Milline intsident? Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad. Oleme tagasi uue osaga, kus uurime taas kord lähedalt seda, kuidas meie riik valmistub kõige halvemaks. Ja loodame, et sellest, seda ei ole meil tegelikult mitte kunagi vaja. See, mille jaoks me siin valmistume või siis kui on vaja, on see mingi selline tagasihoidlik, väikene looduse poolt mängitud vingerpuss, mille korral on vaja siis elanikkonda teavitada. Nii nagu selline sissejuhatus andis teile juba mõista, siis täna räägime taskusireenist ja üldiselt ohuteavitusest ja sel teemal on meil stuudios külas Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht -Kallas. Tere!
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. See peamine põhjus, miks ma kutsusin, oligi see Taskusireeni äpp. No alustame siis sealt kohe. Testisite, kuidas see test läks?
No meie loogika on ikkagi see, et testida tasub asju selleks, et nad kunagi kasutusse võtta, et mitte tekitada seda olukorda, et me hangime midagi, teeme midagi valmis ja siis jõuame järeldusele, et aga see vist ikka ei tööta päris hästi. Et meie eesmärk kindlasti oli see, et testida ja saada teada neid asju, mida on vaja tervikliku süsteemi väljaehitamiseks. Ja taskusireeni puhul me räägime ikkagi täiesti teistsuguste probleemide lahendamisest, millega me oleme senini kokku puutunud ja mis on küsimärgid väga paljudele riikidele.
Ma nüüd ise eksisin, ma ütlesin taskusireeni äpp, aga see ei ole ju tegelikult äpp, see on selline asi, mis on kohe telefoni sisse ehitatud, mina selle telefoni kasutajana, ma ei pea mitte midagi endale kuskilt alla laadima, kuskile vajutama, et okei, jah, ma tahan, vaid see tuleb automaatselt kuidagi maagiliselt lihtsalt.
Jah, selles mõttes natukene saab ja võib ka edaspidi ka liigutada oma sõrmekesi selleks, et saada rohkemaid teavitusi. Aga kui me oleme rääkinud juba sellest, et mitmetes riikides on kasutuses või võrgukarjepõhine teavitus, siis see, mida meie eile testisime, on väga sarnane, ehk et ta toetab sedasama standardit, aga selle edastamine toimub teisest võrgust. Ehk mobiilsidevõrk ei pea töötama ja me edastame oma teavitust kõrgetest mastidest, ringhäälinguvõrgust. Ja see on nüüd siis see, mis teeb kogu selle lahenduse keeruliseks, et kuidas me saame edastada teavituse nii, et telefon sellest samamoodi aru saab nagu tavalisest sellest broadcast teavitusest, aga eilse kõige suuremaks küsimuseks see, et ta oleks samal ajal ka asukohapõhine.
Kas Eesti läks siis nüüd jälle sammu edasi, teeb midagi, mida mujal väga ei ole tehtud?
Jah, sellepärast et kui algselt on hästi palju kiidetud just sellel broadcast 'i lahendust ja mida ka meile siis riigi tasandil ka üsna palju ette heidetakse, et miks meil ei ole seda, mida teised teevad, siis me oleme tegelikult teadlikult oodanud, ühest küljest küll seetõttu, et meil ei ole kas siis reaalselt näha väga selliseid sündmusi, mille puhul seda kasutada. Ja teisest küljest ikkagi kahte peamist probleemi, et sel broadcast 'i ohuteavitus on mobiilsidevõrgupõhine. Ja kui me mõtleme mobiilsidevõrgu peale, siis me räägime sellest, et Eesti kontekstis see tähendab kolme operaatorit, kolme operaatori saatjaid. Ja mida rohkem me läheme siis 5G, 6G, kuhu iganes suunas edasi, seda rohkem neid saatjaid on, mis päriselt peavad seda lahendust toetama. Mida meie mõtleme, on see, et kui meil on SMS, kuigi me jah, peame, kuna see meie eile testitav lahendus tegelikult nõuab realisatsiooniks vähemalt viite aastat, siis meil on ka vahepeal vaja midagi muud, et me vaatame küll ka selle broadcast 'i poole. Aga 5G broadcast 'i puhul me alternatiivse võrguga tegelikult hoiaksime ära selle meeletu hulga saatjate koguse ja kõrgetes mastides on meil täna toimepidevus oluliselt parem kui siis kuskil hajaasustuses mobiilsidevõrgus.
Viis aastat on vaja. Et see, mida nüüd testiti, et ta päriselt jõuaks inimeste telefonidesse alles viie aasta pärast.
Me, tõenäoliselt see võib nii olla. Me oleme selles mõttes natukene selliselt optimistlikult pessimistlikud, sest seal on hästi palju tegureid. Kõik oleneb väga paljuski ka sellest meie enda testi tulemusest, et me piloteerime seda poolteist aastat. Millised on meie testi tulemused ja kui kiiresti teised riigid selle üle võtavad. Et ühel väga väikesel Eesti riigil on üsna keeruline mõjutada seda, kuidas toimub üle Euroopa sageduslubade jaotamine, riikideülesed kokkulepped ja kuidas Google ja Apple mobiiltelefonides erinevaid sagedusalade lubamisi Euroopas sisse lülitada.
See võib tähendada ka seda, et meie omalt poolt oleme kõik ära teinud, ütleme see viie aasta pärast, aga kõik need teised lülid ei ole veel tulnud. Ei ole jõudnud nii kaugele ja siis me ootame veel. Ja kas meil üldse nagu, kui siin teha mõni uudisteportaal lahti, siis kas meil on nii kaua aega üldse antud?
