Väga hea meel on mul ka, et meil on ekspert tehisintellekti alal ja ma alustan alati, nii nagu mulle meeldib saateid alustada, sellisest väga lihtsast küsimusest. Miks on Riias tehisintellekti ja innovatsiooni talituse juhataja, mitte tehisaru ja innovatsiooni talituse juhataja?
Oh ja lapsel on ju mitu nime, et tehisaru nimi tuli nüüd siin selle vabariigi aastapäeval väga laia kasutusse Eestis, et tegelikult on niimoodi, et, et me ikkagi teeme sama asja kas tehisaru nime all või tehisintellekti nime all. Aga miks RIA -s selline talitus üldse, siis me oleme pikalt arendanud tegelikult RIA -s, ütleme siis esimest teenust, mis reaalselt jõuab ka kodanikuni ja kasutab tehisaru. Lihtsalt see, sel hetkel, kui seda tegema hakati, siis olid ainult masinõppe mudelid, mitte keelemudelid, suured keelemudelid, mis on nüüd tulnud, muutsid seda maailma. Ja mul on hea meel ka teada anda, et Bürokrott, mida on ka siit saates varem käsitletud. Meil on sellest aastast esimene klient juba läinud suure keelemudeli lahenduse kasutamise peale. Ja selle kvaliteedi tõus on olnud väga märgatav, ehk siis Bürokrati arendus toimub Riias ja selle äritellija on just digiministeeriumis ja selle koostöös me tegelikult toome tänapäevast tehnoloogiat kuni tädi maalini välja.
Ja see tädi maali teema, ma ütlen, et käib meil läbivalt tänasest saatest läbi siis. Ja just seetõttu, et nii nagu saate pealkirjas te kõik olete juba näinud, on see, et me hakkame räägime rääkima sellist asja nagu vibe -koodimine siis, kui ma täna stuudiosse tulin, ma mõtlesin, et kuidas eesti keeli seda öelda, vibe -koodimine. Ja mina jõudsin, arutades seda läbi ka tehisaruga, et võiks olla loovuskoodimine. Mulle see meeldib ja ma saan aru, et saatekülalisele väga see nimi vist ei meeldinud või kuidas?
Jah, aga põhimõtteliselt kõik tähendavad enam -vähem sellist asja, et me kõik teame nüüd, mis asi on chat -kp -t. Mulgi on praegu see arvutis lahti, kasutan, et ta annaks mulle vihjeid näiteks, mida siin saates küsida ja nii edasi. Soovitan proovida kõigile seda, te ei pea kohe seda tasulist versiooni võtma ja neid tegelikult tehisarusid on veel väga palju rohkemgi veel peale selle chat -kp -t. Võite valida, millise, millise iganes ettevõtte omade soovite. Põhimõtteliselt see vibe -koodimine on niimoodi, et mul tuleb mõte, ma tahaksin teha vot sellist äppi või sellist e -teenust või mida iganes, ma võtan selle chat 'i akna lahti, ma kirjutan sinna sisse, minu mõte, minu idee seisneb selles, et ma tahan leida vabu parkimiskohti saja meetri raadiuses näiteks. Ja siis tema pakub mulle välja, kuidas seda kõike teha ja mitte ta ei paku välja, et kuule, et võta nüüd telefon kätte, helista Europargile ja küsi on ju neilt midagi sellist, vaid ta pigem ütleb, okei, anna mulle Europargi selle API kood ja annan selle ja tema teeb kõik selle asja ära ja tema annab mulle nagu valmistoote juba kätte. Kas me saame vibe -koodimist kasutada ka päris elus, kui me tahame siin e -riigis teha või Eestis üldisemalt mingit reaalset uut toodet, teenust, kas me saame seda kasutada või see on selline, et hea mingisugune prototüübi teeb ära, aga tegelikult päris maailmas nagu asja pole veel?
Mulle tundub, et siin koorub välja see, et tuleb midagi vahvat ja toredat, võib -olla keegi kuskilt meil nüüd kuuleb ka seda nii -öelda otsustajatest, et kuule, see on vist äkki koht, kuidas ma saaksin tööjõukuludelt kokku hoida. Meil ei ole enam vaja neid kümmet arendajat või meil ei ole vaja seda mitme miljoni eurolist riigihanget teha, et anname lihtsalt sellele tehisarule, sest meil ju nüüd hakkavad ka kooliõpilased juba. Ma küll ei, hetkel ei meenu, et mitmendas klassis nad selle AI riigi poolt niimoodi tasuta kätte saavad, mis tegelikult mulle isiklikult väga -väga meeldib, et, et kõike seda tehakse. Aga mul on nagu kahtlane tunne, et, et üks hetk võibki meil mõni poliitik tulla selle mõttega, et paneme selle AI tegema nüüd seda, teist ja kolmandat, sest ta on ju nii hea. Mis mõtteid see teis tekitab?
