Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere tulemast kuulama, podcast 'i kriitiline intsident, kus vaatame mootori sisse, teeme käed õliseks ehk uurime, puurime, kuidas Eesti päriselt töötab ja toimib. Tänase saate teema ajend, üks ajend või selline initsiatiiv, miks ma soovisin sellest rääkida, on kõik need sidekaablitega toimuv, mis on, mis on väga huvitav ja kõneläinete pakkuv. Meil siin Läänemerel teadupärast on olnud neid merealuseid sidekaableid, mis on saanud kahjustada või läinud katki. Loodan, et täna, täna, loodan, et tänane saade annab väga paljudele küsimustele vastused ja annab meile ka seda meelerahu ja teadmist, et hoolimata sellest, kui mõni kaabel on katki, et meie teenused ja tooted, teenused pigem siis jäävad ilusti püsti ja toimima. Tänases saates on külas Riigi IT Keskuse infoturbia juht Andri Rebane, tere.
Ja majandus ning Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigiside, tehnoloogia nõunik Erik Janson.
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Alustame Riti vaatest, mis siis saab, kui ütleme siis niimoodi, kõik merealused sidekaablid või ka maapealsed sidekaablid on katki või on väga pikk elektrikatkestus, kas Riti poolt üles ehitatud süsteemid jäävad püsti ja toimima?
Eks see selgub siis, kui kõik need asjad maas on, aga loomulikult me plaanime kõike oma tehnoloogiat selliselt, et ta oleks võimalikult hukukindel. Kasutame ju mitmeid andmekeskuseid, loodame, et andmekeskustel on oma kriisiplaanid ka varukütuste näol, kui elekter peaks katkema. Aga eks selleks päris kriisiks ei saa kunagi valmis olla, et kõik need kriisid, mis on toimunud, on mingid omapärad, nendest me saame õppida, aga alati jääb ju sisse selline ebamäärasus, milleks ei saa kunagi valmis olla.
Kas te olete need situatsioonid, olukorrad mänginud päriselus läbi, et mis siis saab, kui?
Ja noh, ütleme, ma ütlekski, et kriisil on võib -olla neli etappi, üks on selline teadvustamise etapp, et ma usun, et tänapäeval juba kõik asutused ja organisatsioonid on selle läbi käinud, et võib ootamatuid asju juhtuda, oli see pandeemia, sõjapõgenike kriisiga. Et, et see teadvus on meil juba olemas ühiskonnas. Teine etapp on siis see kriisikvalmistumine, et RIT -is meil on samamoodi tegelikult kriisijuhtimise kord ehk siis meie inimesed tegelikult juba teavad, mida nad peaks kriisi korral tegema, nad oskavad triaaži teha, kui oluline see asi on, nad oskavad õigeid inimesi leida. Ehk siis kogu see süsteem on välja töötatud. Ja, ja sealt kolmas etapp ongi see harjutamise osa ehk siis õppused, koolitused ja, ja meie olemegi täna sellises faasis, kus me tegelikult üsna aktiivselt tegelikult tegeleme kogu selle kriisihaldusega.
Ehk siis need õppused toimuvad või noh, on toimunud või varsti kohe toimumas, mis, kus mängitakse läbi ka?
On toimunud ja tuleb veel, sest ega neid kriise võib olla erinevaid ja tegelikult iga õppus ongi erineva stsenaariumiga. Ja need on ainult meie õppused, me tegelikult osaleme ka teistel riigiasutuste õppustel, on see siis Riia või, või mõni muu riigiasutus. Ehk siis seal on ka see koostöö kindlasti väga oluline.
Enne kui ma seda pilti natukene laiemaks viin, siis need andmekeskused, mis said mainitud, mida teie omakorda kasutate ja siis kas te eel, tähendab, kas te usaldate ja kontrollite või te lihtsalt usaldate ja usaldate, ehk siis?
Eks me ikka usaldame ja kontrollime, et, et andmekeskused on ka erinevaid, mõned on vanemad, mõned on uuemad, loomulikult tehnoloogia ka ju ajas muutub, mõnes kohas saab kiiremini info kätte, mõnes kohas läheb rohkem aega. Kokkuvõttes ju nemad teavad samamoodi oma kriisiõppuseid ja eks meil on võimalik alati need tulemused ka välja küsida, et vaadata, kuidas neil on läinud nende õppustega ja vastavalt sellele kohandada ka oma teadmist.
Erik, Rit on ainult üks riigiasutus, meil on tegelikult neid veel, mis pakuvad meile olulisi teenuseid. Kui me räägime tavalisest inimesest tänaval, olgu see mingi transpordiameti e -teenus, olgu see Riia poolt pakutud riigiportaal või mis iganes. Ma eeldan, et te omate natukene suuremat pilti, asutusteülest pilti ka. Kuidas selline, kas selline, mida RIT, RITi esindaja just rääkis, kehtib kõigi asutuste puhul?
Võiks küll öelda, et see on selline teenusepakkumise standard täna, et, et, et kui sa teenust pakkudes ei ole mõelnud nagu oma riskide ja, ja kriisiplaanide peale, siis noh, siis on midagi väga pahasti. Aga, aga jah, võiks öelda küll, et see on täna Eestis täitsa standardiks kujunenud.
