Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Head saatekuulajad, kuriidiline intsident on tagasi, et rääkida uutest põnevatest teemadest, mis pakuvad väga paljudele eestlastele huvi. Head kuulajad, enne kui me läheme tänase saate juurde lähemalt, ma röövin natukene teie aega ja ka meie tänaste külaliste aega ja räägin natukene sellest, et kuigi saatel on meil väga palju kuulajaid, kes on ka aeg -ajalt andnud tagasisidet, siis mulle näiteks saatejuhina väga -väga meeldiks see, kui aeg -ajalt annavad ka saatekuulajad tagasisidet selles osas, millest nad soovivad, et me järgmistes saadetes räägiksime. Nii et selle jaoks, et see ka saaks reaalsuseks, olge head, kirjutage näiteks mulle Ronald .liive at geenius .ee või kui te isiklikult mulle ei julge mingil põhjusel kirjutada, võite kirjutada ka geenius üldmeelile geenius at geenius .ee. Aga rohkem ma teie väärtuslikku aega ei röövi ja räägin sellest, et tänase saate teemaks on meil riiklik siis küberreserv ja riigi küberreservi korraldatud toimunud õppus. Sellest on meil stuudios rääkimas Riigi Infosüsteemi Ameti juhtiv -ekspert Ivo Vellend. Tere!
Ja ka Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu. Tere! Tervist! Esmalt, kui me läheme konkreetse õppuse juurde, mis siin natukene aega tagasi toimus, räägime lähemalt, mis asi see riigi küberreserv on?
Riigi küberreserv on siis vabatahtlikest enamjaolt koosnev kolmetasemeline reserv. Esimene tase on siis Riigi Infosüsteemi Ameti CERT E meeskond, osakond. Teise taseme moodustavad IT -majade eksperdid ja kolmas tase on Kaitseliidu küberkaitseüksuse vabatahtlikud eksperdid.
Ja nagu ma tean, siis see reserv on nüüd tegutsenud või noh, tänavu läheb teine aasta. Miks, miks alles teine aasta, miks meil varem seda ei olnud?
No tegelikult see idee on loomulikult palju varasem ja reserv noh, ütleme siis mitteametlikult on ikkagi tegutsenud kauem. Aga tõsi ta on jah, et õppuseid me oleme nüüd korraldanud kahel viimasel aastal ja seekord siis oli jah teinekord, kui oli reserv täies mahus kaasatud.
Kas see on midagi sellist, kus iga inimene tänavalt, kellel on, ma ei tea, küberturbealased teadmised, saab tulla ja anda ennast üles öelda, et ma nüüd soovin Eesti riiki kaitsta?
Kui nüüd tahta siis kirjeldatud viisil küberreserviga liituda, siis iseenesest võimalus on läbi Kaitseliidu ehk et Kaitseliidu liikmetel on võimalus osaleda küberreservi kolmandas tasemel ehk siis läbi küberkaitseüksuse.
Kas kõik need tasemed, see esimene, teine ja kolmas, eelmine aasta küberreserv loodi või löödi käima, kas seni on reaalses elus ka seda neid vaja läinud?
Õnneks mitte, et siiamaani on, on läinud nii hästi, et me oleme ainult pidanud kasutama siis õppustel seda küberreservi.
Kas on vähemalt tekkinud sellist olukorda, kus on nagu kaalutlusmoment, et kas meil nüüd oleks vaja reservi rakendada või mitte või meil on ikkagi elu on piisavalt ilus ja hea olnud hetkel veel?
Õnneks elu on piisavalt hea olnud, jah, on olnud küll kaalumist, aga õnneks on lahenenud need olukorrad niimoodi, et me ei ole pidanud päris elus kaasama reservi.
Aga mille poolest see reserv erineb sellest, mis varasemalt oli, sest kasvõi antud saates me oleme rääkinud seda, et riigiasutused, neil on see võimalus üksteisele appi minna, kui juhtub midagi halba. Kas see reserv teeb midagi lihtsamaks?
