Head kuulajad, tere tulemast kuulama georiitilise intsidendi podcast 'i. Kui suuremas enamuses me siin saates keskendume kõigele sellega, mis on seotud meie e -Eestiga, selle kõige laiemas tähenduses, siis tänases osas teeme väikese sellise kõrvalpõike, aga samas pühi, püsime sellise tehnoloogia nurga all. Täna räägime droonidest ja ma eeldan ja loodan, et sellise nurga alt, millest varem väga paljud üldse ei ole mõelnud või ei ole kuulnud ka. Ja väikene ajend sellele droonidest rääkimisele on saadud intsidentidest, mis siin viimastel nädalatel, kuudel on nii Eestis toimunud kui ka mujal maailmas toimunud või mujal Euroopas. Aga ka üldisemalt sellest, mida varasemalt on Politsei - ja Piirivalveamet öelnud, mida ja kuidas nad droonidega teevad, võib plaanivad tegema hakata. Tänases saates on külas Politsei - ja Piirivalveameti kaugseiregrupi juht Gert Kotkas, tere.
Ja, tõe, siit minu poolt ka üle, üle siis selle veebiühenduse.
Just nii, nagu kuulda oli, siis tõesti tänane saade on meil selline distantsilt tehtud, kasutame tänapäevaseid tehnoloogiaid, ehk siis stuudios ei ole külaline füüsiliselt kohal. Ehk siis see vestlus ei pruugi olla täpselt selline, nagu meil tavapäraselt on, aga ma usun, et sellest hoolimata on väga huvitav ja põnev. Ja neile veel teadmiseks, kes saadet pole varem kuulanud, siis mina olen saatejuht Roland Liive. Aga asuks nüüd teema juurde ja ma asun niimoodi tegelikult teema juurde, et Gert, olge hea üldse, seletage lahti, mida see kaugseire grupi juht tähendab ja, ja mida te nagu tööalaselt igapäevaselt teete.
No võib -olla kõige lihtsam on siis öelda niiviisi, et, et asendame selle kaugseire sellise lihtsa ja, ja käibel oleva juba mõistega seonduva droon, siis seonduva teise mõistega droonigrupijuht ja siis on vist kõik ära öeldud, et, et see, mis politsei töös droonidega kokku käib, sellega me täpselt tegelemegi, püüame siis seda võimalikult hästi teha.
Kas teil on ka omaette ülemus, ütleme siis PPA droonide ülemus, kes veel otsustab teie eest mingeid droonidega seondavaid teemasid ära?
No Politsei - ja Piirivalveamet üldse on ehitatud siis üles väga paljuski teenusepõhisele juhtimisele ja tõsi on see, et, et droonide siis arendus käib keskselt, kus siis näiteks vastavad arenduseksperdid teevad seda tööd veel. Ja siis kaasajale omaselt need asjad ei ole siis nagu selliselt kindlustatud, vaid Politsei - ja Piirivalveamet püüab, et see kõik oleks siis sünkroonis, et nii droonid kui ka nende tuvastus, seire, et see kõik oleks nii, et hea, Politsei - ja Piirivalveametis on tööl inimesed, kes siis on otseselt siis ametiülesannetes selle arendusega tegelevad, nii see tõesti on.
Olge hea, seletage natukene detailsemalt lahti, et mida see teie töö ikkagi kujutab, et hommikul alustate, tulete, lähete Politsei - ja Piirivalveametisse kohale, teete kohvi ära ja siis vaatate laiast maailmast uudiseid, mis on droonidega toimunud või teil on nii -öelda juba eelnevast päevast see töökava on ees, te teate, mida teha. Ma ei tea, kas kuskil on vaja minna drooni lennutama, kas kuskilt on vaja küsida, miks keegi drooni lennutas või mida täpsemalt?
