Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT. Päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
Tere, head kuulajad, suur rõõm on tõdeda, et ikka ja jälle olete podcast 'i äppidest leidnud kriitilise intsidendi üles ja hakanud uut osa kuulama. Hoolimata sellest, et täna vaatab kalendrist meile vastu vähemalt sel päeval, kui see saade eetrisse läheb, kahekümne üheksas detsember, Siis see teema ei ole kuidagi selline aastavahetuse hõnguline või selline naljahõnguline, nii nagu ta aastavahetusel tavaliselt on tavaks, ei ole selline pehmem, vaid ikka räägime tõsistel teemadel, nii nagu alati siin saates kohane. Tänases saates on külas Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigiandmete juht Ott Velsberg, tere!
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Aga nii nagu ta võib -olla juba kuulsite sellest väiksest terest, siis kui tavaliselt meil külalised on stuudios kohapeal, siis Ott hetkel stuudios kohapeal ei ole, vaid liitub meiega üle telefonisilla, selline digitaalne lahendus, uuendusmeelne, nagu me oleme siin. Kui midagi juhtub, keegi kuskil mingise kaabli teeb katki, kas närib või teeb meelega, siis noh, meie selle eest ei vastuta, aga loodame, et tänane saade tuleb ilusti välja. Ma alustaks meie vestlust sealt, et kunagi aastaid -aastaid tagasi oli see, kus Eesti turundas ennast mujal maailmas, et nii, et meil on WiFi, mis katab tervet riiki. No sellest me oleme nüüd aru saanud, et see oli nagu turunduslik lause, reaalsust seal taga ei olnud, et reaalsus on midagi muud, aga üks teine asi ka, mida me oleme vähemalt kümme -viisteist aastat kasutanud, et kui peaminister, president, kes iganes on kuskil välisvisiidil käinud ja Eesti e -riigist rääkinud, siis on, alati rõhutatakse seda, et meil on selline once only printsiip ehk siis andmete ühekordne küsimine. Aga kui nüüd olla Eesti e -riigi kasutaja, ükskõik milline riiklik e -teenus, siis me teame, et ega tegelikult nii ikka ei ole, et meil ikka kiputakse neid andmeid uuesti ja uuesti küsima. Miks on nii?
Võib -olla kõigepealt on mõistlik lugejatele või kuulajatele ka rääkida, et rääkida, mis asjad need põhiandmed siis on, et kui me vaatame avaliku teabe seadust, siis põhiandmed on riigi infosüsteemi kuuluvasse andmekogusse kogutavad andmekogu unikaalsed andmed, rõhk on unikaalsed andmed. Mis siis tekivad andmekogu haldaja avalike ülesande täitmise käigus? Ja kui keegi vajab neid samu andmeid, siis tuleks võtta vastava teise andmekogu põhiandme kasutusse. Ilmselt paljud ka kuulajad on näinud, kogenud, tihtilugu neid samu andmeid kogutakse uuesti ja uuesti, küsitakse justkui samatel põhjustel uuesti. Mis selle ühelt poolt põhjuseks täna on? Meil puudub tervikuna ülevaade, mis andmed on kogutud ja ka kirjeldus andmetest. Ehk siis ülevaade riigiasutuste omavalitsuste kätte kogunevatest andmetest on täna ebapiisav. Selle oluliseks väljakutseks on ikkagi, kui tõsiselt võetakse andmete haldamist asutustes. Kui andmete kirjeldused on ebaühtlased või on kirjelduste ajakohasus või tähendus näiteks teiste osapoolte poolt raskesti tuvastatav, siis on väga raske eeldada, et neid samu andmeid, mis mõni asutus kogub, üldse osatakse nii -öelda ise kasutada või taaskasutada. Ehk siis sellest lähtuvalt andmete ühekordset küsimist me ei ole täiesti efektiivselt rakendanud. Mis selle tulemus on? Kui me vaatame näiteks ettevõtete halduskoormust või nii -öelda potentsiaalset säästu ajaliselt, me räägime aastas umbes kahesajast miljonist eurost, mida võib potentsiaalselt säästa. Kui me reaalaja majanduse üldse nii -öelda eesmärgid saavutame. Ehk see on üks pool. Teine on muidugi ka siis põhjandmete madalaleitavus, nagu ma rääkisin, mõistetavus. Tuleb juurde ka andmete kvaliteedi küsimus, kas andmed on kogutud nendel samadel alustel, mida siis andmete taaskasutaja sooviks. Ehk neid väljakutseid tegelikult on mitmeid.
Kuidas see ikkagi nii on, et, et meil neid andmeid ei ole piisava täpsusega kirjeldatud, ma toon natukene ühe näite ka, et kui, kui mõni riiklik e -teenus küsib, et, et ole hea nüüd, anna meile teada, et kus sa juhuslikult elad. Ja elukohta aadress ju võiks olla kuskil küll infosüsteemis nagu väga ära kirjeldatud, et see rida nüüd, mis siin kirjas on, see käib selle inimese elukoha aadressi kohta siis.
