Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad, kriitiline intsident on täna tagasi, et rääkida tõsistest kriitilistest asjadest ja ma näen, kuidas kohe stuudiokülaliste silmad läksid juurde, mis asja, mis kriitilised asjad. Ei, kriitiline ei ole see, et midagi oleks järjekordselt kuskil vussi läinud, vaid lihtsalt see teema on tegelikult sedavõrd oluline ja suur, suurejooneline, et kõik peaksid sellest teadma, seetõttu ma ütlen, et see on kriitiline teema. Stuudios on külas Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse Tervise Infosüsteemi Teenuste juht Pille Kink, tere.
Ja Riigi Infosüsteemi Ameti andmevahetusosakonna juhataja Riho Kerge, tere.
See minu hetk sellist mõttepausi oli see, et teil on väga vahvad ja toredad ametinimetused, mida on mõneti võib -olla keeruline nimetada, aga las ta jääda siis. Aga ma pole tegelikult öelnud, mis see teema on, aga ma arvan, et Riho ametinimetus andis meile väga suure vihje sellest. Teemaks on andmejälg ja või siis andmetest jälje mahajätmine riigi infosüsteemides. Ja siis täna vaatame seda läbi TEHIK -u ja Riia vaate. Ja muide, mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Aga veel enne, kui ma küsimuste juurde lähen, ma teen väikse põgusa sissejuhatuse, et, et võib -olla paljud ei tea, aga aeg -ajalt tehakse selliseid välisajakirjanikele reise Eestisse, Kus neile tutvustatakse, kui uhke ja vahva ja tore e -Eesti on ja mis kõik meil siin on, on olemas ja kasutusel kõik need digilood, digiallkirjad, e -valimised ja nii edasi ja nii edasi. Neid selliseid üritusi on aastaid -aastaid korraldatud ja hiljuti, no nüüd ütleme juba, et kuu aega tagasi toimus üks järjekordne. Ja siis mulle üllatuslikult kutsuti mind ka sinna ja mitte seetõttu, et rääkida sellest, et kui vahva ja tore meil kõik on, vaid et kui halvasti meil on, kui palju on metsa läinud asju ja, ja siis oligi niimoodi selline võimalus, et sain koos president Kersti Kaljulaidiga rääkida välisajakirjanikele, et mis on halvasti läinud ja, ja muide ürituse korraldajad ise kasutasid veel natukene ropumat väljendit, ingliskeelset väljendit, et mis on nii -öelda halvasti läinud. Aga kes on sellest huvitatud, küll leiab üles ka selle kohta natukene infot. Aga üks asi, mida mina seal tõin neile ajakirjanikele välja, oli see, et, et teate, et meil räägitakse kogu aeg need tavalised üritused, mis on, et igast asjast jääb alati igale poole jälg maha. Siis ma rääkisin neile Pere Sihtkapitali sellest kaasusest, et no näete, ikka alati ei jää jälge maha ja siis on veel neid olukordi olnud, kus on tulnud välja, et alati ei jää jälge maha, eks kõik ei ole tegelikult nii roosiline. Nüüd ma kasutakski seda võimalust. Pille alustuseks küsiks teie käest, et TEHIK -u vaatest, kas siis on niimoodi, et terviseandmetega seonduvalt alati igal, igale poole või kuskile siis jääb see jälg maha, kes on minu andmeid vaadanud, mis põhjusel ta on vaadanud, mis kellaaeg, mis kuupäev ja nii edasi, kõike seda.
Jah, see jälg jääb maha ja see jälg jääb maha tervise infosüsteemis endas ja samas jäävad need jäljed maha tegelikult ka tervishoiuteenuse osutajate tarkvarades. Vahe on siin lihtsalt see, et seda, mida on näiteks haigla või perearsti tarkvaras tehtud, seda iga päev kuskilt portaalist vaadata ei saa. Aga tervise infosüsteemi andmekasutust, andmete saatmist, vaatamisi arstide poolt, seda kõike saab tegelikult inimene patsiendiportaalist jälgida. Ja ka siis RIA teenusest, mis on siis nimega andmejälgija.
Kas see ongi, et digiloos, tähendab, ma logisin enne ka saadet sisse, ma vaatasin, digiloos oli logiraamat. Kas see ongi nagu see teie mõttes see andmejälgija?
Jah, logiraamat, mitte just kõige parema nimega, olgem ausad, eks ju, aga logiraamat on tõesti siis see koht, kus saab vaadata logisid ja selle pead siis andmete vaatamise.
Ja mina ei öelnud seda, vaid teie ütlesite, et see nimi pole kõige parem, et kui meil on niimoodi, et üks riigimaja kasutab andmejälge, teine kasutab logiraamat, natukene segadust tekitav on jah?
