Ei, sinu podcast 'i äpp ei valeta sulle. Saade, mis poolteist aastat tagasi läks pausile, on tagasi. Saatejuhiks olen endiselt mina, Ronald Liive, ning teemad suures pildis jäävad samaks nii, nagu nad on ka varasemalt olnud. Räägime Eesti riigi jaoks olulistel teemadel ja alati hoiame sellist IT suunitlust seal sees. Vaatame, kuidas meil valmivad erinevad äpid, e -teenused, kas ja kuidas politsei hoiab oma kaameraid turvaliselt üleval, kuidas meil e -hääletusega läheb ja nii edasi. Kõik need teemad, mida ma praegu näiteks tõin, on antud saates aastate jooksul läbi käinud ja nii nagu viimased kuud on näidanud, on need teemad vaikselt nüüd ka jõudnud suurema üldsuse ja avalikkuseni. Kui sina oled üks neist kuulajatest, kes oli meiega varem, siis palun ole hea kõigis oma podcasti äppides endiselt telli meie saadet, kuula, naudi ja kui siit tänasest ja ka järgnevatest saadetest on midagi, mis sulle pakkus huvi, jaga oma sõprade ja tuttavatega ja kutsu neid ka saadet kuulama. Aga nüüd siis asume tänase esimese nii -öelda taas elustatud kriitilise intsidendi osa juurde. Tere tulemast tagasi kuulama kriitilise intsidendi taaselustatud saate uut osa. Taaskord on meil stuudios väga huvitavad külalised, kes räägivad väga huvitaval ja põneval teemal, mis mõjutab kogu meie Eesti elu, mitte ainult nende inimeste elu, keda huvitab, et milline telefon või, või server või arvuti kuskil on, vaid ka täiesti tavalist tädimaalit igalt poolt Eestist. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja olen täna saatesse kutsunud külalisteks Riigi Infosüsteemi Ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juhi Alo Einla. Tere!
Ja valimisteenistuse juhi Aarne Koitmäe, tere!
Teemaks on meil M -hääletus. Teadupärast hiljuti seda testiti, nii -öelda päriselu test viidi läbi, inimestele anti see äpp kätte, kui sa oled huvitud sellest teemast, tõmba alla ja mängime kõik selle läbi. See küsimus, mis te küsisite seal, me ei saanud valida erakonda, me ei saanud valida kandidaati, vaid te valisite ühte Eesti sündmust, kui ma ei eksi, jah, kuidas see oli täpsemalt?
Jah, et meil oli siis tõepoolest esimene avalik M -hääletamise test maikuu lõpus ja see oli siis nüüd esimene kord, kui kõik soovijad said seda äppi kasutada, proovida ja said sellega alla laadida siis Apple 'i veebipoest ja meie veebilehelt, olenevalt siis süsteemist või operatsioonisüsteemist, Mida telefon kasutab? Ja küsimus oli jah, tõepoolest selline testküsimus, et, et millise ajaloosündmuse juures te sooviksite olla, et noh, kahjuks me seda võimaldada ei saa nende küsitluse võitjatele. Aga test läks hästi, on selline ühe lausega kokkuvõte ja mingisuguseid selliseid probleeme uusi välja ei tulnud. Noh, oli selliseid asju, mis tehniliselt vajavad kohendamist veel, aga võib küll olla teha, et see oli päris edukas ja kokku kolm tuhat häält anti. Päris palju oli muidugi ka huvilisi, kes hääletasid mitu korda, nii et hääletajate arv oli seal üle kahe tuhande, kui kahe tuhande kolmesaja või neljasaja kanti vist. Ja küsisime ka tagasisidet selle kohta, et milline see kogemus oli ja mis natuke üllatas, meeldivalt üllatus, oli see, et me saime tõesti väga palju tagasisidet, et me saime ligi tuhat vastust. Et selle kohta, et kuidas see kogemus meeldis, kui see hääletamine sujus ja kas on mingeid ettepanekuid?
Jah, võib -olla täiendan, et, et siis kõige olulisem, et kes võitis, eks, et Balti kett osutus selliseks ajaloosündluseks, kus siis enamus testis osalejaid tahaks taas olla. Aga võib -olla selle tehnilise poole pealt lisan ka seda juurde, et, et me tegelikult ei testinud ainult siis neid rakendusi, vaid me tegelikult panime tööle kogu selle ahela, eks, et, et alates sellest, kui inimene siis ennast autendib, teeb selle valiku, kasutab siis neid rakendusi ja siis allkirjastab ja saadab hääle siis kogumisserverisse. Siis me panime ka kogumisserveri tööle ja, ja siis pärast need hääled siis nii -öelda nagu päris valimistel võeti serverist välja, siis oli see töötlemise osa ja, ja nii -öelda kõik nii -öelda nagu päris, eks, et, et selles mõttes katsetasime ka nii -öelda tervikahela toimimist.
Päris algusest lõpuni nii -öelda mängisite kogu selle sündmuse valimises läbi siis?
Jah, alates privaatvõtme, privaatvõtme ja avaliku võtme loomisest kuni häälte lugemiseni.
Aga siin on üks aga. Valimise vaatlejad, kas te selle ka mängisite läbi, sest teadupärast meil on Eestis mõni väga agar valimiste vaatleja, kes iga kord, kui valimised toimuvad, siis leiab siit nurgast, sealt nurgast, pöörab teie tähelepanu. No kuulge, kas see on õige, kas dokumentatsioon oli õige, kas oli korrektne kõike, kas selle osa te mängisite ka läbi või see on nüüd, et kui kunagi M -hääletus läheb päriselt kasutusse, siis me alles näeme, mis vaatlejad leiavad sealt veel.
Noh, tegelikult jah, me selles mõttes eraldi vaatlejatele selle testi käigus ei keskendunud, et rohkem nende protsesside läbimängimisele. Aga iga vaatlejate jaoks väga palju midagi ei muutu, sest lõppkokkuvõttes nutiseadme rakendus noh toimib samamoodi nagu arvutirakendus, et see on lihtsalt üks lisanduv, lisanduv rakendus, jah.
