Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad. Tänane saade tuleb hästi päevakeelne, nii et kui teil hakkas parasjagu saade podcast 'i äppis mängima ja te mõtlesite, et vot täna vist ikka ei taha seda saadet kuulata, siis kuulake ikka, see on tõesti päevakeelne ja puudutab meie kõigi elusid. Te ei pea olema IT -teadlikud, teid ei pea huvitama Eesti e -riik, teid peab lihtsalt huvitama Eestis elamine. Kuna teemaks on meil selline asi nagu suureelane õppus CREVEX ja selle kulminatsioon toimub kahekümne kaheksandal ja kahekümne üheksandal septembril, ehk siis kui me arvestame seda päeva, millal saade eetrisse läheb, siis üks päev nii -öelda tagasi ja just täna ka veel toimub. Ja miks siis me ka sellest antud saates räägime, on see, et seal on kasutusel väga huvitavaid, põnevaid lahendusi, mida varem Eestis ei ole kasutatud. Õppusest ja kõigest sellega seonduvast on saates rääkimas siseministeeriumi, pääste ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Kadi Luht, Kallas. Tere.
Ning Levira tehnoloogia ja IT direktor Kristo Kaasan, tere.
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Nii, aga enne kui me asume tehnilisemate teemade juurde, siis räägime lahti, mis asi see CREVEX on?
CREVEX on üks selline vabariigi valitsuse poolt eest veetud suurõppus, mis enamasti toimub, ütleme nelja -viie, nelja aasta tagant, aga praegu on eelmisest eriti suuresti juba rohkemgi aega mööda läinud. Ja sellekordsed sellised sõlmteemad või võtmeteemad on ohuteavitus, kus me oleme täiesti uute lahenduste juures. Ja teine, mida me läbi teeme, on ikkagi väga tõsiselt massiline või siis ulatuslik evakuatsioon, et selle jaoks ka on kaasatud tuhat vabatahtlikut või ka rohkem, et täpne algus selgub siis, kui me oleme päriselt juba kohapeal, keda reaalselt liigutatakse õppuse aega ühest kohast teise. Ja muidugi kõik asutused, kes sellega kaasatud on, et nendel on seal päris palju osa õppuseid ka.
Kas see õppus on selline, et nüüd enne, kuna nii -öelda nädal enne läheb see saade eetrisse, kui see toimub, kas te saate kõigest üldse rääkida, mis toimub või te tahate nagu midagi hoida ka saladuses?
No oleneb, kui palju nüüd, kui detailidesse me läheme, aga me mängime läbi ikkagi väga selgelt ühte suurt sündmust, mis on Muuga sadama territooriumil ja see võib ka lõppeda siis väga suure plahvatusega, mis on küll reaalses elus võttes ikkagi selline väga mitmete asjaolude kokkulangevuse ja toominoefekti võimalus ehk et väga väikese tõenäosusega. Aga ka elanikele ohutuspäevana on nüüd kahekümne neljandal septembril ka selline lauluväljakul suur üritus, kus on sellest ka rohkem juttu. Et me proovime läbi päriselt midagi sellist, mida me peame vähetõenäoliseks, aga me tahame olla valmis ka kõige keerulisemateks sündmusteks ja selle läbi mängida.
Kas see stsenaarium näeb ette, et see suur plahvatus toimub või te jätategi selle nii -öelda õhku, et võib -olla toimub, toimub, võib -olla mitte?
Ma julgen arvata, et ma võin öelda, et jah, see peaks toimuma stsenaariumi järgi, aga me selles osas enam ei kaasa avalikkust ja mängime selle läbi täielikult virtuaalses ruumis, et kõik, mis sellele eelnevalt on ikkagi päriselt evakuatsioon ja ohuteavitused, need, mida me ka reaalselt kasutame, on enne plahvatust.
Nii palju kui seda CREVEX -i nime guugeldada, siis leiab, et tegelikult see õppus on ju kevadest saadik, on toimunud, et mingid erinevad sündmused on lauaõppused, erinevad asutused on seotud. See lauaõppus siis tähendab seda, et nagu ongi kabinetilauas kohtutakse, siis mängitakse läbi, et mis siis nüüd oleks, kui juhtuks nii ja naa?
Jah, need lauaõppused erinevas vormis on olnud suuresti ettevalmistuseks selleks põhiõppuseks, sest olla valmis ja ka läbi mõelnud, et kuidas päriselt sellistes olukordades me reageeriksime või mida me teeksime, sest me ei ole ikkagi nii eriliseks sündmuseks oma igapäevases elus läbi mõelnud kõiki tegevusi ja meil ei ole mõtet teha ka õppust sellisena, et me üldse ei ole sellise võimaluse peale mõelnud. Et erinevad asutused mängivad tõesti läbi oma osasid ja samas me kõike seda päriselt ühe õppuse raames me ei suudaks seda hinnata, kui me teeks selle kõik ühe korraga läbi, et et selles mõttes. Nii
palju kui ma vaatasin, siis ma ei leidnud, et seal oleks välja toodud, et selle õppuse siis on skoopi oleks võetud ka selliseid küberintsidente, kas see oli meelega, et polegi ei mahu sinna õppusesse, et seal juba on nii palju asju või kuidas sellega on?