Ja et, et kui täpsemalt öelda, siis näiteks puhtalt endast, et no niisugune väga, väga tugev kohvitarbija töö juures ei olegi, nii et, et tavaliselt see jääb tegemata. Kui on võimalik, siis me tõesti püüame tegutseda planeeritult, teha mingisugused kavad ette, kus, mille jaoks lendamine on vajalik. Vajadusel toetame ka partnerasutusi, aga väga paljus meie töö on niisugune, kus, kus tuleb reageerida lihtsalt hetke, hetke mingisugusele olukorrale ja sõita välja näiteks kadunud inimest otsima suvalisel kellaajal, suvalisel päeval. See võib kõik väga äkki tulla, nii et, et mingis mõttes nagu päris hästi kehtib see, see, selline kõnekänu laadne lause, et plaan peab olema, et siis läheb ainult plaan nässu, aga muud asjad õnnestuvad, et plaane me ikka teeme, aga väga suur osa meie tööst on selline, mis, mis on siis elu enese poolt juhatatud.
Aga kuidas see saab üldse nii -öelda reaalsus olla, et kui te ütlete, et inimene on kadunud praegu noh, nii -öelda seenehooaeg on, ikka jälle kuuleme uudiseid, kuidas keegi on jälle metsas ja otsitakse teda, teda taga, aga droonidega, erinevalt siis autojuhi nii -öelda loast, sa ei saa ju päris niisama kohe lendama minna, sa pead eelnevalt selle kooskõlastama. Kas see kooskõlastamise teema üldse puudutab PPA -d ennast ka, et kui teil on tööalases mõttes vaja drooni lennutada, kas te võite seda lihtsalt niisama teha, et piltlikult öeldes, kas teie droonidel on alati nii -öelda alarmsõidu õigus olemas, te võite neid lennutada või mitte?
Ja otse loomulikult see kooskõlastus on väga olulise koha, koha siis peal selles süsteemis, sellepärast et nüüd enda poolt võin siis aidata teil sellise kujutluspildi luua, et, et ise te teate tõenäoliselt, millel te viimati kuskil reisimas käisite ja millal te viimati lennukiga reisisite. Ja mõtelge nüüd ennast näiteks Tallinna lennujaama, sinna, sinna perroonile, et kasutakse telefonid välja lülitada või, või panna lennurežiimile, lennuk hakkab ka probleemima ja, ja siis kuskilt mingi ime läbi näiteks jõuab informatsioon, et oi -oi, aga seal, kuhu suunas reisilennuk startima hakkab, on üks päris kopsakas droon kuskil uitamas. Ja tõenäoliselt, tõenäoliselt tekitab see sellise tunde, et parem kui seda drooni ju seal ei oleks veel, et miks ometigi, miks ometi nii, et minu lennu ajal siis järsku mingi droon, kas me võime kokku põrgata, kas me võime alla kukkuda? Ja see on üks väga oluline asi, siis õhuruum on kõigile üks ja, ja, ja selline esimene reegel, mis kindlasti selliste mehitamata õhusõidukite käitamise juurde käib, on see, et temasse ei tohi suhtuda nagu mänguasja. On ikkagi õhusõiduk ja, ja ka nüüd tuleb natukene klišeeline, aga selline väga omal kohal olev lause, et ka üsna väike selline droon võib kehvade asjaolude kokkulangemise tõttu siis põhjustada hirmsa õnnetuse ja selle tõttu siis küll kooskõlastamine on alati väga oluline. Siin praktiliselt see saab olla, ilmselt tuleks ka küsimus, et kuidas siis, siis ma juba ennetavalt saan vastata, et kaks põhilist moodust on siis, et üks on, üks on niisugune olukord, kus on juba ette mõningad lennualad siis kindlaks määratud ja teine siis see, kus tuleb seda, seda siis vastavalt võimalustele kiiresti hakata, hakata kooskõlastama. Nojah, kolmas variant on see, mis siis igapäevaselt suurele hulgale Eesti drooni kasutajatest on tuttav, ehk see on siis olukord, kus on võimalik lennata avatud kategooria siis õhuruumis, mis tähendab, et siis kõrguseni kuni sada kakskümmend meetrit saaks maksimaalselt tõusta. Et selline vastus praegu.