Selleks peaksid olema mõned ettevalmistused ennem tehtud, kui, kui hakata selles suunas liikuma. Ma toon nüüd siis selle näite, mida me Bürokratiga teeme, on see, et me alates algusest saati oleme teinud avatud lähtekoodiga arendust. Mida tähendab avatud lähtekood, on see, et kõik võivad tulla vaatama, mis, mis see kood endast kujutab ja anda soovitusi, kui seal midagi on mureks. Ja mis selle põhieesmärk on, on see, et me sisuliselt ei pane kätt ette, kui keegi tahab seda sama juturobotit endale võtta, kasutada, siis ta põhimõtteliselt saab seda teha. Ehk siis taaskasutatavus. Mida see täna võimaldab tänu teise arutulekule lisaks, on see, et kui muidu see lähtekood, mida teenustes üldiselt kasutatakse, on suletud. Sa ei saa tegelikult seda ka JutGPT -sse anda, arendada. Et tegelikult on kindlad privaatsusnõuded, mida peab täitma asutuses. Ja, ja ilmselgelt ei saa mingit tundlikku koodi kuskile chatGPT -le, mis asub kas Ameerikas või kuskil mujal. Noh, teised lahendused asuvad ka näiteks Hiinasse, Deepsik ja nii edasi, et sa ei saa lihtsalt hakata järgmisel päeval, kui poliitikud otsustavad viia seda lähtekoodi kuskile võõra riigi hõlma alla ja, ja see põhjustab nagu probleeme, eks ole. Aga avatud lähtekood, seal on juba hoopis huvitavam olukord. Ja, ja, aga ei saa ka nii, et tule siia, võta nüüd terve minu see GitHubi repo ja tee nüüd siin järgmine task mulle. Et need lahendused lihtsalt ei ole nii võimekad veel hetkel. Aga me näiteks, mida me tegime eelmine sügis tänu tehisaru juba üsna võimekale programmeerimisoskusele, võtsime RIA -sse paa, kaks praktikanti tööle. Siinkohal tervitan nii Markus kui Daniili, kes meie juures väga eduka karjääri alguse tegid siis IT -maailma sissetulemisel. Ja nemad aitasid meil teha sellist asja nagu automaattestide loomine. Ehk siis on selline kindel raamistik või metoodika IT -maailmas. Nimetatakse test -driven development ja nad tegid sisuliselt läbi AI, noh kui, kui varasemalt räägitud test -driven development on hästi kulukas, sa pead neid noh käsitsi kirjutama iga komponendi jaoks eraldi teste, siis tehisaru aitab läbi selle, et sa saad väga selgelt ette prompt 'ida, mida sa tahad väljundiks saada. Automaatteste väga palju efektiivsemalt teha. Ja kuna meil on avatud lähtekood, siis seda oli väga lihtne alustada. Ja tänaseks me liigume selles suunas, et kui arendaja midagi meile nagu, ma ei tea, eesti, eestikeelset vastet, aga see deploy 'b uue väikse task 'i. Siis me saame teha seda, et läbitakse kindel nagu teekond, et veendumaks, et see uus task ka päriselt, enne kui ta noh nagu jõuab sinna live keskkonda, testitakse läbi ja ta töötab.
Testitakse läbi tehisaru poolt?
Jah, see test on loodud tehisaru poolt, aga testitakse läbi kindla tarkvaraga, mis on selleks ette nähtud.
Et põhimõtteliselt ma ikkagi tahan öelda, et seal on natukene seda vibe -koodimise või no -koodimise teemat, et noh, ükskord on see ära kooditud selle tehisaru või inimese poolt ja siis edasi ju kõik toimub nagu automaatselt ju.
Kusjuures ta meie testversioonis alguses oli, enne kui live 'i läksime, aga seal on noh detailsemad põhjused, miks seda hetkel veel ei ole seal. Esiteks on see, et, et kui me sinna seda paneme, siis see tuleb kindlasti see sama suure keelemudeli lahendus. Ehk siis me tahame kindlasti seda head kvaliteeti seal ka pakkuda, mitte lihtsalt, et ta on seal saadaval ja ta ei pruugi nagu lihtsatele küsimustele vastata. Aga kui inimene autendib ennast sinna äppi sisse, siis tal tekib paratamatult esimeses hetkes ka mõte, et kuna ma juba sisse logisin, siis ta ju niikuinii teab, kes ma olen, siis ma hakkan küsima väga personaalseid andmeid. Riigilt enda kohta. Ja tänane tehnoloogiline siis tehisaru areng on sealmaal, kus meil on küll need mudelid kättesaadavad Euroopa -siseselt ja seda me ka kasutame. Läbi Microsofti Azure 'i lahenduse saab valida regiooni. Aga see regioon on mitte Eestis, ehk siis ta on kuskil kas Kesk -Euroopas või siin Skandinaavias, aga ta ei asu, ehk siis andmetöötlus ei ole Eestis. Ja, ja, ja mida me siis nagu õigusraamistiku mõttes ei saa teha, on see, et me anname näiteks, kui inimene küsib enda andmeid, näiteks millal mu pass aegub. Ja siis me võtame, teeme päringu X -tee kaudu PPA või SMIT -i andmekeskusesse ja saame sealt vastuse, siis anname keelemudelile, mis ei asu Eestis selle nii -öelda vastuse kokkupanekuks inimkeeli tagastamaks siis inimesele. Mis probleem on? Isikuandmeid ei tohi niimoodi töödelda täna kuskil välisriigis ja õigus peab selles kontekstis jõudma järgi või me peame ikkagi Eesti -siseselt neid mudeleid majutama ja turvama hakkama.