Ma päris kindla peale kommenteerida ei oska, aga ma ei tea, ma tean, on ikkagi kindlasti tugev meedia vastumäng, et küberturbe poolest ma jään selles mõttes vastuse võlgu.
No vähemalt saame me kõik ikkagi rahulikult öösiti magada, sellepärast et nii nagu me oleme siin saates järgmiselt rääkinud, on küll teisi asutusi, kes teavad tihti ja väga tihti tegelikult selliseid erinevaid küberõppusid ka, et mis siis, kui Eesti tahab, suurulatuslik rünnak, et. Kuidas sellega hakkama saadakse? Üks asi, mille kohta ma tahtsin veel detailsemalt küsida, oli üheksateistkümnendast kuni kahekümne esimese septembrini toimunud kolme tähe, täheline lühend oli häkk. Mis, mis asi see oli? CREVEX -i raames?
Ma jah ei oska praegu öelda, kus kohas see täpselt välja paistis, et kus sellest küsimusest on teema, aga ma eeldan, et te praegu mõtlete häirekeskuse osaõppust, mis on praegu toimumas ja selle raames erinevad häirekeskuse keskused siis nii -öelda lülitavad ennast välja, et teised keskused kataksid.
Aga lähme siis natukene detailsemaks. Ma saan aru, et nüüd selle õppuse raames on kasutusel lahendusi, ohuteavituse lahendusi, mida varasemalt kas ei ole Eestis üldse kasutatud või siis nüüd on hakatud jah, sel aastal küll kasutama, aga õppuse raames pannakse kõik need korraga tööle. Mis siis täpsemalt toimuma hakkab?
Selle aasta algusest on meil ka õiguslikult siis kasutusel üks ohuteavituse kanal, mida me oleme ka kuuel korral tänaseks päriselt kasutanud, see on ohualapõhine lühisõnum. Aga samal ajal on meil väljaehitamisel ka sireenide võrgustik, et sireeni meil ühes kohas on juba olemas, Viljandis on ta püsti, aga teistesse piirkondadesse on selle aasta või ka siis järgmise aasta alguseks planeeritud ikkagi vähemalt kakskümmend kaks asulat sireenivõrgustikuga katta. Ja mida me nüüd siis täiesti uutena juurde proovime kasutada, võtame kõigepealt testimisena, on ETV -l ja võib -olla ka ETV plussi puhul siis, et me saaksime hästi kiiresti teavitusriba ja FM raadios Vikerraadio kanalil RDS ohuteavituse. Et need on need, millega me nii -öelda tänapäeva, täna olemasolevate süsteemide puhul siis testime, vaatame, kuidas õnnestub ja kas siis selle järgselt ka saaks need meie põhisüsteemi liita. Ja siis kaks meie jaoks täiesti uut asja, mille puhul Kristo kindlasti räägib pikemalt, et, et T pluss digiraadio, mis meil küll on väga paljudes kodudes juba olemas ja ka autodes, aga millest me ei ole ju päriselt väga rääkinud. Aga mujal maailmas väga -väga aktiivselt kasutusel ohuteavituse keskkonnana ka. Ja siis see kõige uuem ja võib -olla kõige ootust tekitavam pikemas perspektiivis on 5G broadcast.
Aga ma nüüd annaksin Kristole sõna, aga ma juhatan nii -öelda sissejuhatava küsimuse. Panen sellisesse vormi, et see ee -alarv, millest oli juttu, see SMS ohuteavituse teema, sellega ma puutun väga tihti kokku, kus, kuna juhuslikult ma elan Kuressaares ja juhuslikult meil on pidevalt vesi reostunud, pidevalt tuleb sõnumeid, palun ära joo kraani vett ja siis ma pean leidma kuskilt selle teise lahenduse. Aga üks asi, mis mind ei puuduta, kuna ma elan Kuressaares, on see T pluss, kuna see lihtsalt see levi, ei levi veel sinna, miks see nii on?
Sellepärast, et tegemist on täna veel testperioodiga. Digiraadio testimine sai alguse siis eelmise aasta juba lõpus. Ja täna on Levira poole pealt kaetud ta kolmest suurest mastist, kõrgest mastist. Tallinna Teletornis, Lääne -Virumaal siis Pehkas ja samuti siis Koeru mastis, mis katab sellise, noh, kolmandiku Eesti territooriumist siis ära. Aga kohe -kohe nüüd siin oktoobri alguses on lisandumas meile Valgejärve masti üks saatja juurde, et testida just Lõuna -Eestis kuppelmaastikul signaali levikut ja, ja siis me peaksime saama kaetud kogu siis Tallinn -Tartu -Luhamaa maantee niimoodi, et autoga sõites tegelikult siis digiraadio kuulamine on täiesti võimalik.
Ja juhtumisi oligi nüüd kõik saatekuulajad saavad teada, et täna, kui meie seda saadet salvestame, on kahekümnes september eile, kui mina linna sõitsin, olin küll vaadanud niimoodi, et te olite nii -öelda välja reklaaminud, kell üheksateist kolmkümmend toimub A plussi testimine, siis vaatasin välja, et ega ma ei jõua tegelikult selleks ajaks levialasse. Aga mulle üllatuslikult tuli minu autoraadiosse kuskil üheksateist, viiskümmend kaks, kui ma väga detailselt täpne olen. See teavitus ikkagi ära, kas siis läks midagi metsa, et see teavitus õigel ajal ei tulnud?