Üks osa on see, et mis eesmärkidel seda infot nii -öelda asutus küsib, teine on see, et kus kohas see info on kättesaadav. Ehk kas on andmekogu või andmestik kirjeldatud, kas on andmeobjektid, elemendid, mida küsitakse kirjeldatud ja leitavad. Sellega meil on olukord läinud oluliselt paremaks. Et kui me vaatame siin veel mõned aastad tagasi, siis meil näiteks avaandmete teabe väravas enamike andmestike kirjeldused ei olnud ajakohased. Täna on see üle üheksakümne protsendi on ajakohasena hoitud ehk ta on oluliselt paremaks läinud. Aga kui minna aastasse kaks tuhat kaheksateist, kui ma avalikus sektoris MKM -iga liitusin, siis vähem kui kahekümnel protsendil üldse asutustest oli tollal valdkonna eest, siis ma räägin andmete valdkonna eest, vastutav isik. Ehk meie põhirõhk oli läinud väga tugevalt teenuste arendamisesse. Et kui me võtame siin ajaloos tagasi, siis alguses digiteerimine, siis teenuste osutamine nüüd järjest kasvavalt saadakse aru, et tegelikult see, kuidas me andmeid haldame varana, sellel on omakorda tegelikult mõju ka, milline on siis see nii -öelda kuvand näiteks ettevõtete teenuste osutamise efektiivsuse vaatest ja nii edasi.
Kas olukordades, mil IT -minister on pannud oma välisvisiidi sellist kava kokku, et mida ja, ja jah, täpsemalt siis, et mida siis rääkida, kas see MKM on viimastel aastatel selle aja jooksul, kui teie olete MKM -is töötanud, tõmmanud oma nii -öelda selliseid turunduslikke sõnumeid tagasi ja öelnud, et ministrile, et kuule, ära päris räägi, et meil on, et, et see oli kümme, küll viisteist aastat tagasi me rääkisime, aga nüüd me keskendume muule.
One Zone 'i printsiip on meil jätkuvalt olemas, seda on rakendatud ka, küsimus on lihtsalt selles, et seda printsiipi saab oluliselt efektiivsemalt rakendada.
Vot ma ei nõustu sellega, et meil on see olemas ja seda, või noh, kas seda on rakendatud, jah, ma, võib -olla tõesti on, aga et see oleks meil olemas, et kui, kui praegugi olla riigiportaali eesti .ee, mida, mis on siis riigi, riigi infosüsteemi ameti tehtud, kasutada, Seal ka aeg -ajalt tuleb ette, et kuule, et ole hea, vaata oma andmed üle. Teine riiklik e -teenus, rahvastikuregister, mis on teise maja käes, SMIT -i käes, siis sealgi juhtub seda, et kui mingi see aja tagant logid uuesti sisse, küsitakse, et kuule, et mis su elu, elukoht nüüd ongi, et ole hea, üle, vaata üle. Et siin ainuüksi on näide olemas, kuidas see info ei liigu edasi, kui PPA käest nii -öelda uus ID -kaart või pass tellida, seal on samuti küsitakse sul need samad andmed üle, ehk no ei liigu ju need andmed siis?
Seal on küsimus, on selles mõttes, et alati saab näiteid tuua, mis, kus on ebaõnnestunud, selle tõttu me sellest räägimegi, aga samal ajal öelda, et once only või siis andmete ühekordse ja mitmekordse nii -öelda kasutamise printsiip on täielikult läbi kukkunud, sellega nõustuda ei saa. Et meil on jätkuvalt, toome positiivseid näiteid, kinnistusraamat, äriregister, võtame ka riigiteate ja infosüsteem, maakataster, maksukohustuslaste register ja nii edasi,
väga laialdaselt kasutatakse. Samamoodi rahvastikuregistrit.
Kuidas neid toodud heades näidetes siis olukord on, sest et äriregistri puhul ma nagu, mulle meenub ka, et kui ma olen sinna sisse loginud, siis ta ikka aeg -ajalt küsib üle jälle taaskord, et, et uuendanud andmeid siin ja selliseid andmeid, mis kuskil mujal võiks juba olemas olla.
Mis puudutab, noh, tava, tavapärane näide, mis, mis sa ise ka välja tõid, puudutab inimese elukohta. Ja see elukohaga on selline halb olukord, et see on täna meil ütluspõhine. Kui me mõtleme, mis, mis see probleem on, ühelt poolt kohalikud omavalitsused ilmselt väga hästi tead, pakuvad kõikvõimalikke hüvitisi. Tule, ole meil siis linnas, vallas elanik. Kas see on siis tasuta, ühistransport, muud hüved, mis tagajärjel tegelikult, ega see info ei ole õige. Kui me suudaksime nii -öelda ühiskonnal laiemalt ka mingisuguse vastutuse inimeste tasemel võtta, et need andmed, mis registris on, on päriselt õiged, ajakohased. Siis seda olukorda saaks lahendada. Kasvõi võtame kontaktandmed, inimesed olenevalt, mis teenust soovitakse saada või kellega suheldakse, võivad anda erinevaid kontaktandmeid. Samamoodi elukoha andmeid. Ehk siis olenevalt teenuse nii -öelda erisusest küsitakse üle, kas need andmed on jätkuvalt õiged. Võib -olla tõesti see küsimuse viis peaks olema teistmoodi, kinnita üle, kas need andmed siin on jätkuvalt ajakohased või on midagi muutunud. Aga siin ei ole probleem riigis endas. Isegi kui me päriksime andmeid, kõigil juhtudel näiteks elukoha andmeid rahvastikuregistrist, siis kas päriselt on tegemist ajakohaste andmetega? Me teame, et väga paljudel juhtudel inimeste elukoha andmed ei ole päris see, kus ta tegelikult aktiivselt elab. Ehk me peame siin ühiskonnana ikkagi võtma vastutuse.