Et siin ongi see, et mille pärast ma ütlen viis aastat, ongi see, et me praegu näeme, et umbes viie aastaga võiksid kõik need asjad positiivselt laheneda. Et siis on see täiesti kasutusküps ja me oleksime valmis esimestena selle realisatsioonis olema, mitte siis ootama, et viie aasta pärast hakkame mõtlema, kuidas me sinna jõuaksime ja veel ootaksime võib -olla kolm, neli, viis aastat. Et siis me oleksime valmis juba stardipakkudel, nii et kohe, kui on kõik juba laotatud, kinnitatud, on meil see olemas, aga see ei välista, et see ei võiks meile tulla kiiremini. Et kõik sõltub ka sellest, et kas me saame tegelikult ka teistsugustele kokkulepetele varem. Et see on suuresti meie testimise siis tulemuste küsimus.
Aga vähemalt see tähendab seda, et Siseministeerium on veendunud, et järgneva viie aasta jooksul ei juhtu midagi sellist väga kriitilist, mis vajab siis elanikkonna väga kiiret operatiivset teavitamist.
Tegelikult oleme me siin viimase paari kuu jooksul ka ikkagi väga selgelt välja toonud, et kuna see võib meil võtta siis aega umbes viis aastat, siis me tõenäoliselt peame vahepeal siis ikkagi mobiilsidevõrgud selleprotkastiga ennast toetama. Ja see ootab nüüd ikkagi väga selgelt riigi tasandil otsuseid.
Kas see selleproodkast tähendabki seda, et kui keegi eestlane siin on välismaal käinud ja ta on kogenud seal, kuidas noh, minu näide siin selle aasta suvest, et Poolas sain mingi see teavituse ka, kuigi okei, see on halb näide, seal nendele teavitus oli ka SMS -põhine, see, mida on Eestis väga kritiseeritud. Aga, aga noh, siin mujal maailmas on küll neid, kus telefon hakkab igatepidi Plinkima ja kisab, karjub ja näitab midagi selle ekraani peale. Kas see ongi siis see, see teine lahendus, mis võib -olla tuleb meil ka korraks, mingiks hetkeks?
Jah, et sedasama me praegu selles mõttes vaatame, et nii kauaks, kui meil ei ole siis alternatiivse võrguga lahendust olemas, aga on ka täiesti võimalik, et alternatiivne võrk võib ka varem tulla. Aga miks me seda alternatiivsesse võrku praegu väga selgelt usume, on tegelikult, kui meenutame viimastest Euroopa suurematest sündmustest Hispaania pika elektrikatkestust, kus mobiilsidevõrk langes ära. Kui me meenutame kahekümne esimese aasta Saksamaa suuri üleujutusi, kus mobiilsidevõrk sai kannatada, siis me näeme tegelikult ju väga selgelt, et neid sündmuseid on Euroopas palju, kus mobiilsidevõrk reaalselt on juba ära kukkunud. Muidugi meil ka Eesti väited on ju olemas. Saaremaa lumetorm, kus mobiilsidevõrk kadus ära, ainsana jäi alles. Telekomivõrk Kagu -Eesti tormidega on olnud sama efekti. Et me päriselt teame, et selle ainult selle ühe võrgu peale ja kui ka nüüd meenutada seda äpisõna seal varasemalt, siis ka äpp töötab ju tegelikult mobiilsidevõrgus, et meil on alternatiivset vaja. Euroopa Liidus praegusel hetkel vaadatakse ka siis Galileo ohuteavituse peale, kus me oleme ka samuti piloteerimisel osalenud ja mida me samuti näeme võimaliku lahendusena. Aga see on lõppkasutaja jaoks teistsugune. Et Cell broadcast ja 5G broadcast on tegelikult lõppkasutaja jaoks ühesugune, ehk inimene ei saa ise arugi, milline temale teavitusena tuli. Ja see oli ka meie eilse päeva selles mõttes üks testimise eesmärke. Et meil olid enamik testseadmeid sellised, millele alternatiivsest võrgust edastatud teavitus jõudis kui cell broadcast 'i teavitus. Ehk et me saime ka juba seda tagasisidet, millisena näeksid inimesed siis, kui meil riiklikul tasandil tuleb otsus, et me loome cell broadcast võrgu, siis meil on juba esimene tagasiside olemas, et mida me peaksime oma inimestega tegema.
Ma saan sellest loogikast aru, et sidemastid ja, ja kõik need võrgud ei pruugi nagu olla sada protsenti töökindlad. Samas nad on elutähtsad teenused, seadus ütleb, et nad peavad olema töökindlad, nad peavad olema töö tagatud, nad peavad sinna varugeneraatorid viima ja nii edasi. Kogu see, mis on Ukrainas juba nüüd mitu aastat kestnud, me näeme tegelikult, et need sidemastid võib -olla noh, mingiks ajaks nad lähevad maha, aga niimoodi pikalt jäädavalt nad ikkagi ei ole. Et elu seal käib, elu keeb, ka sellised kaugtööd Ukrainas tehakse ju, et kas me natukene liiga palju kuidagi noh, me oleks ikkagi võinud minna ju selle, selle broadcast 'i peale, see on näha, et töötab ja toimib. Pluss lisaks taas kord Ukraina näide, nendel ju kõige levinum äpp on hoopis, ongi siis õhuhäired. Et kui järjekordne rakett tuleb, äpp on telefonis, mis vajab internetiühendust, inimesed saavad kõik selle info kätte, ehk siis mobiilside toimib ja töötab.
