühest initsiatiivist, mille osas me teeme praegu õiguslik analüüs käib alles. Aga et kuidas oleks võimalik, et, et seni, kuni meil ei ole kaardivabadust ja kuni meil ei ole kaugtuvastust veel, et kuni e -resident ootab oma kaardi saabumist, mis vahel võib võtta kaks kuud aega. Et ta saaks juba muid, kas mobiilseid või, või, või teiste riikide poolt välja töötatud identifitseerimislahendusi kasutades varem osaühingu luua.
Just, et see, see valu, ühelt poolt see sinine kaart, e -residendi ID -kaart, et see on üks, ühest küljest meie au ja uhkus, teisest küljest tehnoloogilises võtmes on ta selgelt ajale jalgu jäänud lahendus, et, et me täna Eesti, Eesti inimestena noh, selgelt saame ju ise aru, et, et kui palju me täna ise kasutame plastik ID -kaarti. Noh, et me kogu, kogu tegevus on tegelikult suunatud või, või kolinud mobiil, mobiilirakendustesse, mobiilsesse kanalitesse, et, et samas e -residendit me ikkagi ootame seda, et ta kasutaks oma plastikkaarti. Et noh, see valu on seal see, et, et noh, täna kogu selle kaardi trükkimisele, logistikale ja väljastamisele kulub keskeltläbi kaks kuud. Et see kahe kuu jooksul tegelikult e -resident juba hakkab mõtlema alternatiivsed lahendused peale, et ta otsib tema see, see, see soov Eestis ettevõtet luua kipub raugema. Ehk siis noh, mõte ongi see, et, et, et, et me saaksime võib -olla suveniirina anda talle midagi muud, et me ei pea seda kaartidele andma, et, et niikaua kui, kui senimaani, kui, kui see taustakontroll on tal tehtud, otsus on positiivne, siis ta võiks tegelikult kohe juba hakata Eestis ettevõtet looma ja siin toimetama, et, et see on see ambitsioon, suund, kuhu me saame liikuda. Et, et nii -öelda saada sellest siis nagu kaardist vabaks ja, ja see teine suund, et see nii -öelda kaugtuvastuse lahendus tähendab ka seda, et, et noh, täna kui e -resident teeb taotlusprotsessis, esitab avalduse, siis peab ta tegema endast enda passipildist, passist pildi. Ja, ja noh, mis, mis selles mõttes selline küllaltki, küllaltki keerukas protsess, et, et mida me tahame saavutada, siis see, et, et selle taotluse käigus juba on võimalik siis anda kaugtuvastuse teel oma näokujutis, sõrmejälje, nii -öelda anda ära sõlme järgi ja, ja, ja automaatselt siis ka, ka need liiguvad läbi selle taotluse siis, siis menetlejale töölaua peal, et. Et, et mis oluliselt kiirendaks siis, siis seda protsessi ja, ja kordutaotlemiste puhul noh, on, on siis ambitsioon see, et, et, et seda nii -öelda kordutaotlemise käigus kaardile järele minemise puhul siis piisaks sellest, kui läbi kaugtuvastuse siis tuvastatakse, et isik on see, kes ta väidab olevat ja ta ei pea siis uuesti sõitma siis kuhugi saatkonda oma, oma, oma uuele kaardile järgi, kui ta juba korra on käinud ennast juba näitamas Eesti riigi, riigiametnikele, et, et need on niisugused kaks tehnoloogilises vaates olulist suunda, kuhu me tahame, tahame liikuda
Ei leia niimoodi kiirugi üles, aga ühes saates kriitilise intsidendi podcast 'i saates, kus käis külas PPA esindaja, seal oli ääriveeri juttu just sellest, millest te rääkisite, et hakkab e -residentidele tulema selline sõrmejälje teemaga äpp ja niimoodi. Kas kõik see ilus kena loosungitega sissejuhatus, mis te siin tegite, kas te täna soovite jääda sellele tasemele või saate te lähemalt rääkida, millal see äpp lahendus valmis saab, millal nad seda kasutama saavad hakata?
No see, sellega on hetkel nii, et on praegu käimas esimene faas, esimene etapp. PPA koostöös SMITiga, kuna hangitakse tehnoloogiat, on läbi viinud turu -uuringu teenusepakkujate kontekstis, hetkel valmistatakse ette hanke dokumente, tehnilist kirjeldust, riskianalüüse. Nii et meile, meile, me oleme ise siis selle töögrupi üks liige, aga ei juhi seda. Nii et september, oktoober on siis praegu selline ettevalmistusperiood ja, ja loodetavasti siis saavad need hankedokumendid varsti sellisesse seisu, et saab minna hankesse ja, ja hankeliik on võistlev dialoog.
Mille kohta saab muide digiproo siis lehelt lugeda väga palju huvitavaid artikleid, kuidas PPA -l varasemalt ei ole sellega hästi läinud, aga see on juba teine teema, see pole meie tänase saate teema. Kas e -residentsuse osas on lähitulevikus veel midagi uut huvitavat tulemas või kõik oluline sai hetkel mainitud?
Vist, no me, me väga ootame ikkagi seda õiguslikku analüüsi, selle osaühing enne ID kättesaamist. Me oleme selle hellitavalt nimetanud OÜ Before EID. Nii et seda projekti hetkel Oskar veab ja, ja meil on seal suured lootused, et, et kuna see kaugtuvastuse projekt on pikem, et esimene, esimene etapp ja, ja piloot peaks saama valmis alles kaks tuhat kakskümmend viis lõpp, siis, siis meie, ütleme, meie enda tiimi selline suurem fookus läheb praegu sellele, sellele teisele projektile.
Suurepärane, kas e -residentsus on selline nagu ta võiks olla ja nagu ja kas ta saab ka selliseks, nagu meile siin tänases saates on räägitud, näitab meile aeg, aeg on alati kõige parem asi. Kahjuks on meie aeg tänases saates saanud otsa. Nii et ütlen suured tänusõnad saatekülalistele, e -residentsuse juhile Liina Vahtrasele ja e -residentsuse riski ja õigusjuhile Oskar Õunale. Suured tänud, et tulite. Edu, jaksu teile tegemistes ja enne kui ma lausun viimased sõnad, siis teen ka väiksed kommertsteadaanded meie headele kuulajatele. Juhtumise Geenius teeb ka teisi podcaste, nii et soovitan ka neid kuulata, näiteks mulle endale isiklikult meeldib väga selline podcast nimega Autotund, kus räägitakse mitte ainult autodest, vaid ka liiklusest, liikuvusest, nii et kui teile meeldib ka jalgrattaga sõita, nagu mulle meeldib, siis see on saade ka teile. Suured tänud kuulamast, mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]