Tere, head kuulajad, teie podcast 'i äpid ei valeta teile kriitilise intsidendi podcast 'ist, on üks uus osa teie kõrvu jõudnud. Mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive, nii nagu kõik varasemad saated on olnud. Kriitiline intsident on endiselt väga hea ja kasulik podcast kõigile, keda huvitab Eesti e -riigi käekäik, meie IT -süsteemid, meie riik üldisemalt, nii nagu tegelikult on viimased kuud väga palju näidanud. Suur avalikkus üldsus on saanud teada teemadest, millest Geenius on juba aastaid -aastaid kirjutanud ja rääkinud. Näiteks olgu need siis kaamerad, politseikaamerad, mis on linnast väljuvatel teedel või linna sissetulevatel teedel, olgu need siis ohuteavituse SMS -sõnumid. Kõigest sellest me oleme antud podcast 'is rääkinud korduvalt ja korduvalt ja ka Geeniuse portaalis kirjutanud. Nii et kui need on need teemad, mis teile huvi pakuvad, siis soovitan seda saadet jätkuvalt kuulata. Oleme tagasi ja natukene võib -olla teises formaadis, võib -olla kutsume rohkem siia ka eraettevõtlusest külalisi kui ainult riigi IT -majadest ja ministeeriumitest. Aga endiselt nagu lubatud, siis proovime hoida väga head kvaliteeti. Kriitilise intsident külaliseks on meil Marko Liudkevicius, Riigi Infosüsteemi Ameti, Tehisintellekti ja Innovatsiooni talituse juhataja, tere.
Oh ja lapsel on ju mitu nime, et tehisaru nimi tuli nüüd siin selle vabariigi aastapäeval väga laia kasutusse Eestis, et tegelikult on niimoodi, et, et me ikkagi teeme sama asja kas tehisaru nime all või tehisintellekti nime all. Aga miks RIA -s selline talitus üldse, siis me oleme pikalt arendanud tegelikult RIA -s, ütleme siis esimest teenust, mis reaalselt jõuab ka kodanikuni ja kasutab tehisaru. Lihtsalt see, sel hetkel, kui seda tegema hakati, siis olid ainult masinõppe mudelid, mitte keelemudelid, suured keelemudelid, mis on nüüd tulnud, muutsid seda maailma. Ja mul on hea meel ka teada anda, et Bürokrott, mida on ka siit saates varem käsitletud. Meil on sellest aastast esimene klient juba läinud suure keelemudeli lahenduse kasutamise peale. Ja selle kvaliteedi tõus on olnud väga märgatav, ehk siis Bürokrati arendus toimub Riias ja selle äritellija on just digiministeeriumis ja selle koostöös me tegelikult toome tänapäevast tehnoloogiat kuni tädi maalini välja.
Jah, aga põhimõtteliselt kõik tähendavad enam -vähem sellist asja, et me kõik teame nüüd, mis asi on chat -kp -t. Mulgi on praegu see arvutis lahti, kasutan, et ta annaks mulle vihjeid näiteks, mida siin saates küsida ja nii edasi. Soovitan proovida kõigile seda, te ei pea kohe seda tasulist versiooni võtma ja neid tegelikult tehisarusid on veel väga palju rohkemgi veel peale selle chat -kp -t. Võite valida, millise, millise iganes ettevõtte omade soovite. Põhimõtteliselt see vibe -koodimine on niimoodi, et mul tuleb mõte, ma tahaksin teha vot sellist äppi või sellist e -teenust või mida iganes, ma võtan selle chat 'i akna lahti, ma kirjutan sinna sisse, minu mõte, minu idee seisneb selles, et ma tahan leida vabu parkimiskohti saja meetri raadiuses näiteks. Ja siis tema pakub mulle välja, kuidas seda kõike teha ja mitte ta ei paku välja, et kuule, et võta nüüd telefon kätte, helista Europargile ja küsi on ju neilt midagi sellist, vaid ta pigem ütleb, okei, anna mulle Europargi selle API kood ja annan selle ja tema teeb kõik selle asja ära ja tema annab mulle nagu valmistoote juba kätte. Kas me saame vibe -koodimist kasutada ka päris elus, kui me tahame siin e -riigis teha või Eestis üldisemalt mingit reaalset uut toodet, teenust, kas me saame seda kasutada või see on selline, et hea mingisugune prototüübi teeb ära, aga tegelikult päris maailmas nagu asja pole veel?