Kas see üsna väike droon on ka tegelikult pandud tehnilises mõttes paika? Et te küll ütlesite, et, et see üsna väike droon võib ka põhjustada suure õnnetuse, aga samas on, regulatsioonis on kirjas, et vist oli kuni kakssada nelikümmend üheksa grammi kaaluv droon, et sellisega võib üsna vabalt nagu lennata. Kas te oskate öelda, miks selline kaal just, et kust see tuleb?
See vabadus, ja, ja, see vabadus on selles mõttes suhteline ja haakub selle eelmise vastusega, et see vabadus on olemas teatud kindlates õhuruumi osades ja kindlasti mitte kõrgemale kui sada kakskümmend meetrit, kui, kui sellel drooni kasutajal ei ole, ei ole siis läbitud vastavat sertifitseerimisprotsessi. Transpordiametis ja mis protsess, et see on siis e -kategooria käitleja loa saamine, mida see endaga kaasa tooks, mida see tähendab, see tähendab seda, et seal peavad olema juba vastavad protseduurid, vajalikud käsiraamatud, kõik muu, sinna juurde, ehk siis see ei ole ka enam kaugeltki mitte juhuslik käitamine. Aga muidu jah, et veel kord, et see, see on siis hästi suhteline vabadus. Kõrguse osas ikkagi sada kakskümmend meetrit ja seda kõike väljaspool kontrollitavat õhuruumi. Ehk siis väljaspool sellist õhuruumi, kus osutatakse mingitki liiki siis kas lennuinfoteenust või lennujuhtimisteenust. Ja igapäevases drooni kasutuses, võib -olla olete isegi pilgu heitnud, Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi kodulehel on väga kenasti kättesaadav ja hästi visualiseeritud droonikaart, kõrvuti siis notan kaardiga ja droonikaardil on siis ka Eesti lennuväljade ümber kehtestatud piirangud. Ehk siis ka näiteks selles, selles ühes õhuruumi osas, lennuvälja läheduses võib olla teiste piirangutega õhuruum ja kui sinna siis korra pilk heita, kui peaks kehvama aega või võib -olla olete seda ka teinud, siis on sealt näha, et päris lähedal lennurajale on selline täielik no -fly tsoon, sealt edasi siis võib -olla tohib mingisugusel kaugusel tõusta. Aga selle väikese kahesaja neljakümne, maksimaalselt kahesaja neljakümne üheksa grammise drooniga, näiteks kolmekümne ühe meetri kõrgusele ja sealt võib -olla järgmises astmes viiekümne meetri kõrgusele. Ja siis on seal see erand ka juures, see on väga hästi seal välja toodud, et välja arvatud, kui käitumine toimub erikategooria nõuetekohaselt. Aga siis näiteks üks võimalik nõue, mis droonipiloodile laieneb, on see, et tal peab olema näiteks juba kahepoolne raadiuside selles õhuruumis lennujuhtimisüksusega. Nüüd läks küll natukene pikale see jutt, aga, aga kuna ma nägin, et see huvi pakub, siis, siis rõõmuga jagan teiega seda infot.
Ehk siis mõneti nii -öelda võrreldav ikkagi autoga sõitmisega ma ütleks, et auto sõitmise puhul on täpselt samamoodi, et transpordiametis sul on eelnevalt vaja seda juhiluba, läbid selle koolituse. Kui juhiloa saad, saad minna liiklusesse, aga liikluses sa pead järgima liiklusseadust, on ta siis piirkiirus või midagi muud. Siis põhimõtteliselt droonide puhul on nüüd siis analoogne süsteem nii -öelda või analoogne lähenemine.
