Ja Riigi Infosüsteemi Ametist on ka järelevalve osakonna juht Ilmar Toom.
Ja et RIA on tegemas erinevaid tegevusi, neid on palju ja mitmeid ja nagu siin ka varem läbi käis, et, et ega ju olemasolevatele see muutus ei ole nii radikaalne. Ja, ja samamoodi on see, et, et ka täna Riia tegeleb juba rohkemate üksuste või ettevõtete ja organisatsioonidega, kui, kui päris nii -öelda otseselt GÜTSi subjektid on. Ehk et me püüame katta ka nii -öelda laiemat osa ühiskonnast ja elanikkonnast ja see, et nüüd üks osa neist tuleb ka siis GÜTSi subjektiks ja on nii -öelda asjade loomulik käik, mille siis niis kahe ülevõtmine on tinginud. Ja, ja nüüd meil on, ütleme, tegevusi on, on tõesti erinevaid ja mitmeid, alates pihta teadlikkuse tõstmisest, mida RIA teeb pidevalt ja, ja päris suurel määral. Meil on erinevaid kampaaniaid erinevatele sihtgruppidele. Samamoodi tooks välja, eks ole, siis standardi uuendamise, mis käib ka ajaga kaasas ja kogu aeg arvestab siis uute lisanduvate ohtudega. Arvestab muud muudatustega õigusruumis ja, ja nii edasi, et, et selles mõttes on, ka standard käib ajaga kaasas. Samamoodi tegeleme kriitilise infra kaitsmisega. Samamoodi me arvestame neid asju tulevikus nüüd järelevalves. Kui me teeme ka täiendavaid koolitusi või muud teadlikkuse tõstmise üritusi. Ning kindlasti ka meie CERT on, on see, kes hoiab oma silmad pärani lahti ja seirab meie viiperuumi.
Meil ei ole sellist nimekirja, et juba ette tehtud, et vot nüüd me sinna läheme, et kindlasti vastab tõele see, mis Taavi ütles, et trahv ei ole eesmärk, trahv on tõesti see nii -öelda tagumine vahend, millega siis mõjutada asutusi ja ettevõtteid. Et eeskätt me tegeleme ikkagi sellega, et vaatame, kas nõuded on täidetud või mitte, kui nad ei ole täidetud, uurime, mis põhjusel nad ei ole täidetud ja laseme need asjad korda teha. Ja, ja selles mõttes ka nagu sa tõid sisse selle intsidendi teema, et intsidendist teavitamine kindlasti ei ole see, et, et siis me teame, kellele trahvi teha. Intsidendi teavitamise põhjused on ikkagi hoopis teised, alates siin trendide jälgimisest ja, ja teiste hoiatamisest ja nii edasi. Sellel, selles mõttes otsene puutumus, mis järelevalve ka puudub ja, ja ka järelevalve poole peal on see, et see trahv on ju tõesti see kõige tagumine meede, mis kaasneb nagu väärteomenetlusega. Et kui me räägime haldusmenetlusest, siis seal on haldus ja riiklik järelevalve ja seal me räägime siis, kui siis sunnirahast riikliku järelevalve puhul.
Pean parandama, nad on praegugi kütsis. Nad on nii nagu öeldud, nad on ainult teatud teenuse osas. Jah, nüüd nad muutuvad tervikuna, kui vaadata, kui ütleme kaks tuhat kakskümmend kaks me tegime kütsis muudatusi. Tolle käigus me tegime ka selle muudatuse, et ERR -i puhul see oli nagu pikemaajalisem muudatus, kas see oli kakskümmend kuus või kakskümmend seitse aasta algus, oli see mõte, et nad tulevad terve organisatsioonina, aga kuna nüüd. Me läheme juba selle NIS2 enda loogika, terve organisatsioon tuleb sisse, siis me juba teeme selle muudatuse NIS2 -ga ära nii -öelda enne seda, kui too muudatus oli mõeldud nii -öelda. Aga küsimus on, et kes sinna sisse tulevad või niimoodi, et natukene tehnilist detaili, juriidikat, ehk siis. Liskaks ise räägib sellistest tegelastest nagu elutähtis üksus ja oluline üksus. Eelnõus me oleme kasutanud vastavalt siis ülioluline üksus ja oluline üksus. Ja miks on see vahetegu? Ütleme niimoodi, et need määratakse, me paneme seaduse tasandile need täpselt paika, kes need on. Ja ütleme nende kahe grupi erinev erisus on järelevalve liik natuke ja need samad, mis me just rääkisime, trahvide määrad nii -öelda. Aga kes need sinna alla tulevad, et kui vaadata seda esimest gruppi üliolulised, et siis mõned näited, et