Mida me siis nüüd tegema peame, et meil oleks kõik see, mis on uhkelt välja lubatud, oleks ka reaalsus?
Ühelt poolt me ilmselt peame liikuma sinnapoole, mis näiteks on ka Soomes, et teatud avalike hüvede jaoks on vaja kinnitada ära, et näiteks võtame elukohaandmed. Ehk tekib nii -öelda registrikultuur. Inimene vastutab enda andmete eest ja sellest sõltub ka saadavad toetused, teenused. Ehk siis inimesele väga konkreetselt vastutus. Teine pool on konkreetselt ära defineerida ja vaadata, millised on ikkagi need siis nimetame põhiregistrid. Et kõik ei ole taaskasutuse vaatest olulised. Kui andmeid kasutatakse sisuliselt asutuse enda teenuste osutamise vaatest, siis tegemist ei ole põhiandmetega. Mis on täna juhtunud, on igaüks peab enda andmeid väga väärtuslikuks, aga see on nende enda siis nii -öelda teenuse osutamise vaatest. Ehk siis defineerida väga konkreetselt, mis on põhiandmete sisuliselt dimensioonid, mis viitavad asutuse siis peamistele ja püsivatele andmetele ja kirjeldavad organisatsiooni tegevuste objekte, samal ajal arvestades siis seda laiemat taaskasutuse potentsiaali. Selles osas meil praegult Ernst ja Youngiga käib ka projekt, ehk siis mis on need põhimõtted, samamoodi siis millistele tingimustele, näiteks andmete kvaliteet, kättesaadavus ja nii edasi, peavad siis põhiandmed vastama, ehk siis pigem minna kvantiteedilt kvaliteedile ja olulistes kohtades rakendada põhimõtet.
Aga see, mis teil parasjagu sai mainitud, et töös on, kas see puudutaks siis ainult MKM -i või see oleks nagu kõigi riigiasutuste ülene?
See on kõigi riigiasutuste ülene, et kui me vaatame tänases olukorras peale siin suuremaid ministeeriumi muudatusi, mis on käinud, siis ega MKM väga suur ministeeriumina andmete haldaja enam ei ole.
Läheks natukene nende andmete juurest nüüd ära, lähme, võtame meie fookuse nii -öelda suuremaks või pildi suuremaks, siis üks asi veel, millega te olete tööalaselt väga palju seotud, on selline asi nagu bürokratt, ehk siis tehisintellekt, tehisaru, kuidas meil bürokratiga läheb, kas see projekt veel hingitseb, on ta pausil, on, on midagi muud sellega toimumas?
Bürokrit areneb edasi. Juba loodetavasti jaanuari algusest tuleb siis versioon kaks välja. Just siin tänase nii -öelda lindistamise ajal, et tagantjärgi lindistatud, tuli kaheksas klient. Ja selles suhtes projekt areneb edasi, et siin on mõningad tehnilised nii -öelda ütleme siis puudused olnud, aga mitte midagi katastroofilist.
Mida see Bürokratt 2 .0 endast kujutab või üldse, mis see Bürokratt on ja, ja kes see kaheksas klient on ja kuidas siis tavainimene üldse sellest aru saab?
Bürokleti puhul on siis tegemist virtuaalse assistendiga, mida me siis Riigi Infosüsteemi Ameti eestvedamisel riigis arendame. Eesmärk on tulevikus inimesele pakkuda vastuseid ühest kohast, ilma teadmata, milline konkreetne asutus vastutab teemade eest. Pakkuda usaldusväärset infot. Lahendus ise on tasuta kasutamiseks. Tulevikus on eesmärk võimalik inimesel valida ise siis suhtluskanal, kuidas on võimalik riigiga suhelda. Kas see on läbi hääleassistendi helistades, läbi chat 'i ja nii edasi. Ehk siis anda inimesele võimalus riigiga mugavalt suhelda, saada selle kohta teavitusi, ka teenuseid endaid, et ta ei ole pelgalt lihtsalt chat. Sellest lähtuvalt võib -olla üks kõige olulisemaid muudatusi uue versiooniga on teenuste realiseerimise oluliselt lihtsam võimekus. Ehk teenuseid, mida läbi bürokrati on võimalik saada, saab teha oluliselt lihtsamini. Mõni konkreetne teenuse näide ka juba etteruttavalt, mille kallal mõtleme ja loodetavasti ka siis realiseerime ära. Näiteks kõikvõimalike aegade planeerimine läbi chat 'i ehk või samamoodi, kui inimene soovib saada toetusi jällegi läbi chat 'i või enda dokumentide aegumise kohta uuendada ehk liikuda päriselt sinnapoole, et on olemas riigis assistent, kes pakub seda tuge.
