Milline intsident? Tere tulemast tagasi kuulama keoreetilise intsidendi podcast 'i järjekordset uut verivärsket osa. Kus räägime teemadest, millest on varasemalt siin saates juttu olnud, nüüd küll puusalt tulistades ütleme aasta ja natukene peale. Ehk teema, mis toona meedias pakkus väga palju huvi mitme nurga alt. Täna me küll natukene seda teemat laiendame, aga põhiteemaks selliseks suureks pidepunktiks on riiklik postkast. Sel teemal on saates külas Riigi Infosüsteemi Ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk. Tere!
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Viimane kord, kui me siin kohtusime kaks tuhat kakskümmend kolm sügisel kunagi umbes täpselt niimoodi, siis jutt oli sellest, et Riiklik postkast justkui nagu läheb kinni, enam ei saa sinna kirju saata, inimesed on kõik on hädas. Kui vaadata tõesti neid sissejuhatuses ka, mida ma mainisin, need pealkirjad toona, siis nagu üsna kriitilised oldi teie suhtes. Mis siis toimus kõik, et kuidas teil läks selle aliaste sulgemisega?
Tegelikult me ise arvasime ka, et läheb nagu karmimalt. Või ütleme, et tekib rohkem probleeme ja, ja noh, võib -olla need aliased kuidagi mõjutavad rohkem inimesi, kui nad tegelikult lõpuks mõjutasid, et, et oli küll väga palju kriitilisi nii -öelda artikleid, oli, olid kindlasti kõneisikud, kelle jaoks see oli väga oluline teema. Ja ma arvan, et nagu nende esitatud nii -öelda pointid, et see on kunagi saanud niimoodi välja lubatud ja kõik, et need olid kõik väga õiged, aga lihtsalt sel hetkel me olime juba enda jaoks väga selgeks mõelnud selle, et kuidas see postkast nüüd tulevikus peaks nagu riiki teenindama. Ja oli selge, et see osa siis noh, ei olnud osa sellest, sellest plaanist. Aga üldiselt läks, ütleme, me ootasime halvemat või nagu suuremaid probleeme, aga läks paremini, kui, kui me kartsime.
Meeldetuletuseks siis neile, kelle jaoks see alias ei ütle midagi, mis see oli?
See oli põhimõtteliselt siis niisugune e -posti aadress, mis oli nimi .perenimi ät eesti .ee. Ja siis põhimõtteliselt selle kaudu sai siis ükstapuha, kes põhimõtteliselt ükstapuha kellele saata siis kirju tema nime, nimejärgsele eesti .ee aadressile. Ja siis see kiri suunati edasi siis selle isiku määratud suunamis aadressile, mis siis oli pandud tal sisse riiklikus postkastis. Jah, ja seda kasutati erinevatel viisidel ka igal noh, nii -öelda mingite asjade backup 'imiseks, kuskil mingisugustele saitidele registreerimiseks ja nii edasi, et see oli sihuke väga erinevas kasutuses.
Ja mingi hetk tuli siis otsus Riigi Infosüsteemi Ameti poolt, et see, et sa saad saata kirja kaja .kallas .eesti .ee või kes iganes teine inimene, tuntud inimene, et see ei ole päris nagu okei ja selle võiks ära lõpetada.
Jah, see nagu mõte juba oli ennem, enne minu aega, enne minu aja arvamust. Aga kuidagi selleni nagu ei jõutud, noh, ei olnud nagu nii sisse vaadatud sellesse, et mis seal üldse toimub, sest et see oli oma elu elanud terve selle pika aja, mis ta oli eksisteerinud. Ja siis lõpuks, noh, nii -öelda, kui mina sellesse hakkasin sisse vaatama ka juhatuse palvel, eks ju. Siis me avastasime, et mis seal, mis seal kõik on, et mis seal nagu päriselt on, kui palju neid kasutajaid päriselt on, mis on see tüüp või seda tüüpi nagu kirjad, mis sinna sisse tulevad, et kui jah, et, et selgelt oli näha, et saatjad olid Alibaba miljonites kirjades, eks ju, et, et, et see ei ole enam noh, et isegi kui see kellegi jaoks on nagu sihuke tööriist, siis üheksakümmend viis protsenti sellest, mis sealt läbi liigub, oli sihuke kahtlane. Pluss siis kõik need erinevad turvariskid, mis sellega kaasnesid, millest mõne, mõne noh, ma ei tea, kunagi saab võib -olla rääkida igasugustest huvitavatest asjadest, mida sa oleks saanud teha, aga aga et jah, et juba ainult see Kaja Kallasele kirjutamine on juba niisugune veidikene kahtlane teema, et, et kui tema peaks oma suunamise maha võtma, sellepärast inimesed hakkavad tema eesti .ee aadressi spämmima, siis on juba tegelikult päris halvasti.
Toona, kui see kõik sai kinni pandud, kas me, tähendab, kas me üldse säästsime sellega mingit raha ka nagu maksumaksjatena nüüd, et see poolteist aastat, ütleme umbes täpselt niimoodi, oleme me hoidnud siis kokku meie raha?
Võib -olla veidi, et selles suhtes, et kõige suurem raha sajast tegelikult tuligi sellest, et kui me hakkasime seda uut postkasti ehitama, siis meil oli see ka see nii -öelda murdepunkt, et kas me. Kas me võtame selle funktsionaalsuse kaasa, selle funktsionaalsuse teenindamiseks ma oleks pidanud ka selle jaoks eraldi nii -öelda tüki või mooduli ehitama ja selle ehitamine oleks olnud väga kallis. Et me, sellel hetkel me hakkasimegi liikuma sellelt vanalt süsteemilt, mis oli selleks ajaks ma ei tea viisteist, kakskümmend aastat juba toiminud, eks ju. Umbes, umbes kümme aastat tagasi ta aegunud. Et sellel hetkel me tegimegi neid otsuseid, mis asja me võtame, mis asja me jätame ja, ja kui me oleksime selle kaasa võtnud, et see oli nagu natukene raskem kui see, et me lihtsalt jätame ta kuskile toimima. Vaid see oleks ka tähendanud seda, et me peame ta uuesti üles ehitama põhimõtteliselt, et kui me oleks selle kaasa võtnud, siis jah, see oleks võinud minna kümneid tuhandeid eurosid maksma, et, et ehitada mingisugune täiesti uus niisugune mingi meil forward 'i mingi süsteem, teha see turvaliseks ja nii edasi.