Jah. Jaa, täiesti õige ja, ja siit ma astuks veel sammu edasigi, et, et see lausa mitte autosõiduga, vaid, vaid täiesti täie teadlikkuse juures saan kinnitada, et, et kuna suurema osa oma elust olen seotud, mehitatud lennundusega. Siis ma võin täie, siis kuidas öelda, niiviisi natukene paatoslikult täie vastutustundega siin öelda, et see on ikkagi võrreldav väga palju ühe õhusõiduki kapteniks olemisega. Nende õigused, kohustused, vastutused, et see on tegelikult väga lähedane, nii et, et ta võib tunduda küll see droon selline mänguasja moodi ja puldiauto ja muu asi sarnane, aga, aga niipea kui ta on seal õhuruumis, siis ta osaleb selles samas, Samas õhuruumis, et seal ongi, ongi niisugune lugu, et, et puldiautot ei lasta liikluses osalema. Ta ei ole selleks mõeldud ja kui see peaks juhtuma, see saab toimuda kas mingisuguse ürituse raames liikluseks suletud tee osal või kuskil mujal. Aga ilmselt korraks ainult silme eest selline vahva pilt läbi lasta Tallinnas, kas Stockmanni ristnikul või seal Ülemiste viadukti juures. Et kujutage ette, et kogu sellesse olukorda, mis seal toimub, nüüd üks armas puldiauto veel lisandub ja see puldiauto juht on võib -olla hoopis T1 kohvikus seal. Ja siis, siis nagu kõik asetub jälle hoopis visuaalselt selgema koha peale, et, et siis selle tõttu siis, siis lennunduses on see võimalik, see droon osaleb põhimõtteliselt selles avatud, füüsiliselt avatud. Jah, juriidiliselt väga selgete piiritluste ja piirangutega õhuruumis, aga füüsiliselt avatud õhuruumis, vahetult lennuliikluses, mida puldiauto kunagi siis vähemalt, ütleme, juriidiliselt korrektselt niiviisi teha ei saaks.
Jäädes selle mootorsõidukite analoogi juurde, siis auto puhul ma saan aru, et kui ma kiirust ületan, et kuidas PPA nii -öelda suudab selle tuvastada, minu kiiruse ületamise ja millised need kõiksugu vahendid teil on, et seal on ka ju mitmeid vahendeid. Aga kuidas droonide puhul on, et see, et kui ma ikkagi, olgu ta siis see kakssada nelikümmend üheksa grammi või, või üle selle, et ma lähen ja nii -öelda rikun siis seadust, mul ei ole olemas luba selle jaoks, ma lennutan kuskil, kus ma ei tohi seda teha. Kuidas te üldse tuvastate need droonid ja kui te isegi selle drooni olete tuvastanud, kuidas tuvastate selle inimese, kes nii -öelda seda lennutab, siis?