Te alustasite kogu seda vestlust väga positiivselt, kõik on hästi. Kõik tagasiside, mis te saite, oli positiivne, ma siis annan seda negatiivsemat tagasisidet ka. Just siis, kui me olime stuudiosse tulemas, võtsin enda telefoni kätte, mina olin ka üks neist tuhandetest inimestest, kes proovis seda ja ma tegin kogu oma protsessist siis videosalvestust, et teadupärast telefonis saada oma ekraani videot siis nii -öelda salvestada, ekraanipilti videosse salvestada. Võtsin nüüd selle lahti, olime kõik kolmekesi liftis ja mis mulle vastu vaatas, kas te teate, mis see vastus on? Must pilt, ehk siis nagu ma, ma olen varasemalt, kui kunagi aastaid tagasi oli üks Eesti iduettevõte Testlio, tuli turule, mis siis pakkuski sellist nii -öelda teenust iduettevõtetele või ükskõik millisele ettevõttele tegelikult, et teil on olemas äpp, me anname inimestele kätte, nad saavad testida, nad saadavad teile neid screenshot 'e või siis neid ekraani videoid. Ja selle põhjal on näha, mis on äpis hästi, mis on halvasti. Mina tegin seda selle mõttega just, et ma salvestan, kui midagi läheb untsu, ma saan selle teile saate ja see annab teile juba infot, väga palju infot, mida teha. Aga kui ma saadan nüüd teile selle musta faili, te ei tee sellega mitte midagi. Mul on tunne, et kuskil kohas te panite ikka metsa selle testimisega siis.
No selles mõttes, et miks videot, ma muidugi ei ole kunagi ise videotegemist proovinud sellega, aga miks videot ei saa teha, miks screenshot 'i ei saa teha, noh põhjus on lihtsalt see, et valimistel me ei soovi, et valija oma valikut kellegagi jagaks, nii et see just, nii et see
on sinna sisse ehitatud. Tõepoolest jah testi ajal võib -olla see ei ole kõige mugavam lahendus tagasiside andmiseks, et ma olen sellega nõus.
Aga kui me tuleme nii -öelda selle arvutiga hääletamise osas, seal ei ole piirangut, ma saan teha pilti ja kõike seda jagada. Kui me räägime füüsilisest hääletamisest, lähen valimisjaoskonda, minult kui valijalt ei võeta eelnevalt mobiiltelefoni ära, ei vaadata, mu tasku ei tule, et ega sul nüüd mingit fotoaparaat ei ole ja olgem ausad, me oleme demokraatias. Kui inimene soovib öelda, et mina valisin, näiteks mina soovin öelda, et mina valisin hoopis sealt, kui ma ei eksi, seal oli ka Kaali siis meteoriidi langemine, mille tagajärjel siis tekkiski Kaali kraater Saaremaale, mina valisin selle. Noh, kui ma tahan inimesena seda välja öelda, selle testi näitel niimoodi, päris valimiste puhul öeldagi, et vot mina, ma valisin Mari või Jüri poolt, siis see vabadus meil ju demokraatias võiks olla.
Nojah, see on hääletamise salajasuse küsimus ja noh, tegelikult lühike vastus, et miks selline lahendus praegu on, nutiseadmes on see, et sellepärast, et seal on see võimalik, et arvutis on see ilmselt keerulisem. Aga mis puudutab nüüd oma valiku jagamist, et noh, siin on ilmselt erinevaid arvamusi. Mina valimiste korraldajana ütlen, et keegi ei peaks oma valikut jagama, ma ei soovita seda ühelgi juhul teha ja see on ka selline, kuidas ma ütlen, üldine selline hääletamisraamistik või taust peaks olema selline, et keegi ei tunneks sundust oma valikut avaldada. Lihtsalt põhjendusel, sellel põhjendusel, et teised seda teevad ja et siis mis siis sinul karta on, et see võib -olla ei olegi niivõrd tehniline küsimus tegelikult, et noh, minu meelest see, et võttis oma hääletamisel saab seda screenshot 'i tegemist kinni panna, on nagu hea. Ja ega see ei ole mingi lõplik lahendus, sest sa saad alati teise telefoniga teha ka selle pildi.
Täiendan või lisan nii palju, et, et tõesti see on, noh, puhtalt väga lihtne tehniline siis seadistus, et kas me lubame seda ekraani jagamist või screenshot 'ide tegemist või mitte. Antud juhul oli siis kaalutluseks see, et me oleks võimalikult päris valimiste sarnane ja, ja noh, kuna Arne poolt juba seletatud asjaoludel me, noh, sellise lahenduse valisime. Me lisaks tegelikult katsetasime või noh, meil oli ka kasutajatugi töös ja, ja siis katsetasime ka seda, kuidas probleemide korral kasutajatugi sellise nii -öelda natuke pimeduses siis toimetab, et, et selles mõttes ma arvan, et praegune test noh, vormis õigustas ennast, et me saime, saime nagu katsetada ka seda kasutajatuge.
Seal äpis sai ka kasutada Smart -ID -d, et oma hääl ära kinnitada, ennast ära autentida. Kasutasin mina seda ja mul oli jälle probleeme. No ei tulnud esimene kord see koodi küsimine läbi, et äpp nagu näitab, vot see on. Kas seal on pigem, peaks vaatama otsa siis Smart -ID arendajatele või kuskil see suhtluses oleks midagi kaotsi või võis olla see teie testäpis midagi, on sul too hetk?