Väga hea küsimus ja sellele on ka selles mõttes hea vastata selles valguses, et kas me valmistume ainult sõjaks. Ehk et äppide kogemus allalaadimise mõistes seni nii on näidanud, et ta toimib ainult siis, kui meil ongi reaalselt pikaajaline akuutne kriis, näiteks seda. Muus olukorras inimesed kriisiäppe omale tegelikult alla laadima ei kipu või kui kipuvad, siis nad ei tee sellele uuendusi. Et mida on ka meie siis kasutuses olev Ole Valmis mobiilirakendus, aasta algusest Eesti mobiilirakendus. Et inimesed ei lae seda tegelikult alla või kui laevad, siis nad ei uuenda, et ta ei ole selline kõige usaldusväärsem kanal, kui meil ei ole just sellist akuutset kriisi. Ja mobiilsidevõrkudel jah, linnades on see ikkagi päris pikaajaline kaetus siis generaatoritega. Aga kui me vaatame hajaasustusalasid, siis tegelikult me ju ikkagi peame endale tunnistama, et väikese kasutajate hulga juures ei ole meil ka täna igapäevaselt tegelikult leviga kõik piirkonnad hästi kaetud.
Aga kuidas see on siis võimalik, et see üks lahendus, see taskusireen, et see ei vaja üldse nii palju nii -öelda siis füüsiliselt seda erinevaid tehnikaid, asju, sidemasti ja nii edasi ja see teine lahendus vajab. Kuidas see erinevus seal üldse mängu tuleb siis?
Me räägime tegelikult siin kõige laiemas mõistes sellest, et mobiilside puhul me räägime kahesuunalisest andmeedastusest, aga ringhäälingu võrgus on see ainult ühesuunaline, ei ole edasi -tagasi liiklust ja me räägime sagedustest, mis on siis oluliselt madalama sagedusvahemikuga, kui me tavapäraselt kasutame siis mobiilsides kõrgeid sagedusi. Madalamad sagedused, suuremad võimsused, levi on kaugem.
Ehk saadetakse signaal välja, öeldakse, et vot, et nüüd, kes iganes selle üles korjab ja sina pead tegema seda ja nad kõik need seadmed, mis siis korjavad selle üles, et nad ka teevad seda.
kuidas selline on, küberturvalisus on tagatud, et keegi pahalane ei saa seal mingit oma signaali välja saata, mingit, mis tekitab hoopis inimestes teistsugust paanikat, siis? No
seda on tegelikult ka sellel broadcast 'i puhul, kuna ka sellel broadcast 'i puhul saadetakse mobiilsidevõrgus välja teavitus kõigile nendele seadmetele, mis siis selle võrgu küljes on, selle võrgu kärjepunkti küljes, siis see tegelikult on tagatud pigem sedapidi, et mobiiltelefonitootja kõigil mobiiltelefonidel tegelikult on operatsioonisüsteemi poolse kinnitusega see, millise edastaja poolt edastatud teavitusi nad aktsepteerivad. Et seal on vahepeal omaette autentimise protsess, mis, kui me vaatame ka siis cell broadcast 'i kasutuselevõttu, nõuab samuti nagu lisaaega. Et kui tehniliselt on võimalik võrk üsna kiiresti üles ehitada, siis mõlemal puhul see tähendab hiljem väga pikka koostööd Google 'i, Apple 'i teiste tootjatega ja siis mudel mudeli haaval lubamist selle edastaja poolt ohuteavituste kuvamiseks.
See tähendab siis operatsioonisüsteemi arendaja peab üks hetk ikkagi vaatama, et mis asi see Eesti on, mis asi see Eesti Siseministeerium on ja ütleme, et okei, et sealt tulev teavitus võib läbi minna.
Ja praegu te noogutate, olete nagu rõõmus ja õnnelik kõige selle üle. Siis samas stuudios on käinud ka teised meie riigi töötajad ja nemad on öelnud, et teate just, et see Apple näiteks, et no me täpselt ei näe üldse sinna sisse ja me ei tea, mis seal kõik toimub ja just sellele tänu sellele me ei saa veel mobiiliga valimistel osaleda. Ehk siis nagu osalt poolt meie riik nagu väga -väga toetab ja tahab teha nende suurtega koostööd ja teisalt nagu teised näevad, et tead, ma ei tea, aga miks teie olete niisiis positiivselt häälestunud?
Noh, meie positiivne pool võib -olla ongi tingitud sellest, et meie näeme neid kui võimaliku edastajana, mitte meie ei tarbi nende käest ise midagi edastamiseks. Et ohuteavituse puhul me räägime väga selgelt ka standarditest. Me räägime common alerting protokollile vastavatest andmemahtudest, et seega on see ülimalt standardiseeritud protsess ja meil ei ole selles mõttes väga põhjust kahelda, et kui nad on nõus meie teavitust edestama, siis meie jaoks on kõige olulisem see, et ohuteavitus jõuaks inimeseni, ilma et inimene ise peaks midagi tegema.
Ja nüüd see suurejooneline testimine, mis toimus, ma saan aru, et seal oli kuskil sadakond erinevat seadet või sada, sada inimest, kes seal oli, kus need sada üldse leiti?
Me tegime üleskutse haldusala ja partnerasutuste üleselt, et leida testijaid kolme kohta. Et me saime jah tõesti igale poole selline kakskümmend pluss inimest, kes olid testijatena ja siis tänava pealt ja ka kaaslasi ja ka meie korraldusmeeskonnad. Et igas kohas me olime ikkagi tõesti üsna suure seltskonnaga kohal.
Aga see siis ei olnud niimoodi, et keegi kuskilt vajutas linnukest või see sõnum läks teele ja kõik need seadmed, ükskõik milline seade nüüd mingis raadiuses, korjas üles, et ta oskas kuidagi konkreetselt ainult need seadmed otsida üles siis.
