Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK, SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad, kuigi täna vaatab kalendrist vastu kuupäev, mil paljud on piltlikult öeldes juhtme seinast välja tõmmanud, ei viitsi enam töömõtetele ja muudele tõsistamatele asjadele mõelda, siis sellest hoolimata meie saates on väga oluline teema meil täna. Nimelt esimesest jaanuarist jõustub seadus, mis viib Eesti nende riikide sekka, kus abielu saavad sõlmida ka samasoolised paarid. Tänases saates uurimegi seda teemat ja läbi rahvastikuregistri ning Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse prisma. Ja ühtlasi kasutan ära ka saatejuhiks olemise privileegi võimalust ja küsin oma isikliku hiljutise kogemuse najal, et miks läks nii ja mida peaks siis tegema, kui üks kahest mainitud riiklikust e -teenusest ei toimi nii, nagu nad peaksid. Aga nagu ma ütlesin, teemaks on meil kaks, kaks e -teenust. See tähendab seda, et ja kuna külalisi on kokku neli ja korraga nad meile stuudiosse ei mahu, siis saade on täna meil jaotatud kaheks osaks. Esmalt alustan vestlust Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juhi Pirja Künnapuga. Tere. Ning TEHIKu tooteomanike Ruth Paadega, tere.
Ning mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Ja nagu öeldud, siis esimeses osas meie saates on fookuses Sotsiaalkindlustusameti iseteenindus. Kõige lihtsam küsimus vist ongi, et esimesest jaanuarist see samasoolistele paaridele võimaldav, samasooliste paaride abielus ja võimaldav seadus jõustub. Mis siis saab Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse vaatest, kas kõik need võimalused, mis seal on praegu erinevast soost paaridele, laienevad koheselt esimeses päevas ka neile?
Jah, suuresti küll, et tegelikult juba täna samasoolised paarid võivad olla meil toetuse saajateks ja seega juba täna nad tegelikult seda teenust kasutada saavad.
Nii et põhimõtteliselt siis ongi meie saade nüüd läbi, et saime selle jah vastuse, et mingit skandaali, probleemi ei ole kõik, te olete, kuna see uudis, et või tähendab, et seadus võeti vastu siin, millal ta nüüd oligi. Kohe vaatan seda kuupäeva, see oli tänavus suvel, kahekümnendal juunil, et peale seda, kas te töötasite selles vaimuses, et nüüd peab väga palju hakkama arendusi tegema või selleks ajaks oli enam -vähem juba kõik olemas ja valmis ka?
Kindlasti arendusi on vaja teha, et see, et me oleme valmis, tähendab seda, et meil on üsna suur käsitöö hulk alguses ikkagi. Et ka täna selline kontseptsioon nagu registreeritud elukaaslane on meil süsteemides olemas, seda tänu eeskätt sellele, et kohtupraktika ju on öelnud, et registreeritud elukaaslasi tuleb kohelda nagu abikaasasid ja see lahendus on meil süsteemis olemas. Et aga tuleb tegeleda siis nüüd selle poolega, et need andmed, ma mõtlen siin registreeritud elukaaslase andmeid, need hakkasid nüüd tulema ka rahvastikuregistrist ja see automaatne vastuvõtmine ja meie andmebaasis töötlemine ehk SKAIS2 -s töötlemine, see vajab veel siis lahendust.
Kui kaua ta nii -öelda lahendust ootab? Teil ei ole, kas teil on paigas mõni kuupäev, et vot selleks kuupäevaks nüüd peaks ikkagi süsteemid paigas olema ja selline käsitöö peaks lõppema?
Meie siht on esimene kvartal, nii saada toimima uus rahvastikuregistri andmevahetuse liides ja see arendus ka siis, et seda registreeritud elukaaslase infot oskavad perehüvitise teenused automaatselt töödelda.
Kas see tähendab, et siis samasoolised paarid ei ole esialgu vähemalt mitte võrdväärses seisus nende paaridega, kes on erinevast soost?
Nad on juba täna meil samas seisus nagu abikaasad.
Aga samas, kui seal on taustal on nii -öelda käsitöö, et kui, kui, kui mina kuskile login sisse, tahan seal midagi teha, siis ma kujutan ette, et see SKAIS2 on piisavalt nutikas, taibukas, kiire, teeb selle hetke ka ära, aga kui on samasooline paar, kui peab käsitööd tegema on, siis peab ootama.
Just nimelt see ootamine, mis te ütlesite praegu, et siis võib olla lihtsalt see, et see pakkumine ei ole sellesama aja jooksul, et võib -olla sellel samal päeval ei ole, aga on päev hiljem. Et käsitöö nüanss seal vahel tähendabki seda, et me saame küll rahvastikuregistrist andmed, nagu ka Ruth ütles, aga see töötlus meie perehüvitiste proaktiivsetele pakkumustele ei hakka automaatselt, vaid meie ametnik siis selle pakkumuse koostab ise. See tähendab, et klient saab oma pakkumuse ikkagi endale õigustatud hüvitistele ja saavad samasoolised paarid seotult, aga lihtsalt seal ongi nüüd see, see vahe võrreldes siis, siis teise, teistsuguse perega, kus see siis tuleb automaatselt.
Kas see käsitöö tähendab ka seda, et sotsiaalkindlustusamet pidi või peab palkama endale ajutiselt või jäädavalt inimese juurde?
Nii et olemasoleva personali najal te näete, et selle massiga, mis potentsiaalselt võib tulla, siis kuna me oleme seda pikalt oodanud, et saate hakkama.
Ja et tegelikult täna juba meie poole on pöördunud ka kliendid, aga ennekõike just sellepärast, selles vaates, et peretoetused täna ei näe sellist võimalust saada hüvitisi, aga esimesest jaanuarist näevad, et peretoetuste vaates just. Et vanemahüvitises on see säte tegelikult juba pikemalt kehtinud, et õigustatus on mõlemal.
Te tegelikult mainisite juba meie üsna vestluse alguses, et juba praegu on kõik see võimalik olemas. Oskate te, ma küll ei öelnud, et ma küsin statistikanumbreid, aga oskate puusalt tulistades öelda, et kui palju on kasutatud seda võimalust siis samasooliste baaride puhul, et Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses mida iganes seal teha, kõiki neid võimalusi kasutada?
Praegu on need värvud väga väiksed, et jäävad sinna kümne piiri.
Kas teile on tulnud selliseid pöördumisi, et kuulge, palun andke nõu, kuidas, mida nüüd teha või, või inimesed oskavad need kümne piires, on nad ikkagi ise osanud, saanud hakkama selle süsteemi kasutamisega?
Me oleme ikkagi toetanud neid, et just nendes valikutes ja, ja hüvitistes, et, et kuna sealt hetkel ei ole just õiguspoole pealt sellel aastal veel kõiki hüvitisi, mida siis samasoolised küll saavad, et aga seal on selle perekonnaseaduse järgi praegu ei saa kõik kooselulepingu sõlminud pered, peretoetusi veel. Sest et see jõustub esimesest jaanuarist kakskümmend neli ja selles valguses on küsimusi olnud.
