Küberturvalisuse seadus laieneb ja tuhanded ettevõtted saavad uued kohustused

KUUPÄEV

2025-09-08

PIKKUS

48m 27s

SAADE

KRIITILINE INTSIDENT

AI_KOKKUVÕTE

Saates võetakse luubi alla Eesti küberturvalisuse seadus ehk küts ning sellega seotud suured muudatused. Stuudios on külalisteks Taavi Viilukas ja Raavo Palu Justiits- ja Digiministeeriumist ning Ilmar Toom Riigi Infosüsteemi Ametist.

KÜLALISED

Ilmar Toom — Järelevalve osakonna juht (RIA)

Raavo Palu — Küberturvalisuse õigusnõunik (Justiits- ja Digiministeerium)

Taavi Viilukas — Riikliku küberturvalisuse talituse juhataja (Justiits- ja Digiministeerium)

SAATEJUHID

Ronald Liive

TEEMAD

küberturvalisuse seaduskütsõigusaktide muudatusedküberintsidendidjärelevalve

ETTEVÕTTED

Justiits- ja Digiministeerium RIA Geenius

ORIGINAALKIRJELDUS

Tuhanded Eesti ettevõtted ja asutused peavad lähiaastatel hakkama järgima uuendatud küberturvalisuse seadust (KüTS). Muudatuste taga on Euroopa Liidu NIS2 direktiiv, mis toob kaasa uued kohustused, karmimad järelevalvemeetmed ja võimaliku trahviriski mis ulatub mitme miljoni euroni. Seekordses “Kriitilises intsidendis” võtame KüTSi muudatused üksipulgi lahti: milliseid ettevõtteid see puudutab, milliseid samme tuleb astuda ja kuidas on riik plaaninud järelevalvet korraldada. Saates on külas justiits- ja digiministeeriumi küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas, sama ministeeriumi küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ning riigi infosüsteemi ameti järelevalve osakonna juht Ilmar Toom. Saatejuht on Ronald Liive.

TRANSKRIPTSIOON

147 SEGMENTI | 7,302 SÕNA

[01:50]Ronald Liive

Mina olen saatejuht Ronald Liive. Nii esmalt selline hea lihtne küsimus teile. Mitte keegi teist ei teadnud, ma hakkan sellist asja küsima. Te kõik olete avalikus sektoris juba mõned aastad siin töötanud. Palun mulle väga detailne ülevaade, millal see küts üldse meile esmalt tuli ja miks meil Eestis oli kunagi aastaid tagasi vajadus sellise seaduse järele? Oskab keegi öelda?

[02:13]Raavo Palu

No küberturvalase seadus ise esimene kord või noh, ütleme see praegune kehtiv seadus tuli kaks tuhat kuusteist ja põhjus oli see, et tähendab, ta tuli kaks tuhat kaheksateist jõustus, kaks tuhat kuusteist tuli esimene Euroopa ülene direktiiv, mis võetigi siis küberturvalase seadusena üle. Ja selle mõte oligi nii -öelda panna paika need põhinõuded, reeglid ja kes neid reegleid peavad järgima nii -öelda küberimaailma mõttes, olgu see siis avalikus või erasektoris. Et selle jaoks, et oleks mingi kord ja selgus, kes ja mida peavad tegema.

[09:28]Taavi Viilukas

kõige suurem muutus, mis sealt tuleb, kui me räägime nüüd nii -öelda mõju olemasolevatele siis subjektidele, on siis see, et avalikus sektoris olid juba eelnevalt juba kõik asutused olid juba siis terve asutuse suhtes pidid täitma siis küberturiduse nõudeid. Siis erasektoril oli varasemalt see teenusepõhine. Nüüd tõesti siis suur muudatus, mis tuleb, mis kahega on see, et enam ei ole mitte teenusepõhine, vaid terve siis ettevõtte või organisatsioon. See on üks suur muutus ja, ja see on saanud ka väga palju sellist tagasisidet, et miks nüüd nii, et see on nüüd noh, nüüd me võtame küll nagu järjekordselt rohkem üle. Me tegelikult oleme lasknud isegi advokaadibüroodel nii -öelda teha enda siis õigusanalüüs, et kas me, kas leidub viis, et me saaksime ainult minna teenuse põhjal jätkata. Vastus on, et ei saa, et see ongi Euroopa Liidu siis ja nii -öelda siis nägemus, et terve organisatsioon peab siis küberturvalisuse nõudeid hakkama rakendama. Ta toob põhjenduses ka välja selle, et kui nüüd ta ei rakenda kogu organisatsioonile, vaid ainult selle konkreetse teenusele, et siis endiselt jääb üle, jääb üles selline ründevektor ehk siis ta kasutab siis mitteolulisi teenuseid nende oluliste teenuste ründamiseks. Et see on nende põhjus ja, ja tänane seis on see, et see on tõesti olemasolevate siis subjektidele kõige suurem muudatus.

[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]