Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. Tehiku aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad, hea meel on tõdeda, et leidsite kriitilise intsidendi taaskord oma podcast 'i äppidest üles ja tahate juba pingsalt hakata uut osa kuulama. Ma ütlen ausalt, otse ja ausalt, esialgu oli plaanis tänast saadet natukene teistsugusena teha, aga kuna sellele eelnenud päeval, kui me salvestame, tuli välja uudis, et taaskord on üks merealune sidekaabel, mis on, mis jookseb Eestist siis Rootsi, on kahjustada saanud, siis ma ei saa kuidagi üle ega ümber sellest, et natukene pean fookust saatel ikkagi muutma. Ehk siis plaan oli rääkida sidest ja kõigest sellest seonduvast. Me kindlasti teeme seda, aga natukene ikkagi tahaks merealustest sidekaablites ka rääkida. Ja sel teemal on saates meil külas tarbekaitse ja tehnilise järelevalve ameti sideosakonna juhataja Oliver Kailan, tere.
Ja mina olen saatejuht Ronald Liive. Ma siis alustan pehmemalt ja ma küsin, et kui on nii -öelda tavapärane olukord, meil ei ole ühtegi merealust sidekaablit katki tõmmatud kuskilt või katki läinud, me tegelikult ei tea ju, mis on seal juhtunud, keegi pole otseselt öelnud, et keegi oleks meelega katki teinud. Nii et seal on ka võimalused tõesti, et ma ei tea, kivid on vastu läinud või midagi sellist. Milline see teie igapäevane töö välja näeb?
No kui me räägime toimepidevusest, et teenused toimiksid, siis tegelikult igapäevane töö ongi see, et me oleme valmis võtma vastu teavitusi, kui midagi juhtub sideettevõttel. Neil on kohustus anda meile teada intsidentidest ja sõltuvalt siis intsidendi suurusest me siis kas võtame selle teadmiseks või siis anname selle info edasi kuskile kõrgemale. Et see on niisugune iga, igapäevane töö ütleme seal intsidentide vallas. Ja noh, loomulikult on meil ka selline üldine toimepidavuse järelevalve, et me vaatame, kas nii -öelda akud, generaatorid oleks tagatud niimoodi, nagu õigusaktid nõuavad, et see on niisugune lihtsustatud öeldes igapäevane töö.
Nii et te käite mingi regulaarsuse tagantsideoperaatori mastides vaatamas, mis seal reaalselt toimub.
Ja et me teeme ka põllu peal järelevalvet, sel aastal näiteks oli meil täiesti kontrolliplaan, kus me käisime, vaatasime, kuidas on tagatud tugijaamade toide maapiirkondades, kuidas on tagatud toide nii -öelda keskjaamades, et täiesti reaalseid tegevusi teeme, jah.
Ja kuidas siis on, kui palju neid telekomide poolt teavitusi on teile tulnud, et kuskil nüüd põhjusel või teisel on side maas või side häiritud?
No ütleme, et kui side läheb maha, siis tunneb seda ka noh tihti väga palju inimesi. Ja rõõm on selles mõttes nentida, et siukseid intsidente, kus oleks mõju hästi suur, et neid on ikkagi meil Eestis hästi vähe. Et mis küll on, tõsi, on see, et kui on mõni torm, siis kipub elekter meil Eestis ära minema ja see mõjutab sidet noh küllaltki märgatavalt. Aga kui me räägime sellest, et, et nüüd sidevõrgus endas midagi juhtuks, mõni seade läheks rikki, mingi tarkvara viga, et selliseid suure mõjuga intsidente noh, on ikkagi väga -väga vähe.
Kas sellised juhtumid ka või sellised kaasused, kui kuskil tee -ehituse või majaehituse käigus kopamees tõmbab kaabli läbi, see on ka teema, millega seoses siis peab TTJA -d teavitama või see on juba selline tavapärane asi, et siis veel teavitama ei pea?
No sõltub, et milline on selle intsidendi mõju, et kui noh, tihti on ka niimoodi, et side ei ole ainult ühe kaabli taga, et ta käib erinevaid teid pidi, asjad on dubleeritud või isegi rohkem. Aga jah, sõltub olukorrast, et kui selle mõju niisugune märgatav, oluline, siis, siis on, siis teavitatakse jah.
Teavituskohustus, kas seal on ka mingi ajaaken pandud, millise aja jooksul peab see teavitus tulema?
No ta ikkagi peaks suhteliselt kohe tulema ja no ütleme mõistlikkuse piires, et nii, nii, nii ruttu kui selle teate jõuab koostada.
Et me räägime tundidest, mitte kümnetest tundidest või päevadest.
No mõnikord on ka niimoodi, et tuleb ta päev hiljem, et see kõik sõltub, kuidas see on, kuidas see on nagu need teavitamise võimalused, alates sellest põllu pealt, kus see intsident juhtus, kuni siis lõpuks ta kuskilt eri kanaleid pidi jõuab, et jah.
Aga see merealune sidekaabel? Seitsmendal või tähendab, meil vist oli juba kuupäevaliselt, kui ma nüüd ei eksi, kui ma võtan kalendri lahti ja vaatan, oli vist kümnes oktoober, kui avalikkus kuulis sellest, et sidekaabel, merealune sidekaabel, mis siis jookseb Soome ja Eesti vahet, on kahjustada saanud. See nädalavahetus, mis eelnes sellele. Millal TTJA sellest siis kuulis, kas teie kuulsite ikkagi varem?
