Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIKu aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad, suured tänud, et olete asunud kuulama kriitilise intsidendi järjekordset osa. Tänane osa on üks sellistest, kus me mitte minu teada ei vaata tulevikku, vaid hoopis vaatame osati sinna, et kus me olime, Miks on läinud asjad nii nagu nad on läinud või siis otse öelduna, miks on asjad halvasti ja kehvasti. Jututeemaks on meil sotsiaalkaitse infosüsteemi uus versioon ehk siis selline pikk lohisev nimi ei ütle teile mitte midagi. Kui ma ütlen SKAIS2, siis kindlasti paljudel lööb kohe peas käima, aa, see on see asi. Just sellest me räägimegi. Ja stuudios on sel teemal meil külas TEHIKu peaarhitekt Martin Õunap, tere.
Tehiku e -teenuste osakonna juht Tanel Tera, tere.
Ja süsteemiarhitekt Andres Kütt, tere.
Olgu siis täpsuse huvides öeldud, et kaks külalist on Tehikust ja üks külaline ei ole Tehikust, seetõttu ei saanud talle ka seda Tehikut sinna ette lisada. Ning mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive, aga asumisasja juurde, see SKAIS2. Räägime natukene seda tausta siis lahti, et mis see on, kellele see on, millal selle kallal töö pihta hakkas?
SKAIS2 või räägime siis üldiselt Sotsiaalkindlustusameti teenustest ehk siis, et Sotsiaalkindlustusamet peab tagama selle, et kõik pensionid, hüvitised, toetused, kõik need oleks välja makstud ja keskne koht selleks täna on SKAIS2 ja SKAIS1K. Et ja Sotsiaalkindlustusamet siis maksab iga kuu välja ligi kaheksasaja tuhandele inimesele, on see siis pension, on see perehüvitis, lastetoetused, et nemad peavad tagama selle, et see kõik nii -öelda oleks välja makstud ja meie toetame neid selles tehnoloogilise poole pealt.
Et see on infosüsteem, kust käib läbi üks suurusjärk kolmandik Eesti riigieelarvest.
Et see on päris palju raha ja päris keeruline asi.
Nii, aga kui me nüüd paneme selle SKAIS2, paneme Google 'i otsingusse, me leiame artikleid, mis on aastast, ma ei tea, mis juba, ehk siis nii -öelda mitu aastat vanad ja me ei saa nüüd rääkida nii, et just värskelt oleks hakanud arendustööd pihta, et seda süsteemi uuendada, vaid kunagi ammu -ammu hakkasid need pihta.
Siis kui loomad veel rääkisid, on ju. Siis kui loomad veel rääkisid, siis juhtus selline asi, et oli tulemas üks reform, ma isegi ei mäleta, mis reform see oli, aga oli tulemas reform. Ja leiti, et seda reformi on mõistlik teha uues infosüsteemis, mitte enam vanas. Ja siis käivitati selline projekt nagu SKAIS2 ja kõikide tehnikute väiteid, et sellisel viisil, sellise aja raamis sellist projekti teha, sellisel viisil sellise pauguga ei ole mõistlik. Tuli vastuseks, et peab, sest reform tuleb ja on vaja ehitada. Reform tuli ja läks ja maailm ei saanud otsa. Reform tehti ära, SKAIS2 valmis ei saanud. Ja nüüd ongi see olukord, kus need inimesed, kes ütlesid, et peab, et need on ammu kuskilt mingites peenemates ja paremates paikades. Aga tehnikud on hädas siiamaani, kes ütlesid, et noh, ei saa, kellele öeldi, et peab. Ja noh, eks sealt need hädad meil algavad.
Mis seisus see SKAIS2 siis praegu on, et midagi on ikka valmis saanud või valmis pole midagi saanud?
No me põhimõtteliselt räägime ühest süsteemist, mis areneb püsivalt. Jah, ta on meil sellise, võime öelda brändi nimega SKAIS2. Tegelikult SKAIS2 koosneb väga paljudest erinevatest moodulitest, väga paljudest erinevatest komponentidest, mis on omavahel kokku traageldatud ja tänases maailmas me teeme püsivalt temaga tööd, et tagada ärile kvaliteetne teenus.
Ja see püsivalt tööd, nagu ma olen juba kümme korda öelnud, et on aastaid võtnud aega ja üks asi, mida leiab taas kord guugeldades, on see, et see on võtnud ka väga palju raha. Kas te oskate öelda, viimane artikkel, mis ma leidsin, oli eelmise aasta oktoobrist, seal oli välja toodud rahasumma kakskümmend kaks miljonit eurot. Kas see summa on nüüd aasta ja natukene peale veel suurenenud?
Nagu Martin ütles, siis tegemist on infosüsteemiga, mis elab nii -öelda, et sinna tuleb kogu aeg uusi teenuseid juurde ja kui keegi peaks kunagi küsima, et millal SKAIS2 või noh jah, SKAIS2 valmis peaks saama, siis sellist olukorda meile ei saagi tulla, et SKAIS2 nüüd on valmis. Et tegemist on süsteemiga, mille kaudu nagu öeldi, üks kolmandik Eesti riigieelarvet välja makstakse. Et see nõuab paratamatut raha, et seda hooldada, üleval hoida, lisaks on seadusemuudatused, mis tulevad, uued funktsioonid, uued teenused, et jah, see nõuabki raha.
Ja vot see on see arusaam, et me paneme kuskile mingisuguse raha hakkama ja pärast seda on kõik hästi, igavesest ajast igavesti, et see on üks osa sellest hädast. Et miks me SKAIS2 -ga on nii, nagu on? Palju, palju Maksuameti infosüsteem maksis? Tont seda teab, on ju, et see kogu aeg sinna läheb mingisugust raha peale, sest kogu aeg tuleb teda uuendada, kogu aeg ärireeglid muutuvad, eks kogu aeg vajadused muutuvad. Ega Eesti riik ei seisa paigal ju, jumala abiga.
Jah, ja tänane maailm, kui me vaatame, mis maailmas toimumas on, kuidas tarkvara komponendid uuenevad püsivalt ja kuidas meile ebasoodsad riigid katsuvad leida erinevaid võimalusi, kuidas ära kasutada tehnoloogilisi nõrkusi, siis me peame tõdema, et kui me täna alustame arendust, siis kolme kuu pärast peame me tõenäoliselt asjad uuesti üle vaatama, sest selle aja jooksul on juba tekkinud probleemid, mis tahavad saada tähelepanu. Ja seda siis mitte ärilises vaates, vaid siis tehnoloogiliste komponentide vaates, millest nii -öelda tarkvara all kokku pannakse.