Tegemist oli nii -öelda enim siis raporteeritud veaga meil ja selle lahendus oli meil juba teada, aga me ei jõudnud ka seda nii -öelda testi ajaks filigraanseks teha ja, ja siis oligi otsus, et liigume testi edasi. Ja praegu ta on siis nii -öelda backlog 'ist lahendatud, et, et tegu ei olnud Smart -ID nii -öelda siis tootjapoolse mingisuguse veaga, et puhtalt, puhtalt äpi enda teema.
Mis probleeme veel teile siis teada anti või murekohti?
Noh, kui midagi välja tuua, siis noh, võib, võib -olla kõige rohkem tagasisidet me saime selle kohta, et Androidi rakendus sai alla laadida veebilehelt. Ja see on selles mõttes sellisest tavalisest telefoni käitumisest erinev lahendus, mistõttu telefon siis, või operatsioonisüsteem, siis hakkas andma hoiatusi, et, et see on selline kahtlane tegevus, et kas tasub seda alla laadida ja kui me vaatasime kasutuse statistikat, siis oli ka näha, et, et Androidil oli neid, kes läbi lõpuks alla laadisid, hääletusid ikkagi vähem, kes seda tegevust alustasid, et. Eks see on nüüd selline otsustuse koht, et meil selle testi tulemusena on võimalik ka teha ettepanek, et see Androidi rakendus oleks tulev, tulevikus ikkagi Google 'i veebipoes.
No ja siis toodi välja mitmetel, mitmetel juhtudel ka seda, et kontrollimiseks sa pead kasutama teist seadet, eks, et nagu meie e -hääletusprotokoll ette näeb. Ja noh, see, see tekitas inimestes ikkagi segadust, et kuidas ma siis saan selle või kust ma saan ja kuidas seda kasutada ja õnneks see tekitas segadust. Ja, ja noh, siis oli ka üritajaid, kes proovisid lauaarvutiga häält anda ja, ja siis niisuguseid väiksemaid, noh, need on vist kasutus, siis kasutajakogemuse küsimused veel.
Siin mõni aeg tagasi, nüüd ma saan juba täiesti ausalt öelda, et aastaid tagasi, kui me siin mikrofoni ees kohtusime, siis oli üks kõige suurem vist selline murekoht teie jaoks oli just need tehnoloogiakindlandid, Apple peamiselt siis. Sest Apple on niimoodi, et sa saadad oma äpi neile ära, sina võid olla küll hea ja tore arendaja, teinud kõik ilusti ära, sa saadad ära, aga sa ei tea sajaprotsendiliselt seda lõpptulemust, mis sinna äpipoodi jõuab. Sest Apple ei luba nagu sinna sisse vaadata, sinna lõpptootesse, nemad võib -olla on seal midagi sellega vahepeal teinud. Aga see, et te nüüd jõudsite sinna testimisse, see annab mulle nagu aimdust, et teil kas on Apple 'iga läinud hästi või te olete leidnud, et kuulge, seda tehnoloogiagi kanti, me lihtsalt pimesi usaldame nüüd. Kuidas see läks?
See on olnud jah päris pikk tee, aga noh, praegu me oleme jõudnud selleni, et me oleme siis auditeerimislahenduse välja pakkunud või kokku leppinud ja audiitorid seda proovisid. Auditi raport ei ole meile veel kohale jõudnud, nii et ma ei oska nende hinnangut veel, veel öelda, aga selles mõttes me oleme võimelised seda terviklust kontrollima. Aga noh, üksik isik ei saa seda teha samamoodi nagu arvuti, arvuti peal, ehk siis ei ole sellist kontrollsummat, mida igaüks saab, saab lihtsalt siis kontrollida.
Aga kuidas ma siis valijana, mina olen see natukene kiikvalija, siis ma ei tea, kuidas öelda eesti keel ja me niikuinii räägime kogu aeg seda estongliši, et küll kõik aru saavad. Natukene tehnoloogia taiplikum. Iga kord, kui valimised toimuvad, ma laen selle e -rakenduse või selle valija rakenduse endale arvutisse alla ja siis ma vaatan teil valimisteenistuse või veebilehel on see šažumm on kirjas. Ma siis kontrollin seda ja on olnud olukordi küll, kus neid ei klapi omavahel. Jah, te viite selle asja nagu jonksu, et kõik oleks ilus, kena ja tore. Aga kui nüüd tulevad kunagi need valimised, kus me saame mobiiliga hääletada ja ma ei saa seda teha, siis kuidas mina valijana saan ikkagi olla veendunud, et see on see õige. Apple 'i puhul seda murekohta nii palju ei ole, Androidi puhul just seesama näide, mis te ise ütlesite, et sa tõmbad kuskilt nii -öelda veebilehelt tõmbad selle alla, okei, isegi kui see valija rakendus või valimise rakendus jõuab sinna Google Playboard 'i. Siis ikkagi arvestades seda, kuidas Android on üles ehitatud, see APK fail võib olla ükskõik millisel veebilehel. Kuidas te saate siis tagada selle, et see on just see?
Jah, kui küsimus on nüüd Androidis, siis kui see APK on meie veebilehel üleval, siis üleval, siis saab seda kontrolltummat lihtsalt kontrollida. Kui see on rakenduste poes, siis on see ilmselt keerulisem. Sel juhul noh, jällegi oleme, on nagu esimene, esimene asi vaadata, et kes selle rakenduse on avaldanud, et see peab tulema õigest, õigest allikast. Ja Apple 'i puhul tõepoolest siis selles mõttes peab toetama audiitori järeldustele, et hetkel ise seda jah teha ei saa.
Ja eks nagu desktop rakendusega me ju alustame ja suuname inimest alustama oma teekonda ikkagi valimised .ee lehelt, et, et ka sinna saab panna siis ju tegelikult õiged või otseviited õigesse kohta poodi, et see on aga lisa.
Et noh, see, et need keskkonnad arvutil ja telefonil on erinevad, jah, see on, on selge olnud juba mõni, mõned aastad, et päris samamoodi ei saa läheneda nendele rakendustele.