Me kuulsime ka sellest nädalavahetusel.
Ja mida te siis tegema hakkasite?
No me teavitasime sellest, nii nagu reeglid ette näevad, siis ka ministeeriumid ja nii edasi, et selles mõttes info, info sai kiiresti edasi antud.
Ja see kõik, mis sellele järgnes, on teada see, et MKM -i palvel Eesti merevägi läks seda sidekaablit kontrollima, see on juba MKM -i pärusmaa ja see ei kuulu, ei, ei ole nii -öelda teiega kuidagi seotud.
Ja seda ma tõesti ei oska öelda, et kelle palvel nüüd, kes midagi tegema hakkas. Et meie ülesanne oli see, et veenduda, et see ei mõjutaks kuidagi Eesti side töökindlust, toimepidevust, et meil oli tihe kontakt ka sideettevõtetega ja me saime tegelikult selle veendumuse, et see intsident hetkel ei mõjuta küll.
Ta ei mõjutanud antud hetkel ja nüüd pärast seda ei ole ka mõjutanud.
Nüüd ka ei mõjuta. Et tegelikult neid merekaableid meil välismaailmaga ja üldse ka maakaableid on üheksa tükki ja see, kui ühes midagi juhtub, see, see ei ole nii -öelda suur intsident selles mõttes, et, et oleks tal mingi mõju tunda inimeste tava nii -öelda elus või, või side tarbimises. Et selliseid juhtumeid, kus üks kaabel läheb katki, noh, neid on ajaloos olnud päris mitu.
Kas selle aja jooksul, kui teie olete TTJA -s töötanud, olete te saanud palju teavitusi analoogsetes situatsioonides, kus merealune sidekaabel on rikkes?
No väga laias laastus öeldes, mul ei ole nüüd täpset nimekirja ees, kuskil viimase paarikümne aastaga, noh, meieni on jõudnud info, ütleme, kuue -seitsme intsidendi kohta.
Ja viimane neist jääb aastate taha?
Jah, jällegi, mul ei ole tabelit ees, aga kuskil võib olla kümme aastat tagasi.
Ehk siis see on ikkagi selline erandjuhus, et midagi taolist juhtub, need merealused sidekaablid on siis piisavalt turvalised või kas, kas üldse on mingi regulatsioon ka olemas, mida näiteks TT, TTJA siis kontrollib ka merealuse taristu puhul, et jah, sinna ju akusid ei pane ja seda, seda polegi seal vaja, aga et kuidagi kontrolliks, et kõik on ikkagi nii, nagu peab olema.
No merealuseid kaableid nüüd niimoodi otseselt TTA ei kontrolli. Millest me lähtume, on see, et iga sideettevõte, kes siin Eestis tegutseb, ta tegelikult peab hindama riske, hindama neid võimalikke ohtusid, mis teenusele võivad mõjuda ja võtma siis tarvitusele maandamismeetmed. Noh kindlasti üks, üks aspekt on ka see, et ettevõte peab siis vaatama, kuidas ta toimepidevus sõltub sellest, kui mõni kaabel katki läheb, mis meid välisilmaga ühendab. Et see lahendatakse nagu sellise ütleme riskianalüüsi ja siis toimepidevuse plaani kaudu. Et, et jah, need merekaablid on nagu erinevat moodi, et kas siis kuuluvad mõnele sideettevõttele. Mõnikord Eesti omale, mõnikord välismaa omale, et erinevaid variante, nii et need niisugused jurisdiktsiooni poole pealt ka, et on selline kahe riigi vaheline asi, et, et, et niisugune päris kodumaine teema see ei ole.
Kui juhtunud nii, et mõni neist kaablitest kuulub välismaisele ettevõttele, mis ma saan aru, et vist tegelikult selle teise kaasuse puhul niimoodi on, et seal ei ole tegelikult omanikuks Eesti ettevõte, siis kuidas nendega see suhtlus on, kas on piisavalt operatiivne või? Nagu sellisest praktikast nüüd nähtuvalt võiks see ikkagi kiirem olla?
No piisavalt, no ma ütleks, et ta noh on parajalt operatiivne, sellepärast et ega merekaabel ja saad aru, mis seal juhtus, see ei ole nagu lihtsalt, et nipsust mingi indikaator näitab, et juhtus see või juhtus teine asi. Et, et tihti võib ka rike olla mitte kaablis endas, vaid nendes seadmetes, mis on kaabli otseses. Et kõik need asjad tegelikult vajavad kontrollimiseks aega ja see, kui mingi teavitus jõuab mõni päev hiljem, seda võib tegelikult pidada täiesti loomulikuks, see ei teata, mis nagu juhtus. Et selliseid seadmerikkeid ja muid asju tuleb noh ette palju tihedamini. Et kaabel ise läheb ikkagi katki suht harva või mingisugused parameetrid muutuvad. Aga seadmed, nende rikked on nagu tõenäolisemad.
Kas te oskate meile rääkida, et kuidas need merealased sidekaablid seal mere all on? Kas nad on mingise betooniga kaetud, kui jämedad need kaablid on, kõike seda?