Kuulge, see oli nüüd poliitiku vastus. See ei olnud nagu ma küsisin, et kui palju raha veel on aasta plussiga kulunud. Vastused olid ilusad, kenad, arusaadavad. Aga ikkagi tavainimest huvitab see rahasumma. Et kui me räägime eelmise aasta oktoobriks, oli kakskümmend kaks miljonit. Mis me praegu räägime? Kas me saame lisada sinna ühe miljoni, kaks, kümme miljonit?
Mul ei ole täna seda numbrit öelda, et ei, kümme miljonit see kindlasti ei ole. Et aga mul ei ole täna seda konkreetset numbrit öelda, et palju ma nüüd teinud
aga noh, siin tulebki nüüd arvestada seda, et tegemist ei ole nii -öelda musta auguga, kuhu me muudkui raha peale kühveldame, et siin ongi seadusemuudatused, ärinõuete muudatused ja nii edasi.
Aga kui suur see tiim on, kes seal nagu partnerite juures, noh, suurusjärgus, et palju see siis korraga nagu praegu möllab selle SKAIS2 ümber? Lihtsalt, et anda see suurusjärk võib -olla? Kolmkümmend, nelikümmend inimest kindlasti. Noh, full -time, eks ole.
Noh, see peaks andma ka selle, et noh, palju siis sinna raha kulub, eks ole, palju maksab see kolmkümmend inimest nagu full -time, eks ole, kordad aastatega, eks, eks seda saab suurusjärgu kätte.
Ja me peame arvestama sellega, et kui me räägime kahekümne kahest miljonist, me ei räägi sellest, et me hakkame kahtekümmend kahte miljonit nüüd kulutama, me hakkame seda investeerima ja see ei pea kokku saama kakskümmend kaks miljonit, see on raamleping, mille maht on ära piiratud, et sellest üle me ei saa minna. Kui juhtub ime või jumal soosib meid, siis sellisel juhul võib -olla me saame kümne miljoniga hakkama, on ju, selle perioodiga.
Kuulge, aga jõuame siis tuumani ka, et nii nagu me just kuulsime, et üks saatekülalistest, süsteemi arhitekt Andres Kütt ka siin kasutas võimalust ja küsis ka küsimusi, et võtab saatejuhi rolli endale natukene. Ei, see ei olnud midagi kritiseerivat, vaid, et ma küsikski tegelikult niimoodi, miks meil on Andres Kütt mikrofoni ees, mis on see põhjus?
Andres Kütt on meil mikrofoni ees sellepärast, et meil, me tahtsime, et meil tuleks keegi nii -öelda värske pilguga väljast, vaataks nii -öelda kõrvaltvaataja pilguga meil seda suurt pilti, kuidas meil täna asjad on korraldatud, millega me tegeleme nii -öelda, et annaks oma hinnangu, kuidas kõrvalvaatajale, era, erapooletule nii -öelda inimesele välja paistab, kuidas me täna toimetame sotsiaalkaitse valdkonnas. Et ja sellepärast me palusimegi appi, et Andres käiks läbi nii poliitikakujundajad, kujundajad ehk siis Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusameti ja ka TEHIK -u enda, et panna siis kokku selline suurem pilt, et kuidas tema pilgu läbi meil asjad toimuvad, kus on need kitsaskohad, et panna võib -olla näpp peale, et siin, siin ja siin on need kohad, mida, mida te peate vaatama. Et kuna noh, meie inimesed reeglina ütlemegi siis nii, et tegelevad väga palju nii -öelda tulekahjude kustutamisega, et süsteemi üleval hoida, uusi funktsionaalsusi teha, et siis meil kulus selline kõrvaltvaataja pilk väga ära, et keegi tuleks ja annaks meile omapoolse nägemuse.
Miks just Andres? Kelle, kelle, kelle poolt, kust tuli see mõte, et või kas alguses oli kohe mõte, et me teame, keda me tahame, et nii -öelda täiesti sihitult ainult üks valik ongi või oli seal laua peal veel, et enam -vähem viis nime ja et valime nende seast nüüd ühe välja?
See oli täiesti nii -öelda teadlik valik, et Andres, et oma kompetentsi teadmiste ja... Ei, see,
see, see on sinu koha peal ma võtan küll nüüd vastamise üle, sellepärast et sellest, sellest projektist ma põhimõtteliselt oleks osalenud ka siis, kui selle eest ei oleks saanud nagu sentigi raha. Sellepärast, et ma olin selles SKAIS2 alguse juures, ma nägin, kuidas see sündis ja ma olen selle koha pealt nii palju sõnu võtnud, sõna võtnud. Et kui ma nüüd ainult nagu lõugu laiutaks ja, ja muudkui kritiseeriks ja üritaks nagu kuidagi paremaks teha, nagu päriselt, et nagu tõesti Eesti riigis läheks asjad paremaks, see oleks lihtsalt täiesti kohatu, et noh, ma konkreetselt pean seda oma kohuseks, et ma panen sinna käed külge.
Nii, aga räägime natukene seda nii -öelda varasemat töökogemust ka lahti neile saatekuulajatele, kes ei pruugi olla kursis, et praegu küll see, kuidas ma juhatasin sisse süsteemi arhitekt, mida see üldse endast kujutab?
No see kujutabki endast umbes sellist tööd, nagu siin TEHIK -us sai tehtud, et ma olen noh, niisuguse tarkvara arhitektuuriga tegelenud siin kakskümmend pluss aastat. Ja, ja väga reeglina, noh, väga sageli või isegi reeglina ma ütleks, jõuab asi nii kaugele, et, et küsimus ei ole tehnikas, küsimus ei ole tehnoloogias. Et räägid tehnikutega, siis tehnikutel tegelikult on üsna selge arusaam, et mida peaks tegema või kus see nagu häda on. Aga on mingid põhjused, miks nad ei saa nagu lahendada seda probleemi, nad on juhtimislikud, organisatoorsed, eks ole. Ja siis me tegimegi, siis me jõuamegi sinna, kus küsimus ei ole mitte selles, et kas tarkvaraarhitektuur on nii või naasugune, vaid kas süsteemi kui terviku ehk siis organisatoor, organisatsioon, äriprotsessid, arendusprotsessid ja siis see tarkvaraarhitektuur. Et kas nad tervikuna koos ka mingisuguse loogilise pildi moodustavad või siis mitte. Ja vot umbes niisuguste asjadega saigi TEHIK -us tegeldud. Ja noh, hetkel ma teen seda, teengi selliseid projekte nii -öelda osalt vaba, vabakutselisena, osalt, osalt siis osana tiimidest ja nii Eestis kui välismaal. Et ma sellega umbes tegelengi. Et ja noh, lihtsalt ma selle saate ettevalmistuse käigus ma korra mõtlesin, et kas ma suudan meenutada sellist olukorda, kus tõepoolest oli häda tehnikas, kus nagu inseneridel ei olnud aru saama, et mis valesti on. Ja ma suutsin meenutada täpselt ühte episoodi sellist, kus tõepoolest tuldi minu juurde küsimusega, et ole hea, et vaata arhitektuur üle ja seal tõepoolest oli mingi jama, millest tehnikud ei saanud aru, me panime pead kokku, mõtlesime välja, me lahendasime selle ja seal tõesti oli tehniline probleem. Ülejäänud juhtudel on alati küsimus selles, et no minimaalselt on küsimus selles, et oot -oot -oot, kes andis sellistele inimestele sellise ülesande sellisel viisil lahendada? Ja miks nad ei ole välja vahetatud juba? Et noh, see on alati juhtimislik probleem mingis, mingis mõõtmes ja siin ka täpselt samamoodi. Tegelikult on väga suures osas on tegemist juhtimisliku, organisatoorse ja mitte tehnilise probleemiga.