Hiljutised kaasused, kus olid merealised sidekaablid saanud kahjustada või, või täitsa katki, me tegelikult päris pilti nii -öelda avalikkuse ei oma veel. Praegusel hetkel, kui me seda saadet salvestame, ideaal siin iga päevaga võib midagi juhtuda, muutuda, need ei mõjutanud kuidagi meie riiklikke e -teenuseid. Kas te saate öelda, millal, millal jõuab see hetk kätte, kui need katkestused hakkavad juba mõjutama siis riiklike e -teenuste osutamist?
Jah, et saan öelda, et, et need konkreetsed häiringud, katkestused tegelikult nagu Eestis e -teenuseid ei mõjutanud ja, ja ei mõjutanud ka andmisteenuste toimivust. Ja miks see niimoodi on, on see, et esiteks on neid merealuseid kaableid meil päris palju, neid on tegelikult väikse riigi kohta seitse. Neid merekaableid kasutavad erinevad sideoperaatorid ehk siis nii, nii need kaabliomanikud kui ka, kui ka teised operaatorid ja, ja lisaks sellele on ka maismaaühendused ehk siis tegelikult nende teenusepakkujate, internetiteenusepakkujate selline standard ongi see, et need välisühendused on neil tavaliselt mitmekordselt dubleeritud. Siin mõne operaatori puhul isegi on, on kolm -neli välisühenduse kanalit ja nende välisühenduste kanalite vahel siis selle traffic 'u või noh, internetiliikluse siis ümber suunamine toimub valdavalt automaatselt. Ehk siis tegelikult selleks, et nagu see lõppkasutajana üldse kuidagi nagu tunnetuslikult jõuaks, on ikkagi vaja nagu väga -väga palju kurja korda saata, et seda mõju üldse tunda oleks.
Kas seda on üldse võimalik korda saata, et kas seal ongi niimoodi, kui kõik seitse merealust sidekaablit tõmmata läbi või neid kuidagi kahjustada, et siis ongi see hetk, kus ma ei saa minna eesti .ee -sse, ma ei saa minna transpordiametisse või kuhu iganes.
Noh, nüüd tuleb vaadata kahte, kahte suunda nagu eraldi, et, et see, mis meil siin Eesti -siseselt on, valdavalt need andmekogud, infosüsteemid, mida me igapäevaselt kasutame riigi vaates, on tegelikult Eestis majutatud ja, ja nende osas tegelikult ei, ei tohiks nagu mõju olla. Nüüd need asjad, mis on nagu välismaailmas, siis seal võib tunda anda. Toonitan seda, et lisaks merekaablitele on ka maitsmeühendused. Ehk siis kui nende kõikide merekaablitega peaks midagi juhtuma, siis, siis jah, see internetiliiklus siis kolib ümber maismaakaablitele.
Aga räägime siis nii -öelda maakeeli. RIT otseselt ei paku ühelegi tavainimesele sellist teenust, et ma ei saa minna kuskile e -RIT -i ja sisse logida ja midagi seal teha. Küll aga on teie klientideks teised riigiasutused, mis võivad nii -öelda mulle kodanikuna midagi pakkuda. Kas kõik need on, asuvad nii -öelda füüsiliselt siis andmekeskustes, mis on Eestis?
No lõppkokkuvõttes tegelikult RIT ju opereerib ka andmesaatkonda, ehk siis tegelikult kliendil on võimalus valida, et kas need tema andmekogud, infosüsteemid asuvad ainult Eestis. On need pandud andmesaatkonda, tegelikult kõigil asutustel on võimalik valida ka avalikud pilved, ehk siis ka meie klientidel on väga mitmekesine valik oma teenuseid pakkuda. Ja, ja RIT siinkohas oma Eesti andmekeskustega on lihtsalt üks variant nendest paljudest. Ja, ja meie neile ette ei kirjuta, kuidas nad seda teevad, seda nad peavad kõike ise välja mõtlema vastavalt oma riskianalüüsile.
Aga eelduslikult on nende number üks valik ikkagi peaks olema, et kuidas see siis on, eelista eestimaist või?
Ei, sellist poliitikat meil ei ole, meil on ikkagi nii -öelda hind ja majanduslik otstarbekus, et kus see kõige parem siis on hoida ja loomulikult ka riskianalüüs sinna juurde.
Kas ma sain eelnevast sellest põgusast vestlusest, mis meil on olnud, korrektselt aru, et kui nüüd peaks mingil põhjusel kõik need välismaised ühendused maha minema, siis ideeliselt kõik need riiklikud e -teenused, mis on meil Eesti -siseselt majutatud, need peaksid jääma püsti ja toimima?
Arvestama peab sellega, et päris palju on ristsõltuvusi, et meil nagu tegelikult täna nagu internet ja, ja need igasugused infosüsteemid ei ole enam nagu sellises nagu riigis kinni, noh, konkreetses asukohas, et erinevad infosüsteemid kasutavad tihtipeale adaptereid, mis ei tarvitsa alati Eestis asuda. Ja, ja sealt võib tulla seda mõju, et et mingi komponent, mis ei ole Eestis majutatud, mis ei ole siin Eestis nii -öelda internetis siseni, võib mõjutada infosüsteemi tööd, aga nad on jällegi asjad, mida on võimalik siis selle juhtumi käigus välja rookida.