No nende jämedus üldjuhul väga suur ei ole, et nad jäävad ikkagi pigem sinna viiekümne millimeetri kanti. Kas nad, kas nad on kaetud millegiga? Ma, ma arvan, et ei ole. Et nad pigem, kui nad kattuvad, siis selle mere enda setetega ja spetsiaalselt nii -öelda maasse neid minu teada ei künta.
Kas te oskate seda öelda? Kas nad on ikkagi, sest kui on nii -öelda tormine meri, siis ka tegelikult merepõhjas ju toimub ikka paras torm. Et nad on ikkagi ehitatud selliselt, et nad peaksid vastu pidama tormile.
No kindlasti kaabel on, merekaabel peaks olema nii projekteeritud, et ta peab nii soolale, tormile, hoovustele, liivale, kividele vastu, et tal on spetsiaalsed armeerimiskihid, metalliseeritud kihid peal, et need siis kaitsevad kaablit, neid, neid kaablikiude, mis seal sees on keskel siis füüsiliselt.
Kas ma sain korrektselt aru, et TTJA tahab ikkagi igas olukorras, kui on side häiritud, te tahate alati seda põhjust ka teada?
No ütleme, et kas on side häiritud või on oht häirete tekkimisele, et alati ei peagi olema see häiritud olukord, et noh, täna meil ei olegi häiritud olukorda. Et, et, et küsimus on see, et kas me peame ka põhjust teadma ja nii edasi. No nii palju kui ettevõte tol hetkel teab, mis see põhjus on, nii palju ta võiks ikkagi infot anda, jah.
Kas te lähete nädal, kaks kuu hiljem küsima, et kuulge, et mis siis nüüd tegelikult oli?
Ja selles mõttes, et selliste intsidentide puhul, kus tegelikult ka ettevõte ise alles saab järk -järgult teada, mis on juhtunud, on täiesti normaalne, et mingi info tuleb hiljem juurde, mingi täpsustus, mida korrigeeritakse, et see, see on nagu tavapärane praktika.
Kas, aga kuidas on lood sellega, et kui ettevõte ütleb välja, ma ei tea nende, kui on mõnes mobiilimastis, et aku, et hea meel on aku olemas, ärge tulge kontrollima, pole vaja, et me just panime uue, et näe, ma saadan sulle arve ka, vot sellise me ostsime, kas te usaldate lihtsalt pimesi või te usaldate ja kontrollite?
No siin me lähtume sellisest üldisest nagu riskihinnangust, et, et riigil kindlasti ei ole nii palju ressursse, et me käime läbi kõik tugijaamad ja vaatame üksipulgi läbi, et see ei oleks mõistlik maksumaksja raha kulutamine. Küll aga meil on omad plaanid, mille järgi me neid järelevalvet teostame. See muuhulgas hõlmab ka seda, et me küsime kirjalikult andmeid, et saadaks nad kõik nii -öelda noh, aruande vormis, mis nad on teinud. Siis me pisteliselt vaatame, kuidas on olukord ka reaalsuses, et selline mitmetasandiline selline järelevalve käib.
Kas te saate meile öelda seda, et sest avalikkusega pole väga palju infot jagatud, ma kujutan ette, et te ka tegelikult hea meelega siia stuudiosse ei tulnud, kui kuulsite, et me, et ma soovin sellest merealusest sidekaablist ka kuulda. Millal kronoloogiliselt toimus see teine juhus, mis tehti siis avalikkusele seitsmeteistkümnendal oktoobril teatavaks, kas see ajaaken oli nagu me räägime ühest samast päevast, kui kaks sidekaablit said, mida iganes, terminoloogiliselt on vist see rike, on see õige termin, mida kasutada, või oli seal paar päeva vahet?
No nii nagu meediast läbi on käinud, riik sai teavituse üksteist oktoober, intsident ise oli vist seitsmes oktoober, kui ma ei eksi. Noh, ma nüüd ei oska hinnata, kas, kas oleks võinud olla kiiremini seal või mitte, et noh, tegu ei ole Eesti ettevõttega, tegu on Rootsi ettevõttele kuuluva kaabliga. Neil läks kindlasti mingi aeg, et saada aru, mis juhtus. Tegu oli ka tõenäoliselt nädalavahetuse ajaga, võib -olla eksperdid, mõõtjad, mingid tehnikud ei ole kohe saadaval. Et selles mõttes noh, neid asjaolusid niimoodi kõik kokku pannes noh, võib -olla see teavitushetk oli, oligi just õige moment.
Kas siis, kui TTJA kuulis, et üks kaabel on, on rikkes ja teine on ka, kas mingi häirekell läks teist tööle, et siis proaktiivselt hakkasite sideettevõtetega suhtlema ja küsima üle, et kuulge, et kas te nüüd võtate midagi ette, et kontrollida oma teisi merealuseid sidekaableid või, või siis ka maapealseid sidekaableid?
No tegelikult oli meil sideettevõtetega juba peale esimese kaabli intsidenti tihe koostöö, et meil üldse on, on selle sidesektoriga päris hea, hea suhtlus, vahetud kontaktid, et igasugune infovahetus käib meil päris hästi. Me tegelikult peale esimese kaabli intsidenti juba veendusime, et hetkel ei ole toimepidavusele mingisugust probleemi. Me saime teada, et ühendused sideettevõtetel on ka päris mitmekordsed välismaailmaga, et selline ühe -kahe kaabli, ütleme, rike, et see ei mõjuta Eesti sidetoimepidevust, see oli meie selle esimene järeldus.