Aga siis esimesest jaanuarist kakskümmend neli, nojah, ma oleks tahtnud küsida selle, et kas ongi nii, et meil uus aastanumber tuleb ette, kell on null null null üks, anname selle ühe minuti aega ja siis kõik toimib, aga me juba saime vastuse, et ikkagi see käsitöö on seal esialgu mängus. Aga kui nüüd need arendused esimesest kvartalist saavad valmis, kas siis on põhimõtteliselt nii, et nemad logivad sisse ja saavad näiteks seal peretoetusi, kõike muud planeerida nii nagu kõik teised?
Jaa, kindlasti. Täpselt, kui need andmed meile rahvastikuregistrist tulevad, siis see põhimõte on sama nagu abikaasade puhul ka samamoodi siis registreeritud elukaaslaste puhul. Et ja kui rääkida nüüd siis lapsetoetustest, et siis need, kas nüüd keegi on kellegi abikaasa või registreeritud elukaaslane, et need on seal nii -öelda teisejärgulised teadmised. Et kõige olulisem on see, kellel on siis õigus lapse eest hoolitseda ehk hooldusõiguse lugu.
Aga neist lapsetoetustest rääkides siis näiteks praegu olukorras, et kui lapse isa soovib siis lapsega koduseks jääda, ehk siis seda vanemahüvitist endale saada, siis noh, seal on ühesõnaga valikud, mis peab kõik tegema ja siis seal peab ka teine, eks lapse ema peab otsustama, et jah, ta annab vanemahüvitise isa kätte. Kuidas samasoolise paari puhul, kus on kaks meesterahvast, kuidas see seal nagu lahendatud on?
Tegelikult esmasel taotlemisel nõusoleku küsimist ei ole, aga see valikuvõimalus on olemas. Nii et nõusoleku küsimine on siis, kui keegi juba saab hüvitist, et siis on ta kohustuslik seadusest tulenevalt, aga, aga esmakordselt tegelikult pere otsustabki, sellepärast me saadamegi ka seotud pakkumuse mõlemale siis hooldusõigust omavale isikule. Edaspidi on õige öelda. Ja, ja siis otsustavad nemad, kes milliseid hüvitisi saama hakkab. Ja kui see otsus on langetatud, siis selle valikuga, et kes siis on saaja, tegelikult algabki niinimetatud hüvitiste määramine ja seda on võimalik siis aja jooksul vahetada.
Kuigi need toetused on tegelikult, kui nii -öelda detailides süübida ja vaadata, siis nad on üsna sõnastuse mõttes sooneutraalsed. Meil on tegelikult vanemahüvitis, see, mida suurem üldsus alati arvab, et on emapalk, tegelikult vanemahüvitis, aga üks asi, mis seal ei ole sooneutraalne, on isapuhkus. Ja et ongi olukorras, kui isa jääb lapsega koduseks, siis tema peab isapuhkuse eelnevalt välja võtma. Kuidas samasooliste paaride puhul see küsimus lahendatud on, kas see tuleb mängu, see isapuhkuse nimi kaob ära ja muutub see sooneutraalsemaks vanemapuhkus?
Jah, see, et seda oleme mõelnud küll, et siduda rohkem rasedusega ja just seda isapuhkust sooneutraalse puhkusega, seda oleme ministeeriumiga arutanud ja kindlasti järgmise aasta vaates vaatame need hüvitised selle pilguga ka üle. Hetkel nad jäävad esimesest jaanuarist selliste nimedega, nagu nad täna on, aga isa vanemahüvitisele on siis tehtud laiend sellest tulenevalt ja öeldud just, et sellel on õigus siis sellel perel ühel vanemal, et siis tuleb lihtsalt see otsus langetada, kumb see on, kui, kui on selline pere.
Ja see on ka kunagi siis esimene kvartal, loodetavasti see, millal loksub nii -öelda detailid paika ja need terminid paika.
Jah, ministeeriumiga on praegu selline suund, et õiguslikult kogu perehüvitiste kontseptsioon ja, ja teemad vaadatakse üle siis esimeses kvartalis.
Ma nüüd tõmbaks meie teemad natukene laiemaks ja küsiks niimoodi, et miks Sotsiaalkindlustusametis hetkel on nii, et, et erinevad toetused, mida te välja maksate, hüvitised, miks saab anda üles ainult ühe pangakonto, kuhu on võimalik seda kanda? Miks ei ole võimalust, et ma annan üles näiteks, kui on lapsetoetused on teemaks, et siis võiks olla nii, et lapsele alatihti, no ma räägin enda isikluskogemusest, mina olen oma lastele pangakontot teinud. See nii -öelda igakuine toetus, mis ma riigilt saan, see kaheksakümmend eurot, mina kannan selle käsitsi igakuiselt oma lastekontole, et las see raha seal natukene kasvab, kuni nad täisealiseks saavad ja siis saavad ise vaadata, mis nad teevad. Loodetavasti olen ma hea isa olnud ja nad mõtlevad midagi head, mida sellega teha, aga samas mul ei ole seda praegu automaatset võimalust öelda Sotsiaalkindlustusametile teada, et ära kanna minu kontole, kanna kohe lapse kontole, et nagu üks lüli vahelt ära jätta.
Jah, riigi kontseptsioon on üleüldine, et tegelikult, et riigil oleks üks pangakonto inimese kohta ja sinna hüvitised kanda. See on vähem haldus koormav riigile ja tagab ka selle võib -olla vähem just nimelt bürokraatliku meie maja sees või üldse riigiasutuse sees. Mille pärast, et tihti on saaja tahab kontoks hooldekodu, kui räägime siin pensionäridest näiteks või hüvitise saaja on valinud pangakontoks ka oma võib -olla elukaaslase, sellel hetkel nad suhtlevad. Aga nüüd, kui meie taastame proaktiivselt mõne hüvitise ja võtame selle vana pangakonto, siis võib juhtuda, et need inimesed ei suhtlegi enda omavahel enam ja inimene ei näegi seda raha, mis talle on ette nähtud. Et sellepärast on riik see, et ta tahaks isikult ennekõike ühte pangakontot, heal juhul see võiks olla eri riigiasutuste vahel üks ja tulla üldse meile läbi rahvastikuregistri, mis tahaks sellise ühe kindla konto omaniku olemasolu ja siis tõesti, kui inimene ise teeb pangas otsekorraldused, suurepärane lahendus.
Ma täius või täpsustan siin juurde, et mis puudutab selle kolmanda isiku pangakontole rahade kandmist, et ka laps on selle toetuse suhtes kolmas isik, kelle pangakontole siis toetuse summa läheb. Et see lahendus iseteeninduses on meil valmimas ja taaskord tahaks anda siin lubadust esimesesse kvartalisse, et et see lahendus valmib, et seal on niisugune juriidiline nüanss, et kui isik paneb oma pangakonto, siis piisab seal PIN ühest. Aga kui anda kolmanda isiku pangakonto, siis see peab olema inimese väga läbimõeldud samm, et ta annab selle raha kellelegi teisele, mitte siis sellele hüvitise adressaadile endale. Ja see lahendus vajab siis PIN kahte ehk digitaalset allkirjastamist, et ma olen päris veendunud, et minu raha võib minna kolmanda isiku pangakontole.
Isegi hoolimata sellest, kui selleks kolmandaks isikuks on see laps, kelle nimel tegelikult riik seda lapsetoetust maksab?