Teeme nüüd natukene lihtsamaks meie vestluse, et eelmine saade, mida me tegime, ehk siis taas kord viitan kahe tuhande kahekümne kolmanda aasta saatele, siis sai ka igasugu lubadusi antud välja, et mis nüüd hakkab toimuma, mis hakkab tulema. Kui palju sellest on nagu reaalsuseks saanud ja kui palju sellest on niimoodi, et noh, et see on ikka veel kuskil vaikselt hakkab kunagi tulema?
Ma nüüd üritan meenutada, mille me täpselt seal kõigest rääkisime, aga ma arvan, et enamik sellest on praeguseks juba realiseerunud. Et me oleme tegelikult selle, nende ideedega, mis meil siis olid, me oleme väga palju tööd teinud ja, ja kõik see funktsionaalsus ja see, kuidas see riiklik post, kes nüüd praegu toimub, on, on täpselt selle järgi, mis me siis nagu.
Kui mina nüüd praegu login sisse eesti .ee -sse, kas ma näen nagu seda sealt, mida te oma plaanides kujutasite ette, et kahe tuhande kahekümne viienda aasta suvel võiks näha?
Jah, et mõned asjad on, mis meil on jäänud võib -olla natukene ka noh, mingite muude asjade taga, taha, kui siis nagu see meie enda meeskond on olnud mingid sõltuvused, et noh, me, ma täpselt ei mäleta, kas kaks tuhat kakskümmend kolm me veel rääkisime sellest väga põhjalikult, aga. Meil oli siis juba pikka aega see plaan, et näiteks kontaktandmed üle riigi, kõik on ühed, mitte ei ole mingi seitsekümmend erinevat, eks ju. Et, et kui me sellest rääkisime, siis see on praegu ka olnud, et noh, seal on hästi palju seotud osapooli rahvastikuregister, aga me oleme nagu, rahvastikuregistri ei olnud natuke aega läinud, et oma teenuseid uuendada ja, ja, ja noh, et aga me oleme sinna jõudmas. Et loodetavasti niisugune poole aasta äkki natuke peale jooksul, et saame need asjad ühtseks.
Kõik kuulajad saavad nüüd samal ajal võtta oma nutitelefoni kätte või arvuti kätte ja minna eesti .ee ja vaadata seda postkasti, aga mis see pilt meile siis seal tänasel päeval avaneb, mis on seal erinevat võrreldes selle, ütleme natukene rohkem kui poolteist aastat siis?
Ütleme niimoodi, et kui pilt avaneb, siis suure, suures plaanis midagi väga palju erinevat ei ole. Puhtalt sellepärast, et hästi palju me oleme teinud just seda nii -öelda toimivust parandanud või seda parandanud seda, kuidas asi üles ehitatud on. Et üks suur asi, mis on meil juurde tulnud, kindlasti on meil siin veel täiendavaid asju, mis on praegu nii -öelda teist keskkonnas on, aga laivis veel ei ole, millest ma natukene võib -olla saan rääkida, aga üks suur asi, mis on juurde tulnud, on see võimekus seadistada erinevate teadete edastamist vastavalt siis isiku soovidele. Et seal on niisugune nii -öelda seadete funktsionaalsus, see sõltub puhtalt nendest teadetest, mis sulle on tulnud ja kas nendel teadetel on seadestimisfunktsionaalsus ehk siis põhimõtteliselt, mis see nagu pikem visioon on, et see sõltub natukene sellest, et kuidas, kui kiiresti erinevad riigiasutused siis seda uue riikliku postkasti nii -öelda infrat kasutusele võtavad. Aga pikem visioon on see, et iga kord, kui mõni riigiasutus mingisuguse uue teate loob ja selle sulle saadab, siis sul on võimalik seda nagu enda soovidele vastavalt suunata, et, et kas sa tahad teda e -posti, kas sa ei taha e -posti, kas sa tahad teda ainult riiklikkuse postkasti ja nii edasi, et, et see on nagu noh, nii -öelda väga siuke lai seadistamise funktsionaalsus.
Logisin ka sisse ja vaatan seda postkasti, siis näen seal mingeid teavitusi nagu mis, no ma saan aru, nad jõuavad, kuna ma olen enda meiliaadressi pannud sinna sisse, nad jõuavad ka minu tavameiliaadressi peale, sellepärast ma olen juba nendega kursis olnud, aga ega seda vist ei saa ju kuidagi omavahel sünkima panna, kuna kui mina nii -öelda oma Gmaili konto pealt olen selle meili juba ära lugenud, et ta seal ka oleks siis nii -öelda loetud.
Tehniliselt on see võimalik, pikslit saaks kasutada, mis siis tähendab seda, et me paneksime ühe asja sinna meili sisse, mis tuvastaks ära, kas sa oled seda lugenud. Aga see on andmekaitse ja riigi siukse jälgimise vaatepunktist üsna, üsna suur, ei, ei, et, et teoreetiliselt, tehniliselt on see võimalik. Ja me väga nagu noh, nii -öelda loogilisest vaatepunktist võiks seda juba täitsa teha. Aga lihtsalt, et seal tuleb jälgida ka seda, et keegi väga pahaseks ei saa selle peale.
Ühesõnaga tegu on siis kohaga, kus kõik erinevad riigiasutused saavad oma kodanikega suhelda, mis iganes põhjusel on vaja öelda näiteks, et juhiluba on aegumas, et võtke nüüd midagi ette. Kui teile kuulub mõni ettevõte, siis sellega seoses saadetakse, saadetakse ka informatsiooni. Ja siis vaatan, et mulle on saatnud ka Riigi Infosüsteemi Amet ise ka, et on ühed teenused, mis minu teada Covidi ajal tulid, oli sahver ja siis oli seal, vist oli kokku äkki kolm tükki neid, et, et need siis on tänaseks kõik suletud, et selle kohta isegi teavitus mulle saadetud, et võib -olla ma olin üks väheseid, kes neid kasutas, aga, aga jah, korra sai kasutatud tõesti, et väga jah. No üks asi, mis mulle siin silma jääb, on see, et kõik nad on ju nii -öelda riigiasutused, kes seda mulle saadavad või siis on ka näiteks Saaremaa vald, kus mina elan, saatnud. Kõigi puhul on ka nii -öelda ikoonikene, mis on meil kõigis igasugustes äppides, Instagramis, mis iganes, kõigil on oma see nii -öelda ikoon olemas. Kõigil on siis see Eesti riigi vapp. No kas on vaja kõigil üks ja sama panna siis?