Kas te olete valmis välja ütlema, mis siis mõjutab Eesti toimepidavust, side toimepidavust?
No eks kõige -kõige suurema mõjuga ikkagi reaalselt on täielik elekter. See me igapäevaselt me seda tunnetame, et, et see, et meil nagu välisühendus ära kaoks, no siis peab ikkagi päris -päris palju neid ära kaduma. Et nende kaablite mahud tegelikult on ikkagi väga -väga suured, et neid ümberlülitusi on võimalik teha, kas kohe või mingisuguse aja pärast, et, et sõltuvalt olukorrast, kui nüüd on midagi vaja siis rohkem tagada, ehk siis seda tehakse.
Aga kui nüüd me lähme natukene ulmefilmi juba, et kui on mõne sideoperaatori kõik, siis välisühendused, olgu nad mere all, maa peal, õhus, kõik on häiritud, siis ongi nii, et teenust mina ei saa helistada oma abikaasale, keegi ei saa helistada arstile või, või häirekeskusesse või kuidas see on?
Ma noh, sellist olukorda pole loomulikult keegi läbi mänginud reaalsuses. Aga selliseks olukorraks on tegelikult valmistatud ette nagu õigusloome tasandil. Selles mõttes, et, et elutähtsa teenususud ja tal on selline kohustus, et ta peab suutma teenust pakkuda ka siis, kui välisühendused on katki. Et selle kohaselt sellest järeldades tegelikult Eestis peaks kohalik kõne, mingid kohalikud teenused ikkagi säilima, et päris, päris nii ei ole, et üks -üks -kahte ei saa helistada, kui, kui meil, ma ei tea, välismaaga kaabel on katki, et see, see ei sõltu sellest.
On üks selline asi nagu terminoloogiliselt ma võin eksida, aga minu teada oli selle asja nimi riigisisene roaming, mida siis Ukraina on rakendanud alates eelmise aasta kahekümne neljandast veebruarist. Minu teada on Eestis ka see tööl, kui kaugel see on?
No antud konkreetne ettepanek, et Eesti võiks ka oma riigis selle rakendada. Et selle nii -öelda juriidiline analüüs näitas, et selleks on vaja muuta seadust. Et seaduse muutmise ettepanek on töös, ta on esitatud. Nüüd lihtsalt sõltub sellest, kuidas ta siis seal nii noh, nii nagu seaduse menetluse protseduur ikka ette näeb, et ministeeriumide ja valitsuse kuni riigikogu tasemeni välja. Et kuidas ta siis nagu menetleb seal, menetleb, jah.
Aga kuidas turuosalised ehk siis sideettevõtted, nemad olid kahe käega selle poolt?
Ma jällegi tegelikult ütleks, et selles osas need arutelud olid väga konstruktiivsed, keegi ei öelnud kindlasti, et ei, nad ei ole sellega nõus, et seda ei ole mõtet teha. Pigem, pigem leiti, et see on vajalik ja kõigile kasulik ja, ja selles mõttes, et, et me lihtsalt hakkasime siis nagu läbi rääkima neid tingimusi, et, et mis, mis tingimustel see võiks siis nagu kasutusele võtta ja millised sellise teenuse enda tingimused siis oleksid.
Ja teie seda paika ei saanud või noh, te tegelikult see on seadusandja öelda ju?
Selles mõttes on ta meie poolt ettepaneku nagu paigas, et seaduse nii -öelda sõnastus isegi on nagu meie poolt ehk siis riigi ja ministeeriumi poolt on paigas, et aga see pole veel kehtiv, et ta pole veel jõustunud, pole riigi vast läbi käinud.
Aga millistel tingimustel ta siis rakenduks? No
ta rakenduks ikkagi, ikkagi päris sügavate kriiside puhul. Ja teine põhimõte on siis see, et juhul kui nüüd inimesel koduvõrgu side kaob miskipärast või üldse ma seletan, mis see nagu riigisisene rändlus nagu on, et võib -olla kuulajad ei tea. Et kui me välismaale läheme, siis me oleme harjunud kasutama teiste sideettevõtete võrku. Et seda nimetatakse nii -öelda välismaiseks rändluseks, aga meil Eestis on selline seis praegu, et, et kui me riigi sees tahaksime kasutada teise sideettevõtte võrku, teise Eesti ettevõtte võrku, siis me seda ei saa teha, et seal on piirangud peal. Et noh, ühest küljest pole Eesti tulu seda ka vaja, sellepärast et kõik sideettevõtted omavad üle territooriumi korraliku levi. Aga see tulebki küsimuse alla just siis, kui on mingisugune kriis, et kui näiteks ühe sideettevõtte võrk mingis piirkonnas on katki, ei tööta, on häired. Siis saab nüüd selles piirkonnas selle sideettevõtte klient valida telefoni menüüst näiteks teise sideettevõtte, teenuse, oletav, et ma olen näiteks Tele2 klient, saan valida Elisa teenuse ja see asi töötab. Ja, ja teine põhimõte oli siis see, et, et see peab olema inimesele tasuta, kõik arveldavad nii -öelda noh, ütleme siis null põhimõttega üksteisele seda, neid kulusid. Ja et siis võrk koormusele vastu peaks, on siis ka sätestatud see, et kiirust võib piirata noh kuni ühe megabitini sekundis, kui vaja.