Kas on toimunud sellist suurt, suurejoonelist asutusteülest kriisiõppust, mis mängikski läbi selle olukorra, et kui on mitu asutust korraga, kõik on maas, sest me teame, et meil on olemas selline asi nagu küberreserv, mis tähendab seda, et kui ühel asutusel on jama majas, saab paluda abi teiselt, teise asutuse käest. Aga kui meil juhtub nii, et kõigil on jama majas, ega siis ju ei saa abi enam saata.
No eks sellist õppust on kindlasti ka keeruline korraldada, et kus kõik on järsku mõjutatud, et jah, meil on olnud selliseid väiksemaid ka päris juhtumeid ju teenustõkestusrünnete puhul, kus ikkagi mitu asutust on korraga pihta saanud. Aga ma arvan, et me täna ei ole veel ühtegi sellist lävendit ületanud, kus meil tegelikult oleks olnud kriis, kus me peame omavahel hakkama inimesi vahetama ja seda ressurssi ringi jagama riigisiseselt, et mingite rünnakutega näiteks toime tulla. Ja, ja seda ka harjutada on kindlasti üsna kallis ja keeruline tegelikult.
See andmesaatkond, mis korra sai mainitud, kas see toimib endiselt samal põhimõttel, mis ta varasemalt on toiminud või on seda muudetud selles mõttes, et ükski e -teenus sealt reaalselt, reaalajas ei toimi ju või kuidas?
Täna veel ei toimi, aga plaanid on ikkagi olemas, et seda nii panna tegema.
Kas need plaanid on viimase kuu aja jooksul kuidagi saanud uut hoogu sisse?
Et sellele vastuse ma jään küll võlgu.
Riigiside, kui lugeda seadust, siis on üsna lühidalt seda kõike seal kirjeldatud, seal oli kolm põhikomponenti on üles loetletud ja see on kõik. Kas see ongi nii või on seal midagi veel taustal, mida me tegelikult ei tea?
No riigiside on jah, tegelikult selline laiem, laiem valdkond, et tegeleb ta siis andmesidega, siis turvaliste telefonidega, lisaks turvaline positsioneerimise ajateenus, operatiivraadioside võrgud, mereside ja, ja siis ka igasugused tulevikutehnoloogiad, mis siis peaksid meie sellist turvalisust hakkama tagama. Siis kui näiteks kvantarvutid peaksid jõudma sellisesse faasi, et nad on ka kurjategijatel olemas. Et tegelikult, tegemist on tegelikult väga laia valdkonnaga ja, ja, ja riigiside nagu eesmärk ongi tegelikult see, et olla valmis kriisideks. Muidu seda vaja ei oleks ju tegelikult.
Kogu seda riigiside valdkonda arendab asutus, mille lühendiks on Riks. Kas see, et teie ametinimetus on, et te oletegi riigiside tehnoloogia nõunik, tähendab seda, et teie siis annate MKM -i poolt neile nõu, et kuidas nemad peaks riigisidet arendama või kuidas see välja näeb?
Tegelikult neid asutusi on rohkem, et ja Riks on üks nendest põhilistest asutustest, lisaks sellele on meil olemas riigivõrk, mida, mis täna on siis riigi infosüsteemi ametis. Lisaks on Siseministeeriumi infotehnoloogiakeskuste, kes tegeleb siis olemasoleva operatiivraadioste võrguga ja, ja tegelikult ka ehk siis ka on neid komponente, mis on osa riigisidest ja täna lihtsalt on see olukord, kus nad on asutuste vahel laiali.
Kui me nüüd see, kui on midagi halba juhtunud, see, kas mina pääsen nüüd ruttu kodanikuna eesti .ee -sse või transpordiameti e -teenindusse, et vaadata, kas mu juhiluba kehtib, see on täiesti teisejärguline, see pole oluline. Oluline on pigem just see operatiivraadioside, mis käis läbi meil siin. Kas selles osas see süsteem on kogu aeg esimesest päevast alates niimoodi arendatud, et ütleme siis suurema elektrikatkestuse korral ta jääks ikkagi püsti ja toimima?
Teda on aegade jooksul aina paremaks arendatud ja tegelikult nüüd viimaste aastate kriisides, kus on siis, oli see Lõuna -Eesti torm, Saaremaal toimunud massiivsed elektrikatkestused, siis tegelikult on, on nendes kohtades operatiivraadioste võrk olnud ainus võrk, mis tegelikult sada protsenti toimib. Et sinna on palju investeeringuid tehtud ja täna võib öelda, et see on, on tõesti üks, üks kindlamat võrk Eestis üldse.
Tulen oma üle -eelmise küsimuse juurde tagasi, ehk siis teie ei anna ainult nõu mitte Riksile, vaid tegelikult suhtlete kõigi nende ülesloetletud asutustega. Millist, millist nõu te olete siis Ritile andnud?
BIT ju käib ikkagi kogu selle kontseptsiooni alla, et me oleme seal laua taga, kus räägitakse laiemalt, mida tehakse ja meie nopime sealt selle osa välja, mis on meie teenusega seotud. Ehk siis meil on ju kaks põhiteenust, üks on riigipilv, teine on riigi arvutitöökoht. Meie ei peagi operatiivraadiosidet tagama.
