Tere tulemast kuulama kriitilise intsidenti järjekordset uut osa, mis sel korral keskendub meil ühele Riigi IT -majale, mille kohta praegu veel saab öelda, et kõige noorem IT -maja Eestis. Selleks on Riigi IT -keskus ja meil on saates külas Riti juht Ergo Tars, tere.
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Räägime küll, et justkui nagu uus ja uus ja uus, aga nüüd nii uus ka ei ole, ikka mõne aasta on see RIT juba tegutsenud, kui kaua täpselt?
Ja et me oleme tänaseks tegutsenud natuke üle kolme ja poole aasta, et detsembris saame nelja aastaseks.
No peamiselt on meil kaks sellist põhiteenuse portfelli, üks on riigipilv, mille sees me pakume ka siis tänases, tänaseks avalikke pilvi. ja siis on arvutitöökoht ehk siis kõik see, mis puudutab kontoritööd, kontori tarkvara, riistvara, mis on riigitöötajal laua peal.
Ja kuidas siis nüüd aastal kaks tuhat kakskümmend viis siin augustis, kas riigipilv senisel kujul, nagu ta alguses loodi, ühes teises majas hoopis tükkis ühe, ühe teise ministeeriumi alla kuuluvana, kas see siis läks hingusele ja nüüd teie olete täiesti uue loonud või kuidas sellega lood on?
No pigem see uus on selle vana riigipilve loomulik jätk, et meil on peaaegu samad tehnoloogiad kasutuses, me oleme uuendanud neid. Tõesti, me oleme välja vahetanud või vahetamas siis kohe kogu selle nii -öelda riigipilv üks null kui sellise, et me täna tegeleme sellega, et me migreerime oma kliente üle, me ise nimetame vanalt riigipilvet uuele riigipilvele. Et selle tööga tahaks siis kolmanda kvartali lõpuks ühele poole saada.
Mida see riigipilv üldse praegusel hetkel see uus versioon siis endast kujutab?
No hästi laias laastus on ta ikkagi infrastruktuuri teenuseid pakume läbi selle, et me pakume siis heast teenust sealt ise ja läbi oma partnerasutustega erasektorist pakutakse erinevaid teenuseid siis veel nagu platvormteenustena. Noh, näiteks nagu logide haldust ja siis Kubernetese haldust, igasuguseid selliseid teenuseid, mida on riigile vaja ja kus on siis erasektori partner, osutab siis seda teenust, et me nimetame näiteks partnerlahendusteks.
See siis on erinevate, erinevates toodetes kokku pandud nii -öelda toode avalikule sektorile või kuidas?
Põhimõtteliselt jah, et, et see on siis vastavalt siis riigis olnud vajadusele, mida me ise siis teenusena ei paku, et oleme teinud erasektori partneri, kes siis seda teenust riigiasutustele osutab.
Me juba läksime sinna sisse, et mis see riigipilv on, kuna see riigipilv aastaid tagasi oli kuidagi väga suureks kõneaineks ja, ja pakkus jah, ainest ajakirjanikele, näiteks mulle endale. Aga lähme selle Riti juurde natuke tagasi, et kuidas siis on olnud Riti juhtida need kolm pool aastat?
No minu jaoks on seal väga äge teekond, et, et me oleme laienenud, me oleme teinud uusi asju. Me teeme midagi, mida riigis enne tehtud ei ole, näiteks arvututöökoht on meile pilvekomponentidel. Me pakume keskset avalikku pilveteenust, et kõikide nende teenuste väljatöötamine on, on uus, äge ja, ja hästi motiveeriv.
Vot selle riigipilve puhul ma saan aru, et kui kellelgi läheb kuskil silm särama ja kuuleb juba ainuüksi seda nime ja, aga see arvutitöökoha asi kõrvaltvaatajale tundub kuidagi väga üheksakümnendad. Et siis oli nagu see teema, et kõik said endale nüüd arvuti ja nüüd vaatame, seadistame üles ja kõik see. Aga mida siis RIT sellega seoses teeb?
Ja ma mõnes mõttes jagan seda sinu arvamust, et et kui hästi kaugelt vaadata, siis tundubki, et arvuti on juba jah, täpselt üheksakümnendatest, üheksakümnendate lõpust hästi sarnane olnud, eks ju, et ega ta nagu kujult ei ole muutunud. Aga kui me vaatame teenuse sisse, siis arvuti töökoht kui selline, kogu see kontoripakett, kogu need pilvevõimalused, mis tulnud on, et see on ikkagi noh, totaalselt teistsugune kui, kui need teenused, mis on siis nagu puhtalt lokaalsed, et et seal see nagu digitaalne arenguhüpe on olnud hästi suur, et seda me olemegi teinud.
Kuidas nüüd, kui keegi läheb avalikku sektorisse täna tööle, kas mingi hetk tal ongi siis üsna alguse hetkel RIT -iga kokkupuude selle näol, et kuidagi see arvuti, mida tema hakkab kasutama, on sealt tulnud eelseadistatud või RIT -is tuleb inimene kohale, ütleb nüüd. Nii -öelda ongi see IT -poiss tuleb RIT -is, kes siis seadistab ära selle? Ja
täna arvutitöökoja teenust me pakume tsirka ühele kolmandikule valitsusasutustest, et et suures pildis ongi niimoodi jah, et see arvuti, mis siis, kui, kui see asutus on meie klient, et, et kui inimene tuleb tööle, siis ta saabki meie arvuti, IT logo on seal all peal. Ta logib sinna sisse, et kui on vaja, siis meie IT -abi aitab, kui on vaja kohale minna, siis meie IT -spetsialist tuleb kohale ja aitab siis kas seadistada või, või midagi muud teha, mis siis, mis siis nõuab kasutajale seda, seda abipaketti. Ja
siit tulebki välja see põhjus, miks, juurpõhjus, miks see ritta omal ajal siis loodi, sest muidu oli igas IT -majas olid omad inimesed, kes tegid seda, aga nüüd on nagu üks selline keskne, mis ideeliselt peaks siis maksumaksja raha kokku hoidma, kas ta ka reaalselt praktikas on seda teinud?