Ehk siis see ei oleks selle jaoks mõeldud, et kui on tõesti mingine kriis, väga suur jama on majas, et siis ma saaksin hakata Netflixist vaatama mingit seriaali, vaid see on selle jaoks, et kui mul on vaja häirekeskusse helistada, kui mul on vaja oma lähedastele anda kas mõni rõõmus sõnum või mitte nii rõõmus sõnum.
Ja just, et see ei ole nagu mõeldud meelelahutuseks, et ma striimin ja vaatan ja teen, et et see on see, et olla olla riigi uudistega kursis, mis toimub, saada kätte vajalikud ohuteated, suhelda lähedastega ja kutsuda abi kui vaja, et see on selline selline baasside.
Ja nüüd me siis ootame ja loodame, et, et esiteks meil ei ole seda mitte kunagi vaja. See on vist see kõige olulisem sõnum, aga samas peab olema igaks juhuks valmis sellisteks olukordadeks ka. Korra käis läbi see, et TTJA ei ole reaalsuses läbi mänginud seda olukorda, et kui meil on tõesti mingi selline olukord, kus sidetaristu on pikalt maas, ei saa nii -öelda seda elutähtsat teenust, kõnesidet ei saa tagada, inimesed ei saa kasutada. Kas te nüüd viimaste nädalate valguses näete seda reaalset vajadust, et sellise olukorra peaks läbi mängima?
Üks asi on nagu läbimängimine, aga teine asi on see, et üldine ettevalmistus. Et kindlasti neid stsenaariumeid on mõeldud, nende, nende jaoks valmistutakse erineval moel. Otsitakse erinevaid tagavaraside võimalusi, et jah, läbimängu tõesti ei ole tehtud, et see on nagu, ma ei kujuta ette, kui me peaks tõesti reaalsuses läbi mängima olukorra, kus side on välja lülitatud välismaailmaga, aga nii -öelda lauavormis õppuseid kindlasti annab nagu teha siin.
Ma natukene viiks meie vestlust nüüd laiemaks, et ma saan aru sellest, et kui meil Eestis on kolm suuremat Telecomi, Tele2, Elisa ja Telia, nemad pakuvad mulle teenust, nad on siin kohapeal, jah, omanikfirmad ei ole nii -öelda Eesti ettevõtted, kõikidest sellest ma saan aru, aga natukene keerulisemaks on minu jaoks läheb keerulisemaks asi siis, kui tuleb mängu satelliitsida, mis on üha populaarsemaks osutumas. Kas see, kui keegi ärimees Ameerikast laseb oma satelliidid õhku ja siis meile antakse sealt seda internetti, nemad ei otseselt ju meie, nad ei ole meie õhuruumis ega seda, kas kuidagi Eesti regulatsioonid laienevad neile või mitte?
Iseenesest teatud regulatsioonid laienevad, kindlasti, mis puudutavad tarbijaõiguseid, siis ka, ütleme, turule sisenemise regulatsioon ehk sa pead teavitama riiki, et sa sisened sellele turule. Nüüd siis peab minema väga detaili, kui hakata järjest nagu hindama, et kas mingi asi kohaldub või mitte. Et elutähtsa teenuse osutajaks saab ettevõte siis, kui tal on vähemalt kümme tuhat lõppkasutajat Eestis. Et ma arvan, et satelliidipakkujatel veel nii palju ei ole. Ja, ja selles mõttes see on see praegune seis.
Nii et kui neil on käputäis kasutajaid, on alla selle kümne tuhande ja nemad otsustavad, et nad nüüd piiravad läbi oma ühenduse mõnele teatud veebilehele ligipääsu, mida iganes nad seal veel teevad, siis ongi lihtsalt juriidiliselt on kõik korrektne, et TTJA ei saa minna öelda neile, et kuulge, et nii ei tohi teha.
No need on sellised väga teoreetilised olukorrad, et, et iseenesest Euroopas kehtib ka selline avatud interneti regulatsioon või määrus. Mis nagu tähendab seda, et sideettevõte ei tohi ise suvaliselt piirata kas siis mõne aplikatsiooni kasutamist või, või mingit tüüpi liiklust. Et noh, ma arvan, neid kaasuseid vist pole päris reaalsuses veel juhtunud või vähemalt meie lauale pole jõudnud. Aga noh, siin ikkagi mingid taustaregulatsioonid kohalduvad, et aga siin peab tõesti hindama, hindama, kuidas ja mis jurisdiktsioon täpselt kohaldub, et see on nagu selline päris keeruline juriidiline töö. Aga jah, et ma arvan, et midagi nagu on, millega saaks sekkuda, aga jah, see on jah, niisugune juriidilise analüüsi küsimus.
Juriidikasse minnes siis, ja taaskord need merealused sidekaablid, teie omalt poolt informeerisite siin enda asutust ehk siis seda MKM -i, kas teil juhtumisi nende kahe kaasuse valguses oli suhtlus ka Soome ja Rootsi kolleegidega või sellisel, sellistel teemadel tavapäraselt suhtlust ei toimu?
Meil on suhtlemine loomisel, et meil olid kontaktid esmased, aga hetkel pole veel sellist nii -öelda koosolekut tehtud, vähemalt ütleme regulaatorite tasemel, mis on mujal tehtud, ma ei oska kommenteerida.