Tead, ma soovitaks seda ära, sest nõunik on tegelikult, võetakse saadud Vikipeediast järgi, mis nõunik tähendab, siis see on nagu väga, väga lai mõiste on ju. Pigem ongi nõunik teatud valdkonna juht lihtsalt, on ju. Et võib -olla tasuks selles, mitte jääda sellesse nõu andmisesse, vaid tegelikult see tööülesanne ongi ju kogu seda riigiliselt kokku vedada, juhtida.
Kas on paigas ka kuskil niimoodi see just läbi käinud, see riigi arvutitöökoha teema, kuidas sellega on olukord? Kriisis peab, peavad need ka toimima või?
Absoluutselt, et lõpuks peavad toimima äriprotsessid ja tõenäoliselt see üle arvuti, mida me siin kasutame, on üks selle protsessi osa. Ja, ja nüüd ongi, et kuidas siis kõiki neid teenuseid sealt kasutada saab, et kas need on üle wifi võrgu, üle 4G, et Riti tagada on see, et see toimepidevus nendes kohtades toimiks. Loomulikult seda ei saa lõpuni teha, aga meie saame vähemalt oma keskse süsteemi selliselt arendada, et võimalikult hukukindel oleks.
Miks me neid riigi sideteenuseid teeme, miks me teeme riigi pilveteenuseid ja riigi arvutitöö kohta, ongi see, et et riigil on foosmosoor olukordadeks oluliselt vähem võimalusi. Et, et erasektoris noh, ikkagi see olukord tuleb ikka hullust varem kui riigis, me ei saagi riigis seda praktiliselt lubada, kodanikud ei ennast andeks lihtsalt. Ehk siis see ongi see põhjus, miks me teatud teenuseid teeme, teeme riigis keskselt ja otse loomulikult kasutame seal erasektori kompetentse ja komponente nii palju kui võimalik, aga, aga see töökindlus ikkagi tegelikult tulebki kokku sellest, et, et me kombineerime siis erinevaid, erinevaid võrke, erinevaid taristuid, erinevaid serverplatvorme ja nii edasi.
Nende arvutitöökohtadega on ju see, et see arvuti ise võib ju toimida, aga kui seal pole internetti, siis pole sellega midagi teha. Ja siin tulebki mängu see juba läbi käinud riigivõrk ka. Kuidas sellega on, et selle toimepidavus tagatakse? Mulle meenub üks artikkel mõni aasta tagasi, et mingi hiireke või rotikene seal ühe kaabli sõi ära. Kas nüüd on ta vastupidavam?
Ja ometi riigivõrgus või üleüldse laiemalt sidevõrkudes, ega me nende väliste loodusjõudude vastu ikkagi lõpp, noh, lõpuni ei saa. Ehk siis kaabliorganisatsioonis ikkagi need halvemal juhul need hiired -rotid sinna satuvad, mis on kõige parem rohi selle vastu, on tegelikult nende ühenduste dubleerimine ja, ja riigivõrgu toimepidevus nüüd viimase paari -kolme aastaga on tegelikult oluliselt nagu paranenud. Me oleme panustanud oluliselt dubleerimisse ja, ja ühe suure projektina ka sellesse, et, et riigivõrgu sõltuvus elektrienergia olemasolust on ka ikkagi viidud sellele tasemele, et, et riigivõrk oma olulisemates punktides suudab kesta umbes kolm korda kauem kui kommertstelkod.
Ja tulen ka selle väite juurde tagasi, et noh, arvutist pole kasu, kui internetti pole. Tegelikult võib olla küll, et kui sul see kriisiprotsess on ikkagi nii üles ehitatud, et ilma internetita saad oma käskkirjad või dokumendid valmis teha, need välja trükkida siit kohalikust printerist ja kohalikust arvutist, siis tegelikult ju protsess jääb käima. Et see arvuti võib olla väga kasulik ka ilma võrguta.
Meil tegelikult nendes ka side sellistes toimepidevuse plaanides ju tegelikult kõige viimane võimalus ongi see, et on käskjalg, virgats, kes võtabki nüüd selle arvutis tehtud dokumendi mälupulga peal ja transpordib selle õigesse kohta.
Just mälupulga peal, mitte füüsilisel kujul väljaprindituna.
täpselt nii nagu äriprotsess on ette
See on tegelikult viimane vaimus, meil on tegelikult noh, päriselt ka nendes kriisiplaanides ka see kõige viimase sammuna olemas.
Olles nii -öelda julgen enda kohta öelda noorema põlvkonna esindaja, siis ma loodan ja soovitan, et see on ka õppuste raames läbi mängitud, et, et see, kes seda siis dokumenti kohale veab, et tema ka nagu mõistaks, kuidas kogu selline süsteem ka toimib ja töötab.
No eks see on väljakutse paljudele, et leida kasvõi see inimene, kellel tänapäeval näiteks juhiload on, et ja ega me ei tea, kas kriisis me saame kütuse kätte, kui elektrit ei ole ja kõik need muud aspektid. Aga eks see on ka olukord, mida on tegelikult nagu väga keeruline lõpuks simuleerida.