Eks tegelikult sellise suure hooga peale lennata ja nüüd teenus otsast lõpuni valmis ehitada, et sellist asja me hetkel vähemalt riigis ei näe, et, et sellised lahendused kohe hakkaks seda suutma teha. Ja mis nende nii -öelda tänase noh, kui võtame riigiteenused, siis kui palju seal on tegelikult seda sisulist integratsiooni erinevate lahendustega, nagu näiteks X -tee. Et me ei saa lihtsalt teha, juhendada ja, ja öelda, et, et see teenus, mis meil täna on, näiteks noh, vajab natuke paremat lõppkasutaja mugavust või midagi, et siis. Vive coding teebki selle ära, sest riigis on tegelikult väga palju erinõudeid, mis selline teenus peaks nagu täitma.
Hüpoteetiliselt kindlasti, aga need demod ja, ja lahendused, mida täna nagu noh, nii -öelda avalikult kätte saada, mida siis need lahendused suudavad, siis tegelikult nad jäävad jänni ka tavalise HTML lehe linkide loomisega, nii et kui sa lingile vajud, siis ta liiguks nagu õige veebiosa sisse, et. Sealt edasi natuke keerulisemad asjad tunduvad hetkel natuke ikkagi vajavad sellist sisulist mõistmist ka, et mis tegelikult seal süsteem peab võimaldama. Et ja lisaks toome siis siia juurde, et noh, Eesti riigi üks tugitermin on, et me oleme usaldusväärsed kodanike teenuste pakkujad. Et selliste lahenduste loomine tehisintellektiga võib põhjustada päris palju igasuguseid infoturbe riske. Ja need raamistikud, mis nagu peaksid seal sees olema, enne kui see kood hakkab tulema, neid on päris palju ja see on nii palju nüansse, mis alles peale seda, kui see kood on valmis, selgub. Ja kui sa tahad seda koodi hiljem nagu kohandada ja ringi teha, siis no hetkel need lahendused, mis on olemas, rikuvad lõpuks mingid teised osised ära, ehk siis ta ei ole selline, kuidas öelda, terviklik lahendus, mida saaks kasutada. Ja ta saab täpselt aru, mida sa talt tahad, et aga igal juhul on väga põnev. Kaks nädalat tagasi tuli chat -GPD vähemalt tasulisse versiooni see kodeks, mis ka nagu aitab sedasama asja teha. Varasemalt Antropiku nii -öelda pärusmaas olnud koodi loomine on nüüd ka chat -GPD -s võimalik. Vaatasin ka selle üle, et hetkel tundub, et väga toores.
Aga mida see tähendab, et te vaatasite üle, kas te tahtsite siis oma idufirmat teha? Tuli, tuli mingi selline mõte, et no vot, riigi heaks töötamisest noh, aitab ka, nüüd ma tahan hakata miljardeid teenima.