Et meie oma pilootprojektis kasutame siis saatjaid, mis juba edastavad väga spetsiifilises sagedusalas ohuteavitust või siis ka tegelikult me saame vaadata ka televiisorit oma telefonis praegu, kui meie telefonis on vastav 5G broadcast 'i kiip olemas ja me kasutame siis seda õiget sagedust. Et meil oli testimisel siis ka eraldi telefonid hetkel küll suhteliselt väikeses hulgas neid, mis näitavad ka telepilti ehk järgmise või uue põlvkonna ringhäälinguvõrku toetavad telefonid, mis on ka tegelikult peamine argument selleks, miks selle võrgu pole üleüldse vaadata. Et ohuteavituses ja kriisivaldkonnas praegu üleüldiselt on levinud selline suhtumine, et me ei tee asju selleks, et seda ühel korral võib -olla ehk kasutada, vaid nad oleksid vähemalt kaheses kasutuses. Et nii nagu meil mobiiltelefonis edastatav ohuteavitus, mobiilsidevõrk on ju tegelikult igapäevaselt millekski muuks kasutusel. Samamoodi oleks ringhäälinguvõrk edaspidi kasutuses ju tele - ja raadiopildi edastamiseks, raadio edastamiseks ja ohuteavitus kaasneks sellega.
Ehk siis, kui saata see teavitus justkui nii -öelda sinna taskusireeni välja, see jõuaks korraga kõik need kolm meediumit siis?
Selles mõttes, et ta saabuks nendesse seadmetesse, nii nagu Cell broadcast 'i teavitus. Ja sellel testil olid meil ka siis lisaks nendele meediavõimaluse telefonidele, ma ütleks suhteliselt tavalised mobiiltelefonid, et minul on siin kaasas ka kaks tükki, mida meil kasutasime. Üks on siis Motorola seade, mis on praegu siis vastavale sagedusele lukustatud, sest Euroopas üldjuhul on kasutuses mobiilsedest teised sagedused. Et seetõttu me üldjuhul ei häirinud eile tõenäoliselt väga kedagi. Aga teine seade on one pluss, mis ei ole sellise Euroopa eripäraga, et nendel ei olegi toodetud ainult Euroopale, vaid on siis international valmidusega. Ja me oleme saanud ka tagasisidet siis näiteks Soomest, kellel kas siis one pluss või fair play telefonid on meie teist sõnumit kätte saanud. Aga miks meil oli selline väiksem testgrupp, ongi see, et me kasutame eraldi sagedust ja seega me tegelikult kogu massi ei seganud.
Kas need Soomes saadud tagasiside, see on nüüd selle nädala jooksul, kui see testimine toimus või see on juba varasemast, et kui te aeg -ajalt kuskil keegi teil, ma ei tea, siseministeeriumis, ma ei tea, ministril tuleb hea mõte, et mul pole mitte midagi muud praegu teha, ma nagu paneks ühe ohuteavituse nagu testi mõttes paneks teele, et kas see on siis tulnud või nüüd selle nädala jooksul?
Ja selles mõttes, et ega meil igaüks ei saa kuidagi neid ohuteavitusi saata, et ohuteavitused on ikkagi väga selgelt reguleeritud, aga testimise võrk on üles ehitatud Levira ja TalTechi poolt. Levira koos partneritega siis on seadmete poolt taganud ja nad proovisid siis ka neid edastusi siis, kui meil oli suur testimine kogu ohuteavituse tervikpildis ja ka sellel ajal tuli siis kaks tagasisidet ja üks tuli ka eile siis eilse testimisega.
Aga kuidas see sai tulla? Selles mõttes, et kas see raadius ongi siis nii -öelda nagu lõpmatu või see kuskilt sagedus ju kukub ära nii -öelda, et see ei saa päris lõpmatu olla, et see korjatigi nii -öelda soomlase poolt Soomest üles või soomlane, kes oli parasjagu Eestis?
Soomlane Soomes, et me oleme saanud jah Espost näiteks üks kord enne ka. Et eilne oli vist ühe saarekese pealt.
Aga kas see mitte ei tähenda siis seda, et kui nüüd ütlemegi, et keerame kalendrid täies viis aastat edasi, kõik on nagu toimib ja töötab, siis hakkavadki soomlased üks hetk saama siin Eesti mingeid teavitusi, et kuulge, Tallinnas tead joogivesi praegu ei kõlba juua ja siis, aga ma, ma olen kuskil Espoos, mis, mis Tallinna joogivesi mind ei huvita see ju.
See oli siis üks meie eilse testimise võtmeküsimusi, et kui võrrelda just nimelt cell broadcast 'i ja viis G broadcast 'i lahendusi omavahel, siis cell broadcast täna üldjuhul edastab siis võrgukärje täpsusega. Aga viis G broadcast 'i puhul on meil võimalus edastada koordinaatide järgi, mis tähendab seda, et kui seade parasjagu teab, kus ta on ja ta saab aru, et ta on ohualas, siis ta alarmeerib ja kui ta saab aru, et ta ei ole ohualas, siis ta ei tee seda. Et need Soome näited on tõenäoliselt seetõttu, et need mobiiltelefonid ei teadnud, kus nad asuvad. Et neil olid koordinaadid välja lülitatud ja seda me siis ka eile testisime, et osad meie telefonidest olid ohualas sees, osad olid väljas, osadel oli GPS sisse lülitatud või siis ka välja lülitatud.
Aga seda ohuteavituse saatjana, kas te saate valida, et ära siis saada seda neile seadmetele, kus asukohainfo ei ole kättesaadav?
Sellist võimalust meie, meie poolt ei ole, et meie paneme kaasa koordinaadid ja seade siis ise otsustab. Ja kuidas seadmel on alust otsustada, et ta on alas, kui tal ei ole, siis ta igaks juhuks igal juhul alarmeerib.