Kui me üritame nüüd ajaraami tuua ka mängu, et millal TEHIK Andrese mängu kutsus nii -öelda? Konkreetne kuupäev pole oluline, räägime, kas see oli nüüd hiljuti. Suve alguses,
tegin esimesed intervjuud jah.
Ja kuidas see siis välja nägi, et istusite maha, rääkisite läbi, et kuulge, et meil on nüüd selline mõte, et ole hea, tule paati, maksame natuke raha ka, ega me sellest rahast ei saa kuidagi üle ega ümber ja saite, leppisite kokku, jah, teeme, kas siis oli nii, et kõik nii -öelda SKAIS2 -ga seotud süsteemid anti Andresele kätte või see ligipääs oli tal olemas, ta sai sinna sisse minna, vaadata, kas ta sai endiste töötajatega intervjuust ja kuidas see üldse kõik välja nägi?
Oi, see tehnikani noh, nii -öelda koodi ülevaatuseni üldreeglina ei ole üldse mõtet minna. Ma tegin intervjuud, hakkasin pihta ministeeriumist, siis järjest äriomanikega ja siis lõpuks jõudsin nagu tehnikuteni ka välja, kes käitavad neid süsteeme ja opereerivad ja noh, kes näitasid mulle, mis neil siis seal selle karu kõhus toimub. Ja sellest täiesti nagu piisas selleks, et saada selline aru, arusaam sellest, et mis siis seal nagu suures plaanis probleem on. Et noh, alati on ju see, et, et kui sul nagu tünnil ei ole põhja all, et siis sinna sellele tünnile mingisugust mahakonnist punni voolida nagu väga ei ole mõtet ja arutada seda, et kas see punn peaks olema nii või naasuguse kujuga. Et noh, kui see tünnil põhja all ei ole, siis see paistab suhteliselt ruttu välja. Ja noh, siis tuleb öeldagi välja, et vaadake, et noh, teil sellel tünnil ei ole põhja, et paneks sinna põhja alla ja siis hakkame arutama, et kuidas nende detailidega me nüüd tegeleme.
Kas oli võimalus ka intervjueerida TEHIK -u endiseid töötajaid, sest ma saan aru, et seal juriidiliselt võib olla kuidagi nagu see, et ta ütleb, et ta ma enam ei tööta, ma ei räägi midagi.
Ei, ei olnud sedasugust vajadust ei olnud. Täitsa olemasolevatest inimestest täiesti piisas, sai hea veidi ette.
Kas te suhtlesite ka endiste siis otsustajatega, endiste poliitikutega, kes tegid neid valesid otsuseid?
Ei, vot siin selle koha peal ma pean parandama. Mina ei kasuta sellist sõna nagu vale otsus. Meil on kõigil mingisugune motiiv ja mingi põhjus, miks me otsuseid teeme. Ja me võime öelda, et kas see otsus takkajärgi osutus nagu mõistlikuks või ebamõistlikuks, aga üldreeglina inimesed ju ei tee lollusi. Noh, meil nagu kõik, me käitume ühel või teisel viisil, sellepärast et meile see tundub mõistlik, on ju. Täpselt samamoodi oli nendel inimestel, kes tegid noid otsuseid, mille tagajärgedega me praegu elame, küllap neil oli mingisugune põhjus ja vajadus ja motivatsioon niimoodi käituda. Ja noh, kuna ma olin seal juures, kuna otsuseid tehti, siis ei olnud väga vaja nendega rääkida, et ma teadsin üsna täpselt, et mis nende see motivatsioon oli ja miks nad tegid selliseid otsuseid, nagu nad tegid. Või noh, ma ei ole nõus nende otsustega, eks ole, aga väita, et need otsused oleksid olnud valed, ei, ei, niimoodi ei saa öelda, mina ei ütle niimoodi.
Ja et teised saatekülalised saaksid ka sõna, siis Martin Õunap ja Tanel Terra, kas teie andsite ka intervjuu ja rääkisite SKAIS2 kohta, mis olid need head ja vead, mida te välja tõite?
Kui me alustasime projektiga, et me siis sai alguses osaletud intervjuudel, aga minu puhul oli see üks -kaks intervjuud mälu järgi. Ja kuna ma olen TEHIK -us peaarhitekt, siis ma puutun kokku SKAIS2 -ga kõrvalt suhteliselt kõrgel tasemel. Ma ei näe sinna karu kõhtu. Karu kõhtu näevad tiimid ja nii palju, kui ma aru saan, siis tehtigi intervjuusid rohkem tiimi suunitlusega. Mina sain anda alguses nii -öelda enda sellised mõtted kaasa või nii -öelda need, mida mina kõrvalt näen, mis võib -olla tahaksid tähelepanu saada.
Ja ei, mina alguses, kui me kohtusime, vestlesime, aga teie nii -öelda intervjuu vormis ei, ei rääkinud.
Praegu kuulsime, et vähemalt ühe inimese puhul oli kaks intervjuud, kas mõne puhul oli ka kümme või kakskümmend?
Ei, ei, see ju intervjuu protsess ei ole üldiselt nii intensiivne ja nii pikk, et ma kasutan sellist noh, eksplaratiivset, kui öelda nimelt peene sõnaga, siis analüüsi või toe, toe meetodit, kus ma võtan nii -öelda esimesed inimesed, räägin nendega ära ja küllap sealt hakkab hargnema, et kellega oleks vaja järgmisena rääkida. Ja, ja kindlasti oli ka siin selle projekti puhul eesmärk teha niimoodi, et läheneda nii -öelda iteratiivselt sellele projektile, et mitte matta mingisuguseid kümneid ja kümneid tunde nii minu kui ka kliendi, inimeste aega, siin maksumaksja raha ja kõik intervjuudesse, kui noh, need esimesed tulemused on tegelikult juba teada. Et mõte oligi teha see, et teha niimoodi iteratiivselt, teha esimene ring intervjuusid, saada tulemused, vajadusel teha teine ring intervjuusid, saada tulemused ja liikuda samm -sammult edasi. Ja, ja see maht, mis seal räägitud sai, see ei olnud üldse suur, et sinna ei kulunud mingisugust tohutut aega. Sest noh, nagu ma ütlesin, need, need probleemid on üsna sellised tavalised, üsna selged ja ei vajanud väga sellist, ütleme teaduslikku nagu, ei teinud mingeid põhjapanevaid avastusi siin, ma arvan.