No see valdkond, millele te praegu viitasite, et see tegelikult on reguleeritud lennundusseadusega ja seal on üks niisugune säte sees, mis ütleb, et, et järelevalve füüsiliste ja juriidiliste isikute lennutegevuse üle, sealhulgas mehitamata õhusüdrukute käitamise üle, on siis transpordiameti pädevus. Ehk siis, kui meil peaks olema kunagi niisuguses olukorras, et, et tahaks loota, et seda ei ole, et, et me suudame nagu esiteks, et liikluses suudame kuidagi selle kiiruse kontrolli alla saada sarnaselt nagu joobes juhtimise ja kiiruse. Nüüd tuleb natukene sellist, ma ise vahel nimetan seda juttu, et tuleb nagu lõvileo enda suust. Aga tõepoolest, miks mitte natukene seda juttu ka, et, et siis, sest Lõvi -Lõvi on üks väga, väga aatiline siis, siis partner meil siin PTA -s. Ja kui me mõtleme natukene ajas tagasi, üks kakskümmend, kakskümmend viis aastat tagasi, siis, siis turvavöö kasutamine, jah, siis Mis oli pigem niisugune, ma mäletan neid kleepseid ka, mis autodes oli vist või pandi sinna kõrvalistujaid umbes sellise tekstiga, et selles autos ei kinnitata turvavööd, vaid sureb see nagu mees. Ehk siis püüti läbi negatiivse näite ka mõjutada, siis nagu seda ennetussõnumit lähemale tuua, et, et pane ikka kinni. Praegu on see õnneks liikluses muutunud nii harjumuspäraseks, et, et keset põldu ka seal lihtsalt nii käe sees. Ja see on kindlasti teinud palju ohutavamaks, et ma tahaks loota, et, et siis mõne aja pärast lihtsalt samamoodi see joobes juhtimine ja kiiruse ületamise teema, et see tasakaalupunkt nihkub sinna, et, et see üldine teadlikkus aitab seda välistada. Ja nüüd siis tagasi siit droonimaailmasse ja sinna ja ma tahaks loota, et näiteks mehitamata õhusõiduga käitumisega me ei peagi kunagi näiteks. Et see teadlikkus juba sünnib sellisena, et teadvustatakse, et ahaa, ma olen tegelikult nagu õhusõiduki kapten ja siis vastavaid nõudeid ja regulatsioone ka siis, kui keegi kõrvalt ei näe, täidab liiklus, oleks siis õhus liiklusmärke, et täidab nende nõudeid ka siis, kui, kui politseinik ei olegi seal kõrval või kuskil läheduses olemas. Ehk siis nagu selline kõrgendatu, positiivne vastutustunne ja et, et me selleni, selleni ei jõuagi. Aga nüüd, kui huvi pakuvad alati ka sellised käega katsutavad asjad, et no aga ikkagi, kui keegi lendab näiteks kõrgemalt kui sada kakskümmend meetrit, siis ma saan tõesti öelda, et hästi suure tõenäosusega Eesti on, on varsti, varsti kaetud piisavas ulatuses sellise võrgustikuga, Et mitte ainult piiril, vaid ka sisemaal, näiteks niisugune lubatud, lubatud kõrguse ületamine, eks ju, liikluses me räägime lubatud kiiruse ületamisest, lubatud kõrguse ületamine siis drooniradariga tõesti fikseeritakse. Ja need seadmed, mis praegu ka Eesti tootjate poolt on arendamisel, teevad seda muideks suurepäraselt ja, ja kuvavad kogu selle drooni siis lennu näiteks kõrgusgraafiku hetkega ekraanile.
Kui te teete sellisest vastusest, mõni inimene saab välja lugeda selle, et te alustasite vastust sellega, et see on transpordiameti pärusmaa, et võib natukene selline metsiku lääne mulje ikkagi jääda, et, et kui nagu PPA justkui nagu midagi teeb, aga midagi ei tee ja võib -olla ma ikkagi saan selle lennu ära teha, et keegi ei saa ju mind kätte. Mis, mis te neile vastaksite?
Ma vastaksin kõigepealt jälle, et, et noh, et see lennu sooritamine ei peaks olema selline, et saadakse kätte, ei saada kätte, et lend tuleb sooritada, ette valmistada vastutustundlikult. Jah, see kõlab jällegi nagu, nagu selline moraalipool, aga, aga lennundusega käib see kaasa. Aga jällegi, kui mida kõik aega katsutavad, siis kui tõesti peaks olema vaja, siis need, need seadmed näitavad väga kenasti ära siis ka, ka drooni enda asukoha ja puldi, puldi asukoha, lennutaja asukoha, nii et, et tehnilised võimalused ka arenevad kogu aeg. Aga veel kord, et no ma tahan olla niisugune positiivse, positiivse lähenemisega, et, et ma väga loodan, et, et vähemalt lennundusest, drooni lennutamisest saab meil Eestis niisugune valdkond, kus see vastutustunne on, on seda veel palju kõrgem, et, et see, mida me praegu kirjeldasime, jääb mõningateks üksikjuhtudeks, et väga loodan seda.