Metsa. Metsa, ütleme, läks midagi metsa, aga testimise eesmärk ongi see, et aru saada, kuidas süsteemid omavahel kokku töötavad. Ja, ja tegime tegelikult järjest seal kolm erinevat katsetust ja tõesti see viimane oli siis seal üheksateist -viiekümne kanti, et kus kohas siis tuli ka juba funktsionaalsuse poolest mängu siis see, et, et lülitati sinu raadio siis sinna Vikerraadio programmi peale siis ümber. Eelnevalt lihtsalt jäi puudu seesama see programmi lülitus ja, aga see ohuteavitustekst Vikerraadio programmil oli siis kõikide katsetega olemas. Jah, Klassikaraadio siis oli see programm, millele siis lülitati, et täna Rahvusringhäälingu poolt on ta, on, osaleb siis tema siis testis seal Klassikaraadioga. Aga selleks, et nüüd olla CREVEX 'iks täiesti valmis, on meil plaan siin nüüd lähipäevadel korra veel läbi testida kogu ahel, et tõepoolest siis oleks see valmisolek olemas. Aga et kui võib -olla tehniliselt või üldse sellest digiraadio olemusest nagu veel rääkida, et siis digiraadio pakub täna kuulajatele lisaks siis kvaliteetsele helile ja tegelikult siis nendel suhteliselt palju lisavõimalusi, et üks ongi siis näiteks siis ohuteavituse funktsionaalsus, kus kohas on võimalik siis saatjate ja mastide kaupa saata häirekeskuse poole pealt juba otse siis raadiotesse mingisugust lisainformatsiooni. Et igapäevaselt, et te olete ka sõitnud autoga, näete, et seal on juba olemas kanali või programmi logod on olemas, sinna on vaja, võimalik on kuvada näiteks laulusõnu või ka selliseid liikuvaid pilte. Et, et Duo Raadio näiteks on üks, kes siis väga aktiivselt otsib neid just erinevalt lisaväärtust sellele ja, ja testivad ka oma programmidele, et, et kuidas see kõik nagu välja paistab.
Aga kelle tagada on sel, selle TAP plussi kasutamise just see küberturvalisus, et keegi pahalane ei pääseks sinna ligi ja ei saaks seal ise mingit väljamõeldud ohuteavitussõnumit edastada. Kas see on Levira pärusmaa?
Kogu see ahel nüüd on koostöös siis Riksiga, riigi, Eesti siis kommunikatsiooni, riigi.
Riigi infosüsteemi kõigil läheb meil sassi,
Sihtasutus. Et ühesõnaga Riks on siis see asutus, kes, kelle poolt see ohusead, teavitussignaal meieni jõuab ja see ahel on siis selles mõttes mitte üle avaliku interneti, vaid privaatliinina ja, ja sinna vahele keegi ei tule. Et üldjoontes kogu siis selle ohuteavituse küberturvalisuse eest siis on riigil omad institutsioonid, kes, kes vastutavad ja, ja selle silma peal hoiavad.
Nii et kuigi nii -öelda võhikule võib jääda mulje, et neid raadiojaamu on meil siin sadu ja tuhandeid tegelikult vist küll natukene vähem, et siis see ei ole ikkagi niimoodi, et te peaks nende raadiojaamadega ühendust võtma ja kuidagi neile andma selle info edasi, et nüüd palun tehke, vaid ikkagi teised kanalid on selle jaoks.
Aga see TAP pluss jah, nagu ma ütlesin, panin puid alla teile, et õigel ajal, õigeks ajaks ei jõudnud, aga tead, peab tunnistama, et see oli küll, võttis mind nii -öelda tähelepanu kohe, ma, ma olin just sattunud Pärnu maanteele, kus on saja kümne ala ja ma mõtlesin, et ohoh, ma saan nüüd Tallinna ja kõike seda ja siis tuli selline mingine heli. Aga kuigi ma sain aru, et see heli ei olnud tegelikult vist see, mis siin õppuse raames oli pandud, see oli lihtsalt, et Klassikaraadios oli parasjagu mingi selline laul mängis, mis, mis äratas nagu kuulaja huvi ja noh, mina, minu loogika ütles seda, aga samas ma tahtsin oma küsimusega jõuda sinna, et vaadates suuri Hollywoodi filme, seal on, on nagu tuleb mingine heli ka, et kas selle põhiõppuse raames lisaks sellele sõnumile tuleb ka mingi heli?
Digiraadio poole pealt ei tule, ehk et seal siis jah, Klassikaraadiol, nüüd ma täpselt seda stsenaariumi teile ei tea, et kas uudistetoimetus sel hetkel paneb, paneb mingi lisainfo veel juurde või mitte sinna. Aga lihtsalt jah, tuleb ekraanile siis teavitus ja lülitatakse, vahet pole, kas te kuulate näiteks Äripäeva või, või kuulate seal Duo raadioid või, või, või teisi raadioid, et siis lülitatakse kõik digiraadiod sinna klassikaprogrammi peale ja, ja sealt siis info edastatakse.
Aga üldises mõttes tegelikult okei jah, natukene hiljaks ette, aga kõik need tähed, nagu ma nägin, siis te vaatasite ära, kas kõik täpitähed tulevad ilusti läbi, tulid läbi, see tähendab, et edaspidi te arvestate sellega, et saab ilusti täpitähtedega sõnumit edastada.