Te küll ütlesite, et kõik on, okei, mitte kõik, aga et väga palju ikkagi positiivset tagasisidet tuli, tuhandeid inimesi osales ja kõike seda. Aga olgem ausad, kõik olid sellised tehnoloogia teadlikud, taiplikud inimesed. Te saite endale just selle koorekihi kätte. Te ei saanud praegu seda tädi Maalit ju kätte. Et kui me jõuame sinna, et tädi Maali hakkab sellega hääletama, siis meil võib tulla tükk maad rohkem murekohti, probleeme välja. Mis siis saab?
No õnneks on tegu ikkagi ühe lisanduva asjaga, et saame ju alati siis suunatada arvutisse hääletama või siis ka noh jaoskonda suunata, et meil ükski muu ja varasem kanal ära ei kao, et seal on tegemist lisanduva. Ja noh, eks iga algus on raske, et kui võtta sinna, jah, ja kusjuures palju õnne Eesti e -hääletus kakskümmend see aasta, eks, et kui me suuname, nii -öelda vaatame tagasi ajas sinna, sinna aega, siis oli ju ka see raske, eks, et ja ma arvan, et, et kuna Eesti inimene tahab telefonist asju tarbida ja nagu Eesti e -riigi, siis selline poliitika on ka. Et, et Eesti e -riigi teenused peavad olema ka seal, kus inimene on. Ja samamoodi ka siis e -hääletus, eks, et alati kuskilt tuleb alustada.
Lisaks ka nii palju, et, et see valija rakendus ise, noh, infoks neile, kellest siis ei jõudnud seda katsetama, et ega see ei erine üldse sellest rakendusest, mida me kasutame desktop 'il või. Aga võib
-olla see ongi mure ja probleem, et ta võiks tegelikult mobiili puhul olla ju teistsugusem. See ülesehitus, see loogika, kuidas sa valikut teed ja nii nagu te ise ka näiteks tõite, see, et kontrollid, kui sul mulle telefoni ekraani pealt näidatakse seda ruutkoodi, siis mina ka sattusin sinna olukorda, et mis ma nüüd teen. Et me ei saa tegelikult eeldada, et meil kõigil on kuskil teine nutitelefon taskus, meil on teine inimene kõrval, nagu Arne Koitmäe ise just ütlesite, et ei tohiks oma häält nagu teistega jagada, afišeerida tervele maailmale, et kelle poolt ma hääle andsin, aga siis ma võtan oma sõbra telefoni, et kuule, tule, ma skännin ja vaatan.
Vastaseks esimesele küsimusele, et see praegune välja rakendus ei ole enam uus, seda on mitu korda kasutatud. Mingisuguseid probleeme nüüd selle kasutatavusega ei ole olnud, nii et selles mõttes telefonil hääletamine on üsna harjumuspärane tegelikult kõigile. Mis puudutab nüüd hääle kontrollimist, siis tõepoolest mobiiliga hääletamisel on see keerulisem ja tegelikult aus vastus on, ongi see, et see on üks selliseid riske, mida tuleb siis aktsepteerida või mitte aktsepteerida. Testi käigus kontrollis oma häält kaheksa protsenti inimesi, mis on väga hea tulemus. Aga noh, tõepoolest tegemist oli tõenäoliselt keskmisest rohkem huvitatud inimestega. Aga lõppkokkuvõttes ka nagu Alo ütles, et, et on võimalus hääletada ka väljarakendusega arvutil, et see muudab selle kontrollimise palju lihtsamaks ja noh, tegelikult see võimalus on ju kõigil valijatel sisuliselt olemas, et hääletada arvutiga ja kontrollida mobiiliga.
Kas mõni hääl läks kuskil kaduma ka? Ei jõudnud sinna lõpp -urni kohale?
Ei, kõik hääled jõudsid kohale, võeti vastu ja ei olnud ka selliseid eksperimentaalseid valijaid, kes katsetasid uudset hääletamissedelit. Või siis
teile teadaolevalt ei olnud? Võib -olla oli, aga nad ei olnud oma katsetuses edukad.
Noh, meie vaatame seda, mis jõuab urni, jah, et kui ikka ei õnnestu, siis ei õnnestu.
Kuulge, kas see salajane tagauks jäi ka alles? Et see, kuidas üks, üks erakond meil saab kogu aeg panna enda hääli sinna juurde, see jäi ka alles, jah?
Ei, sellist ust ei ole tõepoolest kunagi olnud.
Aa, okei, okei, ma olen siin, mul on jäänud arusaam, et, et e -valimistega alati on kuskil selline tagauks, aga, aga ma saan aru, et kui lisandub see mobiil, siis seda tagaust ikka, ikka veel ei ole, jah?
Ei ole. Nii õnneks, õnneks ega kahjuks mitte.
Aga mis olukorras me siis oleme praegu? Test on ära tehtud, te saite väärtuslikku informatsiooni, oli hästi, oli halvasti. Kus me oleme tänasel päeval? Meil tegelikult kohalikud valimised on ka ju peagi tulemas, kas me saame kohalikel valimistel selle kasutusele võtta?
No vot, see on küsimus jah, mida, millele ma praegu vastata ei saa, et Vabariigi Valimiskomisjon koguneb juunis nüüd seda arutama. Meil on siis test on tehtud, me saame kõik need materjalid esitada, et noh, lõppkokkuvõttes on see siis plusside -miinuste kaalumine, selline väärtusotsustus.
See on valimiskomisjoni otsustada. Poliitikud on oma otsuse teinud, nemad on öelnud jah. Ja siis Riia näiteks, teie olete öelnud ka jah. Valimisteenistus on öelnud jah.
Väga hea, meil on väga mitu jah -ja, aga meil on see kõige olulisem, suurem jah on veel puudu siis jah.