See, millele sa tegelikult enne viitasid, ongi ju, probleem on ju selles, et Eestis tegelikult sideteenused on väga heale kvaliteedile toiminud väga hästi. Ja see on kohati tekitanud ka tegelikult sellise nagu tunde või arusaama, et side on enesestmõistetav asi, mis nagu kusagilt õhust tuleb ja see ei lähegi kunagi katki. Ja siis, kui nüüd ongi väiksemaid tõrkeid, siis tuleb välja, et, et ongi maailm läbinud.
Selle riigiside puhul või riigivõrgu puhul sai, sai mainitud, et, et ta püsib siis kauem kui need kommertsteenused, kuidas see saavutatud on?
Panustame toitelahendustesse.
Ehk siis tagavara toide on olemas?
Sagavara toide, jah, on ta siis akud, generaatorid, erinevate lahenduste kombineerimine, võrgus dubleerimiste tegemine, et, et see jah, ilmtingimata ei tähenda seda, et võrk sada protsenti jääb püsti, aga, aga need kriitilised punktid on, on need, kus me teeme kõik selleks, et seda sidet tagada. Ja sinna juurde ka see, et tegelikult nendel kriitilistel riigiteenustel on, on ka dubleerivad ühendused kommertstelkodelt. Jällegi see kombineerimine, dubleerimine erinevate sideliikidega on see, mis, mis aitab lõpuks.
See tähendab seda, et Riti ka jookseb neid sidekaableid väga mitu, et ei ole ainult niimoodi, nii nagu minul endal kodus, jookseb Telia kaabel sisse ja see on kõik, vaid teil on, kas kõik kolm on olemas, pluss siis veel see riigivõrk ka.
See on väga hea, et niimoodi on.
Tagavara sellest toitest rääkides, ma kujutan ette, et see on ka asi, millele RIT väga palju mõtleb. Kas, kas te saate ka neile küsimustele vastata?
Pigem ma tahaks öelda, et meie täna aktiivselt ei mõtle tagavara toidetele, sest meie usaldame oma partnereid, kes on siis meile näiteks need andmekeskused kätte andnud ja nemad on ju lubanud, et nad tagavad sinna elektriga siis, kui on suurem elektrikatkestus. Pigem, kuhu me täna panustame, on see, et me, meie enda sõltuvus meie enda kesksest kontorist või, või, või ka nendest seadmetest ei oleks nii suur, et vajadusel kesksed teenud jäävad püsti ja me saame seda tööd jätkata kas oma varuasukohas või, või ka kodukontorist.
Aga kuidas te saate tagada seda, et inimesed, riigiametnikud jätkaksid oma tööd kodukontoritest olukorras, kus kommerts -sideteenused võiks, võivad teoorias olla maas, te ei hakka seda riigivõrgu kaablit neile kõiki, kõikidele koju tooma?
Kindlasti mitte, aga see on pigem nagu küsimus jälle äriprotsessi omanikule, et kas ta siis kutsub need kriitilised inimesed kokku kuhugi kohta, kus on see elekter ja võrk olemas või, või võib -olla koguneme täitsa seal andmekeskuse juures, kus need teenused töötavad, et see on tegelikult nagu küsimus neile, et kuidas nemad näevad, et nad kriisis toimivad.
Oluline ka valikute tegemine, et võib -olla kõik teenust ei pea kriisis toimima.
Kas kuskil on paigas nimekiri teenustest, riiklikest e -teenustest, mis ei pea kriisiolukorras toimima?
See on selline jah, tundlik teema, aga, aga haldusaladel on teenused prioritiseeritud ja, ja kui on valida, et kas, kas näiteks üks, üks, kahe teenus või lemmikloomaregister, siis võimalik, et see lemmikloomaregister ei ole kõige olulisem.
Kui palju meil suurusjärk võib olla selliseid väga olulisi e -teenuseid, mis peavad püsti jääma, on neid viis, kümme, rohkem?
No ütleme, et noh, küsimus on, et kas püsti või andmed peavad säilima, et ütleme, andmesaatkonna mõte on ju olnud see, et andmed säiliksid ka siis, kui Eesti riigiga midagi juhtub. Nüüd ongi küsimus, et kui pikka katkestust me saame endale lubada nende teenuste toimimises? Ma arvan, et tegelikult päris paljude teenuste puhul võib see olla päris pikk aeg, et kui me võtame ka Riti enda veebilehe, siis ega meie veebilehe maasolekust ei juhtu nagu midagi. Noh, mainekahju tõenäoliselt on, aga kuna ühtegi e -teenust sealtkaudu kodanikule ei pakuta, siis ega ta tegelikult nii kriitiline ei ole. Loomulikult on kriitilisem, et see riigipilv või riigi arvuti töökoht töötaks. Ja ma arvan, et tegelikult enamikel asutustel on täna selline plaan olemas, kui mitte nii -öelda kinnitatud kujul, siis kuskil Excelis on ikkagi oma teenused kirja pandud. Ka selle raames, kui nad on Eitsi rakendanud ja nad ikkagi oskavad valida sealt neid kriitilisemaid välja.
Kuidas sinna andmesaatkonda uute andmete edastamine välja näeb?
Ma arvan, et sellele me ka ei vasta siinkohal.