On küll, aga eks siin on ka natukene oma ajalugu taga. Tegelikult oli tervise infosüsteem riigis üks esimesi infosüsteeme, mis üldse võimaldas portaali vaheldusel inimestel vaadata, et kes siis saadab ja kes on vaadanud nende andmeid, kes on kasutanud nende andmeid, sealhulgas inimene näeb ka enda vaatamisi. Et millal ta ise siis on oma andmeid vaatamas käinud ja andmejälgija ei ole aastast kaks tuhat kaheksateist, eks ju. Et, et see on see koht siis, et tollel hetkel ei leitud sellele heale lapsele paremat nimi, nime kui logiraamat. Tegemisel on uus terviseportaal, millest me võib -olla räägime teinekord. Et loodame siis, et seal tuleb parem nimi.
Ja muide sellest on juba siin saates räägitud ka, aga tõesti, kuna meil see aeg, millal see portaal, uus terviseportaal hakkab valmima, siis oleks vist tõesti paslik uuesti ka rääkida. Aga Riho, millal siis andmejälgija Riigi Infosüsteemi Ameti vaates alguse sai?
Kui ma peaks endale aasta külge panema, siis ma ütleksin kaks tuhat kuusteist, mil siis praeguse andmejälgija eellane ilma valgust nägi ja see oli siis juba rakendus, mis oli võimeline jälgima vaba andmekogu sisest andmetöötlust ja sealt väljuvaid X -tee andmeid siis, blogi andmeid. Tema ajalugu ongi olnud täpselt selline õhuke. Tähendab minu vaatest, kes ma olen ise ainult viis aastat nüüd riigi infosüsteemi ametis olnud ja lähedalt näinud seda arengut ja selle kasvuraskusi. Ehk et üsna ruttu sai selgeks, et sellisena nagu ta esialgu näidisrakendusena valmis tehti, ta ei ole universaalselt kasutatav kõikide võimalike kasutusjuhtude jaoks. Ehk siis reaalne elu on natuke kirjum, ehk siis andmetöötlus, sealhulgas ka isikuandmete töötlus, käib süsteemides sees, käib üle X -tee ja kui sellest on ainult osa näha, siis andmesubjektil, ütleme siis inimesel, tekib väga väär arusaam sellest, mida tegelikult töödeldakse ja selles osas nüüd on siis olulised muudatused plaanis tulevikus, kuidas seda olukorda parandada.
Riho jutus käis juba väga palju asju läbi, millest ma soovin detailsemalt tänases saates rääkida, aga enne veel küsin ühe lihtsa asja üle. Miks see on nii ja ma tean, et see on üks asi, millega TEHIK on väga palju, nii -öelda väga palju küsimusi on selles osas inimestelt tulnud, et miks see on nii, kui ma login digiloosse sisse ja juhtumisi vaatan riigiportaalist eesti .ee oma seda andmejälgijat, Siis mulle näidatakse sealt, et TEHIK on mingeid andmeid vaadanud. Miks seal ei või ollagi see kirjas otsesõnu, et näed, sa ise logisid digiloo portaali sisse ja seetõttu on siin kirjas TEHIK. Sest ma tean, et see tekitab teile endale nagu lisatööd, teile tuleb pidevalt neid päringuid, inimesed küsivad, mida te teete, miks te vaatate oma andmeid?
Jah, see on tõsi, et see tekitab segadust inimestest, et ja iseendas samuti kui käid vaatamas, et kes siis sinu andmeid, kus infosüsteemis on vaadanud, et meil on neid keerukaid kohti, kus see selgitus ei ole kõige kasutajasõbralikum või selgem. Et seda kindlasti saab paremini teha, seda me proovime tulevikus ja olemasolevate lahenduste, arenduste juures võtta ka arvesse, et kirjutada sinna loogilisemaid pöördujaid ja pöördumisi. Aga omajagu kurja juur on vahest siin ka see X -tee andmevahetus, et ma lihtsalt toon näite, et meie tervise infosüsteemi kesksüsteem ja meie portaal, mis on patsientidele mõeldud, suhtlevad ka omavahel üle X -tee. Et noh, ja X -tee päringutel on teatud omad nõuded ja tingimused. Et sellest tulenevalt siis vahepeal tõesti juhtub, et ei ole võimalik aru saada, et koheselt, et ahah, tegelikult see olin ju mina ise. Et üks hea näide on ka see, et kui mina patsiendiportaali lähen, tehakse ka rahvastikuregistrisse päring, kus mina olen mina, noh tinglikult öeldes ja seda kuvatakse ju pärast logides välja, et vahet ei ole, vaatan ma patsiendiportaalist endast või lähen siis sinna andmejälgijasse. Ja noh, see näeb ka suhteliselt nagu ikkagi niisugune naljakas siis välja, kui sa sealt seda loed ja vaatad, et läheb hetk aega, et aru saada, ahah, okei, see päring tehti siis sellepärast, et ma ise käisin, on ju. Tavaline inimene ei saa sellest aru, ei peagi saama ja see on see koht, kus tõesti on meil kõigil vaja, vähemalt siinpool lauda, natuke peeglisse vaadata.