No ja et, et no jah, poliitikud jah, eks neil on oma arvamus. Meie lähtume riigi valimise seadusest ja seal ei ole nutiseadmega hääletamise kohustust, vaid, vaid tuleb otsustada, millistel operatsioonisüsteemidel hääletada saab ja täpselt seda siis valimiskomisjon ka teeb.
Et RIA selle jahi taga on, on see teadmine, et meil on toimiv rakendus, meil on otsast lõpuni toimiv rakendus. Meil on need nii -öelda mõlemad rakendused ja kogu süsteem on läbinud juba ka turvatestid. Et mina saan küll kindlusega öelda, et, et see on kasutuskõlblik.
Kas meil on üheksateistkümnendal oktoobril kaks tuhat kakskümmend viis on valimised? Kas meil on kuskil mingine daatum kirjas, et vot selleks ajaks, selleks kuupäevaks peab olema otsus tehtud. Kui see otsus on jaatav, siis me saame kasutusele võtta. Ja kui me selleks kuupäevaks seda otsust ei tee, me teeme nädal aega hiljem selle otsuse, siis me lihtsalt tänavusteks kohalike omavalitsuste valimisteks seda kasutusele ei saa võtta.
Ei, sellist fikseeritud daatumit ei ole, aga noh, loomulikult ei saa seda otsustamist jätta viimasele hetkele või sügisesse, sellepärast et eks meil on vaja teha ka ettevalmistusi selle täiemahuliseks rakendamiseks. Ja noh, see puudutab pigem ütleme dokumentatsiooni, abimaterjale, kasutaja juhendeid, kasutaja tuge, selliseid asju, et paljugi ja noh, ka kogu aeg hääletamise süsteemi dokumentatsiooni, et paljugi tuleb siis täiendada seal, et lisada siis see mobiil, mobiiliga hääletamise komponent, kuhu vaja.
Kas ta niimoodi peast meenutades seda testhääletust, mäletate öelda, kui palju anti hääli Smart -ID -ga versus Mobiil -ID -ga, kas seal on näha, et Smart -ID oli tõesti, Smart -ID oli tõesti see asi, mida väga palju oodati?
Mina numbreid ausalt öeldes ei oska öelda, aga Smart -ID loomulikult on kõige populaarsem nendest vahenditest, et me kasutasime või katsetasime esimest korda ka ID -kaarti ehk siis selle NFC, NFC komponenti ja noh, ka selle osa oli muidugi marginaalne.
Seal vist oli ta, ma arvan, eeldan, et ainult Riigi Infosüsteemi Ameti töötajad ise, kes seda testisid, sest see on veel funktsioon, mille kohta väga paljud üldse ei tea veel midagi.
Noh, oli teisi ka, et eks just sellepärast, et tegemist on uue, põneva asjaga, siis ma arvan, paljud proovisid esimest korda seda NFC, NFC funktsiooni.
Üsna -üsna selline, täpsed numbrid ei mäleta, aga üsna pooleks oli selle Smart -ID ja siis Mobiil -ID ja, ja enam -vähem ka pooleks olid Android ja, ja siis iOS ja, ja ka enam -vähem pooleks olid mehed -naised, et selles mõttes oli üsna niisugune huvitav, huvitav lõpptulemus.
Üheks südameasjaks, mis ma olen endale aastate jooksul võtnud, on, on ka ligipääsetavus ja millega on ka varasemalt eelhääl, e -hääletuse osas probleeme olnud. Teil selles mõttes nagu vea, vedas praegu, et mina ei testinud hetkel seda äppi niimoodi, et ma oleks ekraanilugeja pannud enda telefonis tööle, aga kas te mängisite selle situatsiooni ka läbi, et mõni pime inimene soovib seda äppi kasutada ja kui te mängisite, siis mis see tulema oli?
Tegelikult au selle arenduse siis nii -öelda lähteülesandes oli see juba sees, et, et ta peab olema vastama siis kõigile ligipääsetuse nõuetele, mis, mis mobiilisüsteemidele on tehtud ja kirjutatud, et ja, ja seda me ka järgisime. Oli siis ka ennem seda meil selline noh, RIA -sisene katsetamine, testimine ja, ja testiti läbi ka kõik need just lugerid ja asjad, mis, mis on abivahenditeks tehtud, et kõik toimis ja ka tagasisides ei mäleta ühtegi sellist tagasisidet, et mis oleks öelnud, et ei toimi.
Ma loodan, et see peab paika. Ja ma loodan, et me ei, kui see äpp jõuab päris kasutusse, me ei avasta natukene teistsugust reaalsust, siis kuidas seal teie vaates nüüd on, et te saite selle asja valmis, tuli tagasiside, te olete ju mingid täiendused, edasiarendused teinud. Millal teie nüüd selle siis lukku panete, et niimoodi ta on ja nüüd ootab viimast vastust?
Noh, ütleme tegelikult ju see rakendus ongi suures pildis valmis, et testi tulemusena siis pidime seal natuke veel korrektuure tegema. Jah, noh, osad nendest nagu see Smart -ID küsimus olid ka juba enne teada, et eks me tahaksime ikka nii, et, et sügisel on meil juba see valmis ja lukus rakendus olemas, aga noh, jällegi ei saa midagi lukku panna olukorras, kui väline keskkond kogu aeg muutub, aga noh, meie arendused on sügiseks lõpetatud küll jah.
Nii -öelda viimane, viimane tärmin, kus enam ühtegi koma aega tähte ei muudeta, on ju see paika pandud proovi läbimine, et kus, kus tegelikult siis kõik süsteem peab olema valmis, et loomulikult PRIA nägemuses me suvega tõmbaks tegelikult kõik valimiste süsteemidega seotud arendused ja parandused kokku ja, ja lukku. Ja, ja siis on ainult noh, mingit nagu keskkonnast või mis iganes turvakaalutlusest tulevad mingisugused asjad, mida on vaja muuta, aga suures plaanis valimiste nii -öelda kõikide valimistega seotud süsteemide arendus ja mis kõikvõimalikud muudatused, et ikkagi suvega lukku ja, ja kõik ülejäänud, mis mõtted siis hakkavad tulema, need on juba siis nii -öelda järgmiste valimiste harus.