Mulle tundub, et siin koorub välja see, et tuleb midagi vahvat ja toredat, võib -olla keegi kuskilt meil nüüd kuuleb ka seda nii -öelda otsustajatest, et kuule, see on vist äkki koht, kuidas ma saaksin tööjõukuludelt kokku hoida. Meil ei ole enam vaja neid kümmet arendajat või meil ei ole vaja seda mitme miljoni eurolist riigihanget teha, et anname lihtsalt sellele tehisarule, sest meil ju nüüd hakkavad ka kooliõpilased juba. Ma küll ei, hetkel ei meenu, et mitmendas klassis nad selle AI riigi poolt niimoodi tasuta kätte saavad, mis tegelikult mulle isiklikult väga -väga meeldib, et, et kõike seda tehakse. Aga mul on nagu kahtlane tunne, et, et üks hetk võibki meil mõni poliitik tulla selle mõttega, et paneme selle AI tegema nüüd seda, teist ja kolmandat, sest ta on ju nii hea. Mis mõtteid see teis tekitab?
Selleks peaksid olema mõned ettevalmistused ennem tehtud, kui, kui hakata selles suunas liikuma. Ma toon nüüd siis selle näite, mida me Bürokratiga teeme, on see, et me alates algusest saati oleme teinud avatud lähtekoodiga arendust. Mida tähendab avatud lähtekood, on see, et kõik võivad tulla vaatama, mis, mis see kood endast kujutab ja anda soovitusi, kui seal midagi on mureks. Ja mis selle põhieesmärk on, on see, et me sisuliselt ei pane kätt ette, kui keegi tahab seda sama juturobotit endale võtta, kasutada, siis ta põhimõtteliselt saab seda teha. Ehk siis taaskasutatavus. Mida see täna võimaldab tänu teise arutulekule lisaks, on see, et kui muidu see lähtekood, mida teenustes üldiselt kasutatakse, on suletud. Sa ei saa tegelikult seda ka JutGPT -sse anda, arendada. Et tegelikult on kindlad privaatsusnõuded, mida peab täitma asutuses. Ja, ja ilmselgelt ei saa mingit tundlikku koodi kuskile chatGPT -le, mis asub kas Ameerikas või kuskil mujal. Noh, teised lahendused asuvad ka näiteks Hiinasse, Deepsik ja nii edasi, et sa ei saa lihtsalt hakata järgmisel päeval, kui poliitikud otsustavad viia seda lähtekoodi kuskile võõra riigi hõlma alla ja, ja see põhjustab nagu probleeme, eks ole. Aga avatud lähtekood, seal on juba hoopis huvitavam olukord. Ja, ja, aga ei saa ka nii, et tule siia, võta nüüd terve minu see GitHubi repo ja tee nüüd siin järgmine task mulle. Et need lahendused lihtsalt ei ole nii võimekad veel hetkel. Aga me näiteks, mida me tegime eelmine sügis tänu tehisaru juba üsna võimekale programmeerimisoskusele, võtsime RIA -sse paa, kaks praktikanti tööle. Siinkohal tervitan nii Markus kui Daniili, kes meie juures väga eduka karjääri alguse tegid siis IT -maailma sissetulemisel. Ja nemad aitasid meil teha sellist asja nagu automaattestide loomine. Ehk siis on selline kindel raamistik või metoodika IT -maailmas. Nimetatakse test -driven development ja nad tegid sisuliselt läbi AI, noh kui, kui varasemalt räägitud test -driven development on hästi kulukas, sa pead neid noh käsitsi kirjutama iga komponendi jaoks eraldi teste, siis tehisaru aitab läbi selle, et sa saad väga selgelt ette prompt 'ida, mida sa tahad väljundiks saada. Automaatteste väga palju efektiivsemalt teha. Ja kuna meil on avatud lähtekood, siis seda oli väga lihtne alustada. Ja tänaseks me liigume selles suunas, et kui arendaja midagi meile nagu, ma ei tea, eesti, eestikeelset vastet, aga see deploy 'b uue väikse task 'i. Siis me saame teha seda, et läbitakse kindel nagu teekond, et veendumaks, et see uus task ka päriselt, enne kui ta noh nagu jõuab sinna live keskkonda, testitakse läbi ja ta töötab.