No ma või seda võin öelda, et me oleme kindlasti efektiivsemad, et kas me raha nagu, nagu krooni võrra või euro võrra kokku oleme hoidnud, on niisugune hästi raske ja, ja niisugune nagu väga arvutuslik, sest, sest nagu me teame, et siis iga aasta kõik hinnad tõusevad. Et, et mida me küll näeme, on see, et, et noh, mida rohkem asutusi tuleb teenusele, seda, seda, seda vähem ühe kasutaja kohta inimtööjõudu meil kulub. Et läbi selle see efektiivsus on, on arvutatav ja, ja see on ka nagu numbris näidatav. Kas see tähendab seda, et me saame nüüd öelda, et mingi hetk on meil vähem raha vaja, siis paraku ei ole niimoodi. Mingil põhjusel inimesed tahavad töötasusid, töötasude tõusu, mingil põhjusel on, litsentsid lähevad kallimaks, riistvara läheb kallimaks, et noh, kõik see on see tegelikult, mida me siis nagu kompenseerime läbi selle efektiivsuse, mida me kogu aeg otsime.
No eks see ole arusaadav, aga kui mul on ikkagi kontoris on olemas see üks IT -poiss, kes teeb ja teab kõiki neid asju, siis mul on ju hea lihtne minna tema juurde. Aga kui mul ei ole seda,
ma ei tea, millised IT -majad nii -öelda teie teenuseid kasutavad
peast öelduna, aga ütleme mõni kolme tähel, kolme tähelise lühendiga IT -maja, mida meil on väga palju, Rit ka ju ise. Siis kui neil tekib see hetk, et nüüd on vaja seda IT -poissi, aga see IT -poiss seal IT -majas, see ju teeb kogu selle asja nagu väga palju pikemaks selle protsessi, et saaks seda abi kätte.
No jah, ta on niisugune nagu tasakaalu küsimus, et, et kuidas asju lahendada, et noh, näiteks Suur -Ameerika, see suur riigiasutuste ühishoone on, on täna meie teenindada ja seal on meil inimesed kohapeal olemas. Et, et on asutused, mis on suured. Seal me oleme kohapeal olemas, väiksemad, väiksemates asutustes me kõigile ei jõua, igale poole me ei jõua. Et seal tõesti, et siis kui on vaja kohapealset hooldusspetsialisti, siis noh, inimene sõidab ühest kohast teise. Et see ebamugavus tekib sisse, aga, aga see on ka paratamatu, et ka väga väikestel asutustel ilmselt ei ole mõistlik rahaliselt hoida endal seda IT -spetsialisti majas või, või palgal, et noh, tal ei ole ka seal midagi teha.
See tähendab seda, et superministeeriumis on reaalselt füüsiliselt käib tööl üks või kaks inimest, kes ei ole nagu superministeeriumis ühegi nende nagu palgal, vaid otse ja Riti palgal.
Ja täpselt nii jah, et meie enda töötajad meie palgal igapäevaselt on seal kohapeal. Ja nii on veel mõnedes suuremates asutustes.
Kuna just päevakajalistest teemadest on olnud teemaks sellised kodukontoripäevad, kas siis need inimesed, kes RIT -is töötavad ja peaksid superministeeriumis olema, nendel on ikkagi esmaspäevast reedeni, üheksast viieni, nemad peavad olema seal kohal, sest et kunagi ei tea, et võib -olla just see ametnik on nüüd füüsiliselt kohal ja vajab mingit abi.
Hästi suures pildis ja, et me oleme niimoodi kokku leppinud, et kui kohapealne tugi on, siis alati inimene on seal kohal. Noh, alati juhtub erinevusi või, või erisusi, et, et kui näiteks inimene hommikul teatab, et ta on haige, ta ei saa tulla, et, et siis sellisel juhul me oleme, oleme proovinud leida asendajaid, aga võib juhtuda, et ei ole. Aga, aga see, et ei ole leida kedagi või ei saa kohe sinna saata, et, et nüüd seda, et, et me oleme kokku leppinud, et, et seal töötab hoolduspetsialist kohapeal ja siis hoolduspetsialist töötab, et ta võtab kodukontori päeva, et noh, sellist asja me kahjuks lubada ei saa jah, et, et nendel inimestel on neid kodukontori päevasid väga vähe, sest töö spetsiifika lihtsalt on teistsugune, et tal, ta ei saa kodus teha füüsilist kohapealset tööd.
Üks asi, mis on, mida me juba natukene puudutasime ka, kogu see pilvenduse teema, on ta siis riigipilv või, või midagi muud. Näiteks praegu on ju väga aktuaalne juba mitu aastat olnud see, et kuidas avalik sektor saaks kasutada ka siis avalikke pilveteenuseid, olgu ta siin lokaalne Eestis kohapeal või siis ka välismaal. Mis seis kogu selle teemaga hetkel on, et oskate puusalt tulistades öelda, et kui paljud avaliku sektori mingisugused teenused jooksevad kuskil välismaistes pilveserverites?