Ja ma ütleks, et tõesti see oli ka naljakas see, kui ma täna logisin sinna digi, digiloo portaali sisse ja ma nägin seal enda nime, et mina ise olen enda kohta vaadanud, aga siis ma nägin, teises kohas oli lihtsalt minu isikukood, et ei olnud nagu nimena. Et siis ühes kohas näidatakse isikkoodi, teises kohas nime. Aga noh, see on veel naljakas, mis ei olnud naljakas, oli see, et ma leidsin sealt kaks tühja päringut, kus oli kirjas kuupäev ja kellaaeg ja mida siis vaadati, eks, et ta oli värvitud siniseks, mis peaks tähendama terviseandmete päring tervise infosüsteemis, aga kes seda tegi, mis põhjusel, ei olnud seal kirjas. Kuidas selline asi võimalik on?
See on küll päris huvitav, ma käisin eile läbi oma mitme aasta andmete vaatamised ja mina näiteks näen sealt teatud asju rohkem kui meesterahvad või teie, sellepärast et minu andmeid vahepeal pärib ka vähisõeluuringute register selleks, et et mind näiteks sõeluuringutele kutsuda, et ja siis ma näen sealt, et ka register on päringuid teinud. Aga, aga sellist päringut, et ei ole seal ühtegi pöördujat, ei asutust ega isikut ega kommentaari selle kohta, et kas selle andmete saatmine või vaatamine, ma pean tunnistama, et mina ei ole näinud. Mulle tundub, et see väärib uurimist.
See väärib uurimist, kas riigiportaalis oleva andmejälge osas võib ka midagi sellist tulla ette? Ma ütlen, et ma ei leidnud, et oleks, aga kas te olete kontrollinud?
Igapäevaselt ma ise sellega loomulikult ei tegele, selleks on mul tiim ja tootejuht, kes on väga tublisti seda arendust vedanud. Küll aga ma tegin täpselt sama selle nii -öelda uurimuse ise ka läbi, ehk siis võrdleme õunuõuntega, eks, ehk et üks asi on siis TEHIK -u nii -öelda enda kõhusolev sisemine andmejälgija, Mis sisuliselt annab välja täpselt sellesama info täpselt samas moodi sekundi täpsusega, nagu me näeme seda lõpuks riigiportaalis eesti .ee andmejälgijas. Aga seal on ja riigiportaalis siis on natukene paremini kirjeldatud need põhjused, ehk siis mulle endale väga meeldis see, et ongi öeldud, et patsiendi broneeringu vaatamine ja mina ise olin seda teinud koos isikukoodiga. Ehk et see on üks koht, kus me saame päris kindlasti koostöös partneritega parandada andmejälgija protokolli ehk siis seda ettekirjutust selle kohta, kuidas peaks rakendama andmejälgijat. Ja mis asi veel võib -olla tooks välja selle, et sellised ainult isikukoodiga varustatud vasted on ka näiteks need, kus süsteem raporteerib, et sa kasutasid seda süsteemi. Ehk siis nii see, et Riigiloo enda logiraamat tegelikult järgmisel laadimisel näitab sinu eelmist vaatamist samamoodi andmejälgi ja mis paistab riigiportaalis välja, logib maha ka selle fakti, et sa vaatasid.
Üks asi, mis ma veel nägin sealt digiloost, oli see, et et kõik sellised tavapärased perearsti juures käigud, kõik sellised on kirjas, kas see on loogiline, iga kuupäeva kohta ma leidsin ka, et nagu okei, et see on arusaadav, arusaadav ja et mis seal kõik võis olla, aga siis ma nägin, et ühe hooldekodu töötaja on ka vaadanud siis minu immuniseerimispassi andmeid. Mina olen hetkel veel selles õnnelikus eas, et hooldekodus ühtegi hooldekodusse ma sisse kirjutatud ei ole, ükski minu lähedane ka ei ole, on see siis hea või halb, see on igaühe enda otsustada. Aga ühesõnaga ühtegi nagu reaalset kokkupuudet mul ühegi hooldekoduga ei ole, aga sellest hoolimatu on ühe hooldekodu töötaja minu andmeid sealt vaadanud. Küll on see, ma natukene säästan teid, teen teile vastamise lihtsamaks, sest ma guugeldasin selle inimese nime ja tuleb välja, et ta ühtlasi töötab ka samas perearstikeskuses, kus, mille nimistus mina olen. Ehk siis suure tõenäosusega on lihtsalt see, et tollel inimesel on kaks tööandjat, mida tervishoiusektoris on, see on väga tavaline, ma tean. Et on kaks, kaks tööandjat, aga mille järgi siis otsustatakse, et kumba tööandja nime seal näidata, et mille alt see päring on tehtud, kas tal on tegelikult sisse logides on võimalus nagu valida, kumba tööandja poolt ma siis sisse login?