Ilmselt mitte lihtsamaks, selles mõttes, et ega endiselt on võimalik bilateraalselt siis IT majadel üksteisele appi minna ja ka erinevad riigiasutused saavad küsida otse, aga lihtsalt see küberreserv selles mõttes on nagu terviklik, et seal on üle saja eksperdi võrgustikus. Ja siis selle küberreservi puhul üks suur eelis on see, et meil on need ekspertide oskused kaardistatud ja me hoiame nagu selles mõttes näppu pulsil. Et loomulikult see seltskond on dünaamilises muutumises, et kui sinna tulevad uued inimesed, liiguvad välja, noh, meil on nagu ülevaade olemas, et mis seal siis, ma ei tea, online 'is käesoleval hetkel need oskused on.
Kas selle aja jooksul, mil reserv on olemas olnud, küberreserv, on see kuidagi muutunud ka, kas esialgu näiteks paberi peal oli plaan, et vot võiks olla nüüd selline kõik need kolm taset küll, aga et täpsemalt veel ja nüüd siis reaalelus või no vähemalt õppuste käigus on selgunud, et tead, mingid oskusi oleks juurde vaja, mingid oskused on sellised, mis on juba väga laialt levinud ja, ja neid, nendele nii palju keskenduma ei peagi.
Ja kindlasti, selles mõttes, et tänu õppustele meil on näiteks välja tulnud see, et juhtimiskomponent, kui näiteks Kaitseliidul on juhtimiskomponent nagu naturaalne osa, siis IT -majade ekspertidest koosneval teisel tasemel, noh kuna seal on tegu erinevatest majadest erinevate inimestega, kes igapäevaselt koostööd ei harjuta, Siis me oleme nagu tähele pannud seda, et juhtimiskomponenti on vaja treenida siis teisele tasemele Küberreservis. Aga nagu ma ütlesin, siis Kaitseliidus on see igapäevane tegevus, seal on see komponent olemas ja me oleme selle lahendanud nüüd niimoodi, et viimasel õppusel näiteks juhtimiskomponent oligi kolmandast tasemest ehk siis Kaitseliidu küberkaitseüksusest.
Enne kui me jõuame selle värske õppuseni, anname ka teisele saatekülalisele võimaluste rääkimiseks, siis mis see esimene õppus oli ja saate väikse põgusa kokkuvõtte teha?
Esimene õppus toimus eelmisel aastal ja siis küberreservi õppustel on alati eesmärk kaasata vähemalt üks seto ehk siis elutähtsa teenuse osutaja ja eelmisel aastal oli selleks elutähtsa teenuse osutajaks, nüüd võib vist selle välja öelda, Põhja -Eesti Regionaalhaigla.
Kuidas see nende saamine oli?
Üllatavalt lihtne oli nende pardale saamine ja mulle tundub ka, et sellel aastal partnerite valik oli. Tegelikult meil oli isegi veel valikus rohkem partnereid, aga me otsustasime seekord võtta kaks partnerit, aga eelmisel aastal oli üllatavalt lihtne.
Aga jõuame siis selle tänavu aasta õppuseni, kus üks osalejatest oli ka Elektrilevi ja Indrek, ma küsin teie käest, et miks Elektrilevi otsustas, et on paslik osaleda sellises õppuses?
Ja kui see kutse tuli, siis kõige esimese asjana muidugi vaatasime, et kuidas meil ajaga on, et kas me jõuame sellise harjutuse läbi teha. Aga loomulikult sellised õppused on väga kasulikud. Aitavad nii meid kui ka siis küberreservi ja tegelikult ka nagu endapoolne huvi, et mis see küberreserv siis täpselt endast kujutab, et ma väga palju kokkupuudet ei ole nii -öelda omanud varem. Et mida nad tegelikult siis oskavad ja kui palju neil, kui palju meil siis neist kasu on. Et, et igal juhul väga kasulik koostöö, me saime tutvustada siis küberreservile enda keskkonda, enda süsteemi ja loomulikult üsna uus nende jaoks, kuid kindlasti järgmine kord oleks juba palju -palju nagu lihtsam. Et ma arvan, et see on ka selline eesmärk, et kui peaks kunagi vaja olema küberreservi abi, siis nad ikkagi võiksid olla rohkem nii -öelda teadlikud, et mis süsteemi nad tulevad kaitsma. Et see on nii -öelda ka üks, üks osapool sellest otsusest, et miks, miks ikkagi, miks õppus läbi teha.