Kuidas TEHIK -u poolt vaadates see otsus, et Andres kaasata, et keegi väljaspoolt kaasata, ütleme siis niimoodi, teha see, see tehti kuskil nii -öelda ülevalpool kõrgemal, kuidas kõik selle töötajad selle vastu võtsid? Oldi positiivselt häälestatud või öeldi tulla, tunne, et tõesti, et kes, kes ta nüüd on, tuleb väljast, et okei, ma guugeldan, vaatan, et oi, vahva küll on Skype 'is töötanud, Riigi Infosüsteemi Ametis ja nii edasi, et tundub tore inimene, aga, aga no miks ta tuleb meie asja vaatama?
Ei, sellist negatiivset vastu, vastukaja küll ei olnud, et pigem oligi, et inimesed teadsid, mis selle eesmärk on ja rääkisid hea meelega.
Seal, noh, me saame ise ka aru, et kui me oleme probleemi ees ja tihtilugu inimene, kui on probleemi ees, siis ta ei näe enam muud kui probleemi. Ja selles, need on need kohad, kus koha peal tasub kõrvalt küsida, et kuule, et ma ei oska enam kõrvalt näha või ei näe teed mööda, et kas sa saad mulle appi tulla. Ja see oli see, kus meil oli võimalus siis Andres paluda. Me teame, et meil on probleemid, me saaks asju paremini teha, aga olles iga päev ise selles tulekahjus, siis on keeruline näha neid lahendusi või suundasid, isegi kui need tunduvad tulemusena täiesti mõistlikud, siis ei pruugi neid alati ise ära näha.
Ja alati on ka see aspekt, et ja see ei ole mitte ainult TEHIK -us, see on täiesti levinud asi, et maja seest inimest ei kuulata nii hästi, kui kuulatakse, tuleb väljast mingisugune dekoreeritud diplomitega lugupeetav, siis teda kuulatakse. Mistõttu noh, ja ka TEHIK -u puhul noh, ega väga selgelt ma küsisin, et kas teil on mingit sõnumit anda. Et ma saaksin siis võimendada seda ja noh, loomulikult, et kui see mulle nagu sobib ja, ja mulle ka õige tundub, et ma saan selle siis anda nii -öelda edasi, noh, selle sõnumi, mis muidu võib -olla ei jõua sinna inimeste juurde, kes neid otsuseid teevad. Ja, ja seda, seda faktorit ei, ei maksa mitte alahinnata. Et see, et noh, ma räägin ühe inimesega, teise inimesega, kolmandaga, sealt koorub mingisugune muster, mis nende nagu sõnumid ja mured on. Ja ma annan selle siis edasi. Et sinna väga palju niisugust minu panust noh, väga sageli ei olegi vaja, sest nagu ma ütlesin, tehnikud reeglina teavad, milles nende mure ja milles nende häda on. Suudavad päris hästi öelda, mis see lahendus on. Aga nüüd tuleb lihtsalt leida neil viis see, et nad, neil lubatakse ja võimaldatakse see, see lahendus ka ellu viia.
Kui me nüüd jõuame sinna, et suve alguses oli esmane kontakt, siis hakkasid intervjuud pihta. Mis see nii -öelda tulem siis oli? Kas mingi hetk tuli suur patakas dokumente kokku panna ja esitada TEHIKu juhile, et nüüd ole hea, vaata üle ja nüüd tee otsused, et kes lahti lasta, kes jätta tööle või, või mis see tulem on?
Tulem on, tulem on, antud juhul oli konkreetselt ettekanne, et jällegi, et ma ei ole väga seda meelt, et toota mingisuguseid pabereid. Ma pigem teen lühikesed kiired iteratsioonid, annan selle iteratsiooni järel siis kliendile tagasisidet, et mis siis juhtus ja mis, mis ma olen nüüd leidnud, see sai ka tehtud. Ja, ja sai tehtud üks Powerpoint 'i tekk, eks, mida sai siis jagatud ja kus on peamised sõnumid kirjas. Ja noh, tundus, et esimese hooga nagu sellest piisas, et seal on konkreetsed tegevused ka, mis on vaja ära teha ja, ja siis nüüd tuleb need ära teha, ega siis nüüd ei ole pääsu.
Kuidas Tehiku vaatest selle Powerpointi kuulamine, vaatamine välja nägi, et kõik aeti kontorisse kokku või, või kodukontorisse ja siis oli kohustus, et nüüd me peame vaatama, et me saaksime oma vigadest õppida?
TEHIK -u vaates nägi, see ei olnud kõik nii -öelda terve kontor kokku aetud, et oli ministeeriumi esindajad, Sotsiaalkindlustusameti esindajad ja TEHIK -u inimesed ja, ja et see seltskond ei olnud nagu selles suhtes tervele, terve maja ei olnud, et me küll oleme majas rääkinud, et mis need Andrese ettepanekud on, leiud ja mõtted ja jah, et see ei olnud selline nii -öelda terve maja esitlus, kui esimest korda rääkisime sellest.
siin tuleb mõista, et TEHIK ei ole ainult Sotsiaalkindlustusametile teenust pakkuv asutus, et meil on erinevaid valdkondi, et terve maja tegeleb palju laiema skoobiga, kui seda on SKAIS2 ja tasub siiski kaasata need inimesed, kes on nii -öelda seotud nende probleemidega, mis meil täna õhus on. Ja need inimesed me ka tõime laua taha ja andsime võimaluse on ju kaasa rääkida, andsime võimaluse kuulata. Ja need on ka need inimesed, kellega me edasi liigume. Ja see küsimus, et kas kedagi lahti lasta või kes jääb pardale. Ei, et mina nüüd isiklikult, ka TEHIK -u tööline ja see, keda ma näen kõrvalt, et meie jaoks on iga inimene täna väga väärtuslik. Kõik tunnevad süsteemi, kõik teavad, kuidas see toimib, et see on väga suure väärtusega TEHIKule, et see on kulla väärtusega. Pigem on küsimus see, kuidas seda väärtust rakendada nüüd mõistlikult ja Andrese pealt on tulnud meil mõtteid, kuidas sellega edasi liikuda ja kuidas neid inimesi siis mõistlikult ära kasutada.