Kas muidu nagu tavapärases olukorras, kui siin kümme aastat või millal iganes see viimane juhtum oli, läks merealune sidekaabel, esines, rike on, on korrektne öelda. Kas siis oli see lahendus ka, et korraks nagu tõstate telefoni, helistate Soome või Rootsi ja küsiti, et kuulge, et mis toimub või? No
ausalt öeldes need katkestused, nad ei pälvinud tol hetkel võib -olla ühiskonnas sellist tähelepanu. Et nüüd see üldine maailma olukorra foon on natuke teistsugune ja neid asju vaadatakse natuke teises valguses. Et tookord, tookord kindlasti mitte.
Aga teie teate sidest kõike? Teie magate öösel rahulikult?
Nii et kõik eestlased peaksid sama tegema?
Kas te oskate seda öelda, et see Soome vaheline sidekaabel, merel on sidekaabel, oli seitsmekümne meetri sügavusel, oskate te selle teise kaabli kohta mingeid detaile avada? Kas ta oli ka seitsmekümne meetri sügavusel või oli ta sügavamal?
Ma ei, ei tea tõesti, ei valmistanud ette neid küsimusi niimoodi, et, et kohe vastata.
Siis ma küsin seda, mida on poliitikutelt praegu küsitud, küll mitte selle sidekaabli kohta, vaid selle gaasitoru kohta. Kas te olete näinud pilte rikkes olevast sidekaablist?
Ei, mina ei ole näinud ei gaasitorust ega sidekaablist.
Kas tavapärases olukorras te peaksite nägema või teile piisabki sellest, kui teile öeldakse, et mis seal on ja see pilt ei annaks nagu midagi juurde?
Ma vastaks sellele niimoodi, et, et seda intsidenti uurib, uurivad teised asutused, et noh, nemad kindlasti nagu näevad seda infot. Ja me ei ole nagu, meil ei ole sellist pädevust, et hakata neid intsidente uurima, et selles mõttes on ka loomulik, et me neid asju ei pruugi näha.
Aga vaadates nüüd seda, et meil 5G on nüüd lõpuks olemas, nüüd mõningat aega juba, meil siin Eestis toimus vaidlus selle üle väga -väga, väga pikalt. Mida TTÜ -ta veel teeb side teema osas, kas te ootate seda, jah, me teame, et järgmine põlvkond on ka väljaarendamisel, kas seal te saate kuidagi midagi proaktiivselt ka teha, et ei juhtuks midagi analoogset nagu 5G suhtes juhtus, kus me, me tahame olla alati Eestis need, kes saavad öelda, et me, me võtsime uue asja esimesena kasutusele 5G osas, me kohe kindlasti ei olnud esimesed. Jah, mitte ka viimased, aga, aga ikkagi polnud isegi esikümne seas.
Ei, selles mõttes, et ka tol hetkel TTA poolt oli kõik asjad tehtud, lihtsalt see kaevati kohtusse, see olukord. Küsimus oli siis tol hetkel see, et kas anda välja kolm 5G luba või neli 5G luba. Et see noh, ei puutunud nagu meie töösse, et meie töö oli nagu ette juba ära tehtud, sagedased olid valmis pandud, vabastatud vanadest tehnoloogiatest. Aga sellele küsimusele, et kas, mida me praegu teeme, siis tegelikult ega side ju areneb pidevalt. Me noh, ma võin, võin piltlikult öelda, et me tegelikult noh, põhimõtteliselt valmistume ette tänapäeva kuuske tulekuks. Ka selleks, et leida uued sagedusalad. Kui seal on mingi vananev tehnoloogia, siis see kõrvaldada sealt mingi, anda mingid tähtajad ja nii edasi. Et kogu tegelikult, tegelikult on ju vaja ka maailmaüleselt kokku leppida, et millised uued sagedused oled kasutusele võtame, sellepärast et me tahame ju enda telefoniga näiteks minna ka teise riiki. Ja et see töötaks samadel sagedustel, mitte ma ei pea minema teises riigis telefoni vahetama, et ma saaks internetti. Et see eeldab tegelikult globaalseid kokkuleppeid, mis sagedustel ja mis teenuseid hakkame pakkuma, mis sagedusel tuleb kuus G, mis sagedusel ja nii edasi. Et see töö tegelikult käib juba täna ja see käib tegelikult pidevalt, et side areneb, on arenenud tehnoloogiaid kõrvaldatakse, tehakse ruumi uutele ja nii edasi ja nii edasi, et selles mõttes sellist üldist pilti lepitakse kokku tegelikult ÜRO -s. Iga seal kolme -nelja aasta tagant toimub selline formaat nagu maailma raadiokonverents ja seal põhimõtteliselt sõna otseses mõttes tulevad kokku kõik maailma riigid. Ja lepitakse kokku, mõnikord ka kokkuleppeid ei saada, kas poliitiliste põhjuste tõttu või on tehnoloogilised põhjused. Ja, ja selles mõttes selline suur sageduste arengupilt pannakse seal kokku ja antakse välja hästi paks piibel, kuidas siis järgneva perioodi siis sageduskasutus globaalselt hakkab olema.
Mulle meenub, et 5G osas oli ka üks kokkulepete küsimus oli Venemaaga, et nad vist ei olnud nõus, mingi sageduse teema oli, et palun valgustage meid.