Ma tahaks nüüd natukene saatekuulajatele rääkida ka enda isiklikust kogemusest vibe -koodimise osas, enne kui me läheme Riigi Infosüsteemi Ameti nurgaga selles saatelikus edasi. On see, et mina ka kuskil pool aastat tagasi, siis kui hakkas see vibe -koodimine kuidagi tekkima ja niimoodi, et igalt poolt ja vähemalt minu jaoks isiklikult oli küll plahvatuslikult kõik nagu näitavad igal pool. Voo, mis ma tegin, mul võttis aega, tund aega tegin sellise äpi, mul võttis aega, nädal aega tegin sellise äpi, no nüüd on pool aastat möödas, kui mina olen oma äppi teinud, pole kippu ega kõppu sellest. Sest see vibe -koodimine, see kipub olema nii, et ma annan talle raamid ette, palun tee niimoodi, nii nagu ma eelnevalt ütlesin, et mine ainult uksest, sina tead, et siin on uks, siin ei ole mitte midagi muud. Aga temal leiab siis üks hetk, meil on kõik väga vahva, ilus asi on üles ehitatud, siis ta leiab sealt uksepiida vahelt, et vot tegelikult saaks siit ka kuidagi ikkagi. Siis ta läheb sinna ja siis ta kõik läheb metsa ja untsu ja siis ma, kui ma seda tänast saadet või seda saate teemat mõtlesin, et tegelikult päris huvitav oleks ju, teeme siin selle riigihanke kümne miljoni eurose, keegi tuleb, mingine selline start -upilik ettevõte, siis kuidagi imekombel tead, võidabki riigihanke, siis hakkab tegema. ja siis lõpptulem on põhimõtteliselt valmis, kõik on näidatud, IT -majades käidud, kõik on nagu väga hea, väga kena ja lõpus viimane hetk, nii nagu meil kipub olema, poliitikud mõtlevad, ah, et seal võiks üks väike asi veel olla. Nüüd lisaks selle ja siis nad lisavad selle ja see kogu see suur maja, siis kaardimaja variseb kokku ja ei saa sellest mitte midagi. Vähemalt see on selline minu enda isiklik kogemus selle vibe -koodimisega. Nii, aga nüüd ma küsiks hoopis natukene siis veel täpsemalt ja lähemalt, et mida te siis ikkagi selle tehisintellekti ja innovatsiooni talitsuses teete? Et Bürokratist on juttu olnud, ma otsin parasjagu siin selle eesti .ee äpi lahti, siin ei ole sellest bürokratist ei kippu ega kõppu, noh, mis siis, miks seda siin ei ole?
Kusjuures ta meie testversioonis alguses oli, enne kui live 'i läksime, aga seal on noh detailsemad põhjused, miks seda hetkel veel ei ole seal. Esiteks on see, et, et kui me sinna seda paneme, siis see tuleb kindlasti see sama suure keelemudeli lahendus. Ehk siis me tahame kindlasti seda head kvaliteeti seal ka pakkuda, mitte lihtsalt, et ta on seal saadaval ja ta ei pruugi nagu lihtsatele küsimustele vastata. Aga kui inimene autendib ennast sinna äppi sisse, siis tal tekib paratamatult esimeses hetkes ka mõte, et kuna ma juba sisse logisin, siis ta ju niikuinii teab, kes ma olen, siis ma hakkan küsima väga personaalseid andmeid. Riigilt enda kohta. Ja tänane tehnoloogiline siis tehisaru areng on sealmaal, kus meil on küll need mudelid kättesaadavad Euroopa -siseselt ja seda me ka kasutame. Läbi Microsofti Azure 'i lahenduse saab valida regiooni. Aga see regioon on mitte Eestis, ehk siis ta on kuskil kas Kesk -Euroopas või siin Skandinaavias, aga ta ei asu, ehk siis andmetöötlus ei ole Eestis. Ja, ja, ja mida me siis nagu õigusraamistiku mõttes ei saa teha, on see, et me anname näiteks, kui inimene küsib enda andmeid, näiteks millal mu pass aegub. Ja siis me võtame, teeme päringu X -tee kaudu PPA või SMIT -i andmekeskusesse ja saame sealt vastuse, siis anname keelemudelile, mis ei asu Eestis selle nii -öelda vastuse kokkupanekuks inimkeeli tagastamaks siis inimesele. Mis probleem on? Isikuandmeid ei tohi niimoodi töödelda täna kuskil välisriigis ja õigus peab selles kontekstis jõudma järgi või me peame ikkagi Eesti -siseselt neid mudeleid majutama ja turvama hakkama.