Niimoodi ma öelda ei oska, et iga asutus, vaata riigi IT on üles ehitatud sellises nagu ajus IT põhimõttel, et, et igal ministeeriumil on, enamus ministeeriumitel on IT -majad olemas, kellel IT -maja ei ole olemas, sellel on IT -osakond. Kes siis kureerib kogu ministeeriumi ja tema valitsemisala IT -d. Ja, ja see IT valitsemise põhimõte täna ongi ajus, ajus põhimõte, ehk siis iga ministeerium ise otsustab, milline on tema IT -strateegia. Et seetõttu seda ma ei oska sulle öelda, et mitu teenust on majutatud avalikesse pilvedesse. Küll aga mida me oleme keskselt teinud, et toetada IT -maju ja asutusi, on see, et me oleme siis teinud kaks hanget, mille, läbi mille saavad asutused võtta endale avalikke teenuseid. Üks on siis keskendunud asuurile ja teine siis on Amazonile, et, et see on ja, ja seda me teame, mitu asutus seal on, et peamiselt täna kasutab seda, kasutavad seda siis IT -majad, kes pakuvad valitsemisaladele IT -teenuseid.
Aga kuidas nad seda kasutavad, mille jaoks, mis on see lõppkasutaja kokkupuude nende, nende pilvedega?
Noh, lõppkasutaja vaates ma arvan, et tema ei tunneta, et kas tema ärisüsteem on pilves või ei ole või kas ta on avalikus pilves või ei ole või riigipilves, et seda ta ei näe, seda ei tunneta, et seda teeb IT -maja. Jah, ja see on IT -maja enda otsus, et mida ta paneb avalikku pilve, mida ta paneb riigipilve, mida ta hoiab kohalikus serveriruumis või, või Eesti pinnal või Euroopa Liidu pinnal, et, et selles osas on iga maja iseseisev ja, ja oma otsustes nagu vaba.
Aga samas meil on ju väga aktuaalseks teemaks on ka selline vendor lock -in, mille kohta eesti keeli, ma ei tea, ehk oskate mind aidata, mis see oleks, et, et sa ei seo ennast nii -öelda liialt ühe teenusepakkujaga ära. Aga kui meil on see, meil praegu käis seal läbi Amazon ja, ja üks nimi käis veel läbi. Kui meil siin kõik IT -majad teevad ise ikkagi midagi, siis me võime lõppkokkuvõttes olla selles situatsioonis, et kui midagi läheb väga hullusti, me oleme kõik selle ühe teenusepakkuja najal ennast üles ehitanud ja kogu see maja kokku.
Sellisel juhul on jah, halvad otsused tehtud. Aga, aga üldiselt noh, see on hästi äärmuslik näide, eks ju, et, et üks maja võtab kasutusele ainult ühe tehnoloogia ja, ja ehitab kõik sinna peale ülesse. Ja see on noh, see on nagu need IT -otsused on tegelikult sellised nagu tasakaalu leidmise kohad alati, et et, et, et suures pildis, kui sa teed tehnoloogilise otsuse, siis moel või teisel sa ikkagi kirjutad ennast kinni ühte tehnoloogiasse. On see siis Amazoni pakutud või Amazoni pakutud või Amazoni pakutud avaliku pilveteenus, riigipilvest Openstacki teenus või oma, oma majas või, või mingi muu virtualiseerimistöö, ükskõik mis teenus, eks ju, et. Et aga, aga mida sa pead teadma, on see, et kuidas ma sellest, mis on mu taganemis või tee või mis on minu see, see, see, see nagu, nagu backup strateegiat, et juhul kui ma tahan sellest teenusest loobuda, mida ma tegema pean. Et see on võib -olla kõige olulisem, eriti avalikesse pilvedesse minekul. Et sa tead, et kuidas ma sealt välja tulen, kui olukord nõuab, et noh, siin on ju ka lähiajaloost on räägitud hästi palju sellest nagu USA Euroopa suhtest on ju, et kui palju tohib USA ettevõtteid usaldada, kas see on okei, ei ole. Teised riigid noh, vaatavad hästi tihedalt seda. Me ise samamoodi, et, et täna ühtegisugust regulatsiooni ei ole, et või ühtegi nagu otsust või, või suunist, et, et vaadake avalike pilvede suunas pessimismiga, et sellist asja nagu ei ole, et, et noh, tegelikult iga asutus vaatab ise. Ja, ja pigem on see teatud olukordades hästi mõistlik kasutada avalikke pilvesid, aga sa pead teadma, et seal on ohud. Et kui sa selle ohu - ja riskianalüüsi endale endas läbi teed või, või noh, kirja paned, et, et siis on sul teadlik otsus sinna minna ja, ja seega sul, ma usun, et enamus riske on ka maandatud.
See oht, mida mina mainisin, ma mõtlen just selle nurga alt, et kui üks IT -maja läheb selle Amazoni teed, teine läheb Amazoni teed, kolmas, kõik nad lähevad ikkagi. Kui palju sellist omavahelist suhtlust toimub, et kus keegi ütleb, et kuule, mina läksin, valisin selle ära, et ole hea nüüd, ära sina võta, sellepärast et kui minu teenus kukub maha, siis suure tõenäosusega inimesed tahavad hoopis sinu teenust kasutada ja siis on nagu me kõik saame pärast niimoodi vastu päidi -jalgu, et teeme midagi teistmoodi.