Jah, õiguslikult see on ikkagi kolmas isik, see ei ole isiku enda lugu.
See läheks nüüd sellesse teemasse, aga see annab ikkagi sellesama, et see üks pangakonto, et siis sellel juhul, sellisel juhul oleks selle, see üks pangakonto, sellel inimesel selle kolmanda isiku pangakonto. Et me ei ütle, mis konto see on või kellele see konto peab kuuluma. Sest me teeme ju makseid ka välisriigi kontodele. Ja sealt riik, riigina me piiranguid ei sea, aga just et isikul on see üks pangakonto, et praegusel juhul ma sain ka aru, et võiks olla iga lapse suhtes ja iga lapse hüvitiste suhtes saada kohe panna see, see eraldi konto, et, et aga see tegelikult meie näeme, et võiks olla riigil üks pangakonto.
Kui palju tagasisidet sotsiaalkindlustusametile või TEHIKule tuleb üldse seoses selle sotsiaalkindlustusameti iseteenindusega? Kas teile saadetakse kirju, helistatakse infoliinidele, küsitakse, et kuulge, miks ma ei saa üht -teist -kolmandat teha, kuidas see igapäevane kogemus on?
Ja meile antakse tagasisidet, me oleme selle üle väga tänulikud ja me küsime ise tagasisidet ka, et soovitusindeksi näol. Tagasisidet antakse keskmiselt, nii nagu see tagasiside andjate hulk on, viieteist protsendi hulgas kõigist pakkumuse saajatest. Teenust hinnatakse kuskil täna seitsmekümne kaheksale protsendile siis sajast ja hinnatakse ennekõike just klientide poolt seda, et ta on lihtne, kiire, selgete sõnumitena, Aga tuuakse välja ka seda, just neid samu takistusi, et miks peab olema isa vanemahüvitis ennem ära planeeritud. On küsimusi selle osas, et kui ma annan mingi kinnituse, miks sealt küsitakse seda täiendavat infot juurde, et needsamad puudused võib -olla, mis siin on täna käinud ka läbi. Et nendega me tegeleme, anname klientidele tagasisidet, et me tegeleme, kui me oleme selle hinnangu saanud, ka väljamaksete küsimuste osas, et proovida inimestele veel olla mugavamad, lähedasemal. Et aga samas, kui klientidelt tuli meil palju küsimusi selles osas, et aga miks ma ette ei saa kalkuleerida, et mis mul see hüvitise summa tuleks, et siis me lõime tegelikult vanemahüvitise kalkulaatori oma iseteenindusse. Et vanemad, kes veel ei ole, lapsevanemad, et saaksid kalkuleerida oma hüvitist lähtuvalt lapse siis sünnikuupäevast või eeldatavast sünnikuupäevast, et me tegelikult arvestame väga oma inimeste soovidega ja proovime kõik teha selleks, et iseteenindus oleks neile mugav ja selline, millisena nad seda soovivad näha.
Kuidas TEHIK -u vaatas, kas teile tuleb ka tagasisidet või kas te üldse ootate seda või te pigem ütlete, et suhelge Sotsiaalkindlustusametiga, et see on tegelikult nende teenus?
Pigem see tagasiside tuleb ikkagi sotsiaalkindlustusametile, sellepärast et teenust ju pakuvad nemad ja, ja tegelikult tavaklient ei saagi aru, et IT -lise poole eest vastutab keegi teine peale sotsiaalkindlustusameti ja see on täitsa taotluslik, et sotsiaalkindlustusamet on see nägu kliendile, seal nende riigiteenuste osas, mida sotsiaalkindlustusamet osutab. Aga sotsiaalkindlustusamet meie hea partnerina räägib meile kõik need vajakajäämised üle ja koos siis arutame, et millised teemad võiksid minna arendusse ja kus on siis huvirühm või sihtrühm kõige suurem ja kliendile kõige suurem väärtus, et me just praegu analüüsime isa vanemahüvitise kuva parendamise võimalusi, et meie isad jäävad seal natukene hätta.
Ja väga hea võimalus, kuna te ise tõite selle välja, et jäävad hätta. Mina olen üks neist isadest, kellel on hetkel see võimalus seda isa vanemahüvitist kasutada ja kui ma lähen sinna iseteenindusse ja vaatan seda, kahjuks on nii, et planeerimise mõttes viimane kuupäev, mis seal hetkel oli, eilse seisuga, kui ma eile vaatasin, oli kuues veebruar kaks tuhat kakskümmend neli. Miks see ajaraam on niimoodi ette pandud, et kui ma tean nagu juba täna siin detsembri lõpus ette, et ma tahaks oma isa vanemahüvitist võtta välja kõige magusamal ajal järgmise aasta suvel, siis seda võimalust mul hetkel ei ole. Oskate te öelda, miks, miks see nii on?
Jah, see on täna taotluslikult, et see kaks kuud on etteplaneerimise aeg, sest elud on nii kaootilised ja muutuvad. Täna on isa töötava isa rollis ja tööandjale peab teavitus minema, homme ta võib -olla enam ei tööta. Teiseks täna väga palju isapuhkusi tuleb meil tühistada, sellepärast et tööandjatega sõlmitakse teistsugused kokkulepped ja kui on väga pikk etteplaneerimine, kahjuks on haigestumisi nii endal kui lapsel ja tuleb hoopis asendada isapuhkus töövõimetuse lehega. Et sellised asjad on lihtsalt elulised ja me näeme, et kui see oleks pikemalt kui kaks kuud, siis tihti ta võib muutuda nii palju, et, et täna nii on.
Ja siis veel üks eluline näide, nüüd ma räägin hästi aeglaselt, et oleks kõigile arusaadav, mitte ainult saatekülalistele, vaid ka kuulajatele, kas ja kuidas või tähendab, kuidas on üldse võimalik niimoodi, et kui ise teenindusse logida sisse ja hakata planeerima vanemahüvitist, siis olukorras, mil lapse isa on otsustanud, et lapse ema saab hüvitist, Siis sellest hoolimata öeldakse isale, kuvatakse nii -öelda veateadet, et selleks, et jagatav vanemahüvitis endale võtta, pead kõik isa vanemahüvitise päevad ära kasutama. Ehk siis ma kordan, isa ei soovinud endale võtta, aga veateade ütleb, et kui sa soovid seda teha, siis enne kasuta isapuhkus ära. Kuidas on võimalik, et süsteemis selline viga esineb?
Ja süsteemis see tehniline viga esineb just siis, kui isa soovib siis planeerimisel valida või anda siis selle hüvitise kaardil, me nimetame seda ise hüvitise kaardil, teeb selle otsuse, et jätan teisele vanemale. Ja siis tõesti süsteem annab talle tänase error kirja. Seda kasutavad hästi vähesed vanemad, seda varianti, et annan teisele vanemale, sest et tavaliselt see vanem teeb valiku, kes kasutab. Ja sellega on pakkumus kinnitatud, sest tegelikult täna ei ole nõutud teise vanema nõusolek, aga see valik on olemas, et nagu valikuna näidata. Ja sellepärast see viga seal taga on, et see on tehniline viga, tunnistan. Ja kuna seda kasutatakse nii vähe, siis ta on jäänud teiste tööde niimoodi tahaplaanile, et teda korrastada, aga ta on meie listis.