Ja testisime ära sõnumi pikkuse, milleks on siis sada kakskümmend kaheksa tähemärki, mida on võimalik sinna ekraanile siis saata läbi selle ohuteavituskeskkonna ja kõik täpitähed ilusti, kõik õde, öötüüd olid ekraani pealt loetavad.
Kas kuskil on pandud see loogikaga ka paika, et kui nüüd reaalses elus läheb seda vaja, et milline see sõnum on, et milline nii -öelda see sõnastus seal on, et kui, et kõik saaksid aru, et kui ma nüüd seda loen, et see on nüüd reaalne situatsioon, kus peab siis olema tähelepanelik.
Me väga konkreetselt lepime kokku tegelikult homme toimuval koolitusel, et mis need kindlad kriteeriumid on, et SMS -iga me oleme selgelt kokku leppinud põhikomponendid, et meil on alati teada, et mis oht on, mida teha, kes teavitab, kust leiab lisainformatsiooni ja kes on see seotud asutus, et kes teavitab. Et mis meil praegu on ka täiesti kindel, on see, et iga inimene saab alati kontrollida, et kas ohuteavitus, ükskõik millises kanalis on, kas see vastab tõele ja selleks on kriis .ee veebileht. Ja kui ei saa veebi minna, siis saab seda teha üks, kaks, neli, seitse telefoninumbrilt.
Ja kui ei saa sinna helistada, siis panna, siis panna televiisor mängima ja kui televiisorit ei näe, siis panna raadio ja kui raadio, no kuskilt peab ikkagi see info tulema.
Jah, ja me oleme praegu kokku leppinud selle, et kuigi Kristo ütles, et sada kakskümmend kaheksa tähemärki on see piirang, siis me püüame jääda kuuekümne nelja tähemärgi juurde, mis meil on piiranguks ETV kanalil ja mis on RDS -i piiranguks, et me ei kuvaks sarnases kanalis erinevat teksti, aga SMS on kindlasti oluliselt pikem ja põhjalikum, sest SMS on seotud konkreetselt selle ohualaga. Et see, mis läheb meediasse, on laiema teavitusega.
Ja et sa tõid selle raadio teema sisse, et ma võib -olla laiema pildi saamiseks korra täpsustan selle üle, et Levirale on pandud siis lisaülesandena või kriisi, kriisiülesandena hoida üleval Eestis siis kahte raadioprogrammi üle -eestiliselt ja, ja kahte televisiooniprogrammi. Ja see tähendab seda, et, et tänane siis analoograadio, FM raadio on ehitatud oma infrastruktuurilt taristu poole pealt nii töökindlaks, et kui ei ole näiteks internetiühendust või puudub üle Eesti elekter, siis meie mastides on olemas raadiosignaal nii Vikerraadio programmil kui ka Raadio Neljal. Ehk et seesama, et kui sul kuskilt infot ei saa, siis sa lähed autosse, lükkad oma autoraadio, Vikerraadio peale ja, ja kui on tõesti kriis, siis sealt sa kuuled seda, et mida sa pead tegema ja kuhu poole sa pead jooksma.
Ta plussi puhul on see võimalus, et te saate, nagu näide siit käis läbi ka, kuulan mis iganes raadiojaama ja mind lülitatakse automaatselt teisele raadiojaamale, kus siis seda ohuteavitust edastatakse. Kas FM raadio puhul on ka selline võimalus?
Kahjuks FM raadio puhul jah, seda võimalust ei ole, et FM raadio puhul me saame tagada selle, et see RDS teavitus, mis nüüd tuleb samamoodi siis Rahvusringhäälingu poole pealt ja mis on selle kuuekümne nelja tähemärgi siis pikkune, et see siis kuvatakse sinu siis raadioseadmes.
See lühend RDS tähendabki seda nii -öelda tekstilist sõnumit siis.
Jah, see, kus sa täna näed siis, mis raadio sul mängib, mis lugu sul on eetris või mis saade on hetkel siis kuulatav.
Kui palju, tähendab, see on siis sõnum kõigile eestlastele, et hankige endale koju raadio, mis oleks vähemalt siis FM raadio kindel või siis seda pluss. Nii et pluss, ma saan aru, et koduraadiod on ka nagu suutelised seda vastu võtma, jah?
Jaa, et täna juba poelettidelt leiab päris laia valikut. Hinnaklassid on tõesti nii nagu FM Raadioteegi puhul seal alates kolme -neljakümnest eurost lõpetades juba sadade eurodega, et vastavalt siis kvaliteedile, mida keegi tahab enda kodus kuulata. Ja alates kaks tuhat kakskümmend aasta detsembrist on ka kõikides Euroopa Liidus müüdavatel autodel kohustuslik digiraadio vastuvõtt. Ehk et noh, kui siis digiraadio tulevikust nüüd üldse paari sõnaga rääkida, siis täna TTJA poole pealt on käimas avalik konsultatsioon, kus kohas kõikide turuosaliste ja seatud asutuste käest küsitakse siis tagasisidet nüüd sellele testile, mis meil siin aasta aega peaaegu on nüüd käinud. Ja sealt tuleb siis tõesti tõenäoliselt aasta lõpus mingisugune otsus, et kuidas digiraadioga Eestis üldse edasi minnakse. Et see, mis meil praegu eetris on, et see on test ja, ja et millal nüüd reaalne ja siis päris programm hakkab, hakkab tulema ja üle, ja üle -eestiline signaal hakkab levima, et see siis selgub tõesti aasta, aasta lõpuks.