Selles mõttes, et ma olen päris kindel, et perearstikeskusel ja hoolekandeasutusel on erinevad tarkvarad, ehk siis see sõltub ikkagi sellest, kus see töötaja sisse logis. Ma arvan, et see pidi pigem hooldushaigla olema kui hooldekodu, sest hooldekodudel, kui nad ei ole tervishoiuteenuse osutajatena registreeritud, tegelikult tervise infosüsteemi ligipääsu ei ole. Selle ligipääsu eelduseks on ikkagi tervishoiutöötajaks registreerimine ja see tervishoiutöötaja peab olema ka Terviseameti registris siis veel ka tervishoiuteenuse osutajaga seotud. Et aga jah, et selles mõttes, et need tervishoiutöötajad, kes töötavad mitmes kohas, siis nemad saavad vastavalt oma töökoha tarkvarasid kasutada ja seal nad valivad ka ju rolli, kellena, mis rollis või mis toiminguid nad infosüsteemis teevad ja tervise infosüsteem kasutab siis ikkagi tervishoiuteenuse osutajatelt saadud infot. Nii
et selline kaasus on pigem ikkagi nii, et see töötaja ise kasutas siis teise tööandja poolt kasutatavat tarkvara, millega ta logis sisse ja vaatas minu neid immuniseerimispassi andmeid
sisse. Mis tegelikult ei ole õige, sellepärast et terviseandmeid tohib vaadata siis ravisuhte olemasolul. Perearstil on see ravisuhe olemas, aga, aga tõesti, et selle siis hoolekandeasutuse puhul tekib mul nagu küsimusi.
Vot see küsimus mul tekkis ka, et kas kuskil on üldse siis TEHIK -u vaatest mingi kontrollsüsteem, mis vaataks, et kes kelle andmeid käib vaatamas?
Meil on tegelikult seiresüsteem olemas, me seirame, kindlasti ei ole seal kõiki maailma juhte, sellepärast et mina ei saa või infosüsteem ei saa mitte kuidagi teada seda, kas täna hommikul inimene läks arsti juurde või mitte. Kas ta tegi telefonikõne broneerimaks endale aega, et seesama broneerimissõnum, mis siit läbi käis, selle võib ju noh, see on vastuvõtule broneerimise sõnum, mis saadetakse kesksüsteemi see hetk, kui inimene näiteks helistab või on siis arsti juures kohapeal, ütleb, et ta tahab uut vastuvõtuaega. Et seda loetakse üldjuhul ravisuhte alguseks ja sealt edasi siis on võimalik, võimalik andmeid vaadata. Et tervise infosüsteem ei tea kõiki toiminguid, mis parajasti on käimas, noh, seesama kasvõi, et kiirabi on välja kutsutud, on ju, et, et läheb ikkagi hetk aega, enne kui me saame, saame teada siis, et, et nüüd tõesti ongi kiirabikaart ka avatud ja toimingud alustatud. Kõiki reegleid me ei suuda ära kirjeldada. Kindlasti me kontrollime suuremahulisi masspäringuid ja noh, samuti on meil väga raske kontrollida ka siis seda, et mis andmeid saadetakse, on ju. Et seda, et kas diagnoos vastab haiguskulule või anamneesile, ei saa kirjeldada infosüsteem lõpuni ära, seda enam, et anamneesid ja haiguskulud on meil vaba teksti väljal.
Nii et kui perearst, kelle nimi on näiteks Ants või mis iganes, hakkab toksima isikukoode sisse, siis tal on see võimalus näha neid terviseandmeid.
Nii et ta ei saa võtta teisest perearstikeskusest kedagi ja panna isikukoode sisse ja siis näha, et mis tal kõik on.
Ei, oma nimistu piires ja on harvad üksikjuhud, kui tõesti antakse ajutiselt nimistu üle teisele perearstile, noh, see on see, et kas ootamatu haigestumine, lahkumine ja selle perearstikeskuses ei ole endal teist perearsti, kellele nimistut üle anda, et aga see registreeritakse ikkagi registris ära.
Aga perearstide väliselt? Perearstide väliselt ehk siis arstid?