Kui kaua möödus aega sellest hetkest, mil Riigi Infosüsteemi Amet võttis esimest korda Elektrileviga ühendust, ütles, et kuulge, et võiks siin õppusel teha nii ja naa, et kas te olete nõus?
Ma usun, et ma ikkagi vastasin üsna kiiresti kuskil, vähemalt nädala jooksul oli vastus selge, et, et, et jah, teeme ära.
Ja kas selleks hetkeks, mil see nii -öelda siis sooviavaldus Elektrilevile edastati, oli juba kümme teist ettevõtet öelnud, et kuulge, et me ikka veel ei taha või ei saa või, või oli nüüd tänavu nähes seda, et eelmise aasta õppus oli hea ja oli kasulik, et oli neid pigem uksest aknast tuli sooviavaldusi, et kuulge, me tahaks nagu, et ta tuleks meile ka.
No tegelikult meil algselt oli Sõelal kolm elutähtsa teenuse osutajat, aga siis me seal sisemiste arutelude käigus ikkagi otsustasime, et me pigem piirdume kahega ja tegelikult see kolmas elutähtsa teenuse osutaja mingil hetkel ise otsustas ka, et ta sellel aastal ei kaasu. Ja siis jäi jah sõelale kaks partnerit, nagu siis mainitud Elektrilevi ja mul on isegi kuskil kirjas, et esimese kirja, sellise ametliku meili me saatsime seitsmendal juunil, aga enne seda loomulikult oli meil telefonikõned ja sellised mitteametlikud pingimised, et noh, arusaadav, et kas huvi on, jah.
Nii et selline planeerimine algab üsna varakult siis?
Ja noh, sisemisi plaane me tüüpiliselt hakkame tegema peale siis läbitud õppuse mingisugust kokkuvõtet. Et umbes kuu aega peale seda, kui on kokkuvõtted kokku kirjutatud, me juba hakkame tegema plaane järgmiseks õppuseks.
Nii et põhimõtted siin novembrikuu jooksul juba või siis detsembri alguses hakata panema paika seda plaani, mis järgmine aasta toimuma hakkab?
Jaa, esimesed plaanijalged kindlasti aasta lõpus või siis uue aasta alguses kindlasti.
Kas see, mis õppusel toimub, mis läheb halvasti, mida peab kaitsma, kui palju see on paika pandud ja kui palju siis need nii -öelda mängijad, olgu see siis Elektrilevi teine osapool, kelle nimi tegelikult ei ole, saladus ei ole veel läbi käinud, oli Tele2. Kui palju nemad teavad, et kui palju näiteks siis Indrek teadis viiendal novembril, kui see mäng nii -öelda algas, et mis nüüd toimuma hakkab?
Ütleme niimoodi, et siin tasub teha vahet sellel, kes on mängukorraldaja. Siis Indrek oli meil Elektrilevi poolt siis mängukorraldaja ehk et ta oli päris hästi kursis, et tegelikult see õppus ju koosnes kahest suurest osast. Üks oli staabiõppus ehk siis table top, kus laua taga otsustajad võtsid vastu väga tähtsaid otsuseid. Ja teine osa oli siis elutähtsa teenuse osutajate juures ehk et siis Elektrilevi ja Tele2 juures nende taristul jooksev tehniline õppus, mis siis oli mõeldud küberreservile. Ja natukene keerukaks tegi selle asja see, et meie tahtmine oli see, et nad jookseksid nagu loogiliselt süngis, et see oli niisugune korralik väljakutse.
Aga Indrek, teie koostades jäi see nii -öelda meeskond Elektrilevi poolt, kes seda mängu läbi viis või et siis üritas kaitsta süsteeme, kui nad ei saanud hakkama ja siis oligi siis see hetk, kus nad kutsusid küberreservi endale appi ja.
Ja et siin oligi kaks poolt, siin oli nii -öelda õppus staabile ehk siis kriisikomisjonile ja õppus küberreservile tehniline pool. Ja stsenaarium nägigi niimoodi ette, et kriisikomisjon justkui võtab vastu otsuse kutsuda appi küberreserv ja siis pärast seda läkski edasi siis see küberreservi tehniline õppuse pool. Ja selle tehnilise õppuse poole jah, me Elektrilevi poole pealt siis valmistasime ise ette, panime seal kokku meeskonna, kes sellega tegeleb. Ja et selles mõttes me olime jah, et väga kursis novembriks, et mida me teeme.