Kuidas seda assistenti praegusel, tänasel päeval kasutada saab?
Praegult on võimalik kasutada läbi kõikvõimalike erinevate klienditeeninduste. Võtame näiteks PPA, saate avada chat 'i, küsida küsimusi. Kui ei oska chat vastata, vastab klienditeenindaja.
Aga mis on need küsimused, millele see PPA näitel ta vastata oskab?
Täpseid küsimusi, millele PPA puhul Bürokrat vastab, seda peab vaatama, küsima tegelikult Politsei - ja Piirivalveametit, sest iga asutus haldab oma Bürokrati instantsi ise. Ma ei ole kahjuks või jah, ma ei ole kahjuks Bürokrati konkreetsete mudelite treenimisega seotud ise.
Kas teil on kuidagi ka nii -öelda kasutajate käes tagasisidet, kes on seda bürokraati kasutanud, kuidas nad rahul on või kuidas nad ei ole rahul?
Jaa, Politsei - ja Piirivalveamet, kui siin just näitena tõinud, nad on väga rahul, on oluliselt klienditeeninduse mahtu alla võtnud.
nii nagu praegusest vastusest sai välja lugeda, kasutajal teie peate meeles siis seda riigiasutust. Aga, aga see nii -öelda see päris lõppkasutaja, see, see inimene.
Ma mõtlesin, ma mõtlesin inimest pluss siis ka asutustennist. Et kui kontaktide arv väheneb, siis see on ikkagi läbi selle, et inimesed saavad enda küsimustele vastused. Tihtilugu keskendutakse just siis nii -öelda sari pöördumistele, ehk siis mis on need kõige tavapärasemad, kaheksakümmend protsenti mahust võtvad küsimused.
Lihtsalt huvi mõttes võtsin siis ka lahti politsei veebilehe ja seal bürokrati jutuakna avasin ja küsisin ta käest, et milline peab olema dokumendifoto. Jah, ta vastas selle, vastas nii -öelda lingiga, et vajuta siia, siit sa saad teada, aga sellist, et nüüd, et enam -vähem selline peaks olema, seda ta otseselt mulle ei öelnud. Siis ma küsisin või ütlesin talle, et ma sattusin varguse ohvriks, ma loodan, et, et ma tegelikult ei satu, see oli nagu väike eksperiment. Ja siis ta oskas mulle kohe öelda, et kui vajad kiiret abi, siis helista kohe hädaabinumbrile üks, üks, kaks, aga samas annab ka kõik info kätte, et kuidas siis politsei iseteeninduses süüteo avaldus ära täita, nii et tundub, et mingeid asju ta ikkagi oskab teha ka. Aga kas see bürokraat oskab ka praegu nüüd, et kui ma nagu PPA siin selles jutuaknas olles hakata, hakkan nii -öelda teemat muutma, vahetama? Näiteks ma ei tea, kas Transpordiamet on praegu, kasutab bürokrotti, et kui ma hakkan midagi sellega seonduvalt küsima, kas ta oskab nii -öelda ümber lülituda automaatselt?
Selle ümberlülitamise osas oleneb teemadest, et mis meil praegult töös on, on klassifitseerija, mis siis suunab tegelikult edasi õigele asutusele pöördumise. Ehk selles osas me oleme viinud läbi esmase nii -öelda siis nimetame proof of concerti ja praegult valmistame siis selle kallal, et see ka realiseerida, alustades e -mailide edasisuunamisest ja siis jõuab see ka Bürokratti. Ehk siis eesmärk on tegelikult suunata pöördumine õigele asutusele, et ta suudaks siis vastata, kui seda ei ole näiteks üldteadmusmudelis või muul viisipidi kättesaadav.
Kuidas ta muidu ehitatud on, et kas kuskil on kõik need küsimused, potentsiaalsed küsimused, potentsiaalsed sõnastused pandud paika, et kui nüüd keegi küsib seda sellises sõnastuses, siis ta oskab vastata või on seal, on seal tõesti nagu seda tehise arvu ka mängus, et, et kuskil nii -öelda. MKM -ist ei ole keegi pannud sõnastus paika ei PPA -st, vaid tehisarvu saab juba ise ka aru asjadest.
Ja et neid kõiki sõnastusi selliselt ei ole paika pandud, et kuidas asi töötab, mis on, mis on küll nii -öelda täna ühelt poolt hästi paljud on harjunud kasutamaks. Võtame näiteks chat -i bit 'id. Tekst on ladus, aga mis juhtub tihtilugu, et info ei ole õige. Ja siin ongi ühelt poolt, et nii -öelda küsimuste -vastuste paarid on treenitud ehk kui keegi küsib midagi sarnast, tuvastatakse, mis on selle nii -öelda inimese siis kavatsus, intent ja antakse siis kontrollitud vastus. Me oleme nüüd see aasta väga aktiivselt töötanud ka siis enda nii -öelda nimetan enda siis asutuste andmete baasil ka GPT mudelite siis treenimisega, et balansseerida ühelt poolt siis see siis ladusus, aga korrektsus ehk siis tulevikus panna need kaks poolt omavahel koos töötama. Et inimene tunneks, et asi nii -öelda vastab tema loomingulistele küsimustele, see info, mida otsitakse, on oluliselt laiem, aga vastused on jätkuvalt siis ajakohaselt korrektselt.
