Tere tulemast kuulama, podcast 'i kriitiline intsident, kus vaatame mootori sisse, teeme käed õliseks ehk uurime, puurime, kuidas Eesti päriselt töötab ja toimib. Tänase saate teema ajend, üks ajend või selline initsiatiiv, miks ma soovisin sellest rääkida, on kõik need sidekaablitega toimuv, mis on, mis on väga huvitav ja kõneläinete pakkuv. Meil siin Läänemerel teadupärast on olnud neid merealuseid sidekaableid, mis on saanud kahjustada või läinud katki. Loodan, et täna, täna, loodan, et tänane saade annab väga paljudele küsimustele vastused ja annab meile ka seda meelerahu ja teadmist, et hoolimata sellest, kui mõni kaabel on katki, et meie teenused ja tooted, teenused pigem siis jäävad ilusti püsti ja toimima. Tänases saates on külas Riigi IT Keskuse infoturbia juht Andri Rebane, tere.
Erik, Rit on ainult üks riigiasutus, meil on tegelikult neid veel, mis pakuvad meile olulisi teenuseid. Kui me räägime tavalisest inimesest tänaval, olgu see mingi transpordiameti e -teenus, olgu see Riia poolt pakutud riigiportaal või mis iganes. Ma eeldan, et te omate natukene suuremat pilti, asutusteülest pilti ka. Kuidas selline, kas selline, mida RIT, RITi esindaja just rääkis, kehtib kõigi asutuste puhul?
Jah, et saan öelda, et, et need konkreetsed häiringud, katkestused tegelikult nagu Eestis e -teenuseid ei mõjutanud ja, ja ei mõjutanud ka andmisteenuste toimivust. Ja miks see niimoodi on, on see, et esiteks on neid merealuseid kaableid meil päris palju, neid on tegelikult väikse riigi kohta seitse. Neid merekaableid kasutavad erinevad sideoperaatorid ehk siis nii, nii need kaabliomanikud kui ka, kui ka teised operaatorid ja, ja lisaks sellele on ka maismaaühendused ehk siis tegelikult nende teenusepakkujate, internetiteenusepakkujate selline standard ongi see, et need välisühendused on neil tavaliselt mitmekordselt dubleeritud. Siin mõne operaatori puhul isegi on, on kolm -neli välisühenduse kanalit ja nende välisühenduste kanalite vahel siis selle traffic 'u või noh, internetiliikluse siis ümber suunamine toimub valdavalt automaatselt. Ehk siis tegelikult selleks, et nagu see lõppkasutajana üldse kuidagi nagu tunnetuslikult jõuaks, on ikkagi vaja nagu väga -väga palju kurja korda saata, et seda mõju üldse tunda oleks.
Noh, nüüd tuleb vaadata kahte, kahte suunda nagu eraldi, et, et see, mis meil siin Eesti -siseselt on, valdavalt need andmekogud, infosüsteemid, mida me igapäevaselt kasutame riigi vaates, on tegelikult Eestis majutatud ja, ja nende osas tegelikult ei, ei tohiks nagu mõju olla. Nüüd need asjad, mis on nagu välismaailmas, siis seal võib tunda anda. Toonitan seda, et lisaks merekaablitele on ka maitsmeühendused. Ehk siis kui nende kõikide merekaablitega peaks midagi juhtuma, siis, siis jah, see internetiliiklus siis kolib ümber maismaakaablitele.
Aga räägime siis nii -öelda maakeeli. RIT otseselt ei paku ühelegi tavainimesele sellist teenust, et ma ei saa minna kuskile e -RIT -i ja sisse logida ja midagi seal teha. Küll aga on teie klientideks teised riigiasutused, mis võivad nii -öelda mulle kodanikuna midagi pakkuda. Kas kõik need on, asuvad nii -öelda füüsiliselt siis andmekeskustes, mis on Eestis?
Arvestama peab sellega, et päris palju on ristsõltuvusi, et meil nagu tegelikult täna nagu internet ja, ja need igasugused infosüsteemid ei ole enam nagu sellises nagu riigis kinni, noh, konkreetses asukohas, et erinevad infosüsteemid kasutavad tihtipeale adaptereid, mis ei tarvitsa alati Eestis asuda. Ja, ja sealt võib tulla seda mõju, et et mingi komponent, mis ei ole Eestis majutatud, mis ei ole siin Eestis nii -öelda internetis siseni, võib mõjutada infosüsteemi tööd, aga nad on jällegi asjad, mida on võimalik siis selle juhtumi käigus välja rookida.