Jaa, see on alati see, noh varasemalt, enne kui tehis aru tuli, siis oli alati küsimus, kas kumb on olulisem, kas kasutusmugavus või turvalisus. Ja tihti tahtis viimasel, noh, ütleme, lihtne on teha asju hästi turvaliseks, aga siis ei saa neid absoluutselt kasutada. Et ma olen ka siin kuulanud aastaid ühte podcast 'i, mis seda turvalisuse poolt just katab, on security now podcast, Ameerikas tehakse seda. Ja seal siis jõuti mingil hetkel järeldusele, et kui sa paned nagu kaks asja kõrvuti, kasutus, mugavus ja turvalisus, siis. See mingi null koma viis protsenti peaks ikkagi kasutusmugavus trumpama turvalisust. Aga ikkagi me ei saa nagu riigis lubada seda, et, et me teeme mingeid ägedaid asju, aga ei mõtle nagu tagajärgidele, et või mõtle korralikult läbi, et mida see endaga kaasa võib tuua. Ja selles mõttes on palju kritiseeritud ka seda AI määrust, mis siin hetkel siis riigis rakendatakse. Aga tal on ka kindlasti väga palju sellist läbimõtlemapanevaid külgi, mis on väga positiivsed.
Jah, ütleme nii, et meie talitus asub sellises osakonnas nagu personaalriigi osakond. Seal lisaks siis sellele, mis me seal tehisaruga bürokrati luues teeme, on ägedad muud teenused, mis on olnud juba aastaid olemas ja mis on ka alles värskelt tulnud. Nagu näiteks eesti .ee, riigiportaal, mobiiliäpp, mis eelmine aasta lõpp välja tuli, ja sündmusteenused ja palju muid igasugu selliseid asju, mis nagu võib -olla tavakodanikule jäävad suhteliselt nähtamatuks, aga muudab selle asja.
Kusjuures me oleme väga ettevaatlikud selles osas ja mis ei tähenda seda, et me ei mõtle nende lahenduste peale, et mis võiks olla. Aga RIA -l on nagu sisuliselt kompetentsikeskuse roll tehisaru, me vähemalt näeme seda, et me võiks pakkuda avalikus sektoris nõustamist. Kui mõni asutus soovib teise aru kasutusele võtta, siis meie oleme need, kes saaksid olla selles keskses rollis. Noh esimene näide ongi seesama Bürokratt, et kui nad tahaksid täna keelemudelit kasutusele võtta, siis meil on see kogemus olemas, meil on ka esimene klient, kes seda kasutab. Ja me oskame, nagu meil on juhendid, me aitame live 'i minekul ja, ja sisuliselt me ei küsi selle eest eraldi ju ka raha. Et, et ainus, mis Bürokrati kasutuse ülevõtuga kaasneb, on sada viiskümmend eurot riigipilve majutus ja see tehisaru kasutus läbi pilvelahenduste, mis võtab ka mingi summa sealt veel otsa. Et suhteliselt lihtsaks oleme teinud selle, et esimene nii -öelda teenus oleks uuel asutusel võimalikult kiiresti kasutusse tulla, tulles noh, ütleme tulemas.