Mis ikkagi tähendab seda, et meie suure tõenäosusega jõuame sinna üks hetk, et Espoo, Espoo elanikud saavad teavitusi, mis nagu nende jaoks ei ole üldse teavitused ju.
Jah, see võib siis selle viis pluss aasta pärast olla realistlik, aga siinkohal ilmselt tasub ka mõelda seda, et kui see päriselus hakkab rakenduma, siis meil ei ole ka neid sündmusi tõenäoliselt eriti palju, mille puhul me seda kasutaksime ja sellega kaasneb igal juhul ka aktiivne avalik kommunikatsioon ka üle liikmesriikide. Et sellised lahendused on kasutusel ja kuidas need seadmed käituvad.
See, et meil ei ole nagu palju selliseid teavitusi, mida saata, see tähendab seda, et kuskil on juba paigas juba täna, et milliseid teavitusi üldse saadetakse niimoodi?
Võrreldes tänase olukorraga tuleb meile tegelikult, ükskõik kas siis Cell Broadcast 'i või 5G broadcast 'iga, juurde võimalus saata teavitusi erineva ohutasemega. Et kõige kõrgem tase presidential alert on see, mis siis läheks üle ka lõppkasutajaseadetest. Et selle kasutamine ikkagi eeldab päriselt väga kõrgetasemelist otsust riigiti. Et selle kasutamist võiks võib -olla võrrelda noh natukene SMS -iga, aga veel kõrgema lävendiga, mis, kui me mõtleme tagasi, et SMS -i me oleme kaks pool aastat kasutanud, me oleme kasutanud kolm -neli korda aastas, siis noh ei ole isegi väga tõenäoline, et me korra aastas sellise lävendiga teavitust saadaksime. Aga mida annab siis juurde see teiste teavendite kasutamine, on see, et inimene saab ise lülitada oma seadmes siis kas sisse või välja vastavalt tasemele neid teavitusi. Üldiselt ei soovitata väga palju erinevaid tasemeid kasutada, aga teisest küljest, kui me suhtleme inimestega omavahel, siis me ju kuuleme seda, et on laias laastus kahte tüüpi inimesed, ühed, kes ütlevad, et ma tahaks kohe teada, kui midagi kuskil juhtus. Ükskõik, äkki ma saan aidata kuidagi. Ja siis on teised, kes ütlevad, et ma ei taha mitte midagi teada enne, kui ma päriselt surema ei hakka. Ja üsna keeruline on siis kalkuleerida selle vahel, et kui palju me siis kasutame ühte või teist teavitust.
Ma saan aru, sellele küsimusele on väga raske veel vastata, kuna kõik need asjad ei ole veel välja töötatud ka nende Apple 'ite ja Google 'ite poolt, aga kas see põhimõtteliselt tähendab ikkagi seda, et keegi siseministeeriumis istub kontoris või laua, no keda ei pea kontoris istuma, teeb kuskilt nii -öelda kaugtööd, aga võtab ikkagi, arvuti võtab lahti, logib kuskile Apple 'i keskkonda, Google 'i keskkonda sisse, ütleb, et kuulge, meil on nüüd see teavitus ja nüüd see peab minema või seal on kuskil taustal on nii -öelda need API ühendused on tehtud Ja see läheb juba automaatselt nende süsteemi.
Jah, meil on ikkagi olemas erinevad desktop lahendused või siis ka üle interneti veebilahendused, mida me peame endale kasutusele võtma selliselt, et meie täidame ainult oma teavituskeskkonnas ära ohuteavituse, valime kus kanalitesse ta läheb ja kõik muu töötab taustal automaatselt. Kindlasti ei saa seda teha siseministeeriumi ametnik, nii et mulle tuleb nüüd mõte, et ma saadan mõne ohuteavituse, et see on meil ikkagi väga selgelt ka seaduse tasandil kokku lepitud, et iga asutus vastavalt oma vastutusalale saab ohuteavituse edastada, kui on reaalne oht olemas.
siis neid inimesi tegelikult lõppkokkuvõttes, kes, kellel see voli on, tuleb päris palju ju.
Jah, mida me oleme ka juba SMS -i puhul näinud, et meil on ligi kakskümmend asutust, kellel võib olla põhjust edastada ohuteavitus. Aga selleks, et see ei oleks selline väga lihtsalt ja ülemäära kasutatav, on meil ikkagi üldjuhul ka SMS -i puhul on meil näiteks siis häirekeskus valideerijana seal vahel.
Ja ohuteavituse puhul täpselt samamoodi või kuidas?
Et kui me räägime ikkagi sellistest kõrgetaseme ohuteavitustest, siis sinna üldjuhul tuleb vahele siis täiendav valideerija, välja arvatud tõesti mõne üksiku asutuse puhul, kelle teavitused ei võimalda meil valideerimise aega kulutada, aga kelle puhul me oleme ka täiesti veendunud, et nende teavitus ei vaja valideerimist.
Ja kuidas see test siis selles mõttes läks, et kas kõik telefonid hakkasid piiksuma, karjuma või siis nad ei hakanud ja see oligi eesmärk, et ei hakkaks, sest et nagu me just kuulsime, siin on erinevaid viise, kuidas neid teavitusi saab edastada.