Just selle koha peal ma rõhutaks üle, et, et kui me räägime just nimelt süsteemi perspektiivist, siis selles konkreetses ahelas, mis puudutab siis pensionite ja toetuste väljamaksmist, on, ma lugesin näppude peal kokku, kas see oli seitse või kaheksa, sõltub kuidas lugeda erinevat organisatsiooni mängus, seitse või kaheksa erinevat organisatsiooni, kellest ainult üks on TEHIK. Et noh, kui te kujutate ette, olete proovinud mängida telefonimängu kaheksa osapoolega, kus soovistate esimesele osapoolele kõrva, et mingisuguse sõnumi, noh, mis see tõenäosus on, et sinna teise otsa jõuab see sõnum kuidagi tervikuna kohale. No umbes sihukest mängu, noh, tegelikult nagu mängitaksegi ja see on osa probleemist, mis sai ka välja toodud. Et, et sellisel viisil mingit keerukat süsteemi juhtida, noh, tõenäoliselt, noh, see ei saagi välja tulla, see ei, noh, see ei saagi olla nagu lahendav probleem. Et ega siin ei saa üle ega ümber sellest, et keegi ja tõenäoliselt on see siis teenuse omanik, peab siis hakkama rääkima mitte ainult nagu TEHIK -u kõrva, vaid ka kõigi osapooltega, et see pilt tuleks nagu tervikuna kokku ja see asi saaks tervikuna juhitud, mitte ainult nagu tükkhaaval.
Kas me saame nüüd kõigi kuulajate, ehk siis kas me saame avalikkuse ette tuua ka, mis need leiud olid, mis need põhimured, probleemid sõnastame, kuidas me soovime, mis sealt välja tuli?
No juhtimisliku poole pealt võib -olla see, selline tervikjuhtimise puudumine ongi nagu see asi, mis, mis tuleb välja, et, et nagu noh, kõik osapooled teevad kõik täpselt seda, mida nad peavad tegema ja tegelikult on hästi mures, sellepärast et nad tajuvad, et tervik ei tule kokku, sealhulgas TEHIK, sealhulgas kas ka, aga noh, tervik ei tule kokku, sellepärast et noh, keegi ei tegele sellega, et see tervik tuleks kokku. Et iga osapool teab võib -olla seda, mis toimub temast nii -öelda upstream või downstream ühe sammu võrra, aga see, mis nagu tervikuna toimub, noh, see saabki olla, see ei saagi olla nende nagu kontrolli all, eks ole, see oli esimene asi, mis sai välja toodud. No teine asi, mis sai öeldud, on see, et, et see, millega SKAIS2 kunagi algas, see, et asjad peavad sündima mingiteks kuupäevadeks, see peab ära lõppema. Et antud juhul on selline olukord, kus tuleb seda nagu keerukust, tuleb kogu aeg peale. TEHIKul ei ole aega mõelda, sellepärast et tal ei ole aega mõelda. Kuna tal ei ole aega mõelda, siis võtavad kõik asjad kaua aega ja on keerulised, kuna kõik asjad võtavad kaua aega ja on keerulised, siis on kõikide asjadega tellija poole pealt kiire. Kuna tellijal on kõigi asjadega kiire, siis on TEHIKul surve peal ja nii me seda ringi pidi käime. Et senikaua, kuni see ring ära ei lõpe, et seal see, et noh, võime panna kümneid kordi ka inimesi juurde, raha rohkem kulutada ja noh, mis iganes teha seal tehnilise poole pealt. Kui see nõiaring ära ei lõpe, noh, siis varem või hiljem saab see raha jäänud inimestele otsa ja asi ei lähe paremaks.
Ma küsiks kohe siia vahele, et kuidas see võimalik on, ma saan aru, see, kui lihtsalt poliitik ütleb, et kuule, ma nüüd tahan, et esimesest jaanuarist oleks nüüd see teine ja kolmas, see tahtmine on lihtsalt tahtmine. Aga kui meil tuleb seadus, mis jõustub esimesest jaanuarist, seal peab see asi olemas olema ja töötab, siis ei saa ju niimoodi öelda, et kuule, et sorry, sa lubasid oma valijatele, sa kõik nii -öelda Riigikogus on see vastu võetud, seadus jõustub, aga meil tead, e -teenus ei saa ikkagi veel valmis.
Vot, siin me jõuame natuke sinna, et, et mis asi see asi on, mis peab valmis saama. Et mäletate, olid siuksed lugupeetavad nagu Saalomoni ja Vesipruul, et kui see arendus toimub nii nagu Saalomoni ja Vesipruul loopisid koera üle aia, noh, siis ongi keeruline, ongi keeruline, kallis. Aga kui toimub koostöö ja noh, me päriselt tegeleme sellega, et oot -oot -oot, mis sa, lugupeetud poliitik, siis ikkagi nagu lubasid, et mida on selleks vaja siis päriselt ära teha, mis see miinimum asi on ja kuidas seda nüüd toimetada, siis asjad lähevad palju odavamaks. Minul on konkreetselt oma tööst tuua näide, kus täpselt sellega tegeldes õnnestus tuua projekti hind kümme korda alla. Mitte natukene, vaid kümme korda, suurusjärgu võrra õnnestus asi lihtsamaks teha ja regulaator oli õnnelik, klient oli õnnelik ja kõik said nagu oma asjad tehtud. Aga see eeldas seda, et seal oli keegi, kes nagu tegi koostööd osapooltega, kes võttis selle tervikpildi ette ja ei visanud lihtsalt seda õnnetut pointut üle aia, lootuses, et äkki teisel pool keegi püüab kinni.
Aga seda saab teha selles protsessis, kui seda seadust pole veel vastu võetud ja kui see jõustumine ei ole kohe -kohe tulemas.
Ei, mõlemat pidi, ega seaduses ei ole ju kirjas, et mida täpselt teha tuleb. Seaduses on kirjas, et peavad sündima mingisugused maksed, eks ole, aga, aga alati on kuskil mingid nüansid, on ju. Et kas see makse peab sündima nagu sellise äriprotsessiga, kas sellised riskid peavad olema maandatud, Kas see asi peab olema nii keeruliselt tehtud, äkki saab kuidagi lihtsamini ja nii edasi, nii edasi, nii edasi. Need detailid on, on see koht, kuhu raha kulub. See suur pilt, see, mis seaduses kirjas on, see on üldiselt nagu lihtne. Ega, ega perehüvitis ega pension ei ole ju keeruline asi. Noh, pensioni nagu selle tasemel, noh, inimesed saavad raha iga kuu. Mis seal keerulist on?