No eks sellist õppust on kindlasti ka keeruline korraldada, et kus kõik on järsku mõjutatud, et jah, meil on olnud selliseid väiksemaid ka päris juhtumeid ju teenustõkestusrünnete puhul, kus ikkagi mitu asutust on korraga pihta saanud. Aga ma arvan, et me täna ei ole veel ühtegi sellist lävendit ületanud, kus meil tegelikult oleks olnud kriis, kus me peame omavahel hakkama inimesi vahetama ja seda ressurssi ringi jagama riigisiseselt, et mingite rünnakutega näiteks toime tulla. Ja, ja seda ka harjutada on kindlasti üsna kallis ja keeruline tegelikult.
No riigiside on jah, tegelikult selline laiem, laiem valdkond, et tegeleb ta siis andmesidega, siis turvaliste telefonidega, lisaks turvaline positsioneerimise ajateenus, operatiivraadioside võrgud, mereside ja, ja siis ka igasugused tulevikutehnoloogiad, mis siis peaksid meie sellist turvalisust hakkama tagama. Siis kui näiteks kvantarvutid peaksid jõudma sellisesse faasi, et nad on ka kurjategijatel olemas. Et tegelikult, tegemist on tegelikult väga laia valdkonnaga ja, ja, ja riigiside nagu eesmärk ongi tegelikult see, et olla valmis kriisideks. Muidu seda vaja ei oleks ju tegelikult.
BIT ju käib ikkagi kogu selle kontseptsiooni alla, et me oleme seal laua taga, kus räägitakse laiemalt, mida tehakse ja meie nopime sealt selle osa välja, mis on meie teenusega seotud. Ehk siis meil on ju kaks põhiteenust, üks on riigipilv, teine on riigi arvutitöökoht. Meie ei peagi operatiivraadiosidet tagama.
Tead, ma soovitaks seda ära, sest nõunik on tegelikult, võetakse saadud Vikipeediast järgi, mis nõunik tähendab, siis see on nagu väga, väga lai mõiste on ju. Pigem ongi nõunik teatud valdkonna juht lihtsalt, on ju. Et võib -olla tasuks selles, mitte jääda sellesse nõu andmisesse, vaid tegelikult see tööülesanne ongi ju kogu seda riigiliselt kokku vedada, juhtida.
Kas on paigas ka kuskil niimoodi see just läbi käinud, see riigi arvutitöökoha teema, kuidas sellega on olukord? Kriisis peab, peavad need ka toimima või?
Miks me neid riigi sideteenuseid teeme, miks me teeme riigi pilveteenuseid ja riigi arvutitöö kohta, ongi see, et et riigil on foosmosoor olukordadeks oluliselt vähem võimalusi. Et, et erasektoris noh, ikkagi see olukord tuleb ikka hullust varem kui riigis, me ei saagi riigis seda praktiliselt lubada, kodanikud ei ennast andeks lihtsalt. Ehk siis see ongi see põhjus, miks me teatud teenuseid teeme, teeme riigis keskselt ja otse loomulikult kasutame seal erasektori kompetentse ja komponente nii palju kui võimalik, aga, aga see töökindlus ikkagi tegelikult tulebki kokku sellest, et, et me kombineerime siis erinevaid, erinevaid võrke, erinevaid taristuid, erinevaid serverplatvorme ja nii edasi.
Nende arvutitöökohtadega on ju see, et see arvuti ise võib ju toimida, aga kui seal pole internetti, siis pole sellega midagi teha. Ja siin tulebki mängu see juba läbi käinud riigivõrk ka. Kuidas sellega on, et selle toimepidavus tagatakse? Mulle meenub üks artikkel mõni aasta tagasi, et mingi hiireke või rotikene seal ühe kaabli sõi ära. Kas nüüd on ta vastupidavam?
Selle riigiside puhul või riigivõrgu puhul sai, sai mainitud, et, et ta püsib siis kauem kui need kommertsteenused, kuidas see saavutatud on?
Sagavara toide, jah, on ta siis akud, generaatorid, erinevate lahenduste kombineerimine, võrgus dubleerimiste tegemine, et, et see jah, ilmtingimata ei tähenda seda, et võrk sada protsenti jääb püsti, aga, aga need kriitilised punktid on, on need, kus me teeme kõik selleks, et seda sidet tagada. Ja sinna juurde ka see, et tegelikult nendel kriitilistel riigiteenustel on, on ka dubleerivad ühendused kommertstelkodelt. Jällegi see kombineerimine, dubleerimine erinevate sideliikidega on see, mis, mis aitab lõpuks.
See tähendab seda, et Riti ka jookseb neid sidekaableid väga mitu, et ei ole ainult niimoodi, nii nagu minul endal kodus, jookseb Telia kaabel sisse ja see on kõik, vaid teil on, kas kõik kolm on olemas, pluss siis veel see riigivõrk ka.
Aga kuidas te saate tagada seda, et inimesed, riigiametnikud jätkaksid oma tööd kodukontoritest olukorras, kus kommerts -sideteenused võiks, võivad teoorias olla maas, te ei hakka seda riigivõrgu kaablit neile kõiki, kõikidele koju tooma?