Saime seda, mida me selles mõttes ootasime, et mis oli meie jaoks kõige suurem küsimus, oli see, et kas seadmed päriselt ohuala suudavad reaalajas ka jälgida. Et me saatsime osad inimesed siis oma telefonidega ohualasse ja alles siis edestasime teavituse. Ja teine variant, mida me kasutasime, oli siis see, et on teavitus aktiveeritud ja siis inimene liigub alasse. Et see oli meie jaoks kõige suurem nii -öelda küsimärgi koht, et kas see õnnestub, ei õnnestu. Me saime eilse kogemuse pealt teada, et väga ei õnnestunud liikumine alasse. Et kui inimesed olid juba alas, siis need, kes olid alas ja neil olid koordinaadid sisse lülitatud, siis nemad said, kes olid koordinaatide poolest väljas, nemad ei saanud. Aga kui nüüd alasse hiljem siseneti, siis nii kiiresti, vähemalt meie testimise ajal koordinaadid ei teinud telefonile selgeks, et sa nüüd peaksid aktiveerima, aga see on ka üks küsimus, mida me kindlasti nüüd edasi saame põhjalikumalt analüüsida. Aga huvitavaks tegi asjaolu see, et testijad ise ju ei teadnud, et missuguses seadistuses on nende telefon ja mis meile ka siis eilne, kui ma vaatasin täna hommikul ka seda tagasisidet, siis see oli võib -olla kõige rohkem segadust tekitav, et nad ju nägid kuskil kellegi teise telefoni ka ja siis said aru, et noh, aga minu oma tegi teistmoodi, et minu omal ei olnud häält, tema omal oli, minu oma ei lugenud ette, tema oma luges. Et nad ei saanud päriselt aru, et mis erinevus oli, et me jah, selles mõttes nii detailidesse meelega ei viinud osalejaid enne, vaid tahtsime teada seda vahetut kogemust. Ja mis oli ka siis peamine põhjus, miks näiteks ei teinud heli või tegi heli, oli see, et millise taseme ohuteavitus on, et kas ta pidi minema üle siis vaikseks seavistatud telefoni või mitte. Et osadel puhkudel siis oli meil heli maha võetud, osadel mitte ja saatsime ka mõlemas kohas, kui me tegime ühes linnas kaks testi, siis üks neist oli kõrgema, teine oli madalama taseme oma ja seega tekkis selline natukene võistlusmoment, et kes millise teavituses.
Kas järgmise testi aeg on ka juba paika pandud?
Kuupäevaliselt veel ei ole, aga meie projektiplaan näeb ette, et korra kvartalis me testimist teeme. Ja eilne test oli meil selgelt ainult siis selle ohuala ja teavituse saabumise kohta, ehk et selle teavituse sisu oli puhtalt informatiivne. Me küll tegime ta kolmes keeles, et näha siis efekti, kuidas telefon seda ette loeb. Et see võib -olla oli eilse päeva üks kõige selline koomilisemaid hetki, kui eestikeelset teksti alguses lugev AI pidi vahepeal ümber mõtlema, et ta loeb eesti keeles inglise keeles või vene keelt ja see kõlas lõpus nagu suhteliselt koomiliselt.
Aga, aga ta edastab selle sõnumi ikkagi kolmes keeles korraga,
seda kuidagi nagu valida ei saa, et nüüd, sest siin riik on ju viimasel ajal kuskil mõne kuu sees öelnud, et oo, vaadake, kui tore, et meil nüüd inimene saab ise valida, et millises keeles see teavitamine käib, et kui ma tõesti soovin inglise keeles, et riik minuga kõneleks, siis see valik on ja see teavitus tulebki selles keeles, aga, aga selle puhul siis tuleb ikka niimoodi, kuidas te ise saadete.
Et SMS -i puhul me oleme tõesti nüüd selle lahenduse teinud ja kellel veel on tööandja telefoni, ei ole seadistatud või isikustatud see number, et siis soovitaks seda teha, et saada teavitus õiges keeles. Aga sellel broadcast 'i puhul on selline natukene keerulisem olukord praegu ja mida me ka siis erinevate seadmetootjate operatsioonisüsteemi arendajatega oleme ka juba natukene arutamas. Siis tänasel päeval tõesti on kahjuks nii, et enamik juhtudel saab edastada nii -öelda kahes versioonis teavitust. Üks, mis läheks siis kõigile, teine nendele, kelle puhul siis ei teata, mis eelistustega ta on. Aga me hetkel tõesti ei näe varianti väga selles, et me saame saata kolm eraldi ja siis seade tuvastab, mis keeles. Vas või kõige lihtsam näide see, et kui palju Apple 'i operatsioonisüsteemi on eesti keeles. Et üldiselt see keeleelistuse valik tehakse operatsioonisüsteemi keelevalikust lähtuvalt, seda ei ole selles vaates väga realistlik oodata. Ja teine pool on ka see, et sellesse protokolli edastamisel hetkel ei ole ette nähtud nii palju keelevalikuid, kui, kui me kasutame. Aga see on üks teema, mida me kindlasti veel rohkem peame siis lähimate aastate jooksul uurima, niisiis selles projektis kui ka teises.
Kord kvartalis testitakse, kas see vastus oli nüüd selle taskusireeni kohta või üldse kõigi nende erinevate ohuteavituse võimaluste kohta?
See oli praegu puhtalt taskusireeni projekti plaan, et meil kindlasti tuleb ka ohuteavituse kõigi lahenduste testimisi. Et kui tehakse terviklikku testimist, siis me teeme samal ajal ka taskusireeni puhul testimist. Et me püüame tõesti taskusireeni testimist võimalikult palju ühildada teiste võimalike, kas siis õppuste või testimistega, et vähem häirida. Kuigi meil ei ole ka väga palju tagasisidet saanud, et meile oleks ülemäära häirinud inimesi. Aga tõenäoliselt siis on sügisel ja talve poole tulemas testimine. Sügisese testimisega vaatame, kuidas meil edeneb sireeniprojektiga, et kas sireenide taaskäivitamine saaks sügisel toimuda, et siis me teeksime samal ajal ka siis taskusireeni. Et seega meil veel ei ole kindlaid kuupäevi paigas.