Aga ma nüüd küsiks, et kas TEHIK kõige selle peale iseseisvalt tõesti nende aastate jooksul, kui see SKAIS2 on arenduses olnud, töös olnud, ei ole tulnud, ei ole mõelnud, et võiks ikka kõigi osapooltega nagu rohkem rääkida ja, ja tegelikult ega teid ka keegi ei takista ju ütlema poliitikule, et kuule, et vaata, niimoodi kulub kümme korda rohkem raha, et ole hea, istume maha, arutame, räägime, vaatame, ehk saab kuidagi paremini.
Eks me oleme ka nii -öelda seda väljendanud, et tuleb kaasata varem, et noh, ongi ju see, et peale valimisi uuel valitsusel uued soovid, aga tihtilugu juhtub nii, et ei kaasata õigel ajal ja siis, kui juba kaasatakse, siis võib -olla natukene hilja, et et juba on mingid rattad käima läinud, mingid otsused on tehtud, siis me peame vaatama, et kuidas me selle nüüd ära realiseerime oma süsteemides, et. Et aga eks, eks seda ole ka välja toodud, et tuleb varem kaasata nii Sotsiaalkindlustusametit kui TEHIK -ut, et ja nagu Andres ütles, et saatan peitub detailides, et üldpilt on jah, selline suur ja ilus, aga et kui hakata vaatama, et mingi hüvitise maksmine tundub lihtne, loogiline, et a la noh, lasteraha või kuidas. Et aga siis seal tulevad detailid, et millised tingimused seal on, et kui sul on neid tingimuse kontrolle on seal väga palju, millega sa pead arvestama, siis sealt juba hakkab keerukus tekkima. Et kõik, kõik see pool.
Ja noh, ega, ega TEHIK ei oma seda teenust, et TEHIK on seal IT ja täite rollis. Et seda teenust ikkagi omab nagu Sotsiaalkindlustusamet ja, ja see on nagu nende, nende määrata, et kuidas need protsessid käivad ja nii ongi.
Kas kogu selle protsessi käigus on kuidagi TEHIKu Sotsiaalkindlustusameti koostöö paremaks läinud?
Meie koostöö Sotsiaalkindlustusametiga, ma hindaks, et on alati olnud hea, et nad on head partnerid, aga mõnikord elu juhtub. Ja, ja see on nagu paratamatu, et kui meil on Sotsiaalkindlustusametiga omad prioriteedid paika pandud, suunad paika pandud ja, ja tulevad muutused natuke ka nendest kõrgemast kihist, siis on keeruline, noh, võtame, et me oleme pool aastat oma eesmärgid paika pannud, meil on tiimid saanud tööd kätte, kuidas nüüd ütleme järgnevad pool aastat edasi liikuda. Ja juhtumisi, kui tulevad poliitilised soovid, mis ei lähe kokku nende prioriteetidega, mis sai too aeg tehtud, siis see hakkab omamoodi mängima kogu seda mängu natuke teistpidi. Et täna, kui me oleme andnud oma partneritele, keda ei ole ainult on ju üks, et me räägime, et meil ongi püsivalt seal nelikümmend inimest umbkaudu, kes teeb igapäevaselt tööd. Ja kui me nüüd peame nende lauale tooma ühe sellise ad hoc asja, et mis on vaja esimeseks jaanuariks ära lahendada, siis on väga keeruline seda teha teiste prioriteetide kõrvalt.
Meil on seda saadet juba pool tundi olnud, kahjuks ma ei ole varasemalt jõudnud teid kiita, TEHIK -ut kiita, sest et mulle alati meeldib, kui inimesed on valmis tulema rääkima asjadest, mis ei ole nagu hästi läinud. Kui on midagi negatiivset nii -öelda, te ikkagi olite nõus siia mikrofoni ette tulema ja rääkima sellest. Samas meil ei ole mikrofoni ees Sotsiaalkindlustusameti esindajat, kes tööle au andes oleks pidanud siin täna olema. Kas sellest saab välja lugeda seda, et TEHIK oli igati rahul ja nõus sellega, et Andres Kütt tuleb ja vaatab süsteeme, aga Sotsiaalkindlustusamet oli pigem niimoodi, et, et ei, me ei taha ikka teda.
Ei, ei, et Sotsiaalkindlustusamet on samamoodi alati nõus tulema laua taha, et kui me enne siia tulekut nii -öelda kokku leppisime, kes tuleb, et siis oligi, et me täna keskendume siin rohkem nii -öelda tehnilistele teemadele. Et ja veel kord, et Sotsiaalkindlustusamet kuidagi ei hoia eemale sellest kogu sellest protsessist, et ja nagu Martin ütles, et meie koostöö on väga hea Sotsiaalkindlustusametiga. Aga täna oli meie fookus rohkem tehnilistel nii -öelda suundadel, teemadel, et sellepärast ei ole nad täna siin laua taga.
Ja omalt poolt ka, et tihtipeale, et kui lähed ettevõttesse või organisatsiooni sisse, siis on näha, et noh, kuskil on mingi hõõrumine või et noh, koostöö ei tööta. Ma niisugust asja ei, selles kontekstis ei kohanud, et, et inimesed üldiselt said kenasti läbi ja pingutasid nagu ühiselt selle eesmärgi saavutamise nimel. Küsimus ongi selles, et noh, neid suure, suure pildi nagu kokkuvedamist on, on väheks jäänud ja seetõttu see üksikud pingutused ei, ei pruugi vilja kanda. Aga võib -olla tõesti lähemaks tehnik, tehniliste nagu asjade juurde, sellepärast et kogu selle organisatoorse asja all, seal on tegelikult ka päris huvitavad ja päris nagu sellised õpetlikud tehnilised väljakutsed.