See SMS -põhine ohuala teavitus siis, ee -alarm, kuna see ongi asukohapõhine, siis loogika ütleb seda, et seda kasutatakse aktiivsemalt, kui meil praegu jutuks olnud, on ta siis FM raadio või TAP plussi kaudu edastatavat sõnumit. Kas see loogika peab paika?
Ja kindlasti, et meedia automaatseks teavituseks või siis väga kiireks ohuteavituseks meediakanalite vahendusel me ikkagi näeme ainult selliseid olukordi, kus tõesti oleks ta teistele kõigile oluline ja vajalik. Ja mis ta meile annab, on lihtsalt see, et me võidame ajas, sest muul juhul me peaksime hakkama ajakirjanikega kokku leppima, et meil nüüd on vaja kiiresti mingi tekst kuskil ette lugeda, minna stuudiosse ja alustada kogu seda esitlemist. Aga kui me saame seda teha sellisel tekstilisel kujul ja võimalikult lühikeste ahelatega, siis me saame seda teha tegelikult ülimalt kiiresti. Ja see ongi ka meie siis selline õppuse üks, üks eesmärk ohuteavituse vaates, et kui kiiresti meil õnnestub neid teavitusi edastada. Aga need on elulises mõttes kindlasti väga üksikud sündmused, mis sellist lahenemist vajaksid.
Kas õppuse käigus, kui nüüd seda raadioteelel taas kord edastatakse sõnumit, on see nii -öelda üks kord tehakse ära, nii on, aga päriselus, kui on nagu õige situatsioon, mis vajabki seda teavitust, siis on, pannakse paika näiteks, et kord viieteist minuti jooksul tuleb see teavitus.
Ta jääb praeguses testis tõenäoliselt ka nii, nagu on tavapäraselt plaanis teda kasutada, et testime läbi samasuguse olukorra, nagu ta oleks reaalses elus. Lihtsalt see tekst on siis selline, et ta viitaks selgelt kas siis õppusele või testimisele.
Ja tavapärases olukorras siis on kord viisteist minutit, poole tunni, tunni aja jooksul?
Proovime selle praegu läbi, praegu me võtame eesmärgiks testida, et viieteist minuti jooksul kolm korda toimub selline, kas siis ümberlülitus või siis teksti edastamine.
Mulle tuli uudisena, et sireen on paigaldatud, jah Muuga sadam oli üks, mis käis meediast juba üks hetk läbi, et seal oli.
Seal on, ütleme nii, et päris täielikult ei ole seal veel üles ehitatud, sest kogu see protseduur võtab aega, aga Muuga sadama puhul muidugi on ka see, et ohtlikel ja suurõnnetusohuga ettevõtetel on võimalus neid ka iseseisvalt ja varasemalt paigaldada, et meil sireene tegelikult nendes ettevõtetes on juba praegu päris paljudes olemas. Aga selle õppuse kontekstis me räägime siis üleriigilisest riiklikust sireenivõrgustikust ja selle jaoks jah, Muuga sadama ala me katame ära.
Ja siis Viljandi on ka praegu kaetud, aga ülejäänud Eesti ei ole kaetud.
Hetkel veel mitte jah, aga selle nimel tehakse tööd.
Aga kuidas see sireenide aktiveerimisloogika on, kas seal on nii -öelda keegi peab arvuti taha istuma kuskil, sisestab nii -öelda klaviatuuri hiirega midagi sisse, et ütleb, et nii, nüüd on vaja see sireen aktiveerida või see loogika on kuidagi teistsugune?
Sireenid praeguse teadmise kohaselt hakkavad olema tõesti sellised, et seda saab teha erinevates kohtades, arvuti tagant ja juhtida väga konkreetselt, kas siis üksikuid sireene või mingit konkreetset piirkonda ja sireeniga me alati aktiveerime ka sõnumi saatmise.
Ja seda sireeni ei saaks kuidagi võõras inimene kasutada, selle peale on ka mõeldud?
Jah, et süsteemi ikka väga kinniseks tehakse.
Et ei taha nagu väga detailselt rääkida, ma saan aru jah?
Tõenäoliselt jah, ei, ei jagaks nagu tehnilises aspekti.
Ma tahaks küll väga teada tehnilises mõttes, et, et kuidas jah, kuigi ma saan aru, et ega me ei taha potentsiaalsetele vastastele ka anda nagu aimu, et mida nad võiksid siis teha, et saada seda süsteemi kasutada. Nii, aga üks asi veel, mis siis oli kasutusel või on kasutusel selle õppuse raames oli, mis on ka läbi käinud, on see telekanalites ETV, ETV Pluss edastatav sõnum, see on lihtsalt siis tuleb mingine tekstiriba üles -alla või midagi enamat ei ole.
Jah, et see on tekstiriba, et eesmärk just nimelt see, et hästi kiiresti saaks vähemalt selle teksti sinna ekraani peale või siis raadio peale.