Kas meil on võtta kuskilt mujalt maailmast eeskuju ka selle bürokrati näitel, et mõni riik, mis on analoogset lahendust juba teinud ja töötab ja toimib?
Kellega me väga aktiivset koostööd teeme, on Singapur. Ja nende näitel tegelikult me oleme ka vaadanud täpselt samamoodi, et milliseid, kas vabavaralisi või tasulisi mudeleid saab kasutada, jagame omavahel aktiivselt ka kogemust, mida me teeme. Ehk Singapur on täna üks riik, keda ma tooks võib -olla eeskujuks, aga muus osas ega väga sellisel tasemel ei tegeleta.
Ja nagu ma sain aru, siis ühel hetkel ühel heal ilusal roosilisel päeval, kui kunagi valmib meil ka M -Riigi äpp, siis on lootust, et see bürokratt liigub ka sinna edasi. Kas on nii?
See on, see see nii on ja ma loodan väga, et M -riik tuleb varem kui hiljem.
Kas selle Bürokrati osas on plaan paigas, et kui M -riik tuleb, praegu me siin ootame nii -öelda seadusandlused, aga et esimene päev, kui see on kasutatav, oleks Bürokrat ka seal kohe olemas, vähemalt mingiselgi kujul?
Ma väga loodan, et see nii tuleb. Siin raadioeetris võib -olla seda lubadust ei annaks, aga ma väga loodan, et see nii on. See on lõpuks RIA otsus.
Üks projekt veel, mis tegelikult minu teada ka on ääri -veeri bürokratiga seotud, on selline asi nagu anneta kõnet. Ja millest on ka nüüd vast äkki aastake juba möödas või ma eksin, kuu, kuud ja aastad mööduvad siin väga kiirelt viimasel ajal. Kuidas, kuidas sellega läinud on, kas eestlased nii -öelda rääkisid robotiga või andsid oma, oma häält ära?
Eestlased rääkisid, andsid oma häält ära, kindlasti mitte sellises mahus, nagu me oleksime oodanud. Et kokku, kui ma nüüd mälu ei peta, ainult siit seda annetasid siis kõnet, mis oli pea kuuesaja tunni mahus. Ehk seda tehti, täna need kõned on transkribeeritud ja tegelikult on avaandmetena ka kättesaadavad ja kasutatud ka meil siis kõnetuvastuse ja keeletehnoloogia edasiarendamisel, et selles mõttes võib -olla ongi hea hetk, et kõiki, kes enda kõnet annetasid, tõesti tänab, et aitäh teile. Panustate eesti keele tehnoloogia edasiarendusse.
Aga kas see projekt oligi mõeldud niimoodi selline ühekordne, et tuleb, on mõned kuud ja siis ta saab läbi ja, ja siis on kõik?
Meil antud juhul me viisime selle piloodi läbi, küsimus tänase nii -öelda täiesti maha maetud ei ole, et me mõtleme, kuidas siin võib -olla nii -öelda teist tulemist. Soomlased nüüd meie tehtu pealt jällegi kohandasid enda tegemisi ja seda on ka rahvusvaheliselt võetud aluseks. Ehk täna on küsimus, kuidas ikkagi me kõik ühiselt panustaksime keeletehnoloogia arengusse? Et kui me võtame näiteks täna ütleme KPT, chat -GT, siis see, et ta ei tööta hästi eesti keeles ladusalt, vastused on ebakorrektsed, puudub meil kultuuriline nii -öelda teadmine, arusaam, taust. See on väga palju seotud sellega, et meil ei ole keeleandmestikke piisavas, piisavalt suures mahus. Ja võtame kõnetuvastuse vaatest, me peame tegelikult siin lihtsalt kõik ühiselt panustama.
Aga kui me peame kõik ühiselt panustama ja see projekt ei olnud nii edukas nagu te lootsite, siis miks see projekt on ära lõpetatud, et kui praegu tänasel päeval üritada veebilehte külastada, annetakõnet .ee või annetakõnet .ee, siis vaatab vastu tühjus. Miks ei võiks see asi, süsteem olla paigas ja toimida alati?
Ma arvan, et lihtsalt hoida süsteemi üleval, kui ei ole konkreetselt lähenemist, nagu ma ütlesin ka, et see projekt ei vastanud ootustele, nii -öelda baaseesmärkidele, mida me seadsime. Hoida lihtsalt üleval teenuseid, mis võib -olla üks hetk ärkab ellu, aga väga skeptiline, me peame siin läbi mõtlema, kuidas siis ikkagi siis tegelikult kasutajaid kaasata. Me saime tulemuse kätte jah, aga kui ta niisama jätkab annetakõnet .ee, ma ei usu, et siin aktiivselt keegi ükspäev ärkab üles ja mõtleb, ma lähen nüüd annetan suures mahus kõnet. Et võib -olla küsin sult, et kas sa annetasid kõnet?