Haigla raames tohib teha tegelikult samamoodi siis tervise infosüsteemi päringut ainult ravisuhte olemasolul. Et haiglatel on oma kontrollsüsteemid, olles kunagi haiglas töötanud pikalt, tean seda, et need süsteemid on olemas, need on päris keerulised juurdepääsuõigused. Et ja noh, võin öelda ja selgitada, aga miks see nii on, et kõige laiemad õigused võib -olla haiglaarstidest on valvearstidel, sest tema tõesti peab, ta võib saada kõne, meil on EMO -s selline inimene, meil on intensiivravis selline olukord, palun vaata kiiresti, siis tema on see ainuke, kes siis sellel hetkel läheb ja vaatab selle patsiendi andmeid, aga üldjuhul tuleb ka kirjutada põhjendus, miks ta seda tegi.
Riho, nii nagu ma olen nüüd aru saanud, siis teie otseselt ise mingit kontrolli ei tee, et mis on andmehelges, et kui keegi hakkab nii -öelda liiga palju kellegi kohta andmeid vaatama, et teie lihtsalt näitate seda andmehelges, mida teised infosüsteemis teile ütlevad, et vot see nüüd tegi seda ja vaatas seda.
Ja me ei kirjuta otseselt täna nii -öelda ette, ei teosta kontrolli seda, selle üle, mis moel täpselt on see protokoll rakendatud. Küll aga me tahame tulevikus seda paremini suunata niimoodi, et tänase õhukese praktika pealt oleks võimalik koondada mingisugused veel paremad praktikad, kui me täna neid kirjeldanud oleme. Niimoodi, et tulevikus oleks andmejälgija rakendamine ühetaolisem, mis tähendaks siis seda, et näiteks riigiportaalis väljapaistvas andmejälgija osas oleksid need kirjad ühetaolisemalt arusaadavamad. Ehk et ja sellist liidestunud partnerite kontrollimist me küll ei tee.
Selline umbmäärane tulevik või tulevik, kus tahame, mis enam -vähem ajaaken võiks olla? Aasta, kaks rohkem, vähem,
no reaalne seis on see, et me oleme Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumiga nüüd siis käesoleva aasta jooksul saanud kokku esimese nii -öelda visiooni mustandi sellest, milline võiks olla järgmine arenguhüpe on meie jälgijas. Aga see eeldab ikkagi jätkuvat koostööd veel huvitatud osapooltega, MKM -iga endaga. Ehk et väga kiireid lahendusi nüüd kohe täna välja lubama siin ei hakka.
Aga kas lihtne kiire lubadus ei ole see, et kõik X -tee päringud jõuaksid andmejälgidesse?
See kõlab nagu väga ilusa tulevikuna. Kriie kindel huvi on see, et kõik riigi infosüsteemi kuuluvad infosüsteemid, mis nii -öelda käsitlevad isikuandmeid, võiksid seal tulevikus olla, aga me näeme seda, kui vaevaline on partneritel, noh, juhult erinevalt, eks ole, andmejälgija rakendamine. See sõltub nende eelmine aasta valmisolekust, olemasolevatest süsteemidest, sellest, kas neil on omal arendusressurss, kas nad peavad selleks hankeid tegema. Me oleme kogunud seda tagasisidet juba andmejälgijat rakendanud asutustelt ja see on ka seinast seina, kui me võtame, asutused on väga erinevad, eks, kas Kutsekoda või PPA, need on teised mastaabid. Ehk et ma arvan, et see on eesmärk, mille poole me liigume, ehk et kõik riigi infosüsteemi kuuluvad vähemalt andmekogud ja isikuandmete vaatest kõigepealt siis kuuluksid andmejälgija juurde või noh kasutaksid andmejälgijat. Aga me näeme ise, et selle aasta alguses väga optimistlikult seatud, teadlikult sihuke väljakutseline ja eesmärk, et aasta lõpuks oleks kakskümmend viis avaliku sektori infosüsteemi liidestunud, jääb pisut püüdmatuks. Reaalne seis on täna kaksteist, mis tähendab siis, et ongi selle esimese poolaasta jooksul liidestunud kaks uut andmekogu.
Ja mis see maksimaalne on, kui palju neid kokku kõiki on?
Ma enesele hetkel vastuse võlgu ausalt öeldes selle statistika osas.
Pille, kuna siin raadio või siis podcast 'i äpp pilti ei näita, te raputasite pead. Kas, kas TEHIK ei taha teha RIA -ga koostööd või, või mis?