Aga kui see teenuse pakkuja on hästi hea ja, ja seal on, et sinna on mõistlik minna, et siis, siis jällegi, et, et tegelikult IT -majad omavahel suhtlevad regulaarselt ja üsna tihedalt, et ja, ja mitmes erinevas formaadis, et arhitektid räägivad omaette, IT -majade juhid räägivad, et on mitu erinevat kihti, kus, kus suheldakse, infoturbejuhid suhtlevad omavahel. Et see pool on, on kaetud, aga sellist kokkulepet, et, et kui sa oled selle tehnoloogia võtnud, siis, siis järgmine maja sa kindlasti võtta ei tohiks, et selliseid printsiipe tegelikult ei ole olemas. Vähemalt kirjapanduna mitte ja, ja ma arvan, et see ei ole ka võib -olla mõistlik, et, et seda, kus sa seda teistpidi vaatad, siis on see olukord ju, et, et kui me oleme ühe tehnoloogia endale riigis selgeks teinud. Siis, siis, siis järgmiste teenust sellele samale tehnoloogiale panna on riigile otstarbekam ja mõistlikum, et meil on juba nõukogu olemas, eks. Et, et kus on see kaalukauss, et, et umbes, umbes noh, ütleme näiteks kui pool riigi IT -teenustest on juba ühes, ühe tootja küljes, et, et noh, ilmselt siis see on see koht, kus, kus tuleks hakata vaatama. Aga ma usun, et seda vaatavad ka järelevalveasutused, et kuidas me oma IT -d üles ehitame ja, ja ka ministeerium tegelikult just tegi ministeerium, kes, kes, kes seda nagu kogu riigi IT -poliitikat ju kes koordineerib, et ja seal on oma, oma kübertiim olemas, et. Et, et jah, niikaua noh, täna ei ole ka see, me ei ole ka täna üldse selle koha peal, et kus me oleksime avalikes pilvedes nii suurtes, nii suurte osakaaludega, et, et see oleks täna probleem, et. Et pigem on täna võib -olla suunis hoopis teistpidine, et kuulge, neid avalikke pilveteenuse pakkujaid on hästi palju, et, et katsetage, vaadake, millised on need innovaatilised lahendused seal, kuidas neid Eesti riigis paremini kasutusele võtta, kuidas läbi selle efektiivsust tõsta. Et me oleme hetkel nagu, nagu selle koha peal, mitte nagu võimaldamise koha peal, mitte veel piiramise koha peal.
Kas need avalikud pilveteenuse pakkujad just välismaised, kas nende jaoks see, et nüüd tuleb riik või riigiasutus siit Eestist ja tahab midagi teha, kas see on nende jaoks ka mingi selline, et kuule, ja me oleme nüüd valmis teie jaoks kõik ära tegema, mida te soovite või nemad vaatavad, et aga no okei, see riik, aga see on nii väike, et meil tuleb mingi suvaline start -up ja tal on tead sadu miljonit rohkem kliente ja see on meie jaoks palju atraktiivsem.
See on olukordades erinev, et, et kindlasti riigil on nagu suurem eraettevõtete jaoks see riik on oluline klient ja, ja, ja kui riik pöördub, siis, siis kindlasti sellele reageeritakse nagu, nagu fokusseeritumalt ja, ja, ja tugevamalt, et Eesti riigi pluss on see, et, et meil see digiriigi kuvand on, on hästi levinud. Ja, ja me oleme saanud siia nii Microsofti kui Amazoni esindajaid, keda, keda noh, tavaolukorras ilmselt, kui meil ei oleks head digiriigi kuvandit, nad ei tuleks meiega rääkima. Kas nad tulevad vastu oma teenuste arendamises või, või hinnapakkumistes, siis, siis seal tulevad paraku need, need müügimehed, mehed lähevad ära ja tulevad teisest tiimist. Teisest tiimist kalkulaatoritega inimesed ja, ja siis enam, siis hakatakse tõesti vaatama seda suurust ja, ja siis meil see nagu see efekt kaob ära, et, et noh, väga tugevaid soodustusi riigile ja ka teistele riikidele, ma ei tea, et oleks tehtud.
Seesama hange, mida te põgusalt mainisite Amazoni ja, ja Microsoftiga seoses oli jah, et mida see endast täpsemalt siis kujutab, teie juba nii -öelda hangite midagi ära IT -majadele või mida see tähendab?
Ja pigem me tegime selle hanke selliselt, et me sõlmisime koostöölepped nii Amazoniga kui ka Azureiga ja kõik riigiasutused saavad siis läbi meie hanke, see on avatud hange, saavad läbi selle meie hanke võtta siis nii Azurei kui Amazoni teenuseid. Et see, see väärtuspakkumine asutuste jaoks on see, et nad ei pea ise seda hanget korraldama, et kogu see hanke protseduur ikka on läbi tehtud. Läbi tehtud nüüd. Nüüd jah, kuigi kui asutus soovib, siis ta võib ka ise hanke teha. Aga, aga, aga mida meie vaatame või mis see strateegia on siis see, et, et mida rohkem on siis asutusi selles ühes hankes, seda suuremad on siis lõpuks need ressursside tarbimised või teenuse tarbimised. Ja, ja, ja need hinnaläbirääkimised algavad siis järgmisel hankeperioodil nagu parema positsiooni pealt. Kui me juba teame, kui palju meil teenuseid on, noh näiteks Amazonis või näiteks Azureis. Me teame seda, et kui palju me kindlasti seda ressurssi vajame järgmisel aastal ja siis, siis kogu see läbirääkimiste poliitika ja strateegia käib siis selle nii -öelda commit 'itud või kinnitatud siis ressursi peale, mida tulevikus ostetakse. Ja selle pealt siis hakkavad toimuma allahindlused. Et, et see on nii -öelda nende pilvede, avalike pilvede siis nagu läbirääkimiste nagu põhikomponent, et kui palju sa garanteerid, et sa ressurssi järgmisel aastal võtad.