Kas selline asi taas kord toon selle Hollywoodi filmide näite, kus teler võib -olla isegi üldse ei tööta, et jah, ta on küll võrdku ühendatud, aga siis üks hetk lülitab ennast ise sisse, läheb õigele kanalile või tegelikult vahet pole mingisugusele kanalile, aga sinna siis kuvatakse pilt ja heli ja, ja kõike korraga. Kas selline asi on ka nagu reaalsuses elus võimalik või see ongi lihtsalt Hollywoodi fantaasiamaailm?
Ütleme nii, et tehnoloogia sinnapoole liigub, et täna teatud tingimustel see oleks võimalik, sest et meil on ka juba digiboksid näiteks, mis on telekatega ühendatud ja kui sa paned digiboksi tööle, sul läheb telekas läbi HDMI aktiivkaabli juba sisse ja nii edasi. Ehk et teoreetiline võimalus on nagu olemas, seda täna minu teada Eestis nagu läbi mängitud ja testitud ei ole.
Ja see, me oleme seda teemat arutanud, käsitlenud, et aga praegune seis on see, et võtame sammu korraga, et vaatame, kuidas me kõige kiiremini saame selle praeguse lahenduse ära ja siis vaatame edasi, et kuidas on tulevikuvõimalused, sest siin on väga palju erinevaid nüansse. Lisaks nendele digiturvalisuse asjadele on meil tegelikult ikkagi väga selgelt ka protseduur vaja kõigile osapooltele selgeks teha, sest me ju põhimõtteliselt sekkume eetrisse kellegi teise edastatavasse kanalisse, kuidas me selle tagame, et me sellega ei rikuks siis ühtegi nende õigust. Aga meie eesmärk on väga selgelt see, et kriitilises olukorras, kui meie ohuteavitus võiks päästa inimelusid, siis me tahame kasutada kõiki võimalusi selleks, et inimeste elu päästa ja säästa.
FM raadio puhul käis läbi see, et isegi kui elektrit ei ole, et igas tingimuses Vikerraadio ja Klassikaraadio oma tööd nii -öelda jätkavad, selle kaudu saab edastada, Vikerraadio siis oli jah.
Ja Raadio 4 ka, jah. Et kas siis televisiooni puhul on ka ETV, ETV Plussi puhul midagi analoogset või ei ole?
Kuna see ülesanne nüüd, see seadus hakkab nüüd kehtima nüüd lähiajal, et siis ja kogu siis raadio poole pealt me olime nagu sammukene ees ja, ja see riiklik tellimus ja Rahvusringhäälingu poolt ka see sisend juba, juba oli eelmine aasta ehk meil on see asi nagu valmis ehitatud. Mis televisiooni puudutab, siis, siis sellise kriisikommunikatsiooni vaates on vaja seda tuge ja valmisolekut veel hakata nüüd ehitama. Ehk et täna, jah, televisiooni pilti, kui on suur internetikatkestus, siis, siis see pilt meile siis mastidesse ei jõua. Et seal tulevad siis appi ju teised tehnoloogiad, et kas siis satelliitvastuvõtt ja, ja sealtkaudu juba siis saata edasi inimestele siis kodudesse.
Üks asi, mis veel õppuse raames on kasutusel ja mille kohta mina guugeldades väga ei leia üldse infot, ehk siis ma ei tea, millest me hakkame rääkima, on 5G broadcast. Mul on oma teooria, ma ei esitle seda, kuna ma ei taha lollina välja näidata, nii et palun selgitage, mis asi see on.
Jaa, 5G broadcast ehk eesti keeli siis 5G meediaedastus on sisuliselt nagu meie tänane maapealne digitelevisioon. Ehk et seesama signaal, mida me siis saadame täna, et te saaksite antenniga vastu võtta ETV kanaleid või vabalevikanaleid näiteks. Aga, aga see lisandväärtus, mis tekib siis selle 5G meediaedastuse platvormiga, on see, et see vastuvõtuseade enam ei ole mitte sinu siis televiisor, vaid see on tegelikult see mobiiltelefon. Ehk et meil on võimalik kõrgetest mastidest väga suurt maa -ala katta ära siis televisiooni signaaliga, kust kohast siis see pilt jõuab sinu mobiilsesse seadmesse. Et see mobiilsete seadmetel tugi veel täna ei ole siis poelettidel leitavatel telefonidel olemas. Et selle jaoks on eraldi siis välja arendatud kiibid, mis on, mis on juba siis prototüüpides olemas. Ja ka õppuse raames on olemas meil kolm seadet, mida me saame siis reaalselt testida selleks, et viia kohale siis ETV pildid või Rahvusringhäälingu siis televisioonipildid sinna mobiilsesse seadmesse. Ja, ja see 5G annab selle lisaväärtuse, et seal on sarnaselt siis digiraadiole võimalik juurde ehitada selliseid lisa, lisaväärtusfunktsioone. Ehk et üks on ka see, et on seesama ohuteavituse edastamine. Ehk et sisuliselt tuleb see ohuteavitussignaal siis meie siis sinna 5G broadcast 'i keskkonda. Ja sealt samaaegselt kõikidele levialas olevatele seadmetele saadetakse see laiali. Kusjuures sarnaselt siis sellele ohualapõhisele lühisõnumi lahendusele on võimalik ka viiske broadcasti puhul ära määratleda see piirkond, kus kohas see siis alarm nagu aktiivseks läheb. Ehk et kui meil on eeldatavalt siis probleem siis Muuga sadama piirkonnas ja, ja siis juba häirekeskuse poole pealt on ära siis määratud