Selle tehnilise meeskonna komplekteerimine, kuidas see kujunes?
Tegelikult me kasutasime ära olemasolevat mektoris ühte laborit, mille me oleme varasemalt üles ehitanud. Et tegelikult see oli vaja lihtsalt natukene värskendust, sinna oli natuke värskendust vaja teha, et see korralikult tööle saada. Ja meil ei olnud väga palju liikmeid. Et kuskil nelja inimesega me tegime selle korralduse ära.
Arvestades, et vaenlasele ei soovi liiga palju tausta avada, kas te siiski saate vastata küsimusele, et kui palju Elektrilevi infoturbeosakonnas üldse töötajaid on? No
see on, läheb selliseks keerulisemaks struktuuri kirjeldamiseks, et me oleme Elektrilevis osa Eesti Energiast ja meil on päris palju keskseid teenuseid Eesti Energias ja sealhulgas ka infoturbemeeskond. Et Elektrilevis endas ei ole väga palju nii -öelda spetsialiseerunud spetsialiste hetkel, on, on nagu juhtiv tasand ja päris mitmed teenused on siis Eesti Energiast.
Nii et siis nii -öelda peamajast saad ikkagi abijõude paluda?
Ja lisaks on meil veel Enefit Connect, küll aga ka seal on väikesed muutused toimumas, et, et jah, et see on nagu pikem, pikem teema praegu.
Kuulge, me oleme nüüd juba tükk aega rääkinud, et toimus õppus ja, ja kuidas kõike seda meeskonda kokku saadi, kuidas saadi Elektrilevi jõusse, aga me pole nagu detailselt rääkinud, et mis siis halvasti läks Elektrileviga. Mida, mida see õppuse stsenaarium meile räägib, et kas, kas juhtus mingi selline asi, mis on tegelikult reaalelus nagu väga reaalne, et see juhtub või juhtus midagi veelgi hullemat?
Ja me kõigepealt, kui me seda intsidenti nii -öelda välja mõtlesime, siis me vaatasime, et jah, et, et siin on natukene midagi juurde vaja, lisaks küberintsidendile, ehk siis me lisasime juurde ka samal ajal hästi suure tormi, mis tekitas nii -öelda rohkem segadust. Et aru saada, et mis siis see intsident seal taga päriselt on. Ja, ja see oli nagu üks suur komponent, miks siis välja kutsuda ka kriisikomisjon, et nii suur torm, elektrit ei ole, proovime tagasi panna, ei saa ja siis sealt läks edasi, et mis, mis toimub.
Mis siis reservi vaatest nagu reaalselt füüsilises maailmas toimus? Pandi kümme, kakskümmend inimest kuskile bussi peale, sõidutati Elektrilevi peamajasse kohale ja öeldi, et nüüd on siin on see server, hakake midagi tegema või mis, mis nagu reaalselt toimus?
Umbes midagi taolist, aga sellel aastal see reservi kaasamine erines nagu selles mõttes, et jah, me siis andsime ette nagu tellimused, milliseid oskuseid oodatakse appi, Elektrilevisse, Tele2 -e, aga seekord reservistid pidid minema ise oma jõududega kohapeale. Et kui meil eelmisel aastal oli see logistika pool lahendatud natuke teisiti, siis seekord oli jah, see ülesande püstitus oli niimoodi, et meil oli kaks tiimi, Alfa tiim, Bravo tiim. Esimesel päeval siis Alfa tiim liikus ühte kohta, Bravo tiim teise kohta ja teisel päeval siis vahetusid tiimid. Ja siis kohapeal oli see kokkulepe, et vastuvõtjad ehk siis Elektrilevi, Tele2, võtsid tiimid üle, tegid neile kohapeal väikse briifi, nagu see päriseluski on, ja siis tehti kiire süsteemi tutvustus ja käed külge.
Loen siin RIA enda pressiteadet, kus oligi, kus on kirjas siis, et ülesanne oli leida häkkerid Tele2 ja Elektrilevi IT -süsteemidest. Kas Elektrilevi, jah, me saame aru, et iseseisvalt siis justkui nagu stsenaariumi kohaselt ei leidnud, kuna te kutsusite ju küberreservi appi, kas lõppkokkuvõttes see, mis teie nägemus oli, et kui hästi või halvasti nii -öelda siis saadakse olukorra lahendamisega hakkama, kas see realiseerus, kas läks hästi?