Ma mäletan, et ma tegin selle veebilehe lahti, ma mäletan, et ma tutvusin sellega, ma mäletan, ma kirjutasin sellest artikleid. Nii et ma jään oma vastusest sinna juurde, et mina aitasin projekti edukale, projekti edule kaasa seeläbi, et ma ajakirjanikuna kajastasin seda teemat ja andsin pealkirjas ka mõista, et see on moodus, kuidas näiteks Apple 'i Siri 'le teha eesti keel selgeks, nii et ma arvan, et moel või teisel ma ikkagi aitasin kaasa. Kas ma ka päris nii -öelda enda kõnet annetasin? Ma arvan, et vastus on ei.
Vot ja see juhtuski hästi palju, kõik mõttes või siis teos aitasid kaasa, aga see viimane annetamise pool, see peame mõtlema, kuidas see oluliselt lihtsamaks teha.
No aga nüüd võib ju siis uue aasta alguses teha uue suure väljakutse inimestele öeldagi, et tunnistada, et no esimene katsetus läks aia taha, proovime nüüd uuesti ja võtame nüüd tõsisemalt ette, sest tegelikult ju see sama näide, mis ma tõin, et Apple 'i Siri 'le või, või Google 'i analoogile või, või Amazoni omale teha see eesti keel selgeks, see oleks ju igati vahva ja tore. Nii et ehk proovime uuesti.
Kas muidu selle annetekõne puhul, kui sellest sai räägitud eelmise aasta septembri paiku või augusti paiku, kas sii, siis olid nagu jutud, et üks hetk võikski nagu Apple 'i juurde minna ja näidata, et näe, vaata, meil on nagu selline asi nüüd juba ära tehtud ja, ja see nagu aitakski kaasa seda Siri panna eesti keelt mõistma või rääkima, kas lihtsalt või tähendab, kas seetõttu, et see projekt ei olnud nii edukas, Apple 'i juurde edasise jutuga ei mindud või ikkagi mindi?
Ei, selles mõttes, et ega sellest olenemata koostöö ja see, et meil eesti keele tugi oleks suuremates platvormides, tehnoloogiates olemas, see jätkub. Ega see, et kas me nüüd läbi annete kõnet paarsada tundi kõnet kogusime vähem, ei muuda absoluutselt neid arutelusid, mis meil täna on.
Üks asi veel, mis teie töölaua all on, leiab ruumi ja aega ja kohta, on nõusolekuteenus ja andmejälgija. See andmejälgija on asi, mis mõned kuud tagasi käis väga suurejooneliselt läbi, sest juhtumisi oli meil üks skandaal, mida kuulajad vast mäletavad Pere Sihtkapitali skandaali nime all, kus siis lastetus, lastetute naiste käest küsiti, et miks neil lapsi ei ole. Ja siis tuli välja, et rahvastikuregistris on küll andmejälgija, aga seal ei olnud märget, kui selle uuringuga seoses oli siis naiste andmeid siin uuringusse antud. Põhjus oli selles, et tegu oli masspäringuga, mis tehti siis, mis ei tehtud X -tee vahendusel. Kas nüüd inimesena, kes saab nagu Eesti e -riigi käekäiku moel või teisel natukene sättida, on, on nii -öelda vigadest õpitud? Kas seda andmejälgijat on paremaks tehtud või, või on nii, et kui me räägime rahvastikuregistrist, siis me peaks küsima SMIT -i käest, kuidas nemad andmejälgijat rakendavad, teevad, kui me räägime riigiportaalist, siis me peame minema Riigi Infosüsteemi Ameti kätte, küsima nende käest, ehk siis et igaüks vaatab ise, kuidas nad seda teevad.
Andmejälgija puhul küsimus on tegelikult selles nii -öelda rakendamise poole pealt, ma pean ütlema ausalt, see on võib -olla kõikidest teemadest üks kõige raskemini nii -öelda suurt rakendamist leidnud. Meil täna asutuste või siis räägime infosüsteemide osaga, kes andmejälgijat kasutusele võtavad, see on hakanud oluliselt pärast antud momenti kasvama. Täna tihtilugu rakendatakse andmejälgijat siis X -teel, nii -öelda X -tee põhisel andmevahetusel, peaks tulevikus rakendama ka asutuse nii -öelda sisesel andmetöötlusel. Täna näiteks saab andmejälgijas digisegistratuuri andmekogust vaadata, milline tervishoiuteenuse osutaja on näiteks pärinud isiku saatekirju või vaadata, vaadanud tervikdokumente. Samamoodi andmejälgi rakendatavus laieneb. Mis on vajalik? Kui me räägime sellest, et meil kogu riigis oleks inimestest andmekorraldus, inimesel oleks ülevaade, milliseid andmeid kogutakse, millistel eesmärkidel andmeid töödeldakse, siis me peame liikuma riigis ikka sinnapoole, et andmejälgi oleks kohustuslik kõigile. Ehk selles osas ma loodan, et siin lähiaastatel see kohustuslikkus tekib kõigile.
Lähiaastatel? Me ei räägi lähikuudest, vaid aastatest.
No arvestades praegult, mis Riigikogus toimub, ei tea, kui kiiresti meil seadusemuudatused toimuvad.
