Ja äkki täide, täiendaks, et täiesti nõus Martiga, et, et meil tegelikult läheb päris hästi, et olles ise varasemalt töötanud Europolis, näinud natukene teiste riikide lahendusi ja seda, mida Euroopa üleselt lähen, arendatakse, siis, siis just tegelikult noh, mis Marti välja tõi, see meie väiksus on meie trumbiks. Me oleme siin kõik koos, me tegelikult teame, IT -majad teavad üksteist, inimesed teavad üksteist. Me saame kasutada üksteise lahendusi, meil on valmisolek, meil on usaldus üksteise lahenduste suhtes. Meil on selline noh kindel, kindel baas riigis olemas, mille, mille peale oma lahendusi toetada ja see on asi, mida, mida paljudes ja teistes riikides ei ole tegelikult.
Päevast päeva tegelikult tegelen üsna suures osas selle samaga, millega Marti, ehk siis vaatame meie IT -arendusi. Aga meie fookus on just see äripool, ehk siis meie vaatame, et meie IT viiks ellu neid eesmärke, mida meil on kokku lepitud valitsemisala üleselt, ehk siis meil on riikide strateegia, mis lähtub meie tegelikult siseturvalisuse arengukavast. Ja meie teisest arengukavast, mis on sidusa Eesti arengukava, mis siis käsitleb rahvastikuregistri arenguid. Täpsemalt, et me, et mina vaatangi, et meie arendused jälgiksid meie strateegilisi eesmärke ja samas siis olen ka esimeseks kontaktpunktiks tegelikult ministeeriumite omavahelises, omavahelistes aruteludes ja, ja jälgin ka seda, et riigiüleselt kokku lepitud eesmärke täidaksime ka valitsemisalas. Ehk siis me räägime eelkõige digiühiskonna arengukavast, mida siis Majandus - ja Kommunikatsiooniministeerium on kokku pannud.
Jah, eelnevatega võrreldes on minu päevatöö väga teoreetiline. Erinevalt nendest praktilistest lahendustest, et peamiselt on siis niisugune teoreetiline toetav diskussioon ja, ja uurimine sel teemal, et, et kuidas siis ühes digitaalselt võimestatud riigis siseturvalisus just sellise IKT, IT seisukohalt arenema peaks. ja, ja rõõm on olnud ka mõne praktilisema projektiga kaasa lüüa, et, et põhimõtteliselt jah, niisugune teoreetiline, et kuhu siis see digitaalne riik edasi liigub?
ma selles mõttes tean, et, et ma olen seda asja korra juba läbi kirjutanud ja läbi uurinud ja just selles vaates, et, et mida siis tegelikult maailmas tehakse, et, et mis on võib -olla need plusspooled sellel ja mis miinused. Ja tegelikult ei saagi öelda, et siin on niisugust ühte õiget vastust, et tõesti see on riigiti väga erinev, see on Euroopas ka väga erinev. Et, et teadusuuringud on näidanud, et, et kui isikustuda või kui jätta vabaks kõnekaartide turg, et, et siis ühel või, või teisel viisil kõik need etteloetud kuritegevuse vormid Ei kao või, või ka hüppeliselt kohe ei kasva, kui, kui peaks see, ütleme, see kõnekaardi turg seda soodustama.
Ma nüüd küsiks sellise küsimuse, mis ma ei, ühesõnaga ma küsin selle ära ja siis me vaatame, kus me jõuame selle. Jaanika, kui meil on olemas riigil meie sisekaitse eest vastutaval, vastutavatel nii -öelda võimudel hästi palju andmeid ja, ja nad saavad nende andmetega teha, mida iganes nad soovivad. Kas see annaks neile mooduse kuidagi kuritegevust ennetada või siis nii -öelda ära hoida, sest andmed näitavad, et selle isiku muster läheb sinna suunas, et ta hakkaks tegema üht -teist või kolmandat.
Nojah, eks see on see ühiskondliku debati koht, et ühest küljest me ju ootame ja, ja riigil on ka kohustus, eks ole, tagada heaolu ja, ja jätkuv turvali, turvatunne kodanikele ja teistviisi kodanikel peab jääma ikkagi isikuvabadus ja, ja. Selles mõttes arusaamine, et, et kuidagi ei ole nende andmeid liialt kasutatud. Nii et, et, et see kisub siin utoopia poole või sellise düstoopia poole, et, et kindlasti demokraatlikes riikides ja, ja Euroopa üleselt on ju, on ju see ikkagi nagu debati küsimus. Siin on juba asjad ära reguleeritud erinevate, erinevate määruste ja seadustega. Nii et, et selles mõttes ma arvan, et me kodanikena oleme üsna nagu turvalistes või kindlates kätes, aga teistviisi on kindlasti tuleviku küsimus digiriigi elanikule see, et, et kui palju ta ise tahab võtta vastutust. ütleme, et selle turvatunde loomise eest, üldse ühiskondliku heaolu loomise eest. Et kui suundumus on sinnapoole, et, et inimestel oleks rohkem vabadust ise oma andmeid jagada erinevate osapooltega, ise ise võtta vastutust, et, et siis on ju palju suurem küsimus selles, et, et kas mina kodanikuna peaksin Tagama selle, et meil kõigil oleks selle võrra turvalisem või, või parem või, või ka näiteks paremad tervishoiuteenused selle läbi, et, et mina vastutaja või ütleme, et vastutustundliku kodanikuna loomulikult jagan. Et ma arvan, et, et siin on pigem liigub see ütleme, et riigi ja otsustajate vastutus palju rohkem inimesele, et, et missuguses ühiskonnas ta elada tahab ja, ja, ja kuhu need andmed seal paigutuvad.