Tahab ja teeb. Me oleme üks esimesi, olgem ausad, kelle andmed tegelikult sinna on jõudnud selles mõttes ja jätkuvalt me olime esimene, kes üldse näitas inimestele siis, kes andmeid vaatab. Mul läks mõte hoopis teise kohta ja kuna ma olen nendel aruteludel osalenud, need, need on keerulised arutelud, noh, sinnamaani välja, et tõesti praegu räägitakse, et seaduse tasandil, mismoodi seda kohustust täpselt andmekogude pidajale panna, siis ma toon natuke tervise valdkonnast väljas näite. Kas inimene, kelle suhtes on algatatud kriminaalmenetlus näiteks kellelegi väärkohtlemise tõttu, kas ta peaks tegelikult Eesti andmejäljestis nägema seda, et juba on vahetatud andmeid andmekogude vahel ja räägitakse või uuritakse, et siis kus, mis, mida ja kuidas, et ma ei ole kindel, et see peaks nii olema. Ehk siis siin tuleb välja mõelda, mis need kõik X -tee logid on, mida sinna näidatakse.
Ja täpselt ja see töö ongi vaja kõikidel nendel asutustel ja andmekogude omanikel ära teha, et siis filtreerida välja just need andmed, mida on mõistlik ja vajalik välja näidata andmejälgijas. Ehk et loomulikult me ei taha, et tekiks olukord, kus potentsiaalne kurjategija saaks eelhoiatuse, et tema kohta on üldse uurimine käimas. Ega täna on tegelikult taustaprotsessid olemas, mis seda välistavad.
Riho, eelnevas vastuses juba mainisite, et kutseregister on lisandunud riigiportaali andmejälgesse ja siis on ka sellise nimega nagu, kus, kus ta nüüd mul on, kirjutasin endale üles, politsei taktikalise juhtimise andmekogu, mis see on?
Lühidalt kilp, tõtt -öelda ma ei ole tema põhimäärast läbi lugenud. Ehk et seda saab igaüks riigi infosüsteemi haldussüsteemist lugeda.
Lugesin mina, ma ei saanud aru. Vot mul tekkiski korraks mõte, et võib -olla see on midagi sellist, mida Pille just mainis, et nagu, et keegi nagu kuskil vaatab midagi minu kohta, et nagu, et kas ma olen nüüd see kurjategija?
No ma saan aru, et tegemist on siseturvalisusega ja sinna liigset infot ei tohikski iga inimese kohta tekkida. Aga tõtt -öelda ma ei ole niivõrd spetsialist selle konkreetse infosüsteemi ala. Nii et
kui keegi logib praegu riigiportaali sisse ja vaatab seda politsei taktikalise juhtimise andmekogu, siis kui see on tühi, siis.
No kui ta viga ei anna, siis on kõik vist hästi.
Okei, no ma ei tea, mul ei tulnud seal midagi, ma loodan, et see on, et see, see tähendab, et kõik on nagu hästi, et nii -öelda roheline, kõik on väga hea, chill. Tšill. Andmejälgija. Andmejälgija on siin sattunud, meil oli juba nagu saate alguses mainisin, see Pere Sihtkapitali kaasus oli, kus oli ka inimesed nagu avastasid, et noh, et pole see andmejälgija päris midagi ikka nii nagu ta on ja ja mulle üllatuslikult on neid, tuleb ikka jälle ette, neid olukordi, kus kus nagu inimesed siis avastavad, et milliseid võimalusi meil üldse siin e -riigis on ja niimoodi. Aga ma tahtsin natukene rääkida sellest, et ühes Facebooki grupis ka ringles info, et inimesed avastasid, et kuidas seal olid kaks konkreetset arsti, psühhiaatrit olid välja toodud, et nemad nagu alatihti vaatavad nende kohta andmeid. Nii nagu meil juba TEHIK -u esindaja ütles, et jah, et kuskil peaks selline punane lipuke tööle minema või häirekell, aga kuidas see nagu reaalsus välja näeb, et kes, mis hetkel sellise arsti uksele koputab, hakkab küsima, et kuulge, et mida te nüüd teete?
Järelevalvet arstide tegevuse üle saab teha Terviseamet ja kui meil tekib kahtlus, et keegi teeb põhjendamatult palju päringuid, ma ei ütle välja neid numbreid, mis hetkest alates me siis selle koputuse teeme või info anname Terviseametile, aga jah, meil ei ole järelevalve õigust, et meie jälgime, et me näeme, kui on suured masspäringud, aga tervishoiuteenuse osutajate siis jah, käitumise üle saab teha järelevalvet Terviseamet. Ja kui meil on kahtlus, et on põhjendamatult inimeste andmeid vaadatud, siis ka Andmekaitse Inspektsioon on see, keda me tegelikult peame teavitama, et põhimõtteliselt meil on intsidentide korral teavitus, kohustus SERT -i Sertifitseerimiskeskusele, jah. Riigi Infosüsteemi Ameti all anda või?
Riigi Infosüsteemi Ameti all on SERT, jah.
Nendele Andmekaitse Inspektsioonile ja Terviseametile.
Ja te küll ütlesite, ei ütle neid numbreid välja, aga põhimõtteliselt kuskil on nagu mingi nivoo on paika pandud, et kui see nüüd ületatakse, siis läheb see info edasi.