Kas see tehniline võimekus, mida te mainisite, korra käis läbi drooniradar, esiteks mida see ennast kujutab, ja siis oli teine, mis käis läbi, et see, et mingi tehniline võimekus on olemas, millega saab siis nii drooni kui ka puldi asukohta näha. Kas selline võimekus on täna olemas näiteks Kuressaares, Tartus, Tallinnas, Narvas ja mujal ka?
Kui te nüüd mõtlete näiteks lennuväljade lähedusi ja muid asju, siis, siis areng sinnapoole tõesti, tõesti on. Ja see on üks osa ka siis tuleviku eesmärkidest. Nii et, et see pidevalt laieneb ja, ja lühikene vastus on, et, et ka. Aga nüüd ma ei taha nagu, nagu, nagu teiste, ütleme ametite ja organisatsioonide eest nagu seda PPA -le võtta ja siit kõike ära vastata, aga et ja, et need arendused ja asjad tõesti, tõesti toimivad. Loomulikult, kui siit edasi minna, siis, siis ka arendada on üksjagu palju veel. Tekivad uued droonitüübid, on vaja siis uusi metoodikaid ja muid asju, aga mul on selles mõttes hea meel, et Eestis, ma seda väljendasin ka, kui Eesti Lennuakadeemias oli siis meelitamata lennunduse seminar ja et oli selline hea võimalus seal osaleda, siis oli võimalik tõesti ka vahetult Eesti arendajaid tänada, et nende asjadega. Viimasel ajal on väga intensiivselt tegelema hakatud ja, ja, ja see mõttepaus, mis mul siin jutu sees tuli, see käis korra silme eest läbi, võrdlesin, et kui kiiresti viimaste, viimaste siin kasvõi kuude jooksul on neid asju arendatud, et see annab, annab head lootust, et see pilt on meil hästi üsna klaar.
Kas me ühel päeval jõuame ka sinna, et igas patrullautos on olemas vajaminev tehniline võimekus, et drooni kuskilt alla tuua?
Andke andeks, et ma nüüd hakkan jälle ringiga pihta. Selles mõttes, et ma, et ma noh, nagu nüüd küsimustest ka tunnetan, et, et, et kuna ma üksteist ei näe ka praegu, siis mul on nagu niisugune tunnetus, et, et, et tahaks küsida, et, et kuidas teile endale tundub, et kas jõuline sekkumine, kõikidesse asjadesse, allatoomine, keelamine ja muu, et kas see nagu on tegelikult ka see, mis teile tegelikult meeldib? Et selle tõttu, kui te tähele panete, ma nagu oma vastuseid alustan sellega, et, et, et nii PPA kui ka ma tean transpordiametit väga hästi, et, et meie esimene valik ei oleks nagu droonilennutajate puhul ka nagu selline jõuline sekkumine, vaid ikkagi teadlikkuse hoidmine. Aga, aga võttes nüüd arvesse seda, et jah, et Politsei - ja Piirivalveamet peab siis koostöös kõigi teiste Eesti siis asjaomaste avaliku võimu instantsidega, kõlab eks ju päris niiviisi ametlikult, aga noh, nii see on, et oleme valmis nende asjadega, siis tõesti minu unistus on see, et, et see võimekus on meil olemas. Et meil on vähemalt peaaegu igas politseiautos olemas niisugune piisava võimekusega, mitte liiga suur, aga väga kiiresti lendu lastav droon ja ka selline kompaktne, kompaktne siis drooni segaja igaks selliseks olukorraks, kus tõesti me oleme, oleme sunnitud siis kellegi, kellegi vara elutervist kaitsma sellise ohu eest.
Millal me võiks, millal me võiksime sinna jõuda, et sellised kompaktsemad vahendid on patrülli autodes olemas?