Nii et ka andmejälge puhul taas kord, mingil põhjusel ma kõlan tänases saates kuidagi väga negatiivsena, et, et kas või see teema, millega me alustasime, et see ühekordne andmete küsimine on tegelikult see andmejälgi on ka asi, mida, mida nii -öelda rahvusvahelises turunduses on Eesti väga agaralt ära kasutanud ja nagu me ka praegu kuulsime, siis võib veel aastaid võtta aega, et see muutuks kõigi teenuste puhul kohustuslikuks. Kas see nõusoleku teenus on ka, noh selle puhul ongi minu teada olukord selline, et see on pigem nagu tulevikumuusika, et midagi veel nagu väga, nii, palun.
Selles mõttes, et jaa, ma selles mõttes ei nõustu Ronaldsu väidetega, et kõik on justkui negatiivne, et alates siin põhiandmetest või andmejälgijast, et vaadates, kui palju on täna rakendatud andmejälgijat või võtame seesama nõusolek. Mainid, et olukord on kehva. Nõusolekuteenus ei ole mingi tuleviku teema, kui me päris ausalt vaatame. Meil oli siin musta reede ajal, ületasime viiesaja tuhande kasutuse juhul nõusolekuteenused aastaaja vaates. Ehk see, et sul on pool miljonit inimest kasutanud nõusolekuteenust, siis noh, väita nüüd, et tegemist on läbikukkunud teenusega, see näitab lihtsalt natukene seda, et Meie ootused, kuidas asjad töötavad, tõesti kogu elanikkond ei ole kasutanud, ei ole miljon pluss kasutusjuhtu aasta jooksul olnud, aga viissada tuhat kasutusjuhtu, see näitab seda, et Eesti inimesed päriselt tahavad enda riigi käes olevaid andmeid jagada. Ettevõtted näevad päriselt seda vajadust.
Jah, ma mõtlesin seda, et, et mina kõlan kuidagi negatiivsena täna, et aga see nõusolekuteenus, et millised või kus kohas seda praegu siis kasutada saab?
Võtame näiteks pankadelt. Laenu taotlemisel on võimalik anda nõusolek. Palju palka saadud on? Milline töötasu? Kõik teame, milline on siis see ajakulu, mida siis laenu taotlemisel läheb, kui palju vorme. Kujuta nüüd ette, et sa saad anda siis anda nõusoleku, pank saab pärida riigi käes olevaid andmeid ja sa jõuad oluliselt lühema ajaga tegelikult võtta rohkem võrdlevaid pakkumisi. Või siis näiteks kaugarsti vastuvõtul või siis võtame näiteks retseptiravimitest teavitus.
Millal see pankade lahendus või kõik need praegu mainitud laivi läksid?
Need järjest jooksvalt see aasta on tulnud. Et meil praegult on siis, proovin nüüd meenutada kakskümmend kaks klienti ja seitsmes kliendis on siis kasutusele võtmine pooleli.
Kas kuskil on olemas ka selline kokkuvõte, et kui ma tipin sisse nõusolekuteenused, ma näeksin kõiki neid erinevaid nõusolekuteenuseid, mis on praegu juba kasutatavad?
Seda ülevaadet ei ole, aga kui taibid sisse nõusolekuteenus, siis näed seda infot, et kasutab üle kahekümne ettevõtte kõike muud infot selle kohta, kuidas teenust saab kasutada. Kuidas, kui sul endal on näiteks huvi, kuidas sa saad kasutada, sa näed ka, millised on siis riiklikud andmekogud, mis on juba nõusolekuteenusega liitunud. Mainisin siin retseptikeskust, kindlustatuse registrit, maksukohustuslaste registrit, et selles mõttes kõik see info on täna kättesaadav.
Ettevõtete infot me ei avalikusta.
Aga miks see nii on? Kas, kas see mitte ei võiks olla just nagu positiivne asi, sest et noh, näiteks mulle tuli uudisena, et selline pankadega selline nõusolekuteenus on olemas, kuna lihtsalt mul ei ole sel aastal olnud vajadust laenu võtta. Aga samas, kui ma oleksin teadnud, et selline võimalus on, ehk ma oleksin mõelnud, et oh, nii lihtne on nüüd laenu võtta, et olgu, teeme ära.
Ma väga loodan, et sa selle, seetõttu, et natukene lihtsamini saab laenu võtta, ära selle, ära sellest ajendatuna laenu ikkagi taotle.
No eks ma siis proovin niimoodi. Kui me nüüd peaksime järgmine aasta umbes samal ajal vestlema ja, ja siis küsima, et kuidas siis aasta läinud on, ehk siis räägime ootustest, plaanidest aastaks kaks tuhat kakskümmend neli, siis millised, ja me räägime tööalased siis, mitte eraelulised, et ei ole vaja nüüd üles loetleda kõiki maratone, kus on plaanis joosta, aga siis tööalaselt, kus me võiksime järgmise aasta lõpus olla?