Kas RIA vaatest ei ole vahet, et kui mitu nii -öelda lahendust meil on elektrooniliselt oma häält anda, et kas meil on see arvuti äpp, siis on ta Maci oma, Windowsi oma, on ta siis see äpp telefonis, iOSile, Androidile, kas see annab teie serverile mingit lisakoormust?
Annab koormust nii -öelda laekuvate e -häälte arv, et ta muus, muus osas meile mingit lisapeavalu ei tekita.
Eeldades, et selline mobiiliga hääletamine, M -hääletus vist siis peaks ütlema jah, ma eeldan küll. M -hääletuse päriselt nüüd tulek tekitab meile rohkem seda olukorda, et jõuab, mis see kuupäev oligi, üheksateistkümnes oktoober kätte, kell üheksa null null algab valimised, inimesed võivad telefoni kätte ja kohe proovib. Ma eeldan, et see osakaal, kes kohe esimesel minutil, esimese viie minuti jooksul proovib, on märgatavalt suurem kui, kui ta seni olnud. Kas sellise situatsiooni te saate ka kuidagi veel eelnevalt läbi mängida, et meil nüüd tulebki siin kakssada tuhat seadet tahab korraga samal minutil anda seda häält? Kas teie saate kuidagi oma poolt teha, enda poolt teha kõik selle, et olla valmis selleks?
Võib -olla ühe väikse täpsustuse, et kui mul nüüd mälu, mälu mind ei peta, siis üheksateist on valimispäev, et siis meil on e -valimine lõppenud, et tegelikult e -valimised ja eelvalimised hakkavad kolmteist ja, ja siis kell üheksa. Aga, ja koormustestid on ka tavapärane osa valimiste süsteemide arendusest ja, ja võin kinnitada, et, et oleme siin mitme Eesti rahvastiku jagu seda koormust katsetanud.
Ja noh, ega see ei ole nii suur muutus ilmselt, et alati valimistel see kõige aktiivsem hääletamise moment on siis, kui kell saab üheksa esimesel päeval ja siis, kui hääletamine hakkab lõppema, et siis veel on need viimased kiirustajad.
Ja siis, kui õhtustes uudistes öeldakse, et hääletamine käib, et siis on ka teised pingid.
Või kui on tõesti väga hea poliitiline debatt televisioonis, seda me oleme ka näinud.
Kuulge, aga mul tekkis selline küsimus, et aga mis saab siis, kui ma võtan oma telefoni kätte, ma vahetan kuupäeva ära, ma võtan praegu, me oleme siin juunikuus, võtan kätte, ma panen kolmeteistkümnenda oktoobri, kui see e -hääletus algab, kas mina saan juba siis midagi seal teha või toome mõne nagu päris näite siis, et me jõuame, ütleme nii, teoorias, meil on otsus olemas, jah, M -hääletus tuleb, kõik on sada protsenti paigas, PRIA on oma kõik tööd ära teinud, kõik -kõik on valmis, meil on kuu aega veel valimisteni j Ma kätte vahetan kuupäeva telefonis ära. Kas ma siis saan juba oma häält anda või teie süsteem on piisavalt nutikas ja tark ja ta saab aru, et tegelikult valimised veel ei toimu ja ei saa häält anda?
Süsteem on piisavalt nutikas, nii et tegelikult on jälle siin sama, samasugune analoog ja desktop rakendusega, et, et inimestel võib olla ka arvutis eelmise valimise rakendus ja, ja sellega sa, põhimõtteliselt polegi midagi muud teha, kui ära kustutada ja sama me soovitame ka selle testrakenduse alla laadi, laadinutele, et ära kustutada hiljemate segaduste vältimiseks, et. Et noh, päris valimistel me on kõikide, kõikide viie rakenduse puhul avaldame need ja oma, omas ajagraafikus ja siis valimiste server hakkab neid hääli vastu võtma kindlal kellaajal, kindlate töökäskude järgi.
Jah, ja valimised on jah, tõepoolest Eesti aja järgi, et ka välisriigis asuvad valijad siis peavad arvestama sellega, et nende jaoks võib e -hääletamine lõppeda veidi ootamatult.
Aga mulle meenub ühest ühtedelt valimistelt, et oli kuupäevalist või kellaajaga oli probleem, et päris kohe -kohe esimestel minutitel ei saanud, vaid pidi kuskil viis või kümme minutit ootama. See võib tunduda nagu väga lühikene aeg, aga samas kui on välja lubatud, et see kellaaeg seal saab seda kõige paremat saia või banaani, meile meeldib järjekorras olla ja me ei saa seda.
Nojah, eks hääletamise alguspunkt on meil tõepoolest fookuses, et, et seda me jälgime, et kõik oleks valmis ja korrektne, et, et noh, mis meil on võib -olla teistmoodi, polegi niivõrd tehnilistes lahendustes, vaid meil on praegu rohkem inimressurssi. Et on rohkem inimesi, kes saavad asjadega tegeleda ja üksteist kontrollida, et, et võib -olla siin viis aastat tagasi oli see inimressurss just väga napp ja noh, teistpidi ka RIA osa aitab ka meid, sellepärast et noh, täna just meie hääletamise juht ütles, et kui vanasti läks mitu kuud, et elektroonilise hääletamissüsteem üles seada, Siis praegu paneb Rio selle ülesse pooleteise tunniga, et see on päris suur, suur erinevus ja võimaldab siis ka rohkem katsetada, rohkem testida.