Tegelikult on meil võimekus ka neid erinevaid panna, et, et väga tihti meil on natukene see süsteem on ka selline, et kui me läksime selle vana süsteemi pealt uue peale üle, siis, siis vanal süsteemil põhimõtteliselt kõik, mis läbi vana süsteemi tuleb, me neid kõiki nagu prügikasti ei visanud, et me, meil on sihuke üleminekuperiood praegu. Ja kui tulevad need läbi vana süsteemi konverteeritakse uude, siis sellisel juhul noh, neil on sihuke placeholder vapikene, mis on sihuke kena sinine. Aga tegelikult on meil võimalus olemas ka see, et noh, Saaremaa vald saab oma API panna ja, ja, ja Tervisekassa saab panna enda logo, logokese ja et see funktsionaalsus tegelikult on olemas, et natuke eristada seda info kogu, mis sulle siia sisse tuleb.
Aga sisuliselt on see postkast ilma saatmise võimaluseta, sest mul nii -öelda kodanikuna ma ainult saan vaadata neid, lugeda, aga rohkem mitte midagi.
Jaa, praegu küll, praegu on see lihtsalt põhimõtteliselt riigi poolt edastatud teadete kogum, koht, kus saab nagu nii -öelda enda meelerahuks käia aeg -ajalt vaatamas, et kas kõik asjad on sul ilusti kohale jõudnud isiklikule meiliaadressile. Aga meil on praegu töös üsna kaugel arendustes siis vähemalt teoreetiline nii -öelda katsetus või mõte, et me asendame selle kirjade saatmise võimekuse. Mis meil ka eelmises postkastis oli, asendame siis Bürokrati mooduliga, mis tähendab seda, et, et kui see kirja saatja kasutab Bürokrati, siis tal on võimalik pakkuda sellesse selle kirja juures ka siis nii -öelda võimalust inimesel küsida kiiresti mingisugune küsimus näiteks sellesama teate kohta või siis suheldagi selle riigiasutuse siis kasutajatoega näiteks. Et, et see on praegu meil töös, see tegelikult nii -öelda praktikas ka juba töötab. Lihtsalt me ei ole temaga jõudnud siia, siia välja, et ja võib -olla kontekstis ka, et vanas sellises riiklikus postkast oli tegelikult tagasisaatmise võimalus ka, et said saata nii -öelda riigiasutusele teoorias nagu kirja ja siis me vaatasime, et kas me võiksime selle uudega üle tuua ja siis sellel konkreetse funktsionaalsus jäi umbes neli kasutajat kuus. Ja siis otsustasime, et võib -olla ei ole mõtet selle peale kulutada, et proovime mingit paremat alternatiivi luua.
Üks asi, mida mulle ei meenu, et varasemalt oleks olnud, on see ka see SMS teavitus, et kontaktandmetes ma saan panna oma telefoninumbri ja kui telefoninumber on ära kinnitatud, millest piisab ainult sellest, et ma vajutan nupule, kinnitan ja siis ta eelduslikult juba kinnitab, aga samas siin ma võin ju panna siis täiesti suvalise telefoninumbri ja panna kinnitan ja kui mingit kontrolli ei ole, siis nii ongi.
Ja ei, tegelikult see SMS -i funktsionaalsus oli meil varem ka olemas ja see, seal sellele, see, kui sa saad juba kinnitada, siis see tähendab, et sul kunagi on olnud see number juba. Ja see kinnitamine on lihtsalt selleks, et me veenduksime, et, et see on kõik korrektne, et sa saaksid aeg -ajalt käia üle vaatamas, et okei, et ma ei tea, mul töönumber, ma, ma ennist oli töönumber siin sees ja vahetasin ära. Aga see SMS -i funktsionaalsus oli ka varem olemas ja tegelikult seal on ka valideerimine taga, et ilusti saada SMS -i, saad numbrit sisse toksida ja siis me teame, et see on sinu oma.
Ehk kui ma hakkan nüüd siit panema uut telefoninumbrit, siis ta ikkagi käib seal kogu jada läbi, jah?
Jah, käib selle jada läbi, nii nagu, nagu, nagu õige on, et meil riigis ei oleks ka sellist niisama pudi kuskil.
Ja see SMS -teavitus tähendabki seda, et kui mulle tuleb nii -öelda see kiri sinna riiklikku postkasti, mulle tuleb ka telefoni peale teavitus, et kuule, sulle on tulnud kiri.
Ja see, see sõltub saatja nii -öelda valikutest, eks ju. Et kui saatja on otsustanud, tahab sulle ka kirja või nii -öelda SMS -i saata, siis see tuleb ka kenasti selle kirjaga koos sulle nii -öelda kätte.
Aga mille jaoks see on ikkagi siis mõeldud, sest me ju teame praegu siin uudistes on ka tihti tuleb, et siseministeeriumi poolt on erinevad sellised teavitussüsteemid, nemad küll vist teavitavad sellistest kiireloomulisematest asjadest, uudistest või, või et ma ei tea, kuskil on üleujutus või suur torm on tulemas. Kas selle postkasti kaudu hakkab ka selliseid teavitusi tulema?
Sõltub, postkast on eelkõige mõeldud noh, mingisuguse informatsiooni edastamiseks, mis ei ole nagu tingimata aegkriitiline. Et kunagi me mõlgutasime ka mõtteid ja me oleme ka käinud ohuteavituste juhtrühmades ja asjades, et noh, et kuidas meie saaksime nagu rolli mängida seal. Ja siis me jõudsime järelduseni, et, et ikkagi see, see variant, et sul hakkab noh, mast või, või siis see uus variant, mida praegu katsetatakse, eks ju, et. Et, et need on nagu parem viis, et teatada millegi eest, mis on otse sinu juures, võib tulla see riikliku postkasti teade ja sul on suuremata ja siis see on jama, eks ju. Et, et aga mingisuguste sihukeste teadete puhul, mis ongi näiteks, et ma ei tea, homme tuleb mingisugune torm või, või läheneb mingisugune ilmastikuolu, mis ei ole nagu see, et ta on juba praegu kohal või et kohe on mingisugune kriitiline asi. Sul võib -olla on aega sellega tutvuda läbi SMS -i või, või e -posti, et sellised võime, võimalused on tegelikult, mida me saame pakkuda päästeametile ja teistele sõpradele.