Ja see nivoo on pandud paika äriloogika järgi, a la kui palju loogiliselt võttes arst näiteks päevas vastuvõtte võiks teha. Ehk siis noh, ilmselgelt paarsada on liiga palju.
Kas sellised päringud ongi see, mida kutsutakse uudishimupäringuteks? Et kus nagu arst vaatab nagu tal ei ole reaalset ravialast põhjust vaadata selle inimese, mis iganes andmeid, tervisega seonduvad andmed, aga ta vaatab.
No neid võib nimetada ka uudishimupäringuks, jah.
Mul on väga hea meel, et teil on selline nivoo on paika pandud. Kas te oskate ka öelda seda, kui palju seda nii -öelda rakendatud on?
Kahjuks ei oska, et mõned asjad on nii salajased, et isegi mina ei tea kõike.
Aga ma saan aru, et kuigi see, ma olen korduvalt seda maininud, see pere sihtkapitali kaasus, see ei puudutanud otseselt ei Riiat ega TEHIK -ut, aga nii palju kui ma olen kuulnud, siis tegelikult ikkagi vähemalt TEHIK -ule tuli küll neid inimeste poolt mingeid päringuid sisse, et kuulge, et mis nüüd siin ja kuidas teid puudutas siis?
Selles mõttes see on tõsi, et mis iganes teema meediasse ei jõua, kus räägitakse ükskõik mis valdkonnast, inimeste andmete kasutusest. See tekitab inimestes huvi, nad lähevad rohkem oma andmeid vaatama. Me patsiendiportaali kasutusstatistikast tegelikult alati märkame seda, et meil on seal väike kasutajate tõus, juhul kui on meedias olnud midagi Teemat, et, et ja me saame pöördumisi, sest inimesed ikkagi siis lähevad, vaatavad oma andmeid, küsivad selgitusi, on juhte, kus me tegelikult suuname nad oma arsti juurde, sest meie ei anna hinnangut, kas diagnoos on pädev või mitte. Et me ei saa siukseid hinnanguid anda, et jah, meid tegelikult mõjutavad kõik need päringud, meie kasutajatoe töökoormus tõuseb alati ja selgitusvajadus tekib ka alati.
Üks värskem kaasus oli, mis puudutas siis perearstidele suunatud tarkvaraarendajat Medisoft. Kas, kas kuidagi andmejälgest on näha ka, et kui näiteks selle kaasuse valguses minu terviseandmeid on näidatud võõrale inimesele või võõra inimese all, ma saan aru, et vist ta ei ole isikustatud kujul küll olnud, et seal ei ole minu nime ei ole juures, aga ikkagi on nagu, nagu terviseandmed on näidatud, kas see ka kuidagi andmejälges väljendub?
Inimene näeb patsiendiportaalis enda dokumente, enda andmeid ja nende kohta tehtud päringuid, ehk siis kui nüüd nendest ühel dokumendil oli näiteks siis anamneesi haiguse kulu ja diagnoosi osa male, noh siis seda ju vaatan mina või minu arst, et ma näen, kes on seda dokumenti kasutanud. Seal ei ole seda infot, et kelle andmed sinna sattusid, et noh, kas läksid sassi minu ja Riho andmed on ju, või, või kellegi teise omad, seda sealt kätte ei saa. Küll aga nüüd need inimesed, kellel siis, kelle andmed said puudutatud, nemad said teavituse ja nemad näevad patsiendiportaalist, kui perearst on siis saatnud uue korrektse dokumendi, et nad seda saavad, näevad ka, et jah, et nüüd on registreeritud uus dokument.
Riho, milline võiks selline unistuste andmejälgi olla? Te olete siin juba maininud korduvalt, et te tahate neid infosüsteeme sinna juurde ja, ja, ja kõike, mida veel, aga, aga ehk on veel mingeid mõtteid?