Et eks, eks e -hääletuses ongi või nii -öelda internetihääletuses siis ongi see ootus ja kõikide tehnoloogia, tehnoloogia kasutajate ootus on alati, et kõik, kõik toimib ja, ja siis kui, kui võtta nagu analoogi võrdlust, siis tegemist on tegelikult tavalise valimisjaoskonnaga. Ja eks, eks valimisjaoskonnas võib ka olla nii, et võti ei keera või, või võtsin vale võtme kaasa ja et noh, võtan siis taskust õige võtme ja keeran ukse lahti, et noh, saab siis üheksa null viis sinna jaoskonda sisse. Aga, aga ei, tõesti selles mõttes meie tegelikult teeme ka enda poolt kõik, et, et need toimingud ja töökäsud, mis meile laekuvad, oleks ta maksimaalselt hästi tehtud.
Varasemalt on juttu olnud ka sellest, et hääletamisest, selline elektrooniline hääletamine, et see võiks nii -öelda uksed lahti teha, kui meil on kuskil korteriühistute valimised, kuskil ülikoolides, rektorivalimised ja kõike seda ja sedasama riiklikku süsteemi saaks ka seal kasutada. Kas sellega on ka kuidagi edasi jõutud, selle mõtte ideega või praegu ongi fookus olnud selle M -hääletuse peal, saaks sellega kuskile paika nagu valmis ära ja siis hakkame veel edasi vaatama kõike muud seda poolt.
Jaa, sellega, eks, eks seda mõtet oleme hoidnud endal siis kuklas kogu aeg ja need toimingud või nii -öelda arendused ja parendused, mida me teeme, siis, siis ka seda selle idee realiseerumist ka toetavad, et, et juba mainitud selle e -hääletussüsteemi ülespanek, selle kiirus. See, et meil on nii valimiste infosüsteem kui ka see hääletussüsteem pidevalt üleval töös, ehk siis et me ei pühi enam valimisi piltlikult öeldes tolmu ja ei tõsta teda siis töösse. Et noh need on kõik siuksed nagu ettevalmistavad sammud, eks mida ja millega me peame tegelema sellise visiooni edasimõtlemisel on see, et et kes on selle nii -öelda teenuse tellija, eks. Et meil ei ole sellist, noh, ma ei tea, valimisteenistuse light versiooni, kes siis hakkaks seda tellima, et, et see tuleb ära lahendada, siis ka need süsteemid ise. Nad on tegelikult hästi siis üles skaleeritud toimetama sellises, noh, riikliku valimise siis olukorras. Ja, ja ei ole siis tehniliselt mõeldud, et me paneme näiteks, ma ei tea, pada kogujat korraga tööle, et. Et no siuksed, siuksed küsimused, mis, mis ei ole kindlasti noh, siukses esimeses prioriteedis, sest, sest RIA kõige tähtsam ülesanne on olla riiklike valimistes partner valimisteenistusele ja noh, kui need ülesanded on maksimumi peale täidetud, siis saame mõelda neid teisi küsimusi.
Ehk siis praegu veel ei ole lähiajal vähemalt mitte tulemas?
Võin küll nii öelda, jah.
Jah, noh, see süsteem on tõesti, ta on, ühest küljest on ta väga turvaline, teisest küljest on seda seetõttu ka keerukam kasutada, et, et oleks vaja mingisugust lihtsamat versiooni võib -olla, mis, mida saaks teha siis. Et tulemusi ei saaks lugeda ja hääli töödelda kiiremini, et noh, et ilmselt ei ole kõigil valimistel vaja samasugust turvataset. Ja noh, teistpidi on ka see, et mis on valimisteenistuse mandaat või ülesanded ja RIA ülesanded, et. Aga noh, tulevikus ma võiks küll ette kujutada olukorda, et näiteks kui seadusega sätestatakse mingisugused lisahääletamised, valimised näiteks erakonnaseaduses või ülikoolidele, et siis neid sellisel juhul saaks nendega korraldada.
Ja kui me hakkame nüüd vaikselt saadet kokku tõmbama, siis mis te ise arvate, kuidas te oma järgmise hääle valimistele annate, millist võimalust, viisi te kasutate selleks?
Noh, ma võin öelda nii palju, et ma hääletan elektrooniliselt alati, kas see nüüd on mobiiliga või arvutiga, noh, ilmselgelt mõlemaga, sellepärast et valimisperioodi vältel saab seda mitu korda nii kontrollitud kui ka teistele demonstreeritud, et ma ei julgeks küll vastata, et kumb see nüüd see viimane hääl saab olema.
Teistele demonstreeritult, kas te lähete nüüd vastuollu sellega, mida te ise varasemalt ütlesite, et ei tasu näidata teistele, et millist valikut te teete?
No ei tasu näidata, noh, teadupärast elektroonilisel hääletamisel saab hääletada mitu korda, nii et võib alati teha sellise proovi hääletamise ja noh, eks vaatlejad või siis väliskülalised või ajakirjanikud ikka tahavad näha, kuidas, kuidas see toimib. Aga ega ma sellepärast veel ei näita, kelle poolt ma hääletan, et
valin nimekirjast esimese või siis kõige viimase.
Ahaa, nüüd me saime teada, et kes saab Arne Koitmäe vahele, jah.
Ma võin enda poolt öelda, et oma siis tööst tulenevalt RIA siis nii -öelda vastutab ka sellest, et jaoskondades hääletamine toimiks, et oma tööst tulenevalt ma kindlasti annan kõikvõimalikest kanalitest neid hääli, et, et antud juhul siis isegi võib -olla mõnikord ei teagi, et missugune see kõige viimaseks jäi. Ja et kui sa lähed jaoskonda hääletama, siis, siis selles võid olla kindel, et see on siis nii -öelda kõige viimane hääl, et, et mis siis, et jah, on kõik variandid ilmselt.
Eks ta väike oht on, et testides, kui sa kogu aeg testida demonstreerid, et siis jääb see viimane hääl andmata, aga õnneks ei ole seda juhtunud sellel.