noh, ütleme riigisektor ehk siis keskvalitsused ja omavalitsused tulevad sinna. Ja paljud, paljud ka need, kes on juba praegu kütsis endas juba sees, olgu see siis kriitilise tähtsusega side teenuse osutajad, side teenuse osutaja nii -öelda või näiteks elutähtsa teenuse osutajad hädaolukorra seaduse alusel. Et kes siis, kelle teenuseta ilmselt elu nii lihtsalt ei toimi, ütleme siis niimoodi. Aga, ja tippdomini nimed ja registrid näiteks, ehk siis Eesti interneti sihtasutus põhimõtteliselt. Aga kes sinna veel tulevad, kvalifitseeritud usalduse teenuse osutajad näiteks. Ja no ütleme, sinna subjektide ringi, olgu see siis üliolulise alla või olulise alla, on kahel viisil. Üks on need, kes on nii, nii lihtsalt öeldes saba ja karvadega ehk siis kogu organisatsioonina. Ja teatud tegelased või organisatsioonid tulevad niimoodi, et kui tal on teatud kriteeriumid täidetud, lisaks sellele tegevusalale, mis ta tegeleb. Ja see kriteerium on siis Euroopa ühe komisjoni soovitusega keskmise suurusega ettevõtja. On see kohe ei ütle midagi, aga ütleme esmane niisugune kõige lihtsam näide, et kui su miinimumlävendid selle jaoks on viiskümmend töötajat ja siis aastakäive või aasta bilanss on kümme miljonit eurot siis. Et kui on näiteks kuuskümmend töötajat, siis oled ja kui tegeled selle valdkonnaga, mis selle keskmise suurusega ettevõtjaga on seotud, siis tuled sisse. Nii,
Põhimõtteliselt nende kahe vahe ongi siis seesama nii -öelda nimekirjade erinevus natukene. Ja mis nende mõju on või noh, ütleme kumba nimekirja satud, sõltubki sellest, et kuidas järelevalu kord on. Ehk siis kas, kas tehakse ennetavat järelevalvet või mitte, on see põhiküsimus ja teine on seesama trahvide asi ehk siis trahvide ülemmäärad, mitte siis igakordne trahv, et rõhutan, nagu eelnev jutt oli, et see, see on trahvi ülemmäär, mitte igakordse trahvi suurus.
Meil ei ole plaani tervet maja järelevalvajaid täis värvata, et seda kindlasti mitte. Ning on ka üsna selge, et jah, tõepoolest me ei jõua iga kütsi subjekti juurde siin lähemal ajal. Ja, ja ma arvan, et see ei ole ka vajalik, aga oluline ongi see, et, et nendega tegeletakse erinevatel siis tasanditel, et järelevalve ei ole ainukene, vaid meil on ka, eks ole, ennetus ja, ja kõik, kõik muud teemad. Ning see, kuidas, kuidas me oma järelevalve tööplaanidega liigume mingisuguste ettevõtete juurde, noh, see on terve pikk temaatika, aga oluline siin on see, et me seame oma prioriteete, meil on ohuprognoosid, mille alusel me siis valime, ütleme, hindama neid erinevaid sektoreid ja erinevaid viise, mis neid võivad ohustada. Selle tulemusel siis valime need, kelle juurde me kõige -kõige esimeses järjekorras läheme, et kelle juures on, on reaalne koht, et seal võib olla mingisugune mure, mis vaja kaasa aitab, aidata.
Teeme nii, selline sai sellekordne kriitiline intsident. Nagu te kuulsite, siis kütsi muudatusest hästi üksipulgi rääkisime, ma usun, et suur hulk inimesi on nüüd palju targemad. Ettevõtjad teavad, mida nüüd teha ja kui nad veel ei tea, siis nad kohe oma IT -poistele, IT -meestele, IT -naistele ütlevad, et kuulge, nüüd kuula see saade ära ja, ja me peame midagi ette võtma. Stuudios oli külas Justiits - ja Digiministeeriumi riikliku küberturvalisuse talituse juhataja Taavi Viilukas. Samuti Justiits - ja Digiministeeriumist küberturvalisuse õigusnõunik Raavo Palu ja Riigi Infosüsteemi Ameti Järelevalve osakonna juht Ilmar Toom. Mina olin saatejuht Ronald Liive, aitäh, et kuulasite. Kui sulle see saade meeldis, jaga seda oma sõpradega, kolleegidega, tuttavatega. Saad subscribe 'ida või tellida ka meie podcast 'i oma lemmik Taskuhäälingu äpist rakendusest. Ja mina ütlen teile, et kuulmiseni järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]