No näiteks on vot siin lugupeetud IT juht avaldas arvamust selle kohta, kuidas programmeerija ei peaks üldse ülikooli minema, sest tal ei ole sellest mitte midagi kasu. No vot, siin on konkreetne juhtum, kus oleks olnud kasu. Sihuke härra nagu Donald Knuth. Et kui te ei tea, kes see mees on, et siis vaadake internetist järele. Tema aastal seitsekümmend neli kirjutas paberi programmeerimisest ja seal paberis ta ütles seda, et enneaegne optimiseerimine on enamasti saatanast. Ja see on teada, see aastast seitsekümmend neli. Vot oleks mingisugune inimene lugenud, oleks aru saanud, oleks ülikoolis võib -olla õpetatud talle, siis ei oleks niisugust olukorda nagu, nagu TEHIK -us on, näiteks seal on realiseeritud asi niimoodi, et kuna teatud arvutused on kallid ja keerulised, siis need tehakse ette ära. Et kui saabub inimene sinna sellesse nii -öelda andmestikku, siis kohe toimub arvutamine, et kogu vist peaaegu kogu tuleviku peale ette või arvutatakse kogu, kogu periood arvutatakse talle siis nii -öelda ette välja, et palju ta siis mingi kuu maksma hakkab. Aga kui jumal hoidku, et inimesega juhtub midagi, kas ta saab rohkem lapsi või jumal paraku vähem lapsi või, või ta sureb ära või noh, mis iganes muutus on. Noh, siis tuleb kõik ümber arvutada. Ja ega need äri, ärireeglid, mille alusel need arvutused on tehtud, ega need ka muidugi ei muutu kunagi, on ju. Ja siiski, nii kui nad muutuvad, siis tuleb kõik ümber arvutada. Ja noh, siis muudkui toimub niisugune nagu kohutav ümberarvutamine, sellepärast et nagu see ühekordne arvutamine osu, oleks osutunud, osutunud liiga keeruliseks, on ju. Noh, ja hästi klassikaline, hästi õpetlik asi on ju. Ja noh, jällegi, et, et öelda, et see nüüd mingisugune uudis või, või mingisugune niisugune värske asi või, või et TEHIK ei teadnud sellest. Noh, see, see ei ole nagu tõsi.
Jah, et too aeg me räägime on ju SKAIS2, kui mul nüüd mälu ei peta, me jõudsime live 'i temaga seitseteist, kaheksateist on ju, seal, seal kandis. Et elu on ka muutunud selle ajaga ja ka eesmärgid ja ka maailmavaade, kuidas mingeid asju teostada, on muutunud selle ajaga. Ja noh, see, et ta jõudis kaheksateist laivi, ei tähenda, et teda kaheksateist hakati tootma, on ju, et tema tootmine, ajalugu on nõksa pikem. Ja too aeg ei pruukinud partnerid väga hästi läbi näha, mismoodi meie täna kakskümmend kolm aasta tahame seda kasutada. Ja sellest tulenevalt tehti tõenäoliselt otsuseid, mis sellel hetkel tundusid kõige paremad. Täna me näeme, me katsume õppida sellest, mida elu meile nüüd on näidanud ja oleks vaja neid tegevusi natukene ümber teostada, nagu siin Andres tõigi välja, et selline igakuine arvutamine. Kas see on mõistlik, kas me saame seda natukene võib -olla paremaks teha, mismoodi me saame seda paremaks teha? Arvutustulemusena jõuavad lõpuks need tulemused on ju inimese pangakontole, et kuidas nad sinna jõuavad, kas me saame ka seal midagi ära optimeerida, kas see on mõistlik teha seda sellisel kujul, nagu me iga kuu seda teeme, kus me suhtleme pankadega, laseme kindlaid summasid üle kanda. Või on ka seal võimalik pankadega leida ta natukene teistsugused kokkulepetest, me räägime täna on ju kaheksasajast tuhandest maksest, mis tehakse. Et iga kuu kaheksasada tuhat kirjet sarnasel kujul panka saata võib -olla pole kõige mõistlikum. Too aeg ta võib -olla oli, oligi ainus võimalus, täna on elu edasi läinud.
Ja see pangad ka seal teisel pool nagu nutavad, kui see kaheksasada tuhat makset korraga nagu mõne päeva jooksul nende suunas tuleb. Ega nende süsteemid ka nagu väga hästi vastu ei võta neid asju.
Kuulge, aga kokkuvõtteks, mis siis nagu edasi saab? Et töö on tehtud, on, on nii -öelda näidatud, mis on, mis on head ja mis on vead. Me oleme vist vigadest rohkem rääkinud, mis, mis need head asjad olid?
Head asjad on minu meelest see, et A, nagu ma ütlesin, koostöö töötab väga hästi. Teiseks, B, mitte ühtegi inimest ma ei kohanud, kes ei oleks olnud nagu mures või kes ei oleks nagu kuidagi tundnud ennast nagu, et ta ei oleks tulnud, et tal on vaja nagu pingutada selleks, et asi saaks paremaks. Ja, ja kolmandaks ikkagi noh, väga selgelt on need lahendused nagu olemas. Et noh, on tehnikute tasemel, noh, paneme sinna tabelisse noodi indeksid ja teeme noodtabelid tühjaks ja muudame selle asja ära ja teeme tolle otsuse teistpidi. Need on tegelikult nagu väga hästi teada. Ja noh, see näitab seda, et noh, kompetentsid on olemas, küsimus on selles, et, et see kvartett on vaja lihtsalt natuke nagu, antud juhul tõepoolest on olukord selline, kui, kui see kvartett natuke teistmoodi nagu istuma panna, see tulemus saaks parem.
Ma arvan, et kõige olulisem asi, mis on hästi, hästi, on see, et pensionipäeval saavad pensionärid täna oma raha kätte, lapsetoetuste päevadel saavad vajalikud isikud lapsetoetuse kätte, et süsteem toimib, süsteem toimib, meil on lihtsalt võimalus seda veel paremaks teha.
Ja noh, see on nagu tegelikult kriteerium. Ja ma olen tegelenud arhitektuuriga nagu piisavalt kaua ja ma olen olnud piisavalt kaua visika peal arhitekt kirjas. Ja selle koha peale mina ütlen, et nagu arhitekt, arhitekti ilu või arhitektuuri ilu ei sünni patta panna. Kui need maksed toimuvad, siis on hästi. Kui maksed ei toimu, on halvasti. Kas see on ilus või kole, noh, see ei puutu üldse asjasse.
Aga mis nüüd edasi saab? Et Andres on oma töö ära teinud, tuleb on käes. Kas, kas nii lihtsalt jääbki või kuidagi midagi õpitakse sellest ja tehakse mingeid muudatusi näiteks?
Et ei olnud eesmärk see, et Andres käib ja näitab ära ja läheb samamoodi edasi, et ei, et see ei ole eesmärk.
Kuigi ma olen väga ilus. Minu vaatamisest oleks ju palju rõõmu.
Meil on nüüd edasised plaanid, on see, et Andres tõi välja, et siin on nii -öelda see pikk ahel, kus on hästi palju osapooli. Et me tahame aasta alguses natukene oma setup 'i muuta selles suhtes, et senimaani TEHIK on hoidunud nii -öelda sellest suunast, et me omale arendajaid värbame. Aga nüüd siin sotsiaalkaitse valdkonna puhul me näeme, et kuna see ahel on väga pikk, palju erinevaid osapooli on, siis me hetkel tahame minna podiliisingu teed ehk siis tuua omale arendajad tuppa nii -öelda. Et me alustame väikse setup 'iga, me võtame mõned arendajad, paar analüütikut, et teeme seda ahelat natuke lihtsamaks, et, et siis ongi, et me saame neid arendajaid ise juhtida, kes meil majas sees siis hakkavad vaatama neid nii -öelda kitsaskohti. Siis järgmine samm on see veel, et me tahame hakata nüüd tulema allapoole kihtides kuni tehnilise täitsa arhitektuurini välja ehk siis see sihtarhitektuur paika panna, et kuhu me tulevikus liigume, kuidas me oma teenused üles ehitame tehnilise poole pealt. Et me tahame sinna kaasata enda maja arhitektid, arenduspartnerite arhitektid, et, et hakata kokku panema siis seda pilti, tehnilist pilti, et milline meil need tulevikulahendused, kuidas hakkavad olema. Et jah.