Ma lihtsalt ütleks, et, et see andmete jagamise läbipaistvus on võib -olla, võib -olla valdkond, millega me jätkuvalt peame siseministeeriumi valitsemisalas tegelema, tegelemegi ja, ja osa selleks on ka rahvastikuregistri andmete, andmete juurdepääsetavus siis. Aga noh, üldiselt ma olen nagu nõus sellega, mida, mida Jaanika ütles, et tegelikult see noh, kohati on inimese enda otsustada. Noh, on ka tegelikult olukordi muidugi, kus see ikkagist ei saa olla inimese otsustada, et on teatud andmed, mida riigiasutustel vaja on, mida politseil vaja on, et et seal, seal see küsimus ei ole alati selles. Mida ma tahtsin välja tuua, võib -olla on see, et, et, et inimesel on meil, meil on ju selline tore asi nagu andmejälgija. Ja, ja selle rakendamine on ka siis üks, üks riigiüleseid eesmärke, et, et meie tegeleme ka sellega, et, et võimalikult palju, kus on võimalik näha, näidata välja seda inimest, inimesele, et, Et millist, milliseid andmeid on asutused kasutanud ka siseministeeriumi valitsemisalas, et, et see alati ei ole võimalik, aga, aga see on ka tegelikult üks meie, meie fookus siin lähiaastatel, et me seda ikkagist ka läbipaistvamaks teeksime. Kas, kas,
Ja teine pool, millele mina mõtlesin praegu, on seesama, et kui me nüüd jõuame sinnamaani, et see inimene tegelikult on Eesti ametivõimude juures, oletame, et ta näiteks piirivalduriga saab kokku kuskil, siis mis on need toimingud, mis me temaga teeme, kui kiiresti me neid teha saame ja mis sellele järgneb? Et ma arvan, et seal me tegime väga suure hüppe tegelikult seoses Ukraina põrgharidike kriisiga, kus Eesti jõudis põhimõtteliselt lahenduseni ja see on IT ja, ja nüüd see nii -öelda vormistamise töö koos, ehk see ei ole ainult IT -lahendus, vaid see on kõik koos. Lahenduseni, kus tunni aja jooksul me suutsime kolmanda riigi kodanikuga laua ääres jõuda tema tuvastamiseni, asüüri taotlemiseni ja ka elamisloani siin, mis ja selle elamisloa otsuseni ja dokumendi tellimiseni, et mis, mis oli väga suur hüpe nagu igas, igas mõistes edasi, et seda paljud meie naaberriigid selliselt ei lahendanud.
kindlasti üks näide on seesama see äpi küsimus, mis sa ise siia lauda tõid. Et ma tegelikult tahaks näha, et oleks see võime, võimekus, et me suudaks kasvõi suurõnnetuses ohvreid tuvastada mingilgi mõistlikul kujul rakendusega ja kohe on ju. Ja üldiselt mu mõte kogu selle küsimuse peale läkski biomeetria, biomeetria kasutuse poole ehk täna tegelikult umbes nädal tagasi sai üks sihuke koodnimetus nagu ABIS projekt läbi ja laivi, millega Eesti riigil tekkis juba päris arvestatav biomeetria andmebaas, Mis on ka kord siit avalikkusest nii mõnedki kord läbi jooksnud, ehk ma tahaks näha tegelikult seda, et, et selle informatsiooni kasutamine paraneks ja kasutamine minu vaates paraneks just tehnoloogia vaatest, ehk täna me näiteks teame, et, et biomeetria võrdlus suurte andmebaaside vastu on väga ressursimahukas ja suhteliselt aeglane. Siis ma tahaks näha seda, et me suudaks selliseid lahendusi pakkuda kiiremini mingisuguste mõistlikumate otsingualgoritmidega ja, ja huvitavate tehnoloogiliste lahendustega.
Ma julgen öelda, et tegelikult võiks küll olla. No tegelikult me oma e -politseisüsteemi juba praegu näitame. See, mida, mida Marti kirjeldas, mis politseile on nagu tegelikult nii -öelda autos võimekus juba olemas, et, et see ei ole, ei ole kindlasti mitte igal pool, igal pool nii. Ja seda on, on ka päris paljud väliskülalised erinevatest politseiasutustest käinud, käinud vaatamas seda, aga see, et meil toimib see ahel kohtuni välja, meil on kaitsjate, kaitsjate poole ka needsamad materjalid vastavalt siis juurdepääsuõigustele digitaalselt saadaval. Et, et see võiks, võiks küll olla, ma nüüd täpselt ei tea kõikide riikide hetkeseisu, aga, aga see selline erinevate asutuste koostöö on, on kindlasti. Ja võib -olla sellise kolme vaate, kolme, kolme aasta perspektiivis ikkagist ka Euroopa Liidu ülesed infosüsteemid ja see, et seesama, mis meil riigisiseselt juba toimib, et meil erinevad süsteemid üksteisega räägivad Euroopa Liidu üleselt. Meil see seal veel ei ole, et tahaks sinna jõuda.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]