Ja ma siin täiendaks veel seda, et ei olnud ainult nagu IT -süsteemid, olid ka nii -öelda ootesüsteemid ehk siis niuke operation technology. Ja ehk siis sellised rohkem nagu alajaama tööstuslikumad seadmed ja nende süsteemid. Et intsidendid olid rohkem sealpool ja, ja see, miks me tahtsime just saada appi küberreservi, oli see ulatus. Et stsenaarium nägi ette, et meil on ligi sada seitsekümmend alajaama sama probleemiga ja meil oli vaja lihtsalt sellist inimressurssi juurde, et seda kiiremini ära lahendada. Ja siis küberreservi stsenaarium nägigi ette, et läheme siis nii -öelda ühte alajaama, mis asus Mektoris ja teeme selle korda ja siis selle näitel saame teha ülejäänud alajaamad korda. Ja õppuse käigus jah, ma ütleks, et kõik etteantud ülesanded tehti õppuse lõpuks ära.
Kas see, mida te õppuse käigus kogesite ja see tulemus te saavutasite, kui peaks midagi sellist päriselus realiseeruma, on üks -ühele ülekantav või on ikkagi need situatsioonid võivad olla väga palju erinevad?
Ja ta ei ole kindlasti üks -ühele ülekantav. Situatsioonid võivad kindlasti natukene erineda ja arvestades praegu näiteks kasvõi ilma, et Mektoris oli hea soe, siis alajaamas ei pruugi üldse nii hea soe olla. Et peab arvestama ka sellega, et kui me alajaamas tööd teeme, siis seal ei ole sellist sisekliima tingimusi nagu siin kuskil kontoris. Et see on kindlasti üks, üks suurem erinevus ja loomulikult iga küber nii -öelda intsident võib ka olla täiesti erinev ka tehnilisel tasemel.
Nii et see, kui päriselus või tähendab õppuse käigus oli kuskil neli -viis päeva, kui situatsioon lahenes ära lõppkokkuvõttes, siis päriselus võib sellele kuluda märgatavalt rohkem aega.
Ja kindlasti, et siin ma usun, et maailmas on näiteid, kuidas intsident on lahendatud ja kui palju nad on aega võtnud, et jah, võib väga, väga erineda.
Kuna Elektrilevi on seotud ikkagi sellise elutähtsa teenusega, nagu seda elekter on, siis kas selle küberreservi õppuse väliselt toimub teil endal ka mingeid analoogseid õppusi või siis koos koos teie nii -öelda emaettevõtte Eesti Energiaga?
Ja siin on loomulikult kaks poolt, et üks on see, et me koolitame nii -öelda iseennast ja teeme endale õppuseid. Küll aga on seal ka pool, kus me nii -öelda oma teenusepakkujatele teeme õppuseid. Et, et jah, Elektrilevi on üsna pisikene, et, et meil on päris palju teenusepakkujaid, keda me siis ka koolitame.
Kui Elektrilevi puhul ei pruugi nagu küsimus tekkida, et miks te just neid valisite või soovisite neid, siis Tele2 puhul võib tekkida see küsimus, aga tegelikult neid sideettevõtteid on meil Eestis veel. Kas teadupärast on meil nii -öelda kolm sellist suuremat, kas lihtsalt juhtus nii, et kolmele tehti pakkumised ja Tele2 oli ainus, kes oli nõus või te soovisitegi, et pole vaja nii -öelda asja suuremaks ajada, esialgu piisab ühest?
Et seda ma nüüd päris täpselt ei mäleta, aga hästi oluline siin valiku juures oli see, et Tele2 on üks oluline sideteenuse pakkuja Elektrilevile. Ja seal oli see otsene seos olemas. Ja noh, nagu siin Indrek ka kirjeldas, et me tegelikult neid stsenaariumeid luues me tahtsime nagu tekitada sellise olukorra, mis on nagu päris elulähedane. Ja siis noh, Tele2 ka nagu tuli kohe kaasa meiega ja siis see tehniline harjutus, mis ka Tele2 juures toimus, oli ka võimalikult elulähedane ja see seos oli ka see, et Tele2 on oluline teenusepakkuja alajaamades.