Mis on see kõige -kõigem funktsioon, mida te ise igapäevaselt kasutate postkasti puhul?
Ma arvan, et postkasti puhul kõige olulisem on see, et kui sa seal tingimata ei pea üldse käima, see on see kõige -kõigem funktsioon ja kui ta ilusti selle kohale jõuab isiklikule e -posti aadressile, et sa saad päriselt selle teate kätte. Et me oleme ka alati noh, nii -öelda teinud nalja, et kõige parem on siis, kui keegi peab postkastis käima. Et meie eesmärk ei ole see, et ma ei tea, et meil oleks mingisugune meetrik, et nüüd mida rohkem inimesi käib postkastis, seda parem. Vaid et päriselt need kirjad jõuaks kohale ja see tähendab ka seda, et, et need saatjatel oleks võimalikult hea süsteem, kustkaudu neid teateid saata. Ehk siis me oleme tegelikult hästi palju keskendunud sellele, et katta võimalikult palju just riigiasutuste võimekust korralikult teateid edastada. Et ma arvan, et see kogu see nii -öelda neile võimekuse tagamine on see funktsionaalsus, mis mulle igapäevaselt kõige rohkem rõõmu valmistab või.
Aga kui mina login sisse läbi eesti .ee siia postkasti, ma näen neid kirju noh, Justiitsministeerium ja Riigi Infosüsteemi Amet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus ja nii edasi ma võin jäädagi siia neid loetlema. Siis kuidas üldse see info jõuab kokku siia riikliku portaali eesti .ee, mida RIA haldab ja kuidas see tuleb nagu teisest IT -majast siis teie kätte, kogu see kirja info. Te näete ka sinna sisse, et mida mulle Saaremaa vald näiteks saatis siis?
Kunagi küll. Ja, ja nii -öelda nende vanade saatmistüüpide puhul ka, et põhimõtteliselt on meil nagu andmebaasist talletatud see sisu, me iseennast sinna sisse ei näe, sisu sisse me, me lihtsalt vaadata ei saa. Aga see põhimõtteliselt istub nagu riikliku postkasti noh, andmebaasis need vanad variandid. Aga meie uus süsteem siis põhimõtteliselt tagab selle, et igal asutusel on omaenda siis nii -öelda saatmise võimekus, põhimõtteliselt sihuke teenus, kus siis on neil endal ka valitud, et millises andmebaasis kirja sisu talletub. Ehk siis lühidalt öeldes EMTA saadab sulle teate, kus on sinu mingisugused maksuandmed ja nad koostavad selle teate sisu seal enda nii -öelda, mis me ütleme riikliku postkasti haldusliides siis avalikele asutustele suunatud programm siis. Et seal nad koostavad selle valmis, selle nii -öelda põhja, siis tuleb nende poolt tuleb mingisugused andmed, mis võtavad selle põhja külge endale ja siis see sõidab nende kuskile andmebaasi talletuma. Ja sel hetkel, kui sa siis lähed ja avad riiklikus postkastis selle EMTA kirja, et sinna riiklikusse postkasti ja läbi selle RIA infra liigub ainult nii -öelda metaandmestik, et keegi saatis sulle midagi. Ja siin on selle mingisuguse kirja pealkiri ja sel hetkel, kui sa selle asja avad, siis ta tegelikult teeb põhimõtteliselt akna sinna EMTA nagu andmebaasi. Et see kirja sisu meile ei talletu, meie juures ei ole, et see on, see on nüüd see niisugune micro front -end 'ide tehnoloogia, millest võiks rääkida tunde, aga, aga jah, et asi, mida me siis üritame nii -öelda, või noh, mitte ei ürita, vaid praegu teeme edukalt, teha selleks, et need asjad ei oleks meie juures. Et inimestel oleks võimalikult nii -öelda erinevates kohtades koos informatsioon, mis nende kohta käib ja vähendada sellega ka siis erinevaid ründevektoreid, et kui RIA riikliku postkasti andmebaasil ligi saada, siis ei ole see, et sa näed terve inimese eluloo ära sealt, eks ju, et see on.
See tähendab seda, nii nagu ma just kogen siin praegu klikkides erinevaid kirju, et iga kord, kui ma klikin kirjale, siis te laete selle uuesti, ehk siis teil ei ole ka sellist puhvrit seal enda teenuses sees?
Põhimõtteliselt küll, me, me ei cache 'i neid kuskile endale nagu maha, kuskile teenuse sisse, vaid ta teebki põhimõtteliselt selle akna täpselt sel hetkel, kui sa selle peale klikid ja täpselt see, nii kaua, kuni sina seal nagu oled ja sellega toimetad, nii kaua see on sulle ainult nähtav. Et see ei ole ka sel hetkel ei ole, meil kuskil ei istu, ma ei tea, andmebaasisse sinu kirja sisu, et see on see nagu eesmärk, mõte.
Üks asi, mida mulle tegelikult ma nüüd tegin ära siin, kuna noh, meil on see teemaks siin praegu jutuajamise käigus kõik klikin oma need kirjad ära, et nad ei oleks mul nii -öelda nagu uued, et lugemata kirjad, sest need on nagu väga vanad asjad, et mis enam ei paku mulle üldse huvi ja. Aga ikkagi seesama teema, mida ma ütlesin, et kui mul see Gmaili on juba ääretulnud, see suunatud, et ma saaks ka siin. Kas te muidu korra käis läbi see, et andmekaitse või tähendab, et et vist siis GDPR ja ICUM võib seal olla kuidagi takistuseks midagi, kas te olete andmekaitseinspektsiooniga sel teemal suhelnud, et kuulge, me tahaks ikkagi seda pikslit sinna juurde panna, kas selline vestlus on olnud?