Aga kas see on pandud paika, et kas see on paika pandud, kes selles järgmises testis osalevad? Kas see on selline avalik testimine juba, et kui mina ka nii -öelda Mati Mustamäelt võin öelda, et ma tahan ka, ma tahan ka, mul on telefon, saab vastu võtta, ma tahaks ka näha, mis seal toimub.
Kui on vastava funktsionaalsusega telefon olemas, siis ta paratamatult seda juba saab. Aga kes tahaks meie testimistel osaleda, siis suure tõenäosusega me järgmistel testimistel juba rohkem kaasame avalikult ka inimesi. Et see esimene piloot oli meil kindlasti selline, et me kõige rohkem kasutasime siis oma haldusala inimesi ja siis neid, kes nii -öelda tänavalt said kaasuda. Et sellel mitu erinevat põhjust, et nagu ikka, et kui me testime, siis testimise puhul me juba eeldame alguses, et läheb üsna palju untsu. Et siis hoida seda ära, et väga palju avalikult kaasatud inimesi saavad selle negatiivse kogemuse. Et järgmistel kordadel juba siis pigem rohkem rõhuda juba sõnumi sisule. Et täna oli see ju või eile oli puhtalt siis selline tehniline pool, aga edaspidi ka vaadata siis sisu mõistmist, kuidas see sisu elemendid ja selle jaoks on võimalikult palju juba vaja selliseid päris inimesi, kes ei ole võib -olla liiga palju informeeritud varasematest kriisidest koolitatud, mõistma ametnike moodi neid asju teistmoodi.
Ja see sireen, mida sai mainitud, see on siis nii -öelda ohuteavituse või, või ma ei teagi, kuidas te neid kutsute niimoodi, et inimesed, tavaline inimene saaks ikkagi aru, et on okei, see taskusireen on nagu väga hea nimi. Sireen on siis see, mis hulgab kuskil seal katusel see mingine aparaat ja.
Jah, praegu, praegu on meil ta nii, aga mida me ise muidugi püüame ka, on see, et me küll laias laastus nimetaksime need lõppkasutaja lahendused ära, aga et väga palju tehnilise informatsiooniga ei koormaks inimesi, et kuidas ta päriselt nüüd ühte või teist kanalit pidi jõuab. Et taskusireeni puhul me jah, natukene avame rohkem, sellepärast et kõike sellest aru saaksid, et me räägime alternatiivses võrgus testimisest. Aga
kuidas nende sireenidega lood on, et siin mingi aeg testiti, mina elan Kuressaares, vaatasin kella ja kuulan, kuulan, no ei tule midagi ja samas see koht, kus mina elan, noh, ma ei ela pärast kesklinnas või niimoodi, aga, aga Kuressaare on ikkagi väike koht ja iga kord, kui keegi ei esine ja keegi ei näe 5Miinust ja niimoodi, on, on meil kohal olemas, laval muusika peksab seal mõnusalt kõlaritesse, ma kuulen niimoodi, et nad oleks nagu minu kõrval siin parasjagu. Ja seda sireeni no ma ei kuulnud.
Maikuisel testimisel tegelikult ju juhtus olukord, kus meil päris mitmeid sireeni üleüldse ei käivitunud. Ja mis on ka siis see teine pool, on, on see, et me ei olnud neid ju varem täismõõtmeliselt kõiki korraga tööle pannud. Et me ei saanud ka ise teha lõplikke mõõtmisi, et kui hästi ta levib ja kui palju meil, kuhu on vaja võib -olla panna ka lisasireene. Et tänaseks me teame, mis olid need probleemid, miks ei käivitunud kõik sireenid nendes asulates. Mõni asula jäi ju üleüldse tervikuna käivitamata, mõnes asulas üks või kaks jäi käivitamata, et kõik need parendused peaksid saama sügiseks tehtud ja siis sügisel tahaksime seda kõike uuesti käivitada.
Sireeniga seoses levib üks linnalegend, et Tapal ja Tapa ümbruses sireene ei ole ja kui need on, siis neid ei testita, sellepärast et seal on meie liitlased ja nemad võib -olla mõtlevad, et no nüüd läheb asjaks. Kas see linnalegend peab paika või mitte?
Minule seda küll teada ei ole, et, et me oleksime kuskil eraldi mõned, mõned sireenid spetsiaalselt välja lülitanud selleks, et neid mitte testida. Et seekordselt, mis ei käivitunud, sest oli ikkagi puhtalt tehniline küsimus, et ei olnud midagi tahtlikku.
Kui palju neid sireene nüüd tänaseks päevaks on? Suurusjärk me ei pea nüüd tükitäpsusega olema.
Üle, üle saja, aga me räägime siis kakskümmend kaks asulat, sealhulgas siis Tallinna lähiümbruse asulad, mis on tegelikult ikkagi suuremad kui Tapagi. Et noh, kui nüüd nimetaja järgi võtta, siis neid ikkagi tuleb pigem kakskümmend seitse.
Ja need on siis üle linna ära jaotatud, mingid kuskil haiglate katusel ja kuskil veel, aga kui täpselt te üldse tahate vastata sellele küsimusele, et kus kohas need asuvad?
Meile endale ei meeldi väga rääkida sellest, et millisel aadressil üks või teine sireen on, sellepärast et kui me teeme neid samasid mõõtmisi, ümberpaigutusi, siis ülikeeruline oleks hallata seda listi, et milline sireen parasjagu millise aadressi peal on. Et meil on endal ka lihtsam jagada infot selliselt, et me oleme ühe või teise asula sireenidega katnud. Ja see ei tähenda seda, et seal on kuskil keset linna üks, vaid sellele ikkagi on eelnenud selgelt akustiline analüüs, et millisele kõrgusele, millisesse piirkonda peaks paigutama, et võimalikult hästi seda asulat katta.