Teesklemine, et ma siis olen ärianalüütik, kes lahendab ära viimase dekaadi võib -olla põnevama andmealase ülesande, eks. Ei, nüüd päris nii hästi ei ole. Küll aga kindel, mis on läbi ka käinud juba meediast ja meie vestlusestki, et need masspäringud, need mingil moel või teisel võiksid ja peaksid jõudma andmejälgijasse. Kindlasti andmejälgija peaks olema nii -öelda kahetasemeline, tasemeline minu arust siis. Ehk ma räägin sellest osast, mis puudutab riigiportaalis seda andmejälgija väljapaistvat osa. Ehk et võiks jääda alles see lihtne vaade nagu ta praegu on, kus me näeme põhimõtteliselt seda voolitatud või vastutatud vastutajat, eks ole, kes on siis selle päringu teinud. Aga sealt peaks olema ka võimalik näha sügavamale nii -öelda drillidele, näha neid seoseid, et võib -olla on see tegemist mingisuguse keerulisema äriprotsessiga, mille raames tehaksegi erinevatesse infosüsteemidesse päringuid, sest et teenused reeglina ei toetu ainult ühele X -tee teenusele. Ja sealt edasi me peame vaatama, millistesse valdkondadesse oleks mõistlik järgmisena oma teravik suunata, kuna riigis inimesi, kes teemat valdavad ja oskavad edasi viia, ei ole lõputult. Ehk et kas see on sotsiaalvaldkond, kas see on midagi majandusega seotud rohkem, noh maksulaekumised, muud siukesed asjad, ehk et täna on fookus isiku andmetel, sest et sellega on selgelt kõige suurem kriis, sest et enamus inimesi, enne kui mingi kriis ei hüüa, eks ole, siis nad isegi ei tunneta seda, et nende andmeid võiks kuskil keegi vajada, kasutada, et nad võiksid selle üle ise kontrolli omada. Ja just see on see võtmesõna, et me sooviksime anda inimestele enda oma andmete üle kontrolli ja võimaluse nendega siiski midagi ette võtta.
Pille, mis te arvate, kui tihti peaksid inimesed oma andmete üle seda kontrolli omamise võimalust kasutama, et kui tihti võiks näiteks siis patsiendiportaali sisse logida ja vaadata, kes on minu andmeid vaadanud?
Hea küsimus, et ega ma ise ka seal väga tihti ei käi onju, et aga kindlasti satuvad inimesed sinna siis, kui neil on tervishoiuvaldkonnaga või nende lastel on tervishoiuvaldkonnaga kokkupuude olnud, et siis on ikka huvitav minna lugeda analüüse, millest me võib -olla ka ilmtingimata inimestena aru ei saa onju. Et aga ei, tegelikult võiks ikkagi vahepeal käia nagu pilgu peale visata, et vahest, kui mul on Eesti eest vaja dokumendifotot, see on minu lemmikteenus, vahest, kui mul on vaja kuskile foto esitada, aa vot sealt saab, on ju. Et, et, et ja siis ma ikkagi, et nii kui mul sealt vasakult menüüst see andmejälgija silma hakkab, siis ma käin ka huvi pärast vaatamas, et mis andmeid on, et mulle väga meeldib näiteks lugeda kinnistusraamatu andmeid, imestada, et miks keegi on minu kinnisvara suhtes nii nagu uudishimulik või huvitatud olnud ja siis ragistad, ajusid, mõtled, ahah, äkki see oli aastaaruande esitamise aeg, äkki ühistu raamatupidaja registreeris aastaaru, noh, see on seesama koht, et mis ka meie kapsaaias see kivi istub, on ju, et, et, et noh, et ma ei saanud aru kohe On ju, et miks me keegi, et ei, vahepeal on ikkagi mõistlik on kontrollida, on ju, et kas, kas, kas kõik on hästi või mitte, aga alati tasub siis ka kriitiliselt mõelda, on ju, et, et, et kas siis arsti vaatamine tundus okei või mitte, et mõnikord võib endal ka meelest ära minna, et kas ma tõesti käisin sellel päeval siis arsti juures või. Et, et me ei taha ka seda lisakoormust, on ju.
Riho, kui tihti teie andmejälgit vaatate või teil on iga päev nii -öelda töölepingus on sees, et kui tööle jõuate, logite sisse ja peate ikka alati vaatama sinna?
Mina isiklikult vaatan seda kõige tihedamini lisaks sellele dokumendifunktsioonile, jah, see on päris hea. Ikka pigem siis, kui on olnud mingisugune väiksema või suurema mõjuga intsident ja ma tahan veenduda, et kõik on korda saanud. Aga reaalsuses siin käisid läbi need märksõnad, eks, et tahan veenduda, tahan näha ja aru saada, et kas see tegevus oli õigustatud, ehk siis täpselt selline nii -öelda kontrollfunktsioon, mis annab inimesele võimu oma andmete üle ja samas ta tegelikult toodab ka, taas toodab seda usaldust siis riigi vastu, millele kogu meie riigi infosüsteem on üles ehitatud. Ehk et ma siiralt usun jätkuvalt, et läbipaistev digiriik on kõige turvalisem digiriik.
Head kuulajad, tänu meie tänastele külalistele, kelleks olid TEHIKu tervise infosüsteemi teenuste juht Pille Kink ja RIA andmevahetuse osakonna juhataja Riho Kerge. Oleme nüüd tuhat korda targemad. On meilgi osas, et mida ja kuidas seal näidatakse ja mida seal võiks siis tulevikus ka tulla juurde. Suured tänud külalistele ja suured tänud kõigile kuulajatele ka. Oli meeleolukas saade, mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida. Aitäh.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]