Riit ise ei paku ühtegi sellist nii -öelda käega katsutavat e -teenust või mõnda muud teenust, millega nii -öelda tavakodanik puutuks kokku. Minu teada mitte, parandage mind, kui ma eksin. See tähendab ka seda, et teie jaoks nagu teie enda jaoks isiklikult ei ole kõige olulisem mängida läbi see, et noh, et meil pole nüüd internetiühendust ja kust me nüüd andmed ja kuidas me kätte saame, et meil oleks, ma ei tea, mitu internetiühenduse sõlme olemas, mitu andmebaasi, mitu avaliku pilveteenuse pakkujat ja nii edasi ja nii edasi, aga kindlasti teie kliendid omakorda, nende jaoks on selline asi väga oluline. Kui palju tänasel päeval on Eesti riigis selle peale mõeldud, et meil kaob siin järjekordselt, lõigatakse mingine kaabel kuskil läbi ja, ja mingil põhjusel ka satelliitside peal ehitatud üles, internet ei toimi, mis siis saab?
See on teema, millega me oleme viimasel aastal ja, ja ka, ja ka eelmisel tegelikult järjest tugevamalt ja tõsisemalt tegelenud, erinevaid riskistsenaariumeid kirjutanud ja erinevaid ka teste teinud, et, et, et tõesti me nagu ühtegi avalikku teenust ise ei paku. Aga me saame aru, et meie teenuseid kasutavad asutused pakuvad ja pakuvad väga suurel määral. Või kasvõi see, et, et noh, kuna me pakume arvutitöökoha teenust kaheksale poolele tuhandele töötajale, et siis, kui ükskord see teenus ei tööta, siis, siis noh, väga suur osa asutusi ei saa oma igapäevatööd teha. Et seetõttu me tegeleme sellega väga intensiivselt. Me oleme teinud sellel aastal paar ka sellist nagu TTR -testi, et, et võtnud oma andmekeskustest teatud teenused maha ja vaadanud, kuidas asjad käivad, käivad üles, kui kiiresti me saame taastada noh, kõike seda poolt me oleme teinud. Kuna see uus arvuti töökoja teenus on üles ehitatud ka pilvekomponentidel, siis, siis me oleme ka seda vaadanud, et, et juhul, kui Eestis andmekeskustega üldse midagi noh, kongi, kaablid on läbi lõigatud, et kuidas siis arvuti tööle jääb, et selliseid asju me oleme teinud ja neid me teeme nii -öelda järjepidevalt kogu aeg. Ja teeme neid, neid õppuseid ka siis koos oma klientidega, et siis ta läheb ka natuke teise kategooriasse, et et siis me teeme nii -öelda nagu küberõppuseid, et et seda poolt riik ka järjest rohkem toetab ja noh, peab väga oluliseks, et et riigiüleselt lausa.
Kuidas sellised õppused läinud on seni?
Selles mõttes hästi, et, et iga õppuse lõpus on meil õpitulemid ja, ja, ja on, millest järeldusi teha ja on, mida parandada, et, et, et kogu aeg ikkagi midagi me leiame.
Väga detaili ei soovi minna, nagu ma saan aru, jah?
Jah, et see ei ole see koht, mida võib -olla hästi reklaamida, et, et aga, aga noh, pigem see võib -olla see mõte või see sõnum ka kuulajatele, kes on asutuste juhid, et, et neid tuleb teha, et, et me oleme, me oleme mingeid asju teinud paberi peal ja, ja, ja, ja, ja ise uhkusega lugenud, kui hästi meil läheb ja siis kui teed päriselt läbi, siis saad aru, et, et see, mis on paber ja mis on päris elu, et need on täitsa erinevad asjad, et, et kindlasti ma soovitan neid nagu füüsiliselt läbi teha, neid õppuseid.
Aga see varu andmeside siis, kui kaabliga internet on läbi, ei pea olema geenius, et saada aru, et kõige lihtsam on võtta mingi satelliitlahendus ja teadupärast üks selline kõige levinumad on Starlingi lahendus, Mille kohta näiteks mina olen uurinud ka erinevate riigiasutus, riigiasutuste käest, et kuidas neil sellega lood on ja nad, mitmed on tõdenud seda, et siin noh, nüüdseks juba selle aasta kevade paiku, kui siin Elon Musk Starlingi siis juht väga kõnekas oli igasugustel poliitilistel teemadel ja, ja muudelgi, siis nad ütlesid, et nemad hakkavad Starlingist nagu vaatama kuskile mujale juba mõnda Euroopa lahendust. Kuidas Riti puhul, teil on otse selline Starlingi kasutamise kogemus on olemas või, või veel ei ole?
Meil on, meil on teatud välja selline kriisikohvri lahendus, et, et me saame läbi selle kasutada erinevaid sidekanaleid. Nüüd konkreetselt küll teatud asu, teatud siis nagu lokatsioonides. Et aga iseenesest see teenus, mis, mida me osutame, on üles ehitatud selliselt, et kui sul on internetiühendus, siis meie teenused on kättesaadavad sõltumata sellest, kas Eestis on internet või ei ole. Noh, see küll on teatud mööndustega, eks, et, et seal teatud tõenäosuse komponendid on Eestis, ainult Eestis olemas, et, et siis need ei tööta, aga, aga ega siin nagu head, selles mõttes nagu, nagu super head varianti ei ole, kui kõik andmesidekanalid on maas ja, ja üle satelliidi ka midagi ei tööta, et siis, siis noh, internet paraku vajab internetiühendust, et, et nagu puhtalt nagu noh, niisuguses nagu mullis töötamine on, on, on ülikomplitseeritud. Et pigem, pigem see, mis on nagu noh, see, see, see jätkukindel seda strateegia on see, et sul on ikkagi kasutuses lahendused selliselt, et, et nad on nii Eestis kui ka välismaal, eks ju, et, et sa saad nagu kahtepidi toimida, et sul piltlikult öeldes üks hõlg on, on välismaal, üks hõlg on Eestis, on ju. Et noh, see nõuab muidugi arhitektuurseid lahendusi, arhitektuuri koha pealt nagu ümbertegemisi. Aga, aga see on tehtav.