No ütleme, et noh, küsimus on, et kas püsti või andmed peavad säilima, et ütleme, andmesaatkonna mõte on ju olnud see, et andmed säiliksid ka siis, kui Eesti riigiga midagi juhtub. Nüüd ongi küsimus, et kui pikka katkestust me saame endale lubada nende teenuste toimimises? Ma arvan, et tegelikult päris paljude teenuste puhul võib see olla päris pikk aeg, et kui me võtame ka Riti enda veebilehe, siis ega meie veebilehe maasolekust ei juhtu nagu midagi. Noh, mainekahju tõenäoliselt on, aga kuna ühtegi e -teenust sealtkaudu kodanikule ei pakuta, siis ega ta tegelikult nii kriitiline ei ole. Loomulikult on kriitilisem, et see riigipilv või riigi arvuti töökoht töötaks. Ja ma arvan, et tegelikult enamikel asutustel on täna selline plaan olemas, kui mitte nii -öelda kinnitatud kujul, siis kuskil Excelis on ikkagi oma teenused kirja pandud. Ka selle raames, kui nad on Eitsi rakendanud ja nad ikkagi oskavad valida sealt neid kriitilisemaid välja.
Aga kui meie vestlusest on juba käinud läbi mitu erinevat asja, millest te ei soovi või ei saa rääkida, siis toome sisse uue teema, millest kohe kindlasti väga palju detailselt saate rääkida. Riks on pea kaks aastat vedanud projekti, mis varustaks siis riigiasutusi satelliitsidel põhineva andmised ja teenusega. See on tulnud tegelikult meil siin küll nüüd selle valguse, selle viimasel kuulajal, ütleme niimoodi, siis toimunu ka uuesti esile. Riks juht ütles ka, et see on väga hea näide sellest, et miks seda projekti üldse vaja on. Kui kaugel see projekt on?
Projekt on sealmaal, et meil on praegu väljas üks hange, kus me siis tegelikult ostame päris suure koguse satelliitide seadmeid, mis tegelikult lähevadki siis riigile oluliste teenuste toimepidevuse tõstmiseks. Meil on täna teatav satelliitide võimekus olemas, nüüd me seda kasvatame. See projekt on iseenesest pikem, ehk siis lähema kahe -kolme aasta jooksul laiendame seda satelliitside võimekust veelgi.
Kuna mul ei ole praegu seda riigihanget ees, ma ei tea, mis seal detailid on, siis ma saangi küsida kohe, et kas seal on ka mingid piirangud, et millised ettevõtted osaleda saavad, kas seal peavad olema NATO liikmesriigi, NATO liikmesriigis registreeritud ettevõtted või on seal see valik laiem?
Ja mina ütlen, et pigem on positiivselt, sest noh, tõesti juba see teadvustamine, et kriisid võivad tulla, on suur samm. Me oleme sinna väga palju erinevaid tehnoloogilisi ja protseduurilisi meetmeid rakendanud, inimesed teavad, kuidas toimida väljaspool kontorit. Kodutöö lahendused on palju töökindlamad, kui nad olid enne koroonapandeemiat. Ehk siis ma ütleks, et see huku kindlus on tegelikult ikka märkimisväärselt tõusnud ja kõigi nende projektidega, mis siin kasvõi satelliitside ja kõige muuga tehakse, see tõuseb järjest veel. Ehk siis see teadlikkus kogu riigi tasemel on nii palju tõusnud, et me panustame lihtsalt nendesse lahendustesse rohkem.
Ma arvan, et pigem suund ongi tsentraliseerimise suunas, et kui me näeme kuskil mingit suurt puudujääki, mis kogu riigil on, siis me üritame leida mingi asutuse, kes seda tervikuna kõigile teeb. Vahet pole, milline IT -asutus see lõpuks on, RIT, RIA või, või, või neid IT -asutusi on ju veel terve hulk.
Suured tänud, Riigi IT -keskuse infoturbejuht Andri Rebane ning Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigisidetehnoloogia nõunik Erik Janson. Nagu te kuulsite, head kuulajad, siis saime osadele küsimustele vastuse, et osadele ei saanud. Aga seda meelerahu, et on mõeldud olukordadele, mis ei pruugi kõige meeldivamad ja paremad olla ja mis ei too meile naeratuseni näole, on ikkagi meil siin mõeldud ja mõeldakse, aga nagu me just kuulsime, nii -öelda tuleviku mõttes ka, et kui läheb veel, peaks minema halvemaks. Aga elame elu ikkagi positiivsest toonides ja, ja naudime seda järgmist nädalat ja mina olin saatejuht Ronald Liive ning kohtun teiega uuel nädalal.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]