Kas see on üle interneti või on see kuidagi füüsilisel moel?
No tänapäeval ikkagi tuleb asjad automaatseks teha, et füüsiliselt on nagu raske neid asju teha.
Tuues enda isiklikust elust näite vähemalt koduses situatsioonis kõvakettas alati järgi teeb back -up 'e, kas andmesaatkond, põhimõte, loogika on analoogne või on seal midagi keerulisemat mängus?
Suures plaanis on ta analoogne.
Ja siis on mingi teatud ajaline intervall, et mille tagant neid tehakse backup või
siis? No täpselt nagu tavaliselt backup 'e tehakse mingi, kas see on igapäevased koopiad, kuised koopiad, et seal on oma protsessid taha ehitatud ja, ja neid ka kontrollitakse, et nad töötaks.
Aga kui meie vestlusest on juba käinud läbi mitu erinevat asja, millest te ei soovi või ei saa rääkida, siis toome sisse uue teema, millest kohe kindlasti väga palju detailselt saate rääkida. Riks on pea kaks aastat vedanud projekti, mis varustaks siis riigiasutusi satelliitsidel põhineva andmised ja teenusega. See on tulnud tegelikult meil siin küll nüüd selle valguse, selle viimasel kuulajal, ütleme niimoodi, siis toimunu ka uuesti esile. Riks juht ütles ka, et see on väga hea näide sellest, et miks seda projekti üldse vaja on. Kui kaugel see projekt on?
Projekt on sealmaal, et meil on praegu väljas üks hange, kus me siis tegelikult ostame päris suure koguse satelliitide seadmeid, mis tegelikult lähevadki siis riigile oluliste teenuste toimepidevuse tõstmiseks. Meil on täna teatav satelliitide võimekus olemas, nüüd me seda kasvatame. See projekt on iseenesest pikem, ehk siis lähema kahe -kolme aasta jooksul laiendame seda satelliitside võimekust veelgi.
Te mainisite, et et praegu on juba võimekus on mõnel määral on olemas, mida see tähendab? Kas see tähendab, et sellest hankest olenevalt, olenemata?
Jaa, satelliitsidega on tegeletud päris pikka aega ja kasutame nii satelliittelefone kui ka satelliite andmiste seadmeid. Siin on üks oluline trigger see, et et satelliitside teenuseid on ka tegelikult nüüd viimase aasta jooksul juurde tulnud. Et kui selle projektiga alustati, siis satelliitside teenuste valik ei olnud teab mis suur. Viimase aasta jooksul on siis tegelikult neid madala orbiidi teenuseid, kus siis on suur riba, riba laius ja, ja madal latents on tulnud päris mitu tükki turule, neid tuleb veel juurde. Euroopa ise arendab ka enda sellist turvalisemat satelliitide teenust, mis tuleb välja aastal kaks tuhat kakskümmend seitse. Ehk siis see valdkond tegelikult areneb hästi kiirelt ja, ja me käimegi selle valdkonna arenguga selles mõttes kaasas, et, et nii kui tekib turule nagu uusi laiemaid võimalusi, siis me neid ka koheselt siis katsetame ja, ja vaatame, kuidas neid saaks kasutama hakata.
Kas selle hanke väliselt on RIT juba endale ostnud selle, ütleme siis satipanni, millega võtta see taevast tulev internet vastu?
Meie ei ole ostnud satipanni, et me ikkagi vaatame seda keskselt, et meil endal nii -öelda seda võimekust ei ole ja siin me loodamegi Riksi pädevusele, et läbi nende siis tekitada nii -öelda see keskne võimekus nii endale kui ka siis klientidele, kes lõpuks seda soovivad.
Ma saan aru, et kui on vaja edastada üle satelliidi mingi noh, digiallkirjaga dokument, see on nagu väga tehtav ja niimoodi, aga kui tuleb mängu taaskord see andmesaatkond, ega sinna neid sadades või terebattides andmeid ei saada ju.
Jah, selleks kahjuks satelliitlink ei ole kõige -kõige sobilikum.
Ja selleks jääb töösse seesama lahendus, mis siis praegu on.
Aga seal tuleb jälle vaadata, et milliseid teenuseid on otstarbekas läbi satelliidi lükata, milliseid mitte ja neid tulebki nendes plaanides tegelikult arvestada, et võib -olla siis ongi mingi hulk teenuseid, mis kukuvad välja juba sealt nimekirjast ja alles jäävadki näiteks need kakskümmend protsenti, mis on kõige kriitilisemad ja neid me siis kasutame läbi satelliidi.
Kuna mul ei ole praegu seda riigihanget ees, ma ei tea, mis seal detailid on, siis ma saangi küsida kohe, et kas seal on ka mingid piirangud, et millised ettevõtted osaleda saavad, kas seal peavad olema NATO liikmesriigi, NATO liikmesriigis registreeritud ettevõtted või on seal see valik laiem?
Jah, et me ikkagi saame valida nende seast, keda meil täna turul on võimalik kasutada, aga jah, nende piirangutega tõepoolest, et et see peab olema siis eunato liikmesriikidest. Et vastasel juhul võib -olla see satelliitsiteenus ei ole kõige mõistlikum meile lihtsalt.