Et ja see, et eri maailma regioonides kasutatakse sagedusi, sama sagedust nagu eritehnoloogia jaoks, et see ei ole midagi ebatavalist. Ja selleks, et, et need tehnoloogiad piiri ääres saaksid koos eksisteerida, sa pead paratamatult arvestama naaberriigi siis piirangutega. Ja see tähendab seda, et samamoodi peab naaberriik arvestama siis meie piirangutega. Et see ongi sihuke kompromissi küsimus ja tihtilugu ongi niimoodi, et kui sellist üldist kokkulepet ei saavutata, siis jääbki selline noh, põhimõtteliselt nagu kaitsetsoon. Kus siis, mis siis tagab selle, et üks riik ei saa kaksteist oma tehnoloogiaga ja teine riik esimest. Et see on jah olukord, kus, millega tuleb lihtsalt hakkama saada, aga mõnikord ka leitakse harmoonia. Ja lepitakse kokku, et okei, teeme mõlemal pool piiri sama tehnoloogiat, siis juba saab need lähestikku panna tööle nagu, et ei ole sellist olukorda. Aga see on täiesti normaalne sagedushalduse protsess, et seda ei ole mitte ainult ütleme selle 5G puhul, vaid seda on ka muude teenuste puhul kindlasti.
Ja kuidas see 5G puhul lahenes, kas harmoonia leiti?
5G puhul seal tõesti harmooniat otsest ei leitud, küll aga on meil teada, mis tingimustel me võime siis seda kaugemal kasutada nagu piiri äärest. Ja me saame ka üksikuid 5G tugijaamasid naaberriigiga läbi rääkida, et kas me võime nii lähedale panna, nad teevad konkreetsed arvutused, vaatavad, okei, seda võib panna või et siis seda ei või panna jällegi, et, et selline ükshaaval niimoodi saab natuke panna neid male, malenuppe nagu lähemale, aga sellist üldist kokkulepet, et kõik on vaba, noh, seda, seda siiski hetkel ei ole.
Kas see omab tarbijatele, sideteenuse tarbijatele ka mingit mõju, kas see tähendab seda, et kui, kui ma olen Tallinnas või Saaremaal, siis ma saan paremat, kiiremat, kvaliteetsemat 5G sideühendust, kui ma saan siis, mida rohkem ma ida poole lähen?
No tal mingi teoreetiline mõju võib -olla on, aga samas me teame ka seda, et, et noh, kui noh, praegu konkreetselt see näide oli võib -olla kolm koma kuus gigaaridise sagedusala kohta. Kus oli see Venemaa küsimus mängus, aga kui me räägime mobiilsidest üldiselt, siis tegelikult kasutusel on peale selle kolme koma kuue veel circa kümme erinevat sagedusala, alates seitsmesajast kaheksasada, üheksasada, tuhat kaheksasada, kaks tuhat ükssada, kaks tuhat kolmsada ja nii edasi, megaartsi. Et jah, võib -olla mingis, mingites oludes nagu see mõjutab, aga muud spektrit on ka hästi palju ettevõtetele käes, nii et nad saavad tegelikult pakkuda kvaliteetseid teenust, noh, piisavalt, piisava ressursiga.
Kas te oskate kommenteerida sellist teemat, mis meil oli siin üks, lisaks neile kolmele suurele on meil tegelikult need sideettevõtted, on veele. Et üks läks hiljuti pankrotti ja juhtumisi selle, kogu selle segaduse raames jäi klientidele need seadmed, millega seda teenust nad said tarbida, jäid nende kätte, olid pea aasta aega käes olnud. Mitte midagi, nagu nad ei saanud teenust kasutada reaalselt ja keegi ei küsinud neid seadmeid tagasi ja nüüd siis aasta hiljem saadeti välja arve, et kuulge, et ikka makske ka nüüd selle asja eest. Kas see on õige lähenemine?
No me oleme sellele olukorrale hetkel peale vaadanud ja meie hinnangul see kindlasti õige lähenemine ei ole. Et meile tundub, et siin on sellise agressiivse kauplemisvõtte tunnuseid. Me oleme selle ettevõttega tihedas kontaktis, meil on siin ka koosolek kokkuleppimisel, et, et saada täpsemaid selgitusi asja kohta, nii et, et jah, lõplikke järeldusi ei oska öelda, aga esma, esma niisugune pilk on, et see ei olnud nagu õige tegu.
Nii et kui juhtumisi mõni Levikomi klient kuulab seda, siis kas te saate soovitusena TTJA poolt välja öelda, et ärge makske seda arvet ära?
No ma ei saa niimoodi öelda, et ärge makske, et, et selles mõttes meil on menetlus veel pooleli, küll aga kui inimene tunneb, et tal on liiga tehtud, siis tegelikult võib pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti juurde tarbijavaidluste komisjoni ja siis seda kaasust seal lahendatakse.
jah, see on see soovitus, mis me praegu saame öelda. Kriitiliselt nagu vaatame seda olukorda, et kas, kas see, kas see nii -öelda meeldetuletuskiri või arve, mis iganes saadet inimesel, kas, kas inimene tunneb, et see on ikkagi õigustatult saadud või mitte, et kui, kui ta hindab, et mitte, siis, siis võiks jah, pöörduda.