Jah, ütleme nii, et meie talitus asub sellises osakonnas nagu personaalriigi osakond. Seal lisaks siis sellele, mis me seal tehisaruga bürokrati luues teeme, on ägedad muud teenused, mis on olnud juba aastaid olemas ja mis on ka alles värskelt tulnud. Nagu näiteks eesti .ee, riigiportaal, mobiiliäpp, mis eelmine aasta lõpp välja tuli, ja sündmusteenused ja palju muid igasugu selliseid asju, mis nagu võib -olla tavakodanikule jäävad suhteliselt nähtamatuks, aga muudab selle asja.
Jah, just täpselt. Aga, aga kas, no ühesõnaga minu, minu talitus konkreetselt me oleme kümnekesti ja meil on umbes nagu, noh, siin hiljuti on lisandunud palju arendajaid, aga. Meil on käimasolevaid hankeid erinevate komponentide osas neli, pluss meil on nii -öelda paremad käed ressursihangetest arendajatena, kes aitavad igapäevaselt just neid keeletehnoloogia ja, ja see Bürokroti platvormi arenduse osas, kokku neid on umbes üksteist praegu. Ja kas tehisaru on ka kolleeg, eks ta käib aeg -ajalt abis meil, ise küsime ja saame vastuseid, mis aitab edasi.
Kusjuures me oleme väga ettevaatlikud selles osas ja mis ei tähenda seda, et me ei mõtle nende lahenduste peale, et mis võiks olla. Aga RIA -l on nagu sisuliselt kompetentsikeskuse roll tehisaru, me vähemalt näeme seda, et me võiks pakkuda avalikus sektoris nõustamist. Kui mõni asutus soovib teise aru kasutusele võtta, siis meie oleme need, kes saaksid olla selles keskses rollis. Noh esimene näide ongi seesama Bürokratt, et kui nad tahaksid täna keelemudelit kasutusele võtta, siis meil on see kogemus olemas, meil on ka esimene klient, kes seda kasutab. Ja me oskame, nagu meil on juhendid, me aitame live 'i minekul ja, ja sisuliselt me ei küsi selle eest eraldi ju ka raha. Et, et ainus, mis Bürokrati kasutuse ülevõtuga kaasneb, on sada viiskümmend eurot riigipilve majutus ja see tehisaru kasutus läbi pilvelahenduste, mis võtab ka mingi summa sealt veel otsa. Et suhteliselt lihtsaks oleme teinud selle, et esimene nii -öelda teenus oleks uuel asutusel võimalikult kiiresti kasutusse tulla, tulles noh, ütleme tulemas.
Ja nii nagu tänane osa on näidanud, siis me oleme ühed parajad tujurikkujad, et räägime küll, et AI on vahva ja tore, aga, aga nii mina saatejuhi rollis räägin enda isiklikust kogemusest, noh, et no päris seda miljardi iduettevõtet niimoodi nipsust ei tee ära, kuigi tipid Youtube 'i videootsingusse sisse. Et vibe -koodimine siis seal näidatakse, et kui vahva asi tehakse valmis. Ma soovitan kõigil tegelikult proovida, et selle tasuta versiooniga tehisarust, ükskõik millisest saab, kõigiga saab tänapäeval, minu teada isegi Google 'i oma ongi täiesti tasuta. Saab teha midagi, te saate sealt nagu asja juba enam -vähem kätte. Kui te tahate ise seda lihtsalt omakeskis nagu üksikindiviidina kasutada või sõpradega, võib -olla sellest ka, aga kui te juba mõtlete, et tahaks midagi suuremat, siis seal asi läheb lappama. Ja mul on selline tunne, et tänane saatekülaline meile ka tõestas seda oma jutuga, et tehisaru, ärme veel liiga palju seda oma e -riigi juurde lase. Head kuulajad, tänases saates oli külas Riigi Infosüsteemi Ameti tehisintellekti ja innovatsioonitalituse juhataja Marko Liutkevicius. Mina olin saatejuht Roland Liive ja kõik podcast 'i äpid, mis teil on, pange huugama, ajage soojaks, kuulake vanad osad veel uuesti üle. Kui teil tuleb mõtteid, ideid, keda ja keda siia saatesse kutsuda, keda te tahaksite kuulata või mis teemadel me tahame, te tahate, et me siin räägiksime, siis Võite minuga ühendust võtta Ronald .Live at Geenius .ee, saata mõtteid, ideid igal pool kommentaariumis, kus see võimalik on, samuti on kõik info alati oodatud. Suured tänud kuulamast ja kohtume teiega juba järgmises osas.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]