See viga on teile teada ja tuntud, kui palju on veel selliseid asju, mida, mille kohta te teate, et ja et siin tegelikult ta näitab sellist veateadet, ta ei peaks näitama või me saame süsteemi ehitada ümber niimoodi, et ta ei näitaks seda. Kui palju selliseid asju veel kokku on? Kümmekond, sadakond, mõni üksik?
Ikkagi oleneb, kui suures üldistusastmes rääkida, aga pigem me teame parandusvajadusi kindlasti sadades kui üksikutes, et noh, seesama isa vanemahüvitise planeerimise lugu, et praegu on isad andnud tagasisidet, Et, et ma saan planeerida iseteeninduses isa vanemahüvitist ka vanemale lapsele kui kolm aastat. Tegelikult seadus seda ei võimalda, tegelikult see isa seda vanemahüvitist ei saa, sest see ei lähe tingimuste kontrollist läbi. Aga isale jääb mulje, et see on lubatud. Et selliseid kohti, kus nii -öelda meie iseteenindus võib -olla annab natukene vale signaali või vale ootuse, kindlasti on või on segane ja nendega me tegeleme.
Mida te soovitate neile Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse kasutajatele, kes näevad kas sellist veateadet, nagu ma välja tõin juba, ehk siis tegelikult teie jaoks on see teada -tuntud viga, minu jaoks, kuna ma ju igapäevaselt ei saa uuesti isaks, et on selline kord elus, võib -olla tuleb selline veateade ette. Kas on mõistlik sellisest asjast teha kuvatõmmis ja saata Sotsiaalkindlustusametile või TEHIKule või helistada kohe teie sinna infoliinile või kuidas peaks nagu käituma sellises olukorras?
Me oleme hästi tänulikud, kui kliendid tegelikult just teevad kuvatõmmised ja saadavad meile, sest tegemist on isikuvaates päris rakenduses oleva veaga, mida tegelikult saabki meile kõige paremini edasi anda klient ise. Sest meie ise saame seda näha testkeskkonnas ja, ja siis imiteerides neid olukordi, aga kui klient ise toob välja need päris live 'is olevad vead, mis talle silma jäävad ja tegelikult teda teenuses ei toeta, siis see on tõeliselt tänuväärne info ja kindlasti me ootame seda väga.
Head kuulajad, kuna järgmised külalised juba vaikselt koputavad uksele, siis siinkohal paneme väikse pausi, sest meie saade veel jätkub, ärge minge kuskile kaugele. Saame öelda suured tänud Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juhile Pirjo Künnapule ja TEHIK -u tooteomanik Urvuti Paadel, kes andsid meile ülevaate sellest, kuidas siis esimesest jaanuarist alates samasoolised paarid saavad hakata Sotsiaalkindlustusameti iseteenindust kasutama. Ühtlasi saime ka natukene süübida siis vanemahüvitise isapuhkuste temaatikasse, mis siis Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduse vaatest meile avaneb. Nagu öeldud, väikene paus ja siis jätkame saatega analoogsetel või tegelikult täpselt samadel teemadel. Ja nüüd, nagu öeldud, head kuulajad, on käes meie saate teine osa ja kuigi saate alguses lubasin välja, et meil on täna kokku neli külalist, siis tuleb välja, et lausa viis külalist on meil. Teema on meil küll sama, aga fookus on nüüd meil rahvastikuregistri peal. Stuudiosse on jõudnud rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilyn Prants. Tere!
Siis on meil jõudnud ka rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullaränd, tere!
Ning siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu, tere!
Ja nii nagu ma eelmiste külalistega alustasin, kui esimene jaanuar jõuab kätte, kell on null null null üks, siis kas ja millised võimalused samasoolistele paaridele rahvastikuregistrist kohe esimesel päeval, esimesel minutil avanevad?
No esimesel minutil, kuna alustame kõigepealt sellest, et kui asju panna nii -öelda laivi või teha teenus kättesaadavaks inimestele, siis seal taga on vaja teha teatud tööd. Ja see nõuab ehk siis inimese sekkumist, mitme arendaja tööd seal, ehk siis kohe esimesel minutil avaldust esitada ei saa. Küll aga see avaneb päeva jooksul ja kui me mõtleme sellele, et abielu sõlmimise nii -öelda tähtaja vaates on ju, mis on ilmselt nendele esimesel minutil või esimesel võimalusel avalduse esitajatele nagu kõige olulisem, siis, siis see päevas, olenevalt sellest, mis kellaajal nad avalduse esitavad, siis see tähtaja mõttes see päev jääb täpselt samaks. Ehk siis see kolmkümmend päeva hakkab jooksma sellest hetkest, kui avaldus on esitatud. Aga päeva jooksul luban, avame selle ja, ja kõik saavad oma avaldused ära esitada ja seda enam, et see on tegelikult ju kas pühapäevane päev?
See on küll jah, punane päev on kindlasti see esimene ja keegi otseselt nagu tööd ei tee, aga samas arvestades seda, et, et selline seadusemuudatus, seadusemuudatus esimesest jaanuarist jõustub, siis ma saan aru, et ikkagi keegi kuskil on korraks töömõtete juures ja, ja midagi seal aktiveerib, vajutab kuskil linnukese sisse, et see samasoolistele paaridele avaneks rahvastikuregistri kaudu võimalus siis oma abielu registreerida.
Ja, ja, ja mitu, päris mitu inimest on seal juures ja tegelikult nagu see annab eelise ka, et, et ava, avaldust esitama kohalikku omavalitsusse, saab ju minna alles teisel kuupäeval, et nemad siiski esimesel kuupäeval ei tööta, ehk siis e -teenuse vahendusel on see ikkagi varasemalt olemas juba.
Aga kuidas esialgu on, kas keegi nii -öelda, kui palju seal käsitööd on, sest ma jah, viitan meie saate esimese poolele, tuli välja, et vähemalt sotsiaalkindlustusameti vaatest esialgu esimese kvartali jooksul on väga palju seal käsitööd. Kuidas rahvastikuregistri vaatest samasooliste paaride puhul, kui palju seda niimoodi on, et keegi nüüd reaalselt ametnik kuskil peab üle vaatama ja kui palju on seda, et reaalset süsteemi juba saab aru ja, ja teeb automaatselt nii nagu praegugi?
Avaldused saab võtta ikkagi automaatselt vastu pärast seda, kui me oleme vastavad arendused laivi pannud. Et see töö, mis siis tehakse esimesel jaanuaril ära arendusmeeskonna poolt, hõlmab just vastavaid kontrolle, kontrollide mahavõtmisi, nii nagu kokku lepitud on. Aga siis, kui juba avaldusi esitada saab, eks ole, mis iganes minutil siis jõuab, siis tollest hetkest enam ükski ametnik ei pea kontrollima, nad jõuavad ilusti teisel jaanuaril tööle tulevate ametnike töölauale automaatselt.
Mis põhjus on, miks te nagu konkreetset aega välja ei ütle, millal see esimesest jaanuarist see võimalus siis tekib või, või tähendab nii -öelda kasutaja vaatest see võimalus on kohe olemas, aga või?