ohuala, siis selles täpselt selles samas ohualas siis need seadmed, kes seal on, saavad selle sõnumi kätte. Ja sisuliselt see vahe, mis siis nagu tavatelefonidel või ütleme mobiilioperaatorite ja siis selle 5G broadcast 'i vahel on olnud see, et meil on võimalus just hästi suurtel võimsustel ja kõrgelt see signaal kaugele saata. Et sisuliselt kui Tallinna teletornis see signaal läheks eetrisse, siis tekiks selline kaheksakümne kilomeetri suurune raadius, kus ühest saatejaamast on võimalik siis seda teavitust saata. Et mobiilimastid on teadagi sellised kuuekümne, kaheksakümne meetri kõrgused ja, ja neid on vaja hästi palju selleks, et katta siis mingisugust piirkonda ära. Aga kui see mobiilimastides näiteks peaks elekter ära kaduma või andmesidega midagi juhtuma, siis needsamad jaamad, mis meil on siis varustatud juba generaatoritega ja, ja varulahendustega, siis need saavad saata seda signaali edasi. Aga tegemist on tulevikutehnoloogiaga. Täna on meil saadud siis laenuks Rodesfarsi poolt üks teist saatja, pluss samamoodi need kolm siis vastuvõtuseadet. Aga, aga on näha, et tulevikus tal on potentsiaali edasi areneda. Siin kasutusjuhte on väga palju, mida maailmas testitakse, et me ei ole siinkohas eesrinnas, me oleme küll sellest tehnoloogiast rääkinud juba, ma arvan, kolm aastat või neli aastat, aga, aga seekord isegi soomlased jõudsid meist ette ja, ja nendel oli see lahendus juba eelmine aasta üleval, nii et. Aga testime ära, teeme õppusest omad järeldused ja siis saame edasi liikuda, et kuidas ja, ja, ja kas seda tehnoloogiat Eestis arendama hakata.
Aga kuna see eeldab, et ka sinu seadmes, mis seda vastu võtaks, oleks see konkreetne kiip, siis see tähendab, et isegi kui soomlased on nii -öelda mõnevõrra ees, siis ega neil soomlastel tavalistel inimestel tänaval ei ole ju taskus telefone, mis oleksid suutelised seda vastu võtma, ehk siis me veel jõuame järgi.
Nii nagu korra käis nagu läbi, et tab plussi puhul vähemalt minu näide oli see, et ma üldse ei kuulanud autoraadiot, ma kuulasin mingi Spotifyst, mingi muusika mängis ja mul tuligi lihtsalt hakkas, ise hakkas auto mängima seda raadiot, siis selle 5G broadcast 'i puhul ma saan aru, et loogika on nagu sama, et sa teed ükstapuha, mida sa selle seadmega ütleme, et see on telefon, siis tulevikus teed, et sulle ikkagi tuleb siis see teavitus sinna kohale.
Jah, täpselt nii on ja isegi olenemata sellest, kas sinu telefonis on sees operaatori SIM -kaart või mitte, sest kogu see lahendus töötab ilma SIM -kaardita hoopis teisel siis tasemel. Ehk et sa võid samaaegselt surfata internetis või, või on see telefon sul lihtsalt kuskil lauanurgas ja korraga hakkab sul siis. See nüüd selle stsenaariumiga siis hakkab reaalselt ikkagi nagu taskusireen sul tööle, karjub ja, ja, ja isegi vaegnägijatele siis ta hakkab seda ette veerima, et mis seal ohuteavituses kirjas on. Ta teeb küll seda täna inglise keeles ja suhteliselt kohmakalt, kui eesti keeles see ohuteavitus edastada, aga, aga täitsa toimib, et pärast saate lõpp mul on üks video, võin, võin siin jagada.
Paneme siis, nii nagu väljamaja keeles öeldakse, show notes 'idesse ka selle, kui saab selle video lingi. Praegu siis selle õppuse raames on kasutusel kuus erinevat sellist tehnoloogilist lahendust, kui palju nii -öelda unistustest neil lahendus üldse kokku võiks veel olla või põhimõtteliselt ongi, kui kõik need on ära rakendatud, töötavad, toimivad, siis peaks kõik olema juba olemas see info, et mis toimub Eestis.
Eks me peame tegema enda testimise pealt selged järeldused, et mida ja kuidas me tahame päriselt kasutusele võtta. Aga mis on teisest küljest veel eesmärgiks, on ikkagi see, et me suudaksime võimalikult palju erinevaid lahendusi ära katta. Et siin vahepeal on läbi käinud, et kui side on maas, kui elektrit ei ole. Et asi, mida me ka uurime, millega me püüame sammu pidada, on satelliidi vahendusel ohuteavituse edastamine. Et selle kohta on selle aasta jooksul neljas Euroopa riigis katsetused, testimised. Järgmine on oktoobri alguses Küprosel. Ja see on siis võimalus, kui kasutada ükskõik millises seadmes satelliidipositsioneeringut, kui on, see on seotud Galileoga, siis Galileo vahendusel on võimalik tegelikult riigil tellida ohuteavitust nendesse seadmetesse. Aga praegusel hetkel on veel arendusel siis see osa, et kõik need seadmete tootjad ka sellise lahenduse enda seadmesse siis installeeriksid. Et see oleks seal olemas vaikimisi, et kui sa oled siis väljas, oled ühenduses satelliidiga ja sellesse piirkonda saadetakse ohuteavitus, siis sa selle ka saaksid.