Aga see kahest lahendusest piisab, kolme või enamat ei ole vaja?
Alati on parem, kui neid rohkem on, lihtsalt iga järgmine võimalus tähendab suurt kulunumbrit eelarves. Et seal tuleb vaadata, kus see optimum on ju, mis on see, mis on see mõistlik ja, ja millist riski me taga ajame, eks, et, et kui, kui, kui, kui, kui tugevat riski me talume. Et see on pigem see koht, et, et noh, saab minna nii -öelda nagu totrustesse ka välja, aga, aga, aga, aga see ei ole nagu orientabel või mõistlik.
Kas nende avalike pilveteenuste puhul riigisektor või avaliku sektori puhul on ka ikkagi eelistatud pigem need, mis on välismaised teenusepakkujad välismaal või seal on nagu need Eesti teenusepakkujad on samal pulgal?
Seal ei ole eelistust, et pigem on see ikkagi, asutused vaatavad seda vastavalt enda vajadustele, et kuidas nendel on mõistlik üles ehitada oma lahendusi. Kasutatakse välismaa partnereid, kasutatakse Eesti partnereid. Ei ole sellist nagu kindlat, kindlat selget suunist või et tehke ainult niimoodi, et pigem on see ikkagi vajaduspõhine.
Aga miks te tegite siis oma hanke just Amazoni ja, ja Azure 'i põhjal?
Ja, meie vaatasime seda jah, selle pilguga just, et, et kuidas katta võimalikult suurt vajadust riigisektori kontekstis. Ja, ja kui me vaatame neid teenuste pakette või ballette, mis on Amazonil ja Azure 'il, siis need on väga suured ja nad on nagu väga laialt levinud tehnoloogiad. Et see ei välista, et me, et me ei tee rohkem neid ava, neid avalikke, ühesõnaga neid avalike pilvede hankeid. Aga, aga täna noh, meil endal on teatav võimekus ja see meie võimekus täna piirdub kahe, kahe selle hanke teenindamisega, et, et see on lihtsalt selline nagu sissevaade sinna.
Ja selle Amazoni ja Suri puhul on lähtuvalt GDPR -ist, siis kõik need andmed, mis seal talletatakse, peavad olema nagu füüsiliselt asuma Euroopa pinnal.
Jah, just. Ja see nüüd on täpselt selle asutuse, kes neid, kes seda teenust soovib kasutada, see on nüüd tema vastutus ja ülesanne, et, et ta täidaks kõiki neid nõudeid, mis meil on siis nii -öelda teenuse kasutamisega seonduvalt kokku lepitud riigis. Et me pakume seda nii -öelda võimalust sulle, aga, aga ja, ja, ja pakume seda, seda nii -öelda turuplatsi. Ja sinu ülesanne nüüd on luua sinna endale sisse siis konkreetne selline noh, enda, enda siis infosüsteemile ja infosüsteemi nõuetele vastav lahendus.
Eks see ei ole päris nagu ühe kliki tegemine, vaid seal on ikkagi, ta peab ikkagi nullist selle üles ehitama nii nagu tavapäraselt ja siis ta peab ise olema veendunud, et see järgib kõiki noh, näiteks siis ongi see GDPR -i nõudeid.
Jaa, absoluutselt jah, et see jääb kõik sellele, sellele üles ehitatavale sellele asutusele, kes siis seda teenust vajab, eks ju, et noh, küll tema on IT partneril, et ega see asutus ise seda ei tee.
Okei, aidake mul natuke mõista, et mul natukene on peas segadust selles mõttes, et, et okei, Amazon on suur, selle kohta teie tegite selle hanke ära, te olete nii -öelda heakskiidu andnud, need nagu sobivad ja kõlbavad, aga teised kõiksugu välismaised pilveteenuse pakkujad ja sellised lahendused, kas nende puhul siis iga asutus peab ise hindama, et kas see nüüd on turvaline ja hea, mida kasutada või mitte?
Kui ta soovib neid teisi kasutada, siis jah, seda küll jah, et me oleme teinud neist nendele kahele riskihinnangud ära, nii nagu Pilvemajärgus nõuab seda, aga teistele mitte ja, ja, ja see on ka see, miks on sul mõistlik asutusena tulla just juba nendele teenustele, et nendel on noh, teatud eeltöö on sinu jaoks ära tehtud, et sul on see sisend, lävend on lihtsam.
Ehk kuigi RIT, Riigi IT -keskus jälle tulenevast sellest nimest ja nendest teenustest, mida te pakute, võiks jätta mulje, et te teete üleselt selle ühe otsuse ära, vaatate kõigile sisse, siis vähemalt RIT -i põhjal teie nagu ei ole teinud seda teiste eest tööd ära ja kõik peavad ise tegema.
Jaa, absoluutselt, me ikkagi töötame oma põhimääruse kohaselt ja, ja tegeleme nende teenustega, mida me osutame, et, et me ei tee nii -öelda laiaulatuslikke riskianalüüse, sest noh, see tööpõld oleks lõputu ja nende inimeste hulk, keda mul siis vaja oleks, on, on väga suur, et mida meil täna ei ole, et.
Aga mis tähendab ka seda, et kõik riigi IT -majad võivad minna ühe kindla teenusepaku juurde ja hakkavad ise kümnekesi nii -öelda seda riski seal hindama. Ehk siis meil jälle siin suuremalt pilt, suuremat pilti vaadates avalikus sektoris kuulutame väga palju töötunde selle asemel, et kuskil oleks üks ühtne asutus, kes teeb seda.