Üks satelliitsideteenus, mis ei ole mõistlikuks osutunud Ukraina näitel, on tegelikult meie ju liitlase pool tegutsev siis Starlinki lahenduse. Kas see on selle hanke puhul välistatud?
Me otseselt ei välista selliseid variante, et jaa, Starlingil on olemas alternatiivid, me vaatame kõiki neid teenuseid selliselt, et ühes või teises stsenaariumis on, et kõik tegelikult võivad osutuda vajalikuks meile, me siin otseselt ei välista.
Ja see on siis hindamiskomisjoni enda otsustada, et vaadates...
Meil on hindamiskriteeriumid selle jaoks, jah.
me vaatame laia spektri kätt ikkagi, et me ei, ei satuks sellisesse lukustusse siis nagu ühest teenusepakkujast, et seetõttu ongi siis laual mitmed teenusepakkujad ja, ja loodan väga, et neid tuleb siia regiooni juurde.
Ja kui RIT saab selle satipanni kätte, kas te mängite siis kohe esimesel päeval läbi sellise situatsiooni, kus kõik nagu füüsilised kaablid, mis tulevad teile majja ja kõik muud varuvariandid, mis seni on kasutusel olnud, on nüüd maas ja nüüd te peategi hakkama seda satelliiti peal olevat ühendust kasutama?
Võib -olla mitte esimesel päeval, aga kindlasti, kui see meile tuleb, siis see on pigem kuude küsimus, et me saame selle oma protsessi integreerida ja, ja läbi harjutada.
Kas te näete, et see on nagu selline selline lahendus, mis peaks nüüd täna kahekümne esimene sajand on niikuinii, aga praegune aasta kaks tuhat kakskümmend kolm, et et me ei saa sellisest satelliitpõhisest ühendusest enam mööda vaadata?
Vaadates, mis on maailmas toimunud, siis ma arvan, et ta on väga hea alternatiiv tavalisele sidele ja ja kindlasti peaks teda proovima ka sinna kriisitegevustesse integreerida, et tõesti, kui kõik muu ei tööta, siis äkki see töötab. Aga see kehtib tegelikult ju kõigi muude ühenduste kohta ka, et, et me peaksime olema valmis kõigi katkestusteks, võib -olla ka satelliit on katkestanud või, või on seal selle tootjaga midagi juhtunud, et lõpuks me peame olema valmis, nagu Erik ütles, ka virgatsiteks.
Ja tõenäosus, et kõik need sidekaablid, mis tulevad meil riigiasutustesse sisse, pluss siis riigivõrk ja, ja siis veel see satelliidil olev lahendus, et kõik need oleksid maas, tegelikult see on ju üsna väike, et.
See tõenäosus on, on väga väike, aga jällegi, miks me seda satelliitside teenust teeme, me oleme valmis ka selleks olukorraks.
Ja nagu me oleme näinud, siis need ebatõenäolised sündmused on väga tõenäoliseks osutunud viimasel, viimastel aastatel just.
Kas need ebatõenäolised sündmused, mis on osutunud reaalsuseks, on teie kahe tööd igapäevases mõttes mõjutanud?
Ma julgeks öelda, et ei ole mõjutanud, sest et kui vaadata seda, millega me oleme viimast aastat tegelenud, mina küll jah, tõepoolest riigis olen olnud natuke üle aasta, aga, aga ma julgeks küll öelda, et, et kõik need asjad, millega ma viimase üks pluss aasta jooksul oleme tegelenud, on kõik olnud selleks, et olla sellisteks kriisideks valmis.
Ja mina ütlen, et pigem on positiivselt, sest noh, tõesti juba see teadvustamine, et kriisid võivad tulla, on suur samm. Me oleme sinna väga palju erinevaid tehnoloogilisi ja protseduurilisi meetmeid rakendanud, inimesed teavad, kuidas toimida väljaspool kontorit. Kodutöö lahendused on palju töökindlamad, kui nad olid enne koroonapandeemiat. Ehk siis ma ütleks, et see huku kindlus on tegelikult ikka märkimisväärselt tõusnud ja kõigi nende projektidega, mis siin kasvõi satelliitside ja kõige muuga tehakse, see tõuseb järjest veel. Ehk siis see teadlikkus kogu riigi tasemel on nii palju tõusnud, et me panustame lihtsalt nendesse lahendustesse rohkem.
Jah, me oleme omavahel siin vahest naljatamisi öelnud, et ärme lase head kriisi raisku minna, et, et teeme veel paremini nüüd.
Kas teile tundub, et me ei ole head kriisi raisku lasknud, sest et noh, olles käinud konverentsil inimestega kohtunud, siis mulle on hakatud viimasel ajal ütlema, et, et me kuidagi ikkagi oleme natukene mugavaks läinud.
No üldises mõttes, et kui, kui oli eelmise aasta kahekümne neljas veebruar, siis oli kõik kuidagi, märkasid, okei, me peame nüüd tegema seda, me peame riigipilvega seda tegema, teist tegema, me peame võtma välismaised pilveteenused kasutusele ja nii edasi, meil kuidagi on nagu vaikselt soiku jäänud see teema ikkagi.