Praegu küll Tele2 esindajat mikrofoni ees ei ole, kas te saate avada lähemalt, mis, mis Tele2 -s toimus siis?
Ma pigem seda ei avaks, kuna ma küll olin selle harjutuse tehnilise poole organiseerimise juures, aga seal on hästi palju sidespetsiifikat, et ma pigem jätaks selle kommenteerimise võimaluse Tele2 -le.
Aga siis ma küsin niimoodi, just ütlesite, et soovisite, et see oleks võimalikult nii -öelda elutruu, et nii nagu päriselus, kui juhtub midagi sellist, siis mis siis kõik toimuma hakkab? Kas see tähendab ka seda, et keegi äratati öösel kell kaks -kolm üles ja öeldi, et kuuled, et nüüd alajaam on maas, on rikkis, ma ei tea, telefoniga helistada ei saa, et ilge jama on majas, et hakkame nüüd tegutsema või ikkagi võeti, et tööpäev on üheksast viieni ja opereerime selles teadmises?
Jah, me eeldasime tõesti lõpuks, et tööpäev on kaheksast viieni, aga meil oli täiesti plaan mängida läbi, aga noh, see ilmselt tuleb siis järgmiste harjutuste käigus kindlasti, kus me mängimegi läbi selle osa, et seda tüüpi asjad juhtuvad tavaliselt nädalavahetusel ja reageerida on vaja ka öösel. Aga seekord me tegime selle ikkagi osalistele mugavaks.
Üks asi, mis antud õppuse puhul või selle aastase küberreservi õppuse puhul minu teada erines. Eelmise aasta hammast oli see, et lisandunud oli ka see meediamäng, mida eelmisel, eelmisel aastal ei olnud. Miks RIA otsustas, et sellist asja on ka veel vaja?
Päris elus, kui sellise mahuga sündmused juhtuvad, siis meediakajastus on noh, väga oluline sealjuures. Ja tegelikult meil oli plaanitud ka eelmisel aastal meediamäng. Erinevatel põhjustel see jäi väga lahjaks, aga sellel aastal mina seal selles meediamängu stsenaariumite kirjutamisel ei osalenud. Aga ma tean tagasisidest, et see oli väga mahukas ja ma tean, et inimesed panustasid sinna väga -väga palju.
Jah, nüüd ma saan kuidagi sellise oma ego siis välja tuua ja, ja avada ka seda tausta, et ma ka osalesin sellel meediamängul, ehk siis ma mängisin ajakirjanikku, kes siis pidi küsima igast erinevaid küsimusi ja, ja. No ma ei hakka päris ütlema, et kuidas siis läks või mis siis kõik oli, vaid ütlen lihtsalt, et ka minu jaoks, hoolimata sellest, et võib nii -öelda kõrvaltvaatajana jääda mulje, et no mis seal siis on, et lihtsalt, et inimene, kes teenib igapäevaselt ajakirjanikuna leiba, lihtsalt nüüd teeb sedasama asja. Tegelikult kõik see, kuidas vähemalt minuga nagu need pressiesindajad suhtlesid ja kõike seda, see oli ikka väga elutruu ja mul oli küll, kuigi mina hoidsin ka kinni sellest, et noh, me ikkagi tööpäeval ja niimoodi, siis mul oli küll vahepeal nagu higimull oli otsa ja see on nagu tunne, nagu, nagu päris reaalsuses toimubki nii ja nii et jah, mina omalt poolt saan ka öelda, et, et ka mina nägin, et see on kasulik nii mulle kui ajakirjanikuna, sest et olgem ausad, kui mingi selline situatsioon peaks realiseeruma, Siis neid kriitilisi küsimusi tuleb väga palju ja neid peab küsima ja selline õppus on ju väga hea võimalus neile juba aegsasti mõelda enne seda, kui päriselus üldse midagi sellist toimub. Nii et loodame, et tegelikult ei toimu seda siis. Kas praegu on juba esimesi mõtteid ka selles osas, mis järgmine aasta siis toimuma hakkab või te ikkagi ootate ära, et kõik selle tagasiside, kuidas see aasta toimus ja siis hakkate planeerima?