Kas te seeläbi ei võta ära tööd RITilt, Riigi IT -keskuselt, kui teie RIA -na tahate olla nii -öelda see, kes siis teist, ülejäänud avalikku sektorit selle AI osas nagu nõustab ja, ja kõike seda teeb. Et kui võttes seda, et RIT, mulle nagu tundub, et nemad on nüüd see, see number üks, et jagab neid arvuteid ja kõike seda, mis sealt sellega tuleb, täpselt sama see riigipilvega, võtate nagu teise IT -maja töö ära või kuidas?
Kindlasti ei võta teiste tööd ära, et neil on väga kindel roll pakkuda näiteks siis arvuti töökohateenust või pilvelahendusi, kus saab neid asju majutada. Aga meie roll oleks rohkem selline, ütleme, et teadmuse ja, ja piloteerimise oskus uutes valdkondades, mis ei ole veel jõudnud tavakasutusse. Et, et sisuliselt me teeme ju Ritiga ikkagi koostööd, nad aitavad neid, noh näiteks seesama asuur, mida ma mainisin, Microsofti pilvelahendus. Nad tegid kogu riigile ära riskihinnangu esmase, et kui mõni asutus soovib asuuri võtta kasutusse, siis sisuliselt nad on teinud ära ka raamhanke. Et, et saab selle raami alt võtta Azure 'i kasutusse ja selle riskianalüüsi põhjal teha enda asutusele kohandustega analüüs, mis juba muudab selle asja nagu palju lihtsamaks. Aga RIA tuleks nagu seal eraldi näitamaks, mis ägedaid teenuseid selles Azure 'is saab kasutusele võtta. Või kui noh, on soov kasutada Amazoni lahendusi, siis me loomulikult sooviks ka seda teadmust enda majas hoida ja seda jagada teiste asutustega.
Tundub, et meil varsti tuleb taas kord ette selline nimevahetus, nagu oli Haigekassaga, kes siis ju vahetus oma nime Tervisekassaks just ka seetõttu, et nad ütlesid, et me tegelikult ei ole ainult ju haigete jaoks olemas või me tahame inimeste tervist hoida selleks muide riigile, ma ei tea, kas ta siis oli palju või vähe maksma, kuna neil näiteks neil oli isegi domeeni kättesaamisega ju probleeme. Aga see on juba teine jutt ja teine lugu. Tulles selle AI juurde tagasi, kui me nüüd mõtleme niimoodi, fantaseerime, tahaks nüüd, varasemalt ma siin saates ütlesin, et kui me kohtume aasta aja pärast, et mis siis kõik võiks olla, aga vaadates selle AI käekäiku, kui kiirelt see kõik areneb, niimoodi ma arvan, et see aasta aeg on liiga pikk aeg, isegi pool aastat on liiga pikk, kuu aja pärast, kui me uuesti kohtuks, okei, võib -olla mitte mikrofoni ees, aga kuskil kas siis Riia kontoris või kohvikus või kus iganes. Mida siis, kuu aja pärast suudaks, suudab AI juba teha, mida te täna ei suuda?