Mina näen, et asutused ikkagi aktiivselt tegutsevad, mõni on loomulikult kaugemal, mõnel võtab see rohkem aega. Aga ma arvan, et väga paljudel on ikkagi see plaan läbi mõeldud, kuidas seda teha, kasvõi saartalituse või vastupidi, et pilve kolida. Ja, ja ütleme Eitsi rakendamisega samamoodi tegelikult nad on sunnitud juba oma riskianalüüsides läbi mõtlema need stsenaariumid. Ehk siis tegelikult see pädevus kogu aeg kasvab, et me kindlasti ei ole seda kriisi raisku lasknud.
Kui palju erinevate asutuste infoturbejuhid omavahel suhtlevad?
Võib öelda, et igapäevaselt neid formaate on erinevaid ja loomulikult me jagame kõiki oma häid ja halbu kogemusi, kuidas asju paremaks siis teha.
Mis, mis selline hea kogemus on, mida te viimati jagasite mõnele kolleegile?
Pigem ongi tehnoloogilised lahendused, et kui üks kuskil juba kasutab, et siis me küsime, et, et kuidas see toode on ja, ja kui me hankes saamegi sama toote, siis tegelikult me saame väga efektiivselt neid samu meetmeid või poliitikaid ära kasutada ja, ja teadmist jagada, et kuidas seda veel paremini tööle panna.
Kas te olete kuidagi omavahel ka ära jaganud selle, et kui, kui näiteks mõne õppuse raames te midagi näete, et, et peaks nüüd harjutama midagi konkreetset läbi ja õppuse järgselt, et mitte kõik ei võtaks kohe kasutusele, vaid üks võtaks kasutusele ehk siis nagu kuluks ühes asutuses see aeg, energia, raha mõne uue protsessi töösse viimisel, mitte nii, et siis kõik hakkaks seda nullist kohe alguses tegema?
Ma arvan, et pigem suund ongi tsentraliseerimise suunas, et kui me näeme kuskil mingit suurt puudujääki, mis kogu riigil on, siis me üritame leida mingi asutuse, kes seda tervikuna kõigile teeb. Vahet pole, milline IT -asutus see lõpuks on, RIT, RIA või, või, või neid IT -asutusi on ju veel terve hulk.
No pluss veel on meil erinevaid formaate, kus ikkagi tegelikult neid kogemusi jagatakse ja lesson learned, lesson learned on nagu tegelikult pidev teema nagu, et et kui keegi on kusagil midagi ära nii -öelda proof of concept 'ina teinud, siis, siis see info ikkagi tegelikult liigub päris hästi, et et teised ei läheks sama ämbrit kolistama või siis, või kui on eduelamus, et siis päriselt ka teeme suuremalt ja teeme tsentraalselt siis juba.
Neist Riksi teenustest sai täna kõige rohkem aega kulutatud siis sellele satelliitside lahendusele. Üks, mis käis veel läbi, mille, mille kohta mina ei tea, vist mitte midagi, ei ole varasemalt vist kuulnud. Turvaline positsioneerimise teenus, mis asi see on?
Turvaline positsioneerimine aeg, et täna tegelikult siis ju autoga ringi sõites koordinaat kui ka siis täpne kellaaeg, mille najal tegelikult kogu e -riik püsib, põhineb siis satelliitside või noh, satelliitidelt tulevalt koordinaadilt ja kellaajalt, et et nende teenuste areng on seotud kahest aspektist. Et esiteks on see, et satelliidid on tegelikult ikkagi ka häiritavad. See on küll tehniliselt keeruline, aga siiski võimalik. Ja, ja teiseks on seda ka Euroopas, aga selgelt teadvustatud ehk siis Euroopa arendab turvalist positsioneerimise ajateenust, nimetatakse seda Galileo BRS -iks. Lisaks sellele me vaatame Eestis ka selle poole, et, et kuidas kellaaega ja ajasagedust paremini hoida, juhul kui peaks olema siis olukord, kus kas satelliidid ei ole nähtavad andmesideteenustega probleeme, et, et siin on päris palju arenguid nüüd lähiaastatel tulemas.
Ja see projekt on töös olnud, kui kaua?
Nüüd Galileo PRS kui ka siis selline täpse kella ja infrastruktuuri areng on olnud viimased poolteist aastat.
Ja millal jõuab kätte see aeg, kus see saab valmis?
Mis puudutab seda PRS teenust, siis see on ka pigem seal aastal kaks tuhat kakskümmend kuus, kakskümmend seitse, aga näiteks aatomkella infrastruktuur Eestis tõenäoliselt näeb juba ilmavalgust järgmisel aastal.
Suured tänud, Riigi IT -keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigisidetehnoloogia nõunik Erik Janson. Nagu te kuulsite, head kuulajad, siis saime osadele küsimustele vastuse, et osadele ei saanud. Aga seda meelerahu, et on mõeldud olukordadele, mis ei pruugi kõige meeldivamad ja paremad olla ja mis ei too meile naeratuseni näole, on ikkagi meil siin mõeldud ja mõeldakse, aga nagu me just kuulsime, nii -öelda tuleviku mõttes ka, et kui läheb veel, peaks minema halvemaks. Aga elame elu ikkagi positiivsest toonides ja, ja naudime seda järgmist nädalat ja mina olin saatejuht Ronald Liive ning kohtun teiega uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]