Meil tegelikult on see, et me paneme sinna kindlasti teate ülesse ja meil ei ole see omavahel kokku lepitud, mis see kellaaeg siis täpselt saab olema. Et seda peab natukene veel ootama.
Rainer, ma küsiks teilt kui siis tooteomaniku käest, et kas te olete rahul sellise olukorraga, kus siis esimesel jaanuaril peavad inimesed tööd tegema ja, ja neid liigutusi tegema, et kas, kas ei saaks niimoodi, et tegelikult, et juba praegu siin detsembri keskpaigas, et need asjad kõik oleks tehtud ja lihtsalt kuupäev kuskil süsteemis jookseb ja me ju teame, mis see kuupäev on, mis see kellaaeg on ja siis automaagiliselt asjad toimuksid.
Ja et ega me ju tagataustal tegelikult tehnilise poole pealt teemegi väga palju tööd juba praegu ära. Aga üks põhjus on ka see, et noh, seadus meil lubab esimesest jaanuarist, eks ole, abielluda ja meil praegu on olemasoleva lahenduse kohaselt erisoolistele võimalik see abieluavaldus esitada, me ei saa neid kahte asja nagu kokku panna. Et sellepärast meil on ka nii -öelda valitud see esimene jaanuar välja, et inimesed tulevad tööle ja teevad selle nii -öelda töö ära ja avavad selle võimaluse, et me peame tehniliselt seal natuke jah laivis vahetama välja nii -öelda funktsionaalsust ja see on see põhjus.
Kas ei või mõneti osutuda väljakutseid pakkuvaks selles mõttes, et kui midagi läheb metsa, kuskil on koodis on midagi valesti, tekst on kuskil valesti kirjutatud, siis esimesel jaanuaril saada nüüd kedagi teist veel appi endale, et olukord kiirelt ära lahendada. Kas, kas me ei saaks oodata näiteks teise jaanuarini või siis ikkagi teha eelnevalt ära ja panna need klauslid paika seal süsteemis?
Noh, me ju tahame pakkuda võimalikult nagu täpselt ja võimalikult parimat lahendust esimesel võimalusel, et see, kas midagi läheb valesti, noh, alati võimalus on, aga me teeme enda poolt kõik, et noh, meil on ju pre -laivi keskkond ja arenduskeskkond ka, kus me neid asju testime, läbi mängime, proovime, et loodame, et midagi väga valesti ei lähe.
Kas need läbimängud, proovimised on siis juba tänaseks päevaks ära tehtud?
Ja arenduskeskkonnas on see etapp nüüd läbitud. Teeme veel testimisi järgmises keskkonnas, enne kui toodangus saame liikuda, siis esimesel jaanuaril.
See Riigikogus võeti seadus vastu kahekümnendal juunil kaks tuhat kakskümmend kolm ja jah, et jõustub esimest jaanuarist. Kas see tähendab, et kahekümnendal juunil või sellele päev, järgnenud päeval hakkas juba töö vaikselt pihta, et, et rahvastikuregister oleks siis võrdväärselt kasutatav nii samasooliste kui erinevasest soost paaride puhul?
Jah, seal ministeeriumis algas töö minu teada juba isegi varem.
Natukene isegi varem jah, aga, aga põhiline töö, kuna tegelikkuses ei ole ju kunagi teada, kas see otsus tuleb või ei tule, siis see põhifookus sellele teemale läks jah pärast seda otsust ikkagi ja kohe, et eks see järgnev aeg sellest on hästi kiire olnud, et kõik ikkagi saaks nii, nagu vaja on.
Kas kuna me oleme ikkagi seda samasooliste abiellumise võimalust pikalt oodanud ja, ja seda võimalust seda tegelikult maailmas noh, üha rohkemates riikides pakutakse küll jah, aga mitte, mitte kõikides, siis potentsiaalselt võib tekkida olukord, kus nii -öelda huvi selle vastu esimesel päeval on suur. Kas te olete sellega arvestanud, kas süsteemid peavad, peavad vastu sellele huvile?
Esimestel päevadel ehk siis e -avalduse esitamise võimekus portaalis täiskasvanud eestimaalastele, eks ole, samasoolised, et ma usun, et see sihtgrupp nii suur ei ole, kui igapäevaselt tegelikult portaali kasutajaskond on. Et see märgatavalt ei tõsta portaali kasutuskoormust.
Praegu käis läbi see, et täiskasvanud eestimaalased, sellest täiskasvanu teemast ma saan aru, eestimaalase puhul, aga, aga kuidas on see, et kui partner ei ole eestlane, on, on kuskilt mujalt pärit, kas see võimalus tekib ka kunagi sinna?
Teatud juhtudel on ametnikul kohustus küsida lisadokumente, eriti just välismaalaste puhul ehk abieluvõime tõendit, millega siis kinnitatakse, et tal on õigus abiellu astuda.
Jah, ja nendel juhtudel siis e -teenuse kasutamine ei ole võimalik, ehk siis e -teenust saavad kasutada teatud, teatud tingimuste alusel, isikud üheks tingimuseks on ka, mis on seadusest tulenev, et sul peab olema kuus kuud kehtiv Eesti elukoha aadress. Ehk siis sealt võib tulla see erisus, miks mõni inimene ei saa seda siiski kasutada.
Aga kui sellel välismaalases partneril, ta on Eestis siin pikalt elanud, tal on isikukood ja kõike seda, kas siis ei ole lihtsalt nii, et toksib isikukoodi sisse ja, ja ongi kõik, toimib ja töötab ikkagi?
Et siis ta liigitub eestimaalaseks, jah?
Jah, võib -olla siin sõnastus.
Okei, millised võimalused veel siis esimesest jaanuarist või siis ütleme, et sinna lähiaega jääval ajal samasoolistele paaridele rahvastikuregistri vaatest avanevad?
Ainult e -teenuse vaates. E -teenuse vaates meil tegelikult rohkem teenuseid, mis puudutavad samasoolisi, ei, ei ole planeeritud.
Nii et lapse sünni registreerimine, kuidas see lahendatud on?
Lapse sünni registreerimine samasoolistest, me saame rääkida sünni registreerimisest ainult samasoolistest naistest, kes on omavahel abielus. Ja kuna samasooliste puhul on jällegi lisadokumendid, mida on vaja ametnikule esitada ja, ja seal on vaja selgitada ka erinevaid teisi asjaolusid, siis need inimesed e -teenust kasutada ei saa ja nad peavad teenust siis tarbima kohapeal kohalikus omavalitsuses.
Kas juhtumisi? Meil on võrdõiguse volinikke, kas temaga on suhtlust olnud, sest ma näen potentsiaalselt sellist kohta, kus inimesed tunnevad, et neid ei ole võrdselt koheldud, kui neil ei ole needsamad teenused võrdväärselt, siis erinevas soost paaridega kasutatavad. Kas selle peale on mõeldud?
Ma nüüd nii täpselt sellele vastata ei oska, see on pigem nagu seadusemuudatuse juures olev, olev selgituse teema. Aga ma tean, et justiitsministeeriumiga on seda teemat kindlasti põhjendatud neile, et, et miks ta on selliselt lahendatud. Võib -olla tulevikus me muudame seda täpselt samamoodi nagu nende välismaalaste puhul, kellel ei ole Eesti elukohta, et kui meil avaneb see võimalus digitaalselt dokumente saada, Siis tegelikult võiksime me seda teenuse, teenuse kasutajate ringi selle võrra laiendada küll. Aga seda siis ikkagi kunagi tulevikus, mitte kohe.