Ma väga loodan, et juba siis siin kahe poole kuu pärast on meil valminud andmete tehisintellekti valgepaber, mis seab siis valdkonna pikaaegsed strateegilised eesmärgid. Samamoodi on ka uuendatud siis tehisintellekti tegevuskava järgnevaks kolmeks aastaks, samamoodi andmete valdkonna tegevuskava. Ehk kindlasti aasta esimeses pooles need olulised tegevused on valminud näiteks andmemajanduse siis mõjuhinnangu metoodika. Ma väga loodan, et me oleme nii kaugele jõudnud, et siis aasta jällegi juba veebruaris on põhiandmete teema käis meil läbi, siis põhiandmete nõuded kõigile valitsemisaladele ja ka kriteeriumid, kuidas siis põhiandmeid hinnata ja tegevusplaan on valitsuses kinnitatud. Samamoodi andme -eelgija nõuded on valitsuses kinnitatud ja saame alustada siis andme -eelgija kohustuslikuks muutmist. Aga samal ajal kogu nii -öelda inimese võimestamine enda andmete eest otsustada on ikkagi edasi läinud. Kuna saade läheb siin aasta lõpus teele, siis ma väga loodan, et me jätkame avaandmete valdkonnas kiiret kasvu. Et kui vaadata siin praegust valdkonna hetkeseisu, siis OECD Auerdaita indeksi põhjal me oleme globaalselt nüüd neljandal kohal. See on pea üle kahekümne kohaline hüpe. Avaandmete kasv on olnud viimase viie aasta jooksul väga kiiresti, nii -öelda väga kiiresti hoogustunud, kasutatavus samamoodi. Ma loodan, et tuleva aasta me suudame andmete siis mahtu isegi ületada näiteks kahekordselt praegusest seisust või siin kolmekordselt, et, et andmete kättesaadavus oluliselt kasvaks. Ja läbi selle loodan, et väga edukale andmemajanduse või tulevikukindla andmemajanduse siis plaani käivitamisele ja elluviimisele. Et valitsuselt see aasta eraldati väga märkimisväärne summa selle jaoks, et tulevikukindlalt andmemajanduse ökosüsteemi kujundada ja selle taristuse lahendusi realiseerida. Ma väga loodan, et aasta lõpuks on tulevikukindla andmemajanduse kontseptsioon paigas.
Korra käis läbi andmete tehisintellekti valge paber, kas see on midagi muud kui siis Euroopa Liidus väljatöötatav tehisaru seadus? Kas me saame üldse ise siit Eestist midagi, midagi määrata, panna paika tehisintellekti osas või lihtsalt Euroopa Liit paneb meile need nii -öelda mängureeglid juba paika ära?
Valge raamatu puhul on tegemist natukene ikkagi teise asjaga, kui on siis AI määrus või siis tehisintellekti määrus, et kui tehisintellekti määrus siis reguleerib Euroopa Liidu üleselt, Kuidas tehisintellekti saab ja millistel tingimustel saab kasutada, siis andmete valge raamat seab valdkonnale strateegilised nii -öelda eesmärgid ja vaatab valdkonna arengut siis keskpikas perspektiivis. Ja ta on sillaks meil Eesti digiühiskond kakskümmend kolmkümmend ja siis meie valdkondlike tegevuskavade vahel.
Suurepärane, suured tänud meie tänasele saatekülalisele, Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigiandmete juhile Ott Velsbergile. Saime väga põhjaliku, pika ja põhjaliku ülevaate sellest, et milline seis meil andmetega riigis on, kuhu poole me liigume ja loodetavasti siis kõik need lubadused, kus ei olnud konkreetseid kuupäevi, aga sellised enam -vähem, et peavad kõik paika ja kõik läheb hästi. Ja mina isiklikult ootan ikkagi seda, et see annetakõne tuleks tagasi, et ma saaks oma vea ära parandada ja ikkagi oma kõne ka siis annetada. Loodame, et, et nii läheb. Kas me saame ühe lubaduse välja,
Kokkulepitud, Ronald, sa pead siis andma enda hääle.
Jah, teeme nii. Suured tänud! Head saatekuulajad, ma siiralt tänan teid selle aja eest, mis te olete nii tänaseks päevaks kui ka varasemalt siis loovutanud, et kriitilist intsidenti kuulata. Mul saatejuhina on olnud väga huvitav seda teha, loodan, et teil ka on olnud huvitav kuulata, sest teemad mulle näib, et on olnud olulised meie Eesti ühiskonnas. Ja saate lõpetuseks ka siia aasta viimasesse saatesse väike teadaanne, kriitiline intsident läheb hetkel puhkusele. Ja tõele au andes ma ei oska hetkel öelda, kui kaua see puhkus kestab, kas see on mõni nädal või pikemat aega, näitab aeg. Nii nagu mulle siin saates on varasemalt meeldinud öelda. Mina olin saatejuht Ronald Liive. Tänan teid kõiki kuulamast ja endiselt hoidke pilku peal Geeniuse portaalil, sest neist teemadest, millest ma siin saates olen rääkinud külalistega, jätkan kindlasti kirjutamist ka Geeniuse portaalis, et need teemad ei kao avalikkuse eest mitte kuskile, kui on vaja küsida kriitilisi küsimusi või on vaja rääkida positiivsetest asjadest. Ja nagu öeldud, siis tänud kuulamast ja ei kohtu uuel nädalal.
Saate toovad teieni SMIT ja TEHIK. SMIT, päästame elusid IT -ga. TEHIK -u aeg kulub sellele, et ülejäänud Eesti saaks aega kokku hoida.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]