Jah, et kindlasti needsamad no code, low code lahendused on väga kuum teema praegu. Et seal ma arvan, et hakkabki mingi hetk asi üsna küpseks saama. Et võib -olla seal tegelikult peaks riskidest ka mingi hetk rääkima, aga, aga hetkel on näha jah, et chat -GPT tuleb selle, selle tehisintellektiga kodeerimises hästi tugevalt sisse. Ja Antropik on seni seda, seda vedanud, et ma arvan, et seal hakkab varsti siis olema selline olukord, et kümneaastane laps teeb väga ägeda äpi ja tuleb ja tema issi tuleb, näitab kuskil meedias, et vaata, kui laheda asja mu poeg tegi, miks riigis ei ole nii ägedad teenused. Et et siis tulebki võib -olla hakata täpsemini selgitama, mis on riigiteenuse nagu see alusraamistik, miks need asjad ei saa olla nii ägedad nagu kümneaastased varsti seda tegema hakkavad, eks ole. Et ma olen iseenda peas mõelnud välja selle võrdluse, et riigi teenuste arendamine on nagu jõusaalis käimine, et kui sa käid esimese päeva lähed jõusaali ja tuled tagasi või ei näe mingit tulemust, nagu oled ikka täpselt samasugune. Aga kui sa käid järjepidevalt jõusaalis, siis sa ehitad oma keha järjest tugevamaks ja seda on see, see on seesama näide, mida riik on teinud aastatega. On saanud väga tugevaks ja, ja turvaliseks digiriigiks. Aga seesama äpi loomine on rohkem nagu, no siuke hetkeline emotsioon, mis tekib ja selle taga sellist reaalset väärtuspakkumist ei saa hakata kohe looma. Et, et ma arvan jah, mida see vibe coding nagu tegema hakkab, on, on, tegelikult ta viib selliste ägedate asjade loomise massidesse. Ja, ja ta nagu tegelikult aitab ka tehnoloogiast lõppkokkuvõttes paremini inimestel aru saada. Mis selle positiivne osa ongi see, et, et kui muidu arvatakse võib -olla, et, et varsti ei ole üldse programmeerijaid vaja, siis tegelikult on just läbi selle, et sul aitab AI mingeid asju kiiremini teha. Rohkem inimesi, kes tegelikult sellest koodist hakkavad aru saama läbi selle, et tekib huvi, nad saavad kohe näha, mis kood seal tegema hakkab. Ja, ja saavad siis ka võib -olla hands -on natuke noh koodi rohkem näppima hakata, kui nad muidu seda kunagi teinud oleks. Et, et see muutus kindlasti hakkab nüüd rohkem tulema lähikuudel, aga võib -olla mitte kohe kuu, kuu aja pärast.
Ja nii nagu tänane osa on näidanud, siis me oleme ühed parajad tujurikkujad, et räägime küll, et AI on vahva ja tore, aga, aga nii mina saatejuhi rollis räägin enda isiklikust kogemusest, noh, et no päris seda miljardi iduettevõtet niimoodi nipsust ei tee ära, kuigi tipid Youtube 'i videootsingusse sisse. Et vibe -koodimine siis seal näidatakse, et kui vahva asi tehakse valmis. Ma soovitan kõigil tegelikult proovida, et selle tasuta versiooniga tehisarust, ükskõik millisest saab, kõigiga saab tänapäeval, minu teada isegi Google 'i oma ongi täiesti tasuta. Saab teha midagi, te saate sealt nagu asja juba enam -vähem kätte. Kui te tahate ise seda lihtsalt omakeskis nagu üksikindiviidina kasutada või sõpradega, võib -olla sellest ka, aga kui te juba mõtlete, et tahaks midagi suuremat, siis seal asi läheb lappama. Ja mul on selline tunne, et tänane saatekülaline meile ka tõestas seda oma jutuga, et tehisaru, ärme veel liiga palju seda oma e -riigi juurde lase. Head kuulajad, tänases saates oli külas Riigi Infosüsteemi Ameti tehisintellekti ja innovatsioonitalituse juhataja Marko Liutkevicius. Mina olin saatejuht Roland Liive ja kõik podcast 'i äpid, mis teil on, pange huugama, ajage soojaks, kuulake vanad osad veel uuesti üle. Kui teil tuleb mõtteid, ideid, keda ja keda siia saatesse kutsuda, keda te tahaksite kuulata või mis teemadel me tahame, te tahate, et me siin räägiksime, siis Võite minuga ühendust võtta Ronald .Live at Geenius .ee, saata mõtteid, ideid igal pool kommentaariumis, kus see võimalik on, samuti on kõik info alati oodatud. Suured tänud kuulamast ja kohtume teiega juba järgmises osas.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]