Meil, meil otse ei ole olnud, aga me, me teame, meil oli vestlus, ma nüüd täpselt ei mäleta, kelle, kellega võis olla transpordiamet, kellel oli sarnane nagu funktsionaalsus olemas. Ehk siis oligi piksel sees, said alati teada, kas on loetud või ei ole. Ja siis tekkis sellega probleem, et me oleme nagu noh, me oleme ka mujalt kuulnud, et, et seda ja selle peale ei vaadata väga hästi ja ma kujutan ette, et kui kodanikele panna selle, et me vaatame, kas nende meilboksis on avatud midagi või ei ole, siis selle kohta tuleb mõni protest. Et, et me oleme nagu mõelnud selle peale, aga praegu me oleme lähenenud selle, sellele pigem, pigem sellisena, et see isiklik postkast on sihuke nagu natukene noh, sihuke koht, kuhu riik nagu ronima ei peaks. Ja, ja kui ongi näiteks mingisugune teade, mis vajabki kättetoimetamist näiteks ja siis on mingi vale suunamine või ma ei tea, keegi on kaaperdanud su isikliku postkasti ja siis justkui sa jutumärkides oled selle kätte saanud. Et ja siis ma ei tea, tuleb sul mingi trahv või mingi karistus või midagi niisugust, siis see on juba niisugune koht, kus nagu noh, see muutub nagu niisuguseks kehvaks, kehvaks asjaks, et.
Kaks aktuaalset teemat, mis praegu on olnud siin suve jooksul ongi see trahvide saamine, et inimesed on kiirust ületanud ja siis teine teema on automaksu teemaga. Ma vaatan, et minu postkastist teavitust ei ole, sest ma pole trahvi saanud. Automaks on ka juba kohe õigeaegselt tasutud, aga kas need teemad ehk siis trahvi saamine kiiruse ületamise eest ja see automaksu teema ka, kas need jõuavad ka siia riikliku postkasti?
Jah ja ei, ehk siis kiiruse ületamine jõuab ilusti kohale. Kiiruse ületamise saab riiklikust postkastist kätte, olen testinud igaks juhuks. Ja aga seda automaksu varianti praegu see aasta veel ei, ei olnud, sest et EMTA -l on olnud oma eraldi süsteem tegelikult juba pikemat aega. Mida nad on siis kasutanud teadete ajastamiseks, ehk siis seal tekib ka väikese nii -öelda erisus, eks ju, et mida me üritame nagu vältida, et EMTA -l on oma kontaktid, oma teavitamissüsteem, siis on riiklik postkast, siis on veel midagi kolmandat. Et aga praegu me EMTAga aktiivselt teeme tööd selles suunas, et nad saaksid selle nii -öelda enda süsteemi vahetada riikliku postkasti vastu välja.
Mul on kõrva jäänud, et Transpordiametil ja siis Maksu -Tolliametil on enda süsteemid olnud. Kas mõlemad nad on öelnud, et okei, et me nüüd enda asja jätame ja tuleme üle?
Praegu need plaanid on niimoodi jah, et transpordiametiga meil ka praegu on just suhtlus käimas ja töö selles suunas, et nad vahetaksid selle Riikliku postkasti vastu välja.
Plaanid on, aga mingid paberid määritud, et nüüd on allkirja all ja nüüd on kinnitatud ja me teame seda, et nad tulevad ja me peame olema valmis selleks, et meil hakkab nüüd läbi selle teoorias rohkem liiklust tulema Eesti .ee -sse ka, sest inimesed tahavad võib -olla näha neid kirju sealt.
Transpordiameti puhul on see, et me paigaldame neile praegu neid keskkondi, kus nad saaksid neid saatmisi teha. Ehk siis nad hakkavad neid asju katsetama ja, ja toimetama sellega, nende poolt viimane informatsioon oli see, et nad sooviksid minna selle peale üle. Tavaliselt nende suurte asutuste puhul tähendab seda, et mingisugune infosüsteem viiakse esiteks üle, siis järgmine ja nii edasi, ehk siis ei ole nagu see, et täna on üks süsteem ja homme on teine. Ja EMTA puhul on samuti, et nendega me oleme tegelikult aasta algusest peale suhelnud ja testinud ja nad on enda süsteemides juba muudatusi nii -öelda ettevalmistusi teinud ja vaadanud, kuidas see riiklik postkast töötab. Ja seal on hetkel pigem jah juriidilised nii -öelda takistused, kõik oleks okei, et kõik need, see informatsioon justkui nagu selle riikliku postkasti infra kaudu nagu liiguks. Et ütleme niimoodi, et töö käib ja isegi meie jaoks nagu üllatavalt kiiresti oleme saanud selle nõusoleku, et Susist sai hea asi.
Kui palju üldse kokku neid asutusi on, kes teoorias võiksid sellega liituda?
Sisuliselt kõik, kes täidavad mingit avalikku ülesannet, ehk siis meil on, kes noh, minnes, minnes siis põhimõtteliselt sellest, et pensionikeskus, kes pakub meile seda pensioni nii -öelda haldusteenust, eks ju, kes täidab ka avalikku ülesannet, kuni siis kõikide KOV -ideni, Kihnu vallani välja. Et, et sisuliselt kõik saaksid seda postkasti kasutada ja kõik saaksid seda kasutada nagu ühtsetel alustel. Ehk siis sul ei ole see, et sul on suur, võimas ja palju raha, eks ju, versus siis keegi mingi väiksem KOV, et, et noh, et üks saab endale igat kellad ja vilet sinna teadete külge panna ja teine peab kuidagi läbi ajama mingisuguste kehvemate süsteemidega, et.
Aga kas te, kui ma hakkan natukene siin oma peas heietama seda mõtet, et kohalikult omavalitsuselt olen igasugu kirju aeg -ajalt saanud, siis kas te seal kuidagi ei võta ära leiba mõnelt eraettevõttelt, kes ehitab nii -öelda kohalikule omavalitsusele e -teenust, mille kaudu nad siis ka informeerivad oma kodanikke?
Sisuliselt mitte, sest et meil on see riikliku postkasti see haldusliides, mille kaudu siis saatmine käib, on ehitatud üles ka niimoodi, et ütleme, et kui on mingisugusel eraettevõttel juba olemas mingisugune, ma ei tea, kirja sisu koostamise süsteem. Siis tehniliselt on võimalik see kirja sisu koostamise süsteem ühendada ka selle haldusliidesega, mis siis lihtsalt saadab selle sisu läbi selle haldusliidese, kus siis on mingid riikliku postkasti spetsiifilised ärireeglid, midagi saab linnutada, mingid linnukest saab maha võtta. Ja siis selle kaudu siis välja saata, et me tingimata ei võta sellelt erasektori pakkujalt nagu leiba laualt, vaid me pakume neile lihtsalt mingit võimalust nagu paremini seda asja manageerida.