Ja kui taskusireeni puhul oli see, et nende asutuste nimekiri, kes teoorias saavad seda kasutada, on üsna pikk, siis nende päris sireenide puhul on siis ainult üks, ma kujutan ette.
Neid on jah, oluliselt vähem, et päris ühe juurde me jääda ei saa, et neid on siis neli, kui ma nüüd praegu peast kiiresti õigesti mäletan, aga.
Ja seal on ainult üks nii -öelda asi, et kui me seda kuuleme, siis me saame aru, et see on kõige -kõige hullem asi nüüd üldse.
Jah, et Sireenide puhul me ikkagi praegu oleme otsustanud nii, et on üks heli ja see tähendab seda, et varju. Et põhjuseid võib küll olla mitu selles mõttes, et kas meil on sõjaline oht või meil on siis kemikaali oht, et mis on ka see üks põhjus, miks me teda võiksime käivitada, et kui on ohtlikud suurõnnetusohuga ettevõtted, kellel mõne sündmuse tõttu võib paiskuda õhku väga kiiresti levivat ohtlikku ainet, siis igal juhul tuleb inimestel varjuda. Et see käitumisjuhis on Sireeni puhul üks ja seesama, et varju, siseruumi ja oota siis täiendavat infot.
Ma hakkan vaikselt nüüd kokku loetlema, meil on see taskusireen, siis see sireen, millest me just rääkisime, ee -alarm on olemas, siis ma saan aru, et Rahvusringhäälingu telekanalites ja, ja raadiokanalites testitakse ka midagi. Siis veel eraldi, mis mulle meenub viimases korras, kui te siin stuudios käisite, olid KredExi õppus ja autoraadiod, mis on nii -öelda edasiarenenumad ja koos ekraaniga, siis seal oli veel teavitus. Palju ma nüüd kokku sain, kindlasti rohkem kui ühe käe sõrmedel, kas neid on veel?
No praegu jäi nimetamata äpid, et Eesti, Eesti riiklik äpp ja siis ole valmis äpp, mida pakub Naiskodukaitse. Me oleme täna tegelikult hädaolukorra seaduse muudatuse eelnõuga Riigikogus ja me tahame nimetada kogu selle terviku kõik need asjad kokku e -alarmiks. Et meil oleks lihtsam öelda, et me räägime e -alarmteavitusest ja see võib siis tähendada endas tõesti nii lühisõnumit, mille osas meil on võib -olla praegu siis nii -öelda kõige pikem kogemus. On Eesti Rahvusringhäälingu kanalites edastatav ohuteavituse tekst ja sireenid, mida me just rääkisime. Taskusireen on puhtalt piloteerimise projekt praegusel hetkel. Aga võib siis juhtuda, et me hea õnne korral siis saame selle lahenduse, et meil tuleks sellel broadcast siia vahepeale. Ja selle tab plussiga on ka selles mõttes ju päris tore, et kui me kahekümne kolmandal aastal rääkisime, siis me rääkisime sellest, et on testvõrk Eestis ja meil ei olnud veel otsustatud, kas siis selline digiraadio Eestisse tuleb. Siis tänaseks päevaks me teame, et ta tuleb ja võrgu valmimine on järgmisel aastal, mis tähendab, et me siis saame ka päriselt selle enda süsteemidesse liidestada, et senini oli ta ikkagi puhtalt ka nii nagu taskusireeni puhul siis selline pilootprojekt, mis loodetavasti siis juba aasta pärast on päriselt üks osa meie ohuteavitusest.
Ja üks asi, mis veel kunagi tulevikus tuleb, millal see tulevik tuleb, on Galileo lahendus?
Jah, Galileoga on tegelikult hetkeolukord see, et siis arendustega ollakse lõpusirgel. Et liikmesriikidele seda võimalust peaks hakkama saama pakkuda siis aasta lõpus, et uue aasta algusest oleks ta üks võimalus. Aga Galileo poolt edastatava ohuteavitusega on siis see kurb osa, mis me äppidest ka rääkisime, et äppi peab inimene endale alla laadima. Et täna me vaatame ikkagi seda, et millisesse Eesti riigis kasutatavasse äppi oleks võimalik ka siis kirjutada juurde see Galileo ohuteavituse vastuvõtmise osa. Et muidu ta veel sinna operatsioonisüsteemide juurde tõenäoliselt väga kiiresti ei jõua, et nii nagu enne oli juttu, et ega Google ja Apple 'iga ikkagi väga kiiresti ei saa selliseid lahendusi sinna operatsioonisüsteemi sisse kirjutada, et see kõik võtab aega.
Hea saatekuulaja, ma loodan, et sa said väga informeeritud erinevatest lahendustest, kuidas riik üritab meiega suhelda sellises olukorras, kus me võib -olla satume natukene paanikasse, me saame sõnumi, mis võib -olla meid rahustab. Ma ütlesin sõnumi, aga ma mõtlesin siis üldisemalt sellist sõnumit suures mõttes, mitte siis ainult see SMS, mis meile telefoni võib tulla. Suured tänud saatesse tulemast, Siseministeeriumi nõunik Kadi Luht -Kallas ja andmast selle väga põhjaliku ülevaate erinevatest ohuteavituse lahendustest, mis meil kasutusel on ja tuleb veel tulevikus ka kasutusele. Mina olin saatejuht Ronald Liive, tänan teid kuulamast ja kohtun teiega kahe nädala pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]