Ametlik vastus on see, et me teeme tagasiside ära, mitteametlik vastus loomulikult. Meil oli eile juba väike mõtted, vahetus ja ütleme niimoodi, et on juba mingisugused lennukad ideed kindlasti järgmiseks õppuseks olemas.
Nii et kui satub antud saadet kuulama keegi, kes on, noh, on küber, kübertaibukas, siis veel on aega ennast siis Kaitseliitu panna kirja või siis minna Elektrilevisse tööle, Tele2 -e tööle, Riiasse tööle, mõnda muusse riikliku IT -majasse ja siis on suur tõenäosus, et sellest õppusest, järgmise aasta õppusest saadaks osa.
Kuidas Elektrilevil nüüd tunne on, et no ma eeldan, et järgmine aasta ega teile enam uuesti seda kutset ei tule, aga kui nüüd kahe -kolme aasta pärast peaks tulema, oletab kohe nagu esimesel sekundil, enam ei oota nädal aega, vaid kohe minuti pealt helistad, et jaa, tuleme, teeme.
Ja ma usun ka, et, et järgmine aasta mees enam seda võimalust ei saa, et siin on veel teisi suuri elutähtsa teenuse osutajaid, et, et järgmine aasta me ilmselt kindlasti seda kutset ei saa. Küll aga meil on väga hea meel, et me saime ja kui see juhtub jälle kuskil kolme aasta pärast, siis igal juhul, aga arvestades, kuidas e -mailid liiguvad, siis ma ütleks, et nädal läheb ikka ära.
Aga tegelikult üks oluline küsimus, mida me ei ole praegu veel katnud, on see, Elektrilevil on kindlasti väga spetsiifilised infosüsteemid kasutusel, mille puhul te võib -olla ei pruugi tahta nii -öelda välistele silmadele, kõrvadele näidata seda, mis seal kõik on, Et mida te kasutate, milliseid infoturbe praktikaid ja nii edasi, kõike seda. Kas oli kuidagi teie poolt ka seda kaalutluskohta, et, et no me päris ei taha öelda, et kuidas siin on see asi ehitatud või, või loodud või mis siis meie nii -öelda tööpraktika välja näeb, et kui läheb untsu see süsteem, mis on meie nii -öelda tagavaralahendus?
No tegelikult on need alajaamad üsna sarnaselt ehitatud üle maailma ja eelkõige üle Euroopa ja seal ei ole väga palju saladusi. Et lisaks on meil Mektori labor, kus on ehitatud samamoodi simuleeritud alajaam, mis on siis tegelikult just mõeldud TalTechile ja teistele nii -öelda koolituste ja õppuste läbiviimiseks. Et seal osas meil ei ole midagi sellist, mida mitte näidata. Ja no tegelikult kogu see kaitsmise pool on, on just see, mille jaoks me kutsusime küberreservi appi ja nemad pidid selle nii -öelda välja mõtlema ja näitama, kuidas nemad kaitsevad ja selle nii -öelda rünnaku tõrjuvad. Et ka seal osas pigem oli just see, et mitte meie, meie lahendusi näidata, vaid pigem just see, et mida küberreserv tuleb ja teeb.
Kuna korra käis siin saates juba läbi see, et, et miks nii -öelda Elektrilevi ja Tele2 valiti, oligi see, et nii -öelda mõneti siis Elektrilevi on sõltuv Tele2 -st ja, ja see oli see vajadus, miks, miks Tele2 oli kaasatud. Kas see tähendab seda, et te kuidagimoodi mängisite läbi ka selle, et kui nüüd Tele2 -l teenused on häiritud, kuidas Elektrilevi siis nii -öelda oma tööalast suhtlust ka veel teeb? Ma mõtlen siis reaalselt seda, et võtab telefoni kätte ja nüüd helistan kolleegile ja öelda, et kuule, palun nüüd tee seda selle süsteemiga.
See ei olnud selle õppuse ulatusalas, et see oli puhtalt küberreservile suunatud ja puhtalt nii -öelda alajaama tööle saamine, et selles hetkel selles stsenaariumis ei olnud sellist.
Aga kas, kas see on see, see, kas see pool on ka asi, millele Elektrilevi on mõelnud, et kui teie peamise siis lepingupartneri puhul see sideteenus, mille ta peaks teil osutama, kui seda ei eksisteeri tegelikult?