No hüpoteetiliselt on see võimalik, aga IT -majad ja IT -majade juhid, arhitektid, seal on suhteliselt või noh, vägagi sellised ratsionaalsed inimesed ja, ja, ja sellist nii -öelda, nii -öelda nagu hüppot, hüpoteesi me ei ole tegelikult hinnanud väga kõrge riskina, et, et sihuke asi ei juhtuks, et sellisel juhul oleks juba mõistlik. IT -majad panevad selle vajaduse kokku, me lepime kokku, kes läheb, teeb selle hanke ja kes siis seda nii -öelda teenust hakkab osutama, eks, et noh, nii -öelda loogika kohaselt oleks loogiline, et RIT seda teeb. Aga see vajadus peab siis tulema ju mitmelt poolt, et, et meil ei ole mõistlik teha nagu ühele asutusele spetsiifilisi hankeid või spetsiifilisi võime, võimekusi, et, et see lihtsalt ei, noh, see ei ole nagu riigiüleselt efektiivne.
Kui palju RIT -il on koostööd teiste riikidega?
Sellist nagu koostööformaat meil on, me oleme käinud, infot jaganud, aga konkreetselt nagu koostööprojekte kui selliseid meil ei ole.
Pilveteenusega seoses lähtuvalt sellest, et Ukrainas on tegelikult väga hea nii -öelda oskusteave on olemas, nendega sellist suuremat kontakti pole olnud?
Selles kontekstis ei ole jah, et, et teha midagi koos või et vaadata, noh, me oleme küll uurinud, kuidas nemad on teinud, et kuidas teised asutused teevad ja jaganud enda, enda kogemusi, kuidas meie oleme teinud, et, et, et neid asju on, on tehtud, aga et, et me teeks koos kahe riigiga mingisugust ühisprojekti, et, et seda me teinud ei ole, jah.
Aga see, et, et olete teiste pealt õppinud, mida kuskil mujal on tehtud, kas see on nagu reaalselt praktikas ka kuidagi eriti tööd mõjutanud?
Ikka on jah, et me oleme aru saanud, mida me, mida ei ole hea teha, me oleme aru saanud, mida on hea teha, et, et, et neid õpikohti on mõlemapoolselt olnud. Et kasvõi selle riigipilve, uue riigipilve ehitusega, et et meil olid natuke teistsugused plaanid alguses, aga kui me kuulasime, kuidas teised riigid on oma riigipilvesid ehitanud, noh privaatpilvesid ehitanud, siis me saime aru, et mõistlik on minna just seda teed, nagu me läksime.
Mida te alguses tahtsite teha?
No me alguses mõtlesime, et, et me vahetame tehnoloogiat ja teeme, teeme ta, ehitame ta üles natuke teistsuguselt, et, et noh, need detailid on üsna tehnilised, et, et sinna võib -olla täna ei laskuks, aga, aga piltlikult öeldes on see, et, et sa saad seda, et, et seda, seda nagu privaatpilve saab üles ehitada nagu erinevatest aspektidest lähtuvalt, et kas sa oled ehitatud üles teenuspakkuja mudelina. Või sa ehitad seda ülesse selliselt, et, et sa keskselt korraldad kõik asjad ära näiteks, siis meie oleme valinud selle teenuspakkuja mudeli, et iga asutus saab ise riigipilves toimetada.
Seletame saate lõpuks lahti see, et riigipilv, avalik pilv, mis see kõik see erinevus on seal?
Ja et noh, suures vaates ei olegi erinevust, et, et suures vaates on mõlemad, nii riigipilv kui avalik pilv on, on, on pilvteenus, mida sa saad, mida sa saad siis tarbida. Ja, ja reeglina siis nagu pilvteenuse üks nagu selline tunnus on see, et, et, et selle, et selle teenuse tasu, teenuse eest tasumine toimub siis vastavalt sellele, kui palju sa ressurssi sellest pilves kasutad. Et kui sa näiteks ostad endale, endale serveri, siis sa, siis sa ostad selle investeeringuna välja ja kasutad seda siis piltlikult öeldes tasuta, eks ju. Või noh, tegelikult sa ei kasuta tasuta, aga sa lihtsalt selle tasu jagad teistpidi, et pillteenuse loogika on teistsugune, et sa, sa maksad ressursi tarbimise eest. See on üks pool ja teine pool. Nüüd kui, mis vaadata, mis on siis riigipilve ja avalike pilvede vahe, on siis see, et, et kui avalikus pilves kõik asjad on ka turvalised, siis riigipilves me teame väga täpselt, kes seda riigipilve haldab, kus on riigipilve andmed, ehk meil see kontroll on riigipilve üle määramatult suurem kui avaliku pilve üle, et avaliku pilves me peame usaldama teenusepakkujaid, kes ütleb, et andmed on Euroopa pinnal. Neid andmeid keegi ei vaata, et see noh, tegelikult seal loomulikult on, on audititega, kõik on tõestatud, eks ju. Aga, aga, aga see baseerub usaldusel riigipõlve kontekstis. Me teame väga täpselt, kes on meil palgal, kus andmed on, millistes andmekeskustes nad on, et see kõik on nii -öelda riigi enda kontrolli all. Aga
samas, kas mitte riigipilv ei ole ikkagi ju nende samade ju avalike teenusepakkujate põhjal üles ehitatud, ehk siis te nagu, justkui te nagu teate, et kes ja kus ja mis seal on, aga, aga see ikkagi tugineb kellelegi teisele mõnele eraettevõttele.
No riigipilv, tegelikult uue riigipilv me oleme ikkagi ise üles ehitanud riigi enda ja töötajatega, et eriti töötajatega.