Ehk siis kokku on kuskil sadu ja sadu neid asutusi ja, ja kohalikke omavalitsusi ja kõike veel, kes võiksid liituda ja tänaseks päevaks on liitunud.
Vot, ma oleks võinud seda ennem nagu kontrollida, aga praegu on üle kümne, on kindlasti, kes on selle uue haldusliidese süsteemiga, rääkimata siis nendest, kes on kasutavad seda vana, vana otsa veel, et. Meil
on veel üsna palju on minna siis ju.
Ja, aga samas meil on tehtud KOV -idele tegelikult linnade valdade liidu abil sihuke nii -öelda lahendus, et me põhimõtteliselt saame läbi ühe selle liidestuspunkti pakkuda kõikidele KOV -idele võimalust saata riiklikusse postkasti teateid. Et, et me seal ka nii -öelda ehitasime selle süsteemi niimoodi, et meil oleks võimalik pakkuda sihukseid suuri, suuri nagu haldusvõimekusi, mitte seda, et igale ühele peab eraldi minema, mingit asja paigaldama. Et sisuliselt tuleb lihtsalt KOV -i esindajal minna Linnade Valdade Liidu uksele koputama ja, ja siis saab riiklikkuse postkasti teateid esitada, et, et, et seal nagu niisugune noh, see nii -öelda liidestumise protsess ei ole nii keeruline kui, kui võib -olla suuremate asutuste puhul.
Mulle tuli uudisena, et see SMS -i võimalus oli varem ka olemas. Ma ei tea siis, miks minu telefoni peale selliseid teavitusi varasemalt ei tundnud. Nüüd siis eelduslikult hakkavad need tulema, sest ma kinnitasin oma telefoni ära. Üks asi, mida siin seadete all veel näeb, aga ta on selline, ei ole aktiivne, on siis portaali või äpi kaudu teavitused. Vot see äpi osa on see, mis mulle rohkem pakub huvi, sest jutt on ju sellest M -Riigi äpist või, või mis iganes selle nimeks nüüd lõpuks siis sai. Sest siin poliitikutele ei meeldinud ka viimasel hetkel selle nimi ju. Et ühesõnaga läbi selle siis saab hakata ka neid push teavitusi saama ja.
Jah, see praegu on nagu lootus, et me saame need push notifit, push teavitusi, tõuketeated või kuidas see eesti keeles ilusti on.
Käskteated, ma eeldan, vähemalt siin on niimoodi kirjas.
Seal on, seal on hea, käskteated on hea, need teated ja nimed on veel eraldi üks põnev teema, aga, aga jah, et nende tõuketeadete saamine, et sul on midagi tulnud ja mine sisse ja vaata. Et me loodame, et me saame selle äpis kenasti toimima, see ei olnud alguses äpi nagu üks prioriteetidest neid tõuketeateid ja, ja seda riiklikku postkasti sujuvust nii -öelda kohe päris sada protsenti tagada. Et kui praegu äppi minna, siis on võimalik näha seal riikliku postkast teateid, aga kui see riikliku postkast teate peale vajutad, siis sa pead ikkagi sisse logima, sest see suunab sind eesti .ee -sse. Kahjuks on see süsteem praegu niimoodi, aga idee kohaselt peaks siin samuti toimima niimoodi, et sulle tuleb see tõuketeade ja sa vajutad selle peale, lähed sisse siis oma sõrme või näoga või millega iganes sellel hetkel saab sisse ja siis lihtsalt vaatad sealt oma kirja ära.
Üllatavalt kaua, ma pean küll ütlema, ta laeb seda nii -öelda postkasti sisu lahti siin äpi poole peal. Pluss teine teema on küll, see on nüüd ainest juba järgmise saate jaoks siis, et miks riigiportaali äpp taaskord tahab sisselogimist, see on iga kord on vaja uuesti sisse logida, väga tüütu, vähem kodaniku vaates, ma võin mõelda oma peas välja sadu ja sadu põhjusi, miks riik võib öelda, et nii peabki tegema, aga kasutajana väga ebameeldiv.
Üks asi, mida ma vaatan veel ühest dokumendist, mis minu arvutis on avatud, on selline, et loodetavasti maksete lahenduse pakkumise võimekus.
Mida te hakkate müüma, midagi seal?
Mitte otseselt. Meil on, ütleme, üks järgmiseid suuri eesmärke on see, et me suudaksime pakkuda nendes teadete sees veel täiendavat nagu võimekust. Mis tähendab seda, et see ei ole lihtsalt see, et sulle tuleb mingisugune tekst seina või seina, jah, tekst seina tegi, jah, mis iganes. Nii -öelda hästi palju teksti, eks ju. Vaid seal on ka mingisugune täiendav võimekus sees, et kui maksuamet tahab sult raha, et siis ta saab saata selle, sellega koos ka sulle mingisuguse väga mugava makselingi. Ja siin tegelikult on ka see äpi osa hästi oluline tegelikult, et noh, et miks ta meie prioriteetidest kõrge on, et see äpis hästi toimiks, siis sul lugeks lihtsalt see push või tõuketeade. Vajutad sellele peale, maksad oma asjad ära, kõik asi on ju onksus, ei pea minema kuskile eraldi EMTA iseteenindusse sisse logima, seal veel midagi toimetama ja nii edasi.
Lisate Apple Pay lingi siis sinna, et saad oma kiiruse ületamisest kohe maksta niimoodi.
Absoluutselt, see on, see on plaan.
No see oleks isegi päris huvitav, et sest meil ju, nagu me kuuleme peale igast suuremat suursündmust, siis neid inimesi, kes soovivad vabatahtlikult riigikassat täita ajal, mil meil maksud kogu aeg tõusevad, on üha rohkem ja rohkem. Kas sinna riikliku postkasti on siis kuidagi tagasi tulemas ka see osa ikkagi, mis te panite kinni? See aliaste teema on täiesti jäädavalt läinud ja midagi kuidagi natukenegi tagasi ei ole tulemas.