Üks asi, mida veel väga palju oleme tänases saates kuulnud seda, et, et suuresti TTJA teeb seda, mida ühel hetkel poliitikud otsustavad või ütlevad, et nüüd peab tegema. Praegused poliitikud või siis need, kes meie riiki valitsevad, on oma koalitsioonilepingus ka välja öelnud, et seda sideteemat, sellele lähenetakse paremini kui varem, ehk ütleme nii, et ei, ei tekiks seda olukorda, et kui kuskile ehitatakse uus maantee või tee, et, et ehitatakse tee ära, nädala aja pärast või kuu aja pärast tuleb sideettevõte, ütleb, kuule, aga ma tahaks tegelikult kaablit ka sinna panna, kuidas see teema TTJA -ga seotud on? Kas teil on ka roll mängida?
No ütleme, et see õigusruum, et selline ühisehitamine saaks sellisel viisil, nagu te ütlesite, teoks, et tõesti ka maanteede sees või maanteede muldkehas juba oleks olemas võimalus sisetaristu ehitamiseks või paigaldamiseks. Et see on veel tegelikult väljatöötamisel, nagu sellised detailsemad tingimused kokkuleppimisel, kuna maantee ehitusnormid ja kõik muud asjad, et see, see on nagu aktuaalne teema hetkel. Ja kui me vaatame Euroopa poole pealt, siis ka Euroopa selline üks initsiatiiv on, on see, et sellist igasugust koosehitamist tuleks nagu soodustada. Just selleks, et tagada, et Euroopas selline kiire interneti kiire levik ja selline kiire liikumine siis gigabitti ühiskonna poole, et selline Euroopa, see on Euroopa poolt praegu päris aktuaalne selline suund. Et aga jah, see teema on jällegi nii -öelda ministeeriumide laual, et kuidas see laheneb, millal tuleb konkreetne siis õigusnorm, mis selle täpselt paika paneb, et seda ei oska öelda.
Ja meie vestluse lõpetuseks saate siis taas kord kinnitada, et Eestis sideteenusega meile teadaolevalt ühtegi sellist päevakajalistest sündmustest hoolimata probleemi ei ole, inimesed kartma, muretsema ei pea, saab oma kaasale helistada, saab oma ämmale isegi helistada, kui on soovi.
Ja et side meil töötab päris hästi. Ma ütleks üldse, et Eesti sidevõrgud on meil väga head. Nii palju kui ma ringi olen reisinud viimasel ajal, väga tihti leiab seal kuskil kaks G võrke veel, kuhu telefon satub, aga Eestis seda, seda näeb ikkagi väga harva. Ja ma, ma arvan, et teenused on meil pakutud kvaliteetselt. Ka teenuste selline elektri siis nii -öelda katkestuste vastupanuvõime kindlasti paraneb ja selliste tänases valguses nagu merekaabli need paar intsidenti, noh, mina nende pärast nagu ei muretse, et midagi juhtuks Eestis sidega.
Tahtsin veel korra seda juurde küsida, et kui on need sidemastid, kas telekomi enda otsustada on, milline varutoide sinna pannakse või on ka seal mingi regulatsioon paigas?
Seal on olemas tegelikult täiesti regulatsioon. See regulatsioon sõltub sellest, milline või see nõue sõltub sellest, kui suurt hulka lõppkasutajaid see konkreetne sidesõlm siis teenindab. Et selline mobiilimast, noh tüüpiline, alates seal kakssada klienti näiteks, et tema nõue hetkel on selline, et ta peab kaks tundi töötama vähemalt akude pealt ilma elektritoiteta. Kui see väline toide on siis nagu kadunud ja järgmisest aastast see muutub siis kuue tunni peale. Aga jah, see on siis tugijaam, mis tagab side vähemalt kahesajale kliendile. Järgmine aste on seal kolmkümmend tuhat, seal on juba karmimad nõuded, aga noh, tavaliselt see on juba, juba pigem mingisugune side kesksõlm kuni seal kakssada tuhat, mis on nagu päris selline peajaam või niimoodi, et seal on hoopis teised nõuded. Et jah, niimoodi samm -sammult on need olemas ja kirjas.
Et paika on pandud selline klientide hulk ja siis see ajaraam, et kui pikalt peab see sidemast veel tööd jätkama, aga tehnoloogiliselt te ei ütle ette, et siin peab olema nüüd diiselgeneraator või teadupärast on siin üha rohkem operaatoreid vaatamas vesinikutoitel variantide peale?
Ja et see regulatsioon ette ei ütle, kas peab olema aku või generaator, et jah, tõepoolest siin ma olen näinud mastide küljes ka tuulegeneraatoreid, mida on meile demonstreeritud, ka päikesepaneele, suuremaid akusi, ma tean, et tehakse katseid vesinikuga, et variante on päris palju, kuidas energiat saada tänapäeval.
Ja TTJA poolt kõigile neile eelnimetatud variantidele on pöial püsti ja minge edasi, jah?
Suurepärane! Tänases saates oli külas TTJA sideosakonna juhataja Oliver Gailan. Suured tänud tihedast ajagraafikust saatesse tulemast ja nii päevakeelistel kui ka mitte nii päevakeelistel teemadel rääkimast. Saime siis selle kindluse, et kuigi need kaks sellist juhtumit on olnud, siis saate ikkagi helistada ilusti ja hetkel veel vähemalt ei pea midagi, ütleme siis, ei pea muretsema, sest jah, sõnadel on väga suur mõju. Suured tänud kuulamast, mina olen saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]