Et nüüd on olemas selline füüsiline koht, on seda üks või kaks või kolm, seda me ei ütle, parem on, kui, kui me seda ka ei tea. Kus siis ongi nüüd, nüüd asub see server ja seal hoiustatakse neid teisi, kolmandaid andmeid?
Ja täpselt nii jah, nii ongi. Ja, ja me teame väga täpselt, kes siin serveriruumi saavad ja, ja kes sinna ei pea saama ja kui, et kõik see on nii -öelda siis Riti kontrolli all.
Ja see on see koht, kus te olete katsetanud seda satelliitside lahendusi ja kõiki muid lahendusi ka?
Me oleme erinevaid neid riski või noh, jah, erinevaid teste teinud, just.
Ja see oligi see, mis on, mis on olnud heaks õpikohaks teile ja kus te ei taha öelda, mis läks halvasti, mis läks hästi?
Jah, täpselt nii, et, et eks need, eks need õpikohtasid nagu tuleb kogu aeg ja, ja see. Noh, see on kuidagi niimoodi, et, et kui sa mingid asjad teed korda, siis, siis tükk aega neid ei, ei, ei puutu või ei vaata, et siis nad nagu ei lähe ise korrast ära, aga nad võib -olla ei uuene nii hästi, kui nad võiksid, eks ju. Ja siis nende testidega tulevad need, need kitsaskohad jälle hästi välja, et, et seetõttu tuleb ka neid teste kogu aeg perioodiliselt teha.
Ehk siis kui sa oled avaliku sektori asutus, sa teed mõnda uut infosüsteemi andmebaasi, sul on sisuliselt kolm valikut. Kas ehitada see üles nagu kuskile enda keldrisse panna mingine server, jooksutada seda seal, tulla riigipilve põhjale või siis kasutada mõnda avaliku teenusepakkujat?
Põhimõtteliselt küll jah, seda esimest valikut ma iseenesest väga ei soovita. Et ehk siis osta omale server ja, ja hoida seda enda serveriruumis. Et, et see lihtsalt ei ole tänapäeval enam rentaabel, et mõistlik on kasutada kas siis avalikku pilve või siis tulla riigipilve ette, sõltuvalt sellest, mis su vajadused on.
Kindlasti seal on ka hinnavahe olemas, kus mõni juht vaatabki, et no aga selline hinnavahe, ma ikkagi lähen selle riski peale välja ja teen niimoodi.
Aga riskil on ka hind, et kui, kui palju sa seda hinda talunud, taluma nõus oled ja, ja, ja kas sa siis vaatad ainult seda serveri väljaostu hinda või sa vaatad nagu kogu teenuse hinda, et ma pakun, et see kogu teenuse hind eriti väiksemates asutustes on kallim, kui see server ostetakse välja, keegi inimene peab seda haldama, kuskilt läheb, tulevad elektrikulud, kuskil on rendikulud, et kõik see, kui sa kõik seda kokku võtad, siis ei ole reaalne, et see tuleb soodsamalt.
Kas see riigipilve puhul on olnud mõni klient, kes on tulnud, on olnud, on
olnud, on ära läinud, on läinud ära oma andmekeskusesse, on läinud ära avaliku pilve, et see tegelikult nagu elu loomulik areng. Sama on ka neid, neid kliente, kes on tulnud avaliku pilve ja siis tulnud sealt riigipilve, et, et, et ka niipidi on ja kui me vaatame seda maailma trendi, siis päris palju on neid, neid asutusi. Ja tegelikult ka riike, kes on läinud avalikku pilve ja siis nüüd tulevad sealt nagu veidi tagasi, eks ju. Et, et see on selline noh, see trend käibki niipidi, et, et see on nagu spiraal, et, et ükskord on avalik, mingites kohtades on sul avalik pilv hea, mingites kohtades on sul privaatpilv hea. Et, et see ei ole niisugune, seal ei ole nagu ühte selget lahendust, et, et alati see on õige lahendus, et, et seda ei ole.
Aga miks peaks riigipilvest ära minema, kui ta on nii hea ja vahva ja tore, nii nagu me täna rääkinud oleme?
No näiteks võib -olla sul on vaja sinna juurde mingisuguseid teenuseid, mida riigipilv ei paku, et ja, ja, ja kui sa võtad Amazoni või ükskõik millise avaliku pilve teenuste paketi, siis on see väga -väga lai, et ja sul on vaja mingit kombinatoorikat teha, see on see koht.
Aga kas te oma kliente kuulate või kui ikka kümme klienti ütleb, et mul on seda vaja, kas te kuidagi näete selle nimel vaeva, et lisada sinna mingit riigipilve siis lisateenuseid?
Ja ikka kuulame, et meil on ka riigipilvel infopäevad ja, ja ka tagasisidestamine, et loomulikult, et, et seal noh, päeva, päeva lõpuks on sellel otsusel peab olema mingisugune rahaline number, et kui see rahaline number, vajadus ja, ja võib -olla kriitilisus, et need kattuvad, siis tuleb seda teenust luua.
Head kuulajad, selline sai kriitilise intsidendi kõige värskem osa, kus külas oli Riigi IT -keskuse juht Ergo Tars. Rääkisime riigipilvest ja mida üldiselt Riigi IT -keskus ka teeb ja nii nagu korra saate algust sai mainitud, hetkel veel kõige noorem IT -maja, aga selles vallas on ka uudiseid tulemas, mis kindlasti avalikkusele pakub suurt kõneainet, et veel üks IT -maja on tulemas. Aga sellest siis juba järgmistes saadetes. Suured tänud tulemast. Ja mina olin saatejuht Ronald Liive ning kohtun teiega juba kahe nädala pärast.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]