Mulle jäi siit kõrvu, et SKAIS2 läheb veel kallimaks, sest et te juba palkate inimesi juurde, arendajaid juurde endale.
Ei, selle tulemus pigem on vastupidine, et see tähendab seda, et me võtame sealt paar lüli vahelt ära, et meil on arendajad nii -öelda otse endal toas, et meil on võib -olla siis nii -öelda arenduspartneri projektijuht on vahelt ära, selle, selle, selles suhtes läheb, läheb lihtsamaks ja. Aga
see. Sul on praegu lihtsalt niimoodi kõrvalpilguna lihtsalt, et panna see noh, et pikk ahel kuidagi nagu konteksti, siis ainuüksi tehnilise poole peal, kas oli. Aga käis läbi see? Kolm inimest, kes tegelevad ühe programmeerija siis nii -öelda suunamise koordineerimisega, see on ebamõistlikult palju. Et kui nendest kolmest inimesest panna kaks tükki programmeerima, siis nagu rahanumber ei muutu, aga see nagu vill, mis sealt välja tuleb, paraneb nagu ikka oluliselt. Ja täpselt sellest nagu ongi, ongi.
Aga jah, et praegu me tahame minna nii -öelda väiksema setup 'iga teele, et me tahame oma protsessid sellega üle vaadata, et need arendajad, kes majja tulevad, et nad saaksid ilusti kindlasti tööd teha. Tahame nii -öelda siis need rutiinid sisse töötada, vaadata, et kas see õigustab ennast, kas see töötab. Et täna ei ole see, et me nüüd päevapealt ütleme, et meie väliseid arenduspartnereid ei ole, et kindlasti mitte, et välised arenduspartnerid hetkel ikkagi peavad jääma, sest see arendusmaht on väga -väga suur, mis igapäevaselt tuleb teha. Aga kui see setup õigustab ennast, siis tulevikus miks mitte seda laiendada ja siis ongi niimoodi, et, et arendajad oleks rohkem meil majas.
Et arendaja oleks siis otse, otse kliendiga kontaktis ja soovitavalt ühes toas ja, ja hästi nagu paindlikult saaks asi käia, et seal ei oleks neid inimesi vahel, kes siis koordineerivad koordineerijaid. Üks asi, mis selle setup 'i mõttes võiks veel nagu välja tuua, on see, et hästi selge, selgelt paistab välja selline vana tõde. Et kui on tegemist sellise andmepõhise või andmemahuka rakendusega, siis peab olema, baasi administraator peab olema kuningas. Noh, tema peab ütlema, et arendaja, sina nüüd arendad niimoodi, seda asja mina ei pane toodangusse, sinna on vaja nüüd panna indeks, te teete need asjad nüüd teistmoodi. Et antud juhul, kuna seal on jällegi neid osapooli on nagu palju, siis on see õnnetu TBA antud juhul jäänud väga sellisesse noh, minu perspektiivist vaadates nagu nurka. Et natuke töökorraldust nagu parandades, siis saab sellele TBA -le anda tegelikult üsna sellise ilusa toru, et ta saaks oma mured ja, ja soovid kõik ära rääkida, et need jõuaks ka päriselt sinna teise, teise arenduse otsa välja. Et nad jõuaks kuskile sinna koodi ja, ja mingitesse järgmistesse nii -öelda deployment 'i pakkidesse. Et muidu ta noh, vaenikene jääbki seda vänta keerama seal andmebaasi juures ja, ja midagi ei lähe nagu väga palju paremaks.
Teate, ma pean lõpetuseks tõdema, ma tahaks veel küsida kümme või rohkemgi veel küsimust, kahjuks meie aeg hakkab otse lõppema. Nii et ma küsin selle küsimuse, mis võib -olla mõjutab minu nii -öelda suhet Andresega, läbisaamist Andresega, aga samas see vastus on ka selline, et kui ma seda, tähendab see küsimus, kui ma seda ei küsi, siis saatekuulajad ei andesta seda mulle. Kui palju see TEHIKule, maksumaksjale maksma läks?
Jään numbri võlgu. Üldiselt, kui ma tudengitele õpetan, et kui arhitekt ei too kümnekordset katet majja, siis ei tasu ära.
Mõned sajad, ma ütleks isegi niimoodi. Mõned
sajad tuhanded, mõned sajad eurod, see on väga, väga suur erinevus. No
ütleme neljakohaline number oli kindlasti, et siin neid tunde ei läinud väga, väga palju veel kord, et, et see töö ei olnud tegelikult väga suur, mis tehtud sai.
Ja head kuulajad, eks see aeg meile näitab, kas see kulutatud raha on läinud asja ette või mitte, vähemalt praegu see jutt, mis me kuulsime, on kõik on ilus ja tore ja, ja kena, aga jah, aeg annab arutust meile. Küsimusi, nagu ma ütlesin, oleks veel, mida tahaks küsida, aga ju siis peab teema juurde kunagi uuesti tagasi tulema ja ehk näiteks artikli vormis rohkem kaevuma detailidesse. Head kuulajaid, saime tänases saates ülevaate SKAIS2 probleemidest ja headest nurkadest ka. Ja sellele, nii nagu öeldud, vaatas siis otsa süsteemiarhitekt Andres Kütt, majast väljas inimene, kes sai TEHIKusse ligipääsu ja uuris ja puuris süsteemi lähemalt. Saates lisaks Andres Kütile oli külas ka TEHIKu peaarhitekt Martin Õunap ning TEHIKu e -teenuste osakonna juht Tanel Tera. Suured tänud kuulamast, mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba uuel nädalal ja ütleb veel nii palju ära, kuigi kalendrist on juba vaatab vastu sellised kuupäevad, et ega keegi väga ei viitsi enam midagi teha, siis nii nagu selle nädala teema, ka järgmise nädala teema on väga huvitav ja põnev, nii et ma soovitan kõigil ikkagi reedesel päeval leida podcast 'i abist kriitiline intsident üles.
Nii SMIT ja Tehik. SMIT. Päästame elusid IT -ga. Tehiku aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]