Mul tegelikult oli üks väga huvitav diskussioon sel teemal, et, et kas või mis formaadis seda aliaste või seda nii -öelda funktsionaalsust võiks tagasi tuua või kas peaks tagasi tooma. Et meil on kuskil backlog 'is üks nii -öelda mõttepilet, et kas me saame sellega midagi teha, aga noh, see vajab ka täiendavalt, see vajab ka nii -öelda ülevalt poolt, olgu see ministeeriumi või RIA tasemel nagu siukest. Päriselt sihukest noh, äritellimust, et me nüüd hakkame niimoodi tegema ja see ongi riikliku postkasti üks osa, et pakkuda mingisugust noh, ütleme siis hack -up 'i teenust kasvõi, või midagi sihukest. Et, et noh, idee tasandil ta on, kas ta reaalsus on, ma praegu ütleks, et pigem ei, et, et aga kui see nagu nii -öelda nõue tuleb või, või soov tuleb, siis see on, siis see teoreetiliselt mingis formaadis on võimalik. Aga, aga jah, ma praegu midagi ei luba, ma pigem ütlen, et ei tule. Ja see kõik sõltub sellest, et kas kedagi, keegi arvab, et see on piisavalt oluline meie jaoks, et tagasi tuua.
Kas kuidagi vabatahtlikuks ei saa seda teha, et mina seadetes ütlen, et kuule, mulle meeldib, kui minu eespunkt perenimi aadressile tuleb kirju ja niimoodi võiks tulla.
Hetkel jah, ei ole sihukest nagu plaani tingimata, et, et see vabatahtlikkuse tegemine, see on iseenesest õige mõte. Aga, aga jah, et kuidas seda nüüd nagu tehniliselt lahendada niimoodi, et, et see nagu täidaks neid rolle, mis inimesed ütlesid, et mille jaoks nad neil olid, et olgu see siis mingi backup 'imiseks või midagi sihukest, et. Kuidas me siia süsteemi nüüd lubaksime kuskilt mujalt midagi sisse saata, eks ju, see on ka hästi oluline, et meil oleks hästi turvaline ja noh, kindel süsteem, et, et, et see on sellist hästi raske ülesanne püstitus. Kaugelt tundub hästi -hästi lihtne, eks ju, et me siis paneme mingi meiliaadressi, las ta tuleb ja ei olegi midagi. Aga, aga noh, see süsteem on ehitatud nagu palju turvalisemaks, kui see vana süsteem oli, sisse saamine siia süsteemi ei toimi enam niisama lihtsalt, et nii -öelda meiliserverite kaudu, et. Et see, selle lahendamine on tõenäoliselt üsna sihuke kulukas ja keeruline protsess ja siis ongi see, et kui palju neid inimesi päriselt on. Et kui me näiteks ehitame selle, tuleb mingisugune tellimus ministeeriumilt, et teeme selle valmis, ehitame selle valmis ja siis ma ei tea, viiskümmend inimest seda lõpuks kasutavad, et noh, siis me jällegi mõtleme, et kas sellest oli nagu, kas see raha raiskamine oli nagu väärt seda või mitte, et need on sihukesed asjad, millega me peame arvestama. Aga
spämm oli see, millest me saime siis lahti tänu Aliaste kadumisele, et enam ei ole suvalisi inimesi ei saata neid kirju ja siis tähendab ka seda, et Google ja teised sellised suured e -maili teenusepakkujad ei pane seda at eesti .ee meililt tulnud meile kohe automaatselt spämmi folder 'isse.
Jaa, sellest me saime väga toredasti lahti, et seda info, kui Alieste ajal oli kogu aeg see, et jälle, jälle meil on mingi asi, jälle meil ja Microsoftid ja lõpuks ka Gmail andis alla, ütles, et ärge palun saatke meile enam midagi. Et, et kui seda oli siis nagu kogu aeg, et ma pidin sellega põhimõtteliselt nagu tootejuhina, ma arvan, et kord paari nädala jooksul kindlasti tegelema, et meil jälle keegi kirjutas kuskile teabenõude, et midagi on nagu halvasti ja tema ei saa kätte ja kõik on, kõik on nagu katki ja spam listis on ja siis praegu ma arvan, et terve see aeg, kui see uus postkast on üleval olnud, meil ei ole ühtegi sihukest, sihukest nagu pöördumist olnud, vähemalt mitte seotud selle nii -öelda spam listi sattumisega.
Nii et nüüd, kui tuleb kohtult, politseilt, mis iganes teavitus, selle ät eesti .ee aadressiga jõuab ka, isegi inimesel on see suunamine oma Gmaili, sealt kuskil keegi nii -öelda vahemees kätt ette ei pane, vaid kiri toimetatakse edasi, et keegi ei saa öelda, et kuule, ma pole seda asja näinudki, et.
Jah, sisu, sisuliselt küll jah, et, et praegu see asi toimib ikka väga palju paremini, kui ta ennist toimis.
Kui suur, kui suur teie tiim on, kui palju teil inimesi selle postkasti kallal töötab?
Sisuliselt meil on nii -öelda postkasti tiim ärilisest vaatepunktist olen mina tootejuhina Monika Laater on siis meie projektijuht, kes tegeleb peamiselt partnerite nii -öelda abistamisega ja siis on meil tegelikult niisugune süsteem, et meil on personaalriigi nii -öelda osakonnal on niisugune tehniline meeskond. Kes siis nii -öelda hooldab kõiki neid erinevaid teenuseid, eesti .ee -d, sündmusteenuseid, äppi ja siis postkasti, pääsukest ja seal on hästi palju erinevaid teenuseid tegelikult taga. Ehk siis sisuliselt meil on noh, ma vahepeal teen nalja, et meil on jah, niisugune üks tehniline inimene iga, iga programmi kohta, et natuke väiksemad tiimid kui erasektoris.
Aga saate hakkama ja, ja neid asju, mille kallal te töötate, nagu just kuulda oli, on väga palju.