Ja see, mis korra käis läbi, et, et see sünni registreerimise teema saaks tekkida ainult siis abielus olevate naisterahvaste puhul. Siis puht bioloogilises mõttes on see meeste puhul, kus see nii -öelda takistus tuleb ette. Miks seda võimalust seal ei saaks siis olla ja selle puhul siis ongi, et kohaliku omavalitsusega peaks, peaks suhtlema?
Sa mõtled konkreetselt mehi nüüd?
Meeste puhul on see, et, et tegelikkuses saavad nad lapsevanemateks kaks meest saada ainult läbi lapsendamise. Et see on seadusest tulenev.
Okei. Sedasama seadusemuudatust või seaduse jõustumist siis vaadates, kas rahvastikuregistris läheb ka midagi sooneutraalsemaks, kaob ära kuskil ema -isa tuleb mängu siis sooneutraalsem vanem?
Ja juba alates abielu avalduse esitamisest e -teenusena, et tulevad sooneutraalsed ikoonid. Ei märgita siis sinna juurde, et kas tegemist on meie naisega, tegemist on kahe täiskasvanud isikuga ja siis samamoodi sünni registreerimisel, siis kahe abielus naise puhul. Tekib siis kohe võimalus, et teine, teine ema on siis lapsevanem, vanem lihtsalt.
Ma nüüd ajaks natukene meie vestlust laiemaks ja nii nagu saate esimeses pooles ka räägiks nii -öelda enda negatiivsest isiklikust kogemusest, kus mina ei saanud värske lapsevanemana panna oma lapse sündi ise kirja, registreerida rahvastikuregistris. Miks mingil põhjusel näidati mulle ainult erroreid selle peale, ma saan aru, ega te ei oska mulle kohe nii -öelda öelda, et mis see põhjus oli, aga kas kuidagi sellises olukorras olevad inimesed saavad võtta ühendust mingise infoliiniga, üldmeiliga, saata, et kuulge, oli selline olukord, miks nii oli, ma tegelikult tahan, et ma oleksin saanud seda teha ja te saate kuidagi minna süsteemi sisse ja vaadata logidest, et mis siis valesti läks?
Ja käitumisjuhised sellises olukorras, kui rahvastikuregistri portaalis tulevad teated, mis ei lase edasi. Et sealsamas portaali aluses on olemas nii üldine e -mail, kus meie klienditoe spetsialistid siis vastavad pöördumistele. Väga hea on kohe sinna kaasa panna ekraani pilt sellest, mis veateade tuli, millisel e -teenusel, mis sammus. Meie saame vaadata siis taustalt, mis seal tegelikult oli, kuhu see kinni jäi, mis, mis kontrolli ei läbitud siis sellel hetkel. Kas võis tegemist olla üldse mingisuguse tehnilise tõrkega või oligi tegemist konkreetselt mingisuguste andmete probleemiga, mis isikul või isikutega, kes siis seotud on selle e -teenusega, siis parajasti andsid, et need veateated jah kipuvad tihtipeale olema üldised, et seotud isikute kohta ka mitte liiga palju andmeid välja anda. Ja meie kliendi tugi saab siis taustal seda uurida. Ja on ka telefoninumber portaali aluses olemas, tööpäeviti, sealt siis spetsialistid vastavad.
Tahtsingi küsida seda just, et, et mainisite, et nii -öelda liiga palju andmeid välja ei andaks, ei antaks, et siis kuskil on mingi kontrollmehhanism, et kui kellelgi on probleem, ta pöördub ja kui seda kontrollitakse, et siis vaadatakse ainult neid relevantseid andmeid ja mitte midagi muud.
Ja et kui tehakse päring rahvastikuregistrisse, siis andmejälgija salvestatakse ja selle päringu kohta peab siis päringu tegija märkima ära ka põhjuse, mis põhjusel ta siis vaatas inimese andmeid.
Kas teie hinnangul olukord, kui sinna telefoninumbrile, mida te viitasite, mida rahvastikuregistri veebilehelt siis leiab, mis see telefoninumber on, et kui sealt öeldakse, et aga las proovib lapse ema, kas see on vastus, mida aastal kaks tuhat kakskümmend kolm me peaksime kuulma või peaks see vastus olema midagi paremat?
Kliendi tugi lahendab neid probleeme võimalikult kiiresti, eks ole, et kui lähtuda sellest, et proovida leida, kas põhjus on nende veateadete põhjus on tehniline või andmetes või millises andmekogus, andmetes või kontrollides, siis see on alati märgatavalt pikaaegse protsess ja uurimine. Ja tihtipeale inimestel on kiire, nad tahavad lapsele, nad on välja mõelnud, omavahel läbi rääkinud, mis selle lapse nimi peab olema ja nad tahavad teha selle asja võimalikult kiiresti ära. Ja seetõttu pakutaksegi välja siis kiiremaid lahendusi esmajärjekorras, aga see ei tähenda, et ei võiks ka hiljem pöörduda ja teada anda siis, et mis teated need olid, mis kuupäeval, kellaajal need tekkisid ja me saame siis uurida tagantjärgi ka neid põhjuseid.
Miks on abielus paaride puhul nii, et peab ikkagi selle sünni ise seal käsitsi kirja panema, registreerima, mitte see ei toimu automaatselt või siis oleks nii, et logid sisse või tuleb sulle kuskile teavitus, et noh, palju õnne ja ole hea, pane nüüd linnukene, et kui sa oled kõigega siin pärija nõus. Miks on ikka nii, et peab ise, ise seda protsessi algatama?
Seal on eelkõige ju nime küsimus, me igaüks tahame oma lapsele ise selle nime valida. Ja teine asi on see, et riigina ei tahaks eeldada, et, et noh, see võiks alati nii olla, et kui on abielus vanemad, et siis ka see meesterahvas on selle lapse isa, aga tegelikult see alati ju nii paraku ei ole. Et, et tegelikkuses sünni registreerimise käigus toimub nii -öelda ka see isaduse omaksvõtt või siis vastupidi välistamine, kui tõesti see abielus mees ei ole, see isa. Ja teine on, ei, kolmas asi tegelikkuses siia juurde on ka see, et, et meie e -teenus pakub ja kohaliku omavalitsuse ametnik kohapeal pakub neid selgitusi, mis siis kaasnevad lapse nii -öelda hooldusõigusega ja, ja mis on need sinu õigused ja kohustused siis lapse suhtes.
Aga see nimeteema just rahvastikuregistris on olemas ka see, ma jään võib -olla õige vastuse võlgu, aga see nimekontroll, et sa saad eelnevalt, enne kui sa lapsele nime ära paned, vaadata, et kas üldse sellist nime lastakse läbi, et kui sa tahad panna natukene liiga palju C -sid või Y -kuid või X -e või mida iganes sa soovid sinna panna. Kas olukorras, mil nimekontroll on tehtud ja sinna on tulnud see roheline linnukene, kas siis ei saa kuidagi protsessi kiirendada või on ikkagi me arvestame sellega, et inimesed võivad oma meelt muuta ja ei taha seda nime panna, mida nad on kontrollinud ja mille puhul on see heakskiit saadud?