Ja et me tegelikult teeme maja sees üsna tihti selliseid kriisiharjutusi, et sellised sideteemad on ka käsitletud igal juhul. Ja ma just ütlen siin ära, et meil on veel sideteenuse pakkujaid, et see ei ole ainult Tele2, keda me kasutame.
Ivo, kas te saate öelda käsi südamele, et tänu küberreservile Eesti, Eesti on rohkem kaitstum, kui ta varasemalt oli?
Ma loodan kindlasti, sest õnneks, nagu me siin alguses ütlesime, ei ole olnud vaja päriselus küberreservi kasutada. Aga selleks me seda reservi ette valmistamegi rahuajal. Et loodetavasti teda ei lähe kunagi vaja, aga kui seda vaja on, siis see on see seltskond, kes on juba väga hästi kokku harjutanud. Ja ta on siis meie oluliste partnerite juures käinud ja siis nende süsteeme näinud.
Kas on kuskil pandud paika ka, et kui tihti, et mis on need asutused, mis te tahate läbi käia või ettevõtted, mis te tahate läbi käia ja siis, et millal te üks hetk jõuate Elektrilevi juurde näiteks tagasi või Tele2 juurde siis või siis eelmise aasta selle PERH -i juurde?
Tulles tagasi selle küsimuse juurde, kus sa küsisid Elektrilevi käest, et arvatavasti teid ei kaasata, mina seda niimoodi ei väidaks, kusjuures täiesti on võimalik, et me järgmisel aastal tuleme uuesti Elektrilevi juurde. Ja noh, see sõltub kõik sellest stsenaariumist. Et meil on jah siis üks, üks ütleme tiim, kellega me paneme siis need mõtted paika, põrgatame läbi juhtkonnaga ja siis hakkame otsustama, kes meil partnerid on. Aga sellist plaani, kui sa küsid nüüd, et kas meil on kuskil mingisugune järjestus numeratsiooniga üks, kaks, kolm ja nii edasi ja seda ei ole. Et hästi oluline tegelikult selle õppuse paikapanekul on ka üleüldine ohuhinnang. Et kui me näeme mingeid valdkondi, mida meil vastane on eriti võtnud sihtmärgiks, siis selle järgi me teeme selle valiku. Et kas on meditsiinisektor, kas need on telkod, võib -olla finantssektor, energiasektor, võib -olla sadamad. See, see sõltub kõik hästi palju sellest, mis siis nagu halvas mõttes trendid maailmas on.
Või siis ka kütus, sest kütus on ju üks, üks peamisi selliseid elutähtsaid teenuseid.
Ja, ja selles mõttes, et see nimekiri, mis ma siin loetsen, see ei ole kindlasti lõplik. Et see sõltub hästi palju ohuhinnangutest.
Kui palju te olete selle, ütleme siis jämedalt võttes kahe aasta jooksul erinevatel, ma ei tea, seminaridel, üritustel kuulnud küberreservi õppustel, osalenud inimeste käest tagasisidet ja, ja milline ta üldjuhul siis olnud on?
Nii palju, kui me oleme rääkinud, siis kõik osalised on jäänud rahule, väga rahule. Aga me niimoodi eraldi peale siis seda after action report 'i ei ole nagu mingisugust andmekorjet teinud. Et see on hea mõte, me võib -olla tulevikus hakkame seda veel küsima kuidagi eraldi. Aga noh, niipalju, kui on mitteametlikult ja lihtsalt nagu näost näkku vestlemisi olnud, siis kõik on väga rahule jäänud.
Ja nagu me juba kuulsime, Elektrilevi jäi ka sellega väga rahule, nii et ma nüüd nii -öelda võtan teilt selle voli ja ütlen siis kõigile välja, et kui RIA võtab teiega ühendust, kutsub üles, siis kohe kindlasti minge.
Minu soovitus on küll liituda, et igal juhul kasulik harjutus ja nii küberreservile kui ka siis ettevõttele, kes selle nii -öelda stsenaariumi kokku paneb.
Head kriitilise intsidendi kuulajad, selline sai meie sellenädalane saade. Rääkisime küberreservist ja küberreservi korraldatud õppusest. Stuudios olid külas Riia juhtiv -ekspert Ivo Vellend ja Elektrilevi infoturbejuht Indrek Künnapuu ning mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]