Jah, praegu saame hakkama, et, et meil on ka muidugi noh arenduspartner nagu avalikus sektoris alati, et hetkel on meil Fjitsu, Estonia on meie arenduspartner, kes siis tegeleb selle nii -öelda uute arenduste ja kõikide asjadega, aga haldamiseks on meil nii -öelda see enda sisene meeskond, et. Et arenduspartneri võimekusest alati sõltub ka see, et kui palju me suudame teha ja nemad on praegu väga hea partner olnud, et et ma arvan, et noh, eks see on avaliku sektori üks, üks põhilisi asju, et tegelikult lõppkokkuvõttes sõltub see mingisugusest erasektori ettevõttest see, kui võimekas see avaliku sektori nagu meeskond või see toode tuleb lõpuks.
Räägime siis rahast ka, kui palju see lõbu on maksumaksjale praegu maksma läinud või siis lõppkokkuvõttes, kui see kõik valmis on, kui palju ta läheb?
Praegu on ta kuskil, ma arvan, et ligikaudu, kui me räägime ka, lisame sinna juurde kõik selle vana süsteemi mingisugused sulgemised, üleminekud ja kõikide nende uute asjade arendamised, siis kuskile miljoni euro kanti äkki on läinud see maksma. Et see ei ole läinud nii -öelda meie maksumaksja taskust, ehk siis see ei ole baasrahastus. See ei ole olnud nagu see summa, mis ütleme noh, nii -öelda jutumärkides kelleltki ära võeti, vaid need on olnud konkreetselt struktuurfondid, Euroopa Liidu, ERRF -id, niisugused asjad, millega me tegelikult ehitame neid riigisüsteeme, eks ju.
Ehk siis Saksa maksumaksja. Jah,
no täpselt, seda ma alati teen nalja, et Saksa maksumaksja tegi meile väga hea postkasti, et.
Kui me saaks unistada ja mõelda veelgi suurejoonelisemalt, siis mis oleks selline mingi unistuste funktsioon, mida, mida võiks sinna veel lisada juurde?
Unistuste funktsioon, ma arvan, et üks nendest unistuste funktsionaalsustest või asjadest, mida me tegelikult praegu, praegu proovime ka reaalsuseks teha, on see, et me suudaksime pakkuda läbi selle postkasti lisaks nendele makselünkidele ka teenuseid. Et, et sa ei peaks enam kuskile üldse mingisse iseteenindusse sisse logima, vaid sa saaksid mingisugust lihtsamad teenused tarbida juba otse selle kirja seest ära. Kui sulle tuleb teade, et sa pead midagi tegema, siis ei ole nagu see, et sa pead siis mingi seitse sammu kuskile liikuma selleks, et seda asja teha, vaid sa teed selle seal kohe ära. Et sa pead kinnitama mingisuguse, ma ei tea, maksegraafiku või sa pead ütlema millegile jah või ei või täitma mingisugused neli nii -öelda tabelivormi, et see, see protsess nii -öelda riigi ja inimese vahel oleks hästi lühike. Et see on see unistus, me praegu töötame, meil on, noh, me oleme analüüsi teinud, me teame, et see on võimalik. Et see on see, mille suunas ma tahaks, et riiklik postkast nüüd ka liiguks lähiajal.
See oleks teoorias võimalik, aga mis seal nii -öelda ära ohjab seda, miks seda praktikas ei ole või kas see hakkab tulema siis või?
Seda me proovime nüüd, see on järgmine suur asi, mida me tegelikult hakkame arendama ja tegema. Et, et see on nüüd meil selle aasta teine poolaasta, järgmise aasta alguses tegelikult üks asi, mida me tahame teha. Et see ei ole nagu ainult see, et me teeme seda postkasti jaoks, et meil on plaan see teha ka niimoodi, et, et see nii -öelda teenuste ehitamise ja haldamise funktsionaalsus võiks olla ka kasutatav mujal. Ehk siis kui seal ehitada mingisugune asi valmis, siis meil on needsamad micro front -end 'i tehnoloogiad, mis võimaldavad liigutada põhimõtteliselt seda nii -öelda välja kuvada erinevates kohtades. Et siis olekski, et kui sa seal kohas oled selle valmis ehitanud, saad selle panna teatega kaasa, saad selle panna eesti .ee -sse kuskile teenusena, saad selle panna kuskile EMTA -sse teenusena, kui see on seal nagu oluline või vajalik, et see on nagu noh, niisugune, niisugune natuke utoopia, kõlab nagu utoopia, eks ju, aga, aga see on nagu täiesti reaalne asi, mida me saame tegelikult teha.
Kas meil jäi midagi olulist rääkimata, midagi, mida ma ei oska ise küsida, millele ei oska ka selline tavakodanik tänavalt mõelda, aga mis oleks selline, et kõik peaksid teadma?
Jah, ma, ma arvan, et ma võib -olla üks asi, mida ma ütleks, et, et ma noh, nii -öelda üks põhimõte, mida me postkastis oleme ka hästi palju jälginud, on see, et me võtame, loome avalikule sektori teenuseid nagu erasektor. Ehk siis me teeme mingisuguse pilveteenuse, eks ju, mida saavad kasutada kõik erinevad riiklikud asutused, sõltumata nende suurusest ja nii edasi, et meil ei ole see, et me kuskil keegi nurgas ehitas mingisuguse asja valmis, ühendage, kui tahate, ärge ühendage, kui ei taha. Et ma arvan, et see, kui see jääks nagu kõlama siit podcast 'ist, et niimoodi võiks riigis asju arendada, siis see oleks super, et, et ma loodan, et tulevikus me läheme aina rohkem selles suunas, teeme ühe korra, teeme väga hästi ja anname kõigile kasutada. Vot
see on väga hea noot, mille pealt saade ära lõpetada. Loodame tõesti, et kõik läheb hästi ja ainult teenused, riiklikud teenused lähevad paremaks, mugavamaks ja lihtsamaks. Mitte ainult ka selle postkasti osas, vaid ka näiteks see riigiäpp, mida ma siin natukene kritiseerisin, mis ei olnud meie tänase saate teema. Meie tänase saate teema oli riiklik postkast ja selle kohta käis kriitilise intsidendi podcast 'is rääkimas Riigi Infosüsteemi Ameti riikliku postkasti tootejuht Asso Kasuk. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja nii nagu meil on nüüd siin saateks kombeks, teeme väikese pausi. Üks nädal saate puhata meist ja siis kahe nädala pärast oleme tagasi uue osaga, kus räägime taas kord väga huvitavatel või huvitaval teemal.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]