Noh, me siin hakkame rääkima juba nii -öelda automaatmenetlusest, mis tegelikkuses meil kohe -kohe ka rakendumas on. Ehk siis, aga see ei tähenda, et inimene ise ei peaks seda avaldust ära tegema. Küll aga see vastus siis selle sünni registreerimise osas tuleb oluliselt kiiremini kui täna. Et kui täna võtab ametnik selle avalduse saab endiselt enda töölauale, vaatab andmed üle, teeb kandrahvastikuregistrisse, mille järel siis kodanik saab selle tõendi. Aga automaatmenetluse puhul teeks, teeb siis süsteem kõik kontrollid ära ja kui kõik asjad on sobivad ja lähevad läbi, siis tegelikkuses tehakse automaatotsus ning see on sekundite küsimus, millal siis sünd on registreeritud kohe, kui ema ja isa on vajutanud, vajutanud seda nuppu, et, et sünd registreerida.
Ja millal ta automaatseks läheb?
Osad seal on nüüd ka erinevates etappidesse, aga kõige lihtsamad juhud siis lähevad esimesest jaanuarist, kui ma ei eksi, või siis vähemalt detsembri, detsembri jooksul jaanuari alguses.
Kuidas või tähendab, tegelikult mind huvitab ka see pool, et jah, meil on tehtud see lapsevanemaks saamine seeläbi, et meil on olemas need e -teenused, kus saab lapse sündi panna kirja, kõik see nimeteema, kõik, mis meil on läbi käinud ja, ja ka meie saate esimene pool, kus me rääkisime, mis siis edasi kõik hakkab toimuma. ja riiklike e -teenuste vaatest, see on kõik nagu, ma ütlen ikkagi hoolimata sellest, et võib -olla negatiivseid kogemusi ka kellel iganes, siis see on ikkagi hea ja mugav, aga mis seal taustal nagu toimub, et kui inimene läheb, logib rahvastikuregistrisse, paneb kirja, et vot see, mina olen nüüd selle lapse isa, ütleme siis niimoodi, mis siis toimuma hakkab, kuidagi süsteem saadab, täitke lüngalt nüüd palun.
Et ametnikud siis, kes seda sündi menetlema hakkavad vastavas kohalikus omavalitsuses, siis hommikul võtavad oma töölaual lahti need avaldused, mis on siis tulnud. Näevad, et kes on isa, kes on ema selle avalduse peal, mis nime on soovitud, kontrollivad andmed üle, vaatavad, kui on mingisugused kontrollid seal, mis vajavad veel täpsustamist, elukohad või dokumendid äkki või midagi, mis seal vanemate kohta on vaja täpsustada. Nimi on korrektne ja siis teevad, teevadki selle kande rahvastikuregistrisse ja see väike maimuke särab nende vanemate vahel pärast, kui jah, rõõmurullike, saab endale toreda nime ja tõendi.
Ja see on kõik siis kohaliku omavalitsuse ametniku teha?
Jah, see on nende pädevuses neid menetleda ja otsuseid teha.
Ja nende vaatest seal kõik see nii -öelda süsteemi mõttes, selle e -süsteemi mõttes on kõik on analoogne, et vahet pole, millisest kohalikust omavalitsusest me räägime, kas ta on siin Eesti kõige suurem või Eesti kõige väiksem, kõik on ühesugune.
Jaa, sest et tegelikult seal põhjas on üks ja seesama rahvastikuregister, et ei ole mõeldav, et kõikidele nendele kohalikele omavalitsustele oleks ette nähtud kuidagi erinevad protsessid või erinevad võimalused, et samamoodi peab ikkagi võrdselt kohtlema iga kohaliku omavalitsuse kodanikku, kui tal laps sünnib.
Siis küsiks veel ühte isiklikku sellist huvitavat tähelepanekut, et kui rahvastikuregistrisse minna, siis praegu vasakus ääres on valik, on valik, perekond on alati olemas. Aga kui, kui seal nii -öelda lahti klikkida, siis on seal see abielu registreerimise võimalus või see valik. Ja see võimalus on ka nende paaride puhul, kes on juba abielus. Jah, on küll see, et kui sa vajutad selle nupu lahti, järgmine vaade seal juba ütleb, et, et kuule, et noh, ta ütleb seda ametniku keeles küll, mitte nii, et sa oled juba abielus, et sa ei saa.
Teie perekonna seisuga ei ole võimalik esitada abielus.
Just, selline pikk ja lohisev. Kas see tekst muidu on minemas ka inimkeelsemaks? Võiks ju olla?
Alati saame arendusettepanekuid vastu võtta ja siis kaaluda, arutada omavahel. Et mingi osa tekstidest tuleneb seadusandlusest, et inimest peab teavitama tema kohustustest, mis kaasnevad abiellumisel, varasuhte valimise lisaduse omaks võtmisel, sünni registreerimisel. Et see peab olema sealt korrektne ja vastavalt selges eesti keeles teavitatud.
Rainer, ma küsin teie käest, et ega natukene siin sõna saaksite rohkem saates, et kui, kas te näete sellist võimalust, et võiks olla eelnevalt kontrollsüsteem juba kontrollib, kui toimub perekonnanupule vajutus, kas tegu on abielus oleva isikuga või mitte, kui vastus on jah, siis talle üldse seda järgmist sammu, et abielu registreerimise võimalust üldse ei kuvataks. On see teoorias võimalik?
Noh, me võime siin teoretiseerida, aga noh, meil ikkagi tahaks ju kõiki kodanikke teavitada kõikidest võimalustest kogu aeg, et, et need võimalused välja tuua, vähemalt isegi kui see võib -olla ei ole nende jaoks antud hetkel silma all nagu tähtis näha, et tegelikult rahvastikuregister on nagu kõigile inimestele ikkagi tahame näidata neid võimalusi välja ka.
Kas see tähendab ka seda, et meil siin varasemalt on saates juttu olnud, et üks hetk tuleb ka see lahutamine muutub digitaalsemaks, et ka olukorras, kui sa ei ole abielus, siis rahvastikuregister hakkab teoorias sulle pakkuma esialgu võimalust, et sul on nagu justkui võimalus lahutada, aga siis süsteem vaatab, et kuna sa pole abielus, siis seda võimalust pole, et esialgu esimeses sammus justkui võimalus on, aga järgmises detailsemas vaates võimalus kaob ära.