Kuulge, aga kes sel korral arendatakse, aga selline ongi nagu riigipeade või, või kõrgete riigijuhtide siis ministritele ja presidendile ja nii edasi, selline demo, et nad saakski näidata siis inimestele, et oo, tulge ja tehke. Sest meil ju eelmistel valimistel läks niimoodi, kus president andis oma hääle ajakirjanike ees, ajakirjanikud nägid seda, et teoorias seal oli sellel ajahetkel just need ajakirjanikud, kes temaga füüsiliselt ühes kohas asusid, said näha, kelle poolt meie vabariigi president hääletas. Me ei tea, kas mõni ajakirjanik seda ka kasutas, kas sellel oli mingit tagajärgi selles mõttes, aga teoorias oli see kõik võimalik.
Noh, lühike vastus on tegelikult see, et ajakirjanikud on nagu uudishimulikud, et nad kindlasti tulevad nii lähedale kui saab, aga noh ka antud juhul oli võimalik tegelikult uuesti hääletada, aga ega see ongi lõppkokkuvõttes valija teha siiski, et ta valib endale sobiva aja ja koha, kus saab segamatult hääletada. Ja kui tõesti seal kohas on liiga palju huvilisi või ajakirjanikke, et siis saab ka hiljem uuesti hääletada.
Aga sellist, tegelikult see on üks asi, mida on valimistel ju küsitud korduvalt ja korduvalt, et kui ma lähen valimisjaoskonda, siis mul on olemas võimalus sedel ära rikkuda, kritseldada sinna midagi, jätta tühjaks, sodida, kirjutada, mida iganes ma tahan. Aga elektroonilise hääletuse puhul mul seda võimalust ei ole. Selline situatsioon, nagu meil presidendi e -häälega oli, näitab ka nagu osati, et nagu võiks olla ju selline null -null kandidaat, lihtsalt annan oma protestihääle. Ma nagu osalen valimistel ja samas me ei hääleta kellegi poolt.
No jah, et eks selle üle on ka arutatud omajagu, et praegu seadust sellise tühja või protestihääle andmise võimalust ette ei näe ja paljudes riikides see võimalus on tõepoolest olemas. Eestis ei ole seda võimalust tegelikult kirjeldatud ka pabersedeliga hääletamise korral, ehk siis kõik tühjad sedelid, sõnumitega sedelid, rikutud sedelid, lähevad kehtetute sedelite hulka ja nende hääletamistulemuste kindlakstegemisel või valimistulemuste kindlakstegemisel neid siis ei arvestata. Et, et selle tõttu ka e -hääletamisel, kui sul oleks veel mingi lisavalik, noh esiteks ei oleks see seadusega ka praegu kooskõlas, teiseks annaks see valijale võib -olla ka vale sõnumi selle kohta, et mida see tühi või protestihääl siis ikkagi annab.
Ja eks tehniliselt sellise demo rakenduse tegemine ja presidendile andmine, et ta seda saaks tutvustada, ei ole mingi väga suur ülesanne, et, et jah.
Me tegelikult kasutasime just demo e -riigi akadeemia konverentsil, et siis me väliskülalistele näitasime, kuidas see toimis.
Noh, ise isegi, kas seda nüüd valimiste nädalal peab olema siis ka veel mingi lisa, aga noh, et.
Selle all on muidugi ei ole vajadust,
Ja nüüd on tõesti meie tänase saate viimane küsimus, et hiljuti oli meil meedias suure tähelepanu all üks Politsei - ja Piirivalveameti teema, kus on neil kaamerad, mis kõik justkui nagu inimesed teavad, näevad neid, aga avalikkusele, suuremale üldsusele tuli nagu väga suure üllatusena, sellised kaamerad on ja sellega saab seda, teist ja kolmandat teha. Kas elektroonilise hääletamise puhul on ka mingi selline asi, mis tegelikult on avalikkuse ees olnud, aga avalikkus ei ole sellest väga teadlikud. Tagaus te väitsite, et ei ole, võib -olla on siis eesuks, teine eesuks näiteks.
Me ei oska küll niimoodi valijat millegi eest hoiatada või
või üllatada, et ikkagi noh, meie see eesmärk ja see, mida me teeme, on see, et iga valimisetapp oleks kontrollitav ja noh, praegu ta ka nii, nii on, et et selles mõttes ei ole selliseid toiminguid, mis oleks avalikkuse eest nagu kuidagi varjul või.
Et ei saa kahjuks üllatada millegagi.
See noh, kuidas andmed liiguvad, see ikkagi moodustab ühe sellise tervikliku ahela.
Head kuulajad, saime taas kord kinnitust, et elektroonilisele hääletamisele ei ole kuskil mingit tagaust, et ei saa ühe kandidaadi või ühe erakonna inimesed kuidagimoodi seal vaikselt salaja enda hääli sisse viia. Ja mis meil muud üle jääb uskuda, kui, kui tõesti uskuda seda, mida meile räägitakse, et kui seal on erinevad audiitorid ja süsteemid, kontrollid olnud, vaadanud ja keegi ei ole nagu leidnud sellist asja, siis ju vist vastab tõele, samas alati tasub kriitilist meelt hoida ja kui sa oled tõesti tehnoloogia taiplik inimene, mina isiklikult soovitan ka, vaadake alati valimistele väga suure pilguga sisse. Kui nad toimuvad, näiteks see kontrollkood, millest me täna rääkisime, kui on teil arvutis, soovite oma häält anda, vaadake, kas kontrollkood ühtib või mitte. On olnud olukordi, kus ei ühti, andke sellest kohe teada, öelge kõigile sõpradele, ei tohi häält anda, sest see on, ma ei tea, mis asi, see võib olla täiesti libarakendus, sest niimoodi ei tohi ju olla. Keeritilises intsidendis oli täna külas riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ja Riigi Infosüsteemi Ameti valimiste infosüsteemide arenduse osakonna juht Alo Einla. Tänud tulemast ja tänud saatekuulajatele kuulamast. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega juba järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]