Väga huvitav jutt oli, ma natukene seletan lahti, kuna me kõik oleme küll Euroopa Liidu kodanikud, aga paljudele võib tulla uudisena, mis asi see Galileo on, aga sisuliselt ütleme lihtsustatult see sama GPS, mis teil telefonis on, lihtsalt eurooplaste versioon sellest. Kui sul on taskus kõige uuem telefon, siis sellel on see tugi olemas, nii et sa ei pea muretsema, et sa peaksid jälle midagi uut endale ostma. Väga tore on teada, et on toimumas selliseid arenguid ja neid võimalusi on veel. Kadi, ma tahtsin teie käest küsida ühte asja veel. Ukrainas teadupärast käib suuremahuline sõda ja nemad võtsid kibekiirelt kasutusele ka sellise õhuhäire alarmäppi, mis muide ma soovitan kõigil, tõmmake oma telefonid ja saate aru, kui ebameeldiv on Ukrainas elada. Mul on see telefonis olemas ja tõesti neid teavitusi tuleb ikka väga -väga -väga palju. Nii et teeme kõik selle nimel, et see sõda saaks ruttu läbi, aga see äpp, kas juhtumisi sise, siseministeerium on ka mõelnud selle peale, et kui mingil põhjusel Eestis peaks midagi analoogset vaja minema, et mis see meie kasutusmudel siis on, kas lähtuvalt sellest, et meil see ee alarm on juba olemas, me ei vaja eraldi mingit analoogset äppi või selline äpp tuleks ka kasuks?
Tegelikult meil on üks äpp juba olemas, Ole Valmis äpp, mille osas on küll esialgne arendaja naiskodukaitse ja ta on praegusel hetkel kasutusel selles mõttes nagu hästi abivalmilt kõigile inimestele. Sest kui me vaatame seda SMS, mis meil on ohualapõhine, siis ole valmis rakenduses, sa saad ära märkida selle ala, mille kohta sa teavitusi tahad saada. Ehk et sa ei pea ise selles kohas füüsiliselt viibima, aga saad oma, ma ei tea, vanematele või naabritele öelda, et viimu koer ära või midagi muud. Et me püüame kõik selle oma süsteemi arenduses ikkagi arvestada, et me saame sedasama Ole Valmis äppi kasutada. Ja seda ka arendatakse lähiajal kindlasti selles valguses, et ka see oleks asukohapõhine, oleks seotud sellega, kus ma füüsiliselt asun. Ja vastavalt siis arendustele ka tegelikult sedasama õhuhäire funktsionaalsust sellele võimaldada. Ja äppides teine, kus meil on olnud ka juttu, kus me tahaks ohuteavitust kasutada, on siis M -Riik või siis mobiilse riigi äpp, et milleks teha veel erinevaid äppe juurde. Et pigem see, et mis meil on sellised rakendused, mida inimene võiks kasutada, siis me nendes oleksime päriselt olemas. Et me oleksime väga tänulikud, kui inimesed annavad meie süsteemi testimisele ka tagasisidet, et kindlasti me saadame lingi, kus kohast saab tagasisidet anda neile, kes saavad meie käest SMS teavituse. Aga samal ajal me lisame ka selle ligipääsu lingi kriis .ee veebilehele ja mida me kindlasti ootame, on see, et kes kuulevad sireeni, annaksid teha ta vastates küsimustele, kui hästi nad kuulsid ja mis emotsioonid neil tekkisid. ja SMS -iga ja kes siis ei sattunud seal piirkonnas viibima, nemad saavad lisada oma asukoha ja juurde ka pilte, et eriti tänulikud oleksime, kui lisada juurde pilte sellest, et kuidas teie seade kuvas siis näiteks seda tabteavitust, RDS -i. Et mis on siis see vaade, mis päriselt inimesele jõuab, sest me juba eile õhtu saime aru, et see on niivõrd erinev, kuidas mingisugused seadmed käituvad ja mida nad näitavad. Ootame põnevusega kõigi tagasisidet.
Nii, aga meeldetuletuseks siis saate lõpuks, et CREVEX -i õppus kahekümne kaheksas, kahekümne üheksas september toimub selline suurem osa sellest, nii et kui te asute Muuga sadama läheduses, ümbruses, siis ei tasu paanitseda, kui te näete hästi palju inimesi seal ümbruses või kui teile autoraadio, koduraadio hakkab mängima Klassikaraadiot, siis kui te ise ei soovinud kuulata parasjagu Klassikaraadiot või soovisite näiteks tund aega hiljem seda kuulata. Paanikaks ei ole põhjust, nii et väga hea, et me mõtleme selle peale, et kui olukord võib minna kehvemaks aegadel, kui olukord veel ei ole kehvad. Head kuulajad, just tänu sellele tööle, mida teevad meie tänase saate külalised Kadi Luht -Kallas ja Kristo Kaasan, saamegi meie öösiti rahulikumalt magada. Suured tänud teile, jõudu -jaksu teie töös. Jah, ma tänan teid südamest. Ja mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega, head kuulajad juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]