Ja see lahutamise sündmusteenus nagu ka abielusündmusteenus, mille me eelmine aasta jõulude paiku rääkisime siin. Et see on tulemas, me juba sellest omavahel räägime, arutame. See saab olema väga põnev ja kirju -mirju lahendus selles osas, et mida me siis seal näitame ja mida me ei näita. Et lahutamise eeltingimuses, eeltingimuseks on, eks ole, see, et oleks abielus ja sellega me saame arvestada ja me saame ka sellega arvestada, et rahvastikuregister teab, kellega sa abielus oled, et selliste andmete andmine riigile, millest riik juba teab, et selle me saame juba arvesse võtta. Aga nüüd selle juurde, et kui menüüs on näha perekonnal erinevad noh, peresündmused, siis mis on võimalik teha elu jooksul, selles osas oleme mõelnud pigem niipidi, et kui alustada portaalis, siis esimesel töölaual on näha kõik su avaldused, mis iganes teenuste lõikes. Aga kui minna siis sinna vastavasse menüüsse perekonna alla, siis näiteks lapse sünni all oleks näha koondatult need lapse sünniavaldused, mida sa võib -olla oled teinud või abikaasa on teinud, eks ole, ja sina nõusoleku andnud ja abielu, abielu all ja lahutuse all siis samamoodi, et võib -olla sa oled esitanud selle abielu avalduse, aga sinu partner on selle tagasi lükanud, sinu käepalumispalvele eitavalt vastanud. Et sellistel juhtudel siis on võimalik teenuse kaupa seal teenuse alamlehel menüüs näha neid avaldusi koondatuna ka, et nad ei ole siis täitsa avalehel niimoodi kronoloogiliselt sul seal ees, vaid saad ka minna detaili.
Selle lahutamise osas, kas on mingi kuupäev nüüd tänaseks paigas, millal see tuleb, avaneb see võimalus ja kui see kuupäev on paigas, siis mis see kuupäev on?
Lahutuse e -avaldus saab hakata esitama alates esimesest detsembrist kaks tuhat kakskümmend neli. See on seadusest tulenev jällegi.
Eelmine kord, kui me tõesti siin stuudios kohtusime, rääkisime analoogsetel teemadel, mitte küll nii palju siis samasoolistest paaridest, kuna too hetk ei olnud ju seadust vastu võetud. Oli televiisoris üks populaarne saade, kus üks kaunitar otsis endale kaaslast ja siis ma küsisin, et mis saab siis sellises olukorras, kui too avaliku elu tegelane hakkab saama palju e -abiellumise neid avaldusi. Kas süsteem on, on nagu kuidagi valmis selleks, kuidas nüüd kogemus on, kas on juhtunud sellist olukorda, kus väga palju tahetakse mõne vallalise kaunitariga abielluda?
Ja et psühholoogiliselt hetkel me oleme suutnud ennustada kasutajate käitumist ja leida need nüansid siis, mis suunavad kasutajad mitte selliseid nalju ja mitte tõsiseltvõetavaid avaldusi tegema. Et ei ole märgatavalt näha sellist tõusu küll, et kedagi oleks siin virtuaalselt ahistatud.
Kas selleks üheks väga lihtsaks lahenduseks on olnud see, et peab riigilõivu tasuma ja, ja see, kui nagu raha läheb mängu, siis nagu keegi väga enam nalja ei viitsi teha.
Ja ja lisaks, et et sa ei saa ju mitut käepalumist ka teha virtuaalselt, et sa ikkagi peaksid enne kokku leppima oma tulevase kaasaga, et kas me ikkagi abiellume, sest et avalduse peal tuleks märkida kohe ära ka väga oluline nüanss varasuhte osas, mis määrab arvatavasti kogu ülejäänud elu ja tuleviku inimestel.
Nii nagu ma olen aru saanud, siis mina ütlen lihtsustatult e -abiellumine, ma tean, et teile see ei meeldi, aga räägime maokeeli. Ma saan aru, et see on väga populaarseks osutunud, et, et suurem enamus ikkagi kasutab seda võimalust.
Just, meil on küll andmed kolm, kolme esimese selle aasta kvartali kohta, aga e -teenuste kasutamise protsent on tõesti seitsekümmend, mis on päris kõrge. Ja avalduste esitamisi kolme kvartaliga on siis umbes kolm tuhat kuussada, mis teeb siis paberavalduste hulgaks, mis on seitsekümmend protsessi ja siis paberavaldusi umbes tuhat seitsesada.
Ja saate lõpetuseks küsin ühe skandaali kohta, mis meil siin see aasta lahti rullus. Kas selles osas on ka nüüd mingeid muudatusi, ma küsin just selle vaatenurga läbi, et tegu oli masspäringuga, mis rahvastikuregistris tehti, ehk siis päring ei käi üle X -tee, ehk siis andmejälgesse ei lähe see kirja. Kas nüüd tänaseks on mingeid muudatusi toimunud või tulemas, et, et sellised päringud läheksid ikkagi andmejälgesse kirja ka?
Sa võtad nüüd siis vallaliste naiste küsitlust, mis. Seal oli, eks ole, taga riigiasutus, kes neid andmeid päris ja meie, meieni küll ei ole praegu jõudnud, et selles osas mingi seadusemuudatus oleks tehtud, et see protsess, kui riigiasutus küsib rahvastikuregistrist andmeid, et me peaksime midagi teistmoodi tegema.
Ja kuidagi mõnes muus vaates see skandaal mingeid õppetunde andnud teile või, või midagi, mida on muudetud?
Kindlasti ta annab õppetunde ja, ja meil majas oleme sellest siseministeeriumist siis palju rääkinud, küll aga mina ei ole siin õige inimene ja ka, ja Marilyn ja Rainer ei ole õiged inimesed sellest teemast rääkima, aga ja me oleme seda teemat päris pikalt ja kaua, ma tean, teised inimesed käsitlenud.
Suured tänud saatekülalistele saatesse tulemast, stuudiosse tulemast ja rääkimast teemal, mis siis esimest jaanuarist meil jõustub, ehk siis samasoolised spaarid saavad hakata abielluma. Ja nii nagu me kuulsime saate esimesest poolest, siis kõik riiklikud e -teenused ei ole kohe esimesest jaanuarist, esimesest minutist valmis. Kui Sotsiaalkindlustusamet andis välja lubadus, et esimene kvartal on see aeg, mil saab paika siis nagu me praegu kuulsime, siis rahvastikuregistri vaatest võib see aeg isegi varem kätte jõuda, aga võimalused on vähemalt olemas ja antud. Nüüd ma uuristan ette kõigi saatekülaliste nimed, et keegi ei tunneks end puudutatuna. Saates olid meil täna Sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste valdkonna juht Pire Künnapu, TEHIKu tooteomanik Ruth Paade ja kui te soovite, head kuulajad, kuulata, mida nemad rääkisid, siis palun kerge saate algusesse tagasi ja siis te kuulate nende räägitud juttu. Ja saate teises pooles oli külas rahvastikuregistri menetlustiimi tooteomanik Marilyn Prants, rahvastikuregistri tooteomanik Rainer Kullarand ning siseministeeriumi arendusnõunik Katrin Lehtpuu. Mina olin endiselt saatejuht Ronald Liive ja head kuulajad. Mina teen nüüd väikse pausi, et end järgmiseks saateks kosuda. Ma loodan, et teie teete ka selle ühenädalase pausi ja hoolimata sellest, et järgmine nädal on meil kalendris juba kahekümne üheksas detsember, aasta lõpp on kohe -kohe käes ja te mõtlete igas pidustuste mõtetele, siis ma saan käsi südamel välja lubada, et teema, millest me järgmisel nädalal räägime, on väga huvitav ja põnev, nii et ärge liiga, liiga puhkuse vaibi, ärge, ärge kaduge. Suured tänud kuulamast ja kohtume uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]