Seda küsin endaltki, et, et millal siis on see, see realistlik aeg, et me saame öelda, et meil on autosid, kus need juba on olemas. Millal me jõuame sinna, et need kõik on olemas, siis, siis ma siin luban endale seda, seda vastust, et vastan siis niiviisi, et ega ma täpselt ei tea. Sest, sest ma ei tea seda, aga, aga me sinnapoole püüame liikuda, sest ilmselt olete ka tähele pannud, et, et rääkida on, on väga paljudest asjadest ju üsna, üsna lihtne, et me saame öelda, et NO viie aasta pärast ikka või NO kolme aasta pärast. Aga ilmselt oma kogemusest olete, kui te midagi olete pidanud arendama ja tegema, siis, siis nagu olete kohanud seda, et aga, aga iga asi midagi tegema hakates võib võtta rohkem aega, võib tulla selliseid ootamatusi, võib -olla peab vahepeal midagi ümber planeerima näiteks, et need vahendid, mida me alguses pidasime silmas, vahepeal on arenenud välja hoopis uued. Ja, ja loomulikult siis riigistruktuuridena, ei meie, ei transpordiamet, ei keegi, kaitsevägi, keegi ei saa üle ja ümber ka sellest, et kõigi nende asjade, asjade väljavalimiseks, soetamiseks, kasutusse võtmiseks on omad korrad, mis nõuavad ka oma. Nii et hea, et vabandan siin veel kord, aga, aga aus vastus on, et ega ma täpselt ju ei tea seda.
Siin teatud suurürituste eel on juba aastaid tagasi PPA ajakirjanikele tutvustanud, näidanud, no vot, meil on selline droonipüstol on olemas, et kui nüüd laulu - ja tantsupeo ajal keegi otsustab inimeste peade kohal hakata oma lennuvahendit lennutama, siis me saame sellega selle lennuvahendi turvaliselt tuua maa peale tagasi, nii et keegi viga ei saaks. Kas see nii -öelda unistustes olev väikene seade patrullautodes on nii -öelda oma füüsilises mõttes, suuruse mõttes analoogne, nagu see droonipüstol, mida varasemalt on näidatud või see oleks midagi muud? Võiks
loota, et nad ajapikku natukene väiksemaks ka jäävad. Aga jah, see droonipüss ja see näide laulupeoga on selles mõttes väga kohane. Et, et meile teadaolevad küll siin, siin kõik, kõik need katsetajad seal ka tuvastati ja, ja enamikel juhtudel, enamikel juhtudel siis ka lausa. No kuidas pehmelt öeldes, loodi kontakt nende isikutega ehk siis viidi läbi vastavad toimingud ja asjad nii -öelda, mis puudutab laulu - ja tantsupidu. Ja selles mõttes saame seda küll öelda, et olu, mis puudutab avalikke üritusi, siis, siis siin ei ole meil Eestis enam unistus, et, et kui on tegemist siis avaliku üritusega, kus ohuhinnangust lähtuvalt on, on olnud vajadust seda rakendada, Siis, siis seda on ka tehtud. Nii et, et siin muidugi jällegi noh, tehnoloogia alati seotud, et, et ega me tahame ju alati paremaid, alati võimsamaid, alati rohkem näha, alati kiiremini jõuda ja tõenäoliselt see ei kao nüüd küll mitte kuhugi, et, et see, see jääb, Jääb kõikides valdkondades, mitte ainult droonis või drooniseires, drooninduses, vaid ka kõikides muudes jääb siis ilmselt aegade lõpuni sellisel, selline püüdlus, et ikka rohkem, ikka kiiremini, kõrgemale, kaugemale, aga, aga samas saan siin küll vastata, et, et avalike ürituste jaoks niisugune võimekus on meil siin täiesti olemas.
Siin üks ametkond päris tihti teatab, et Eestis on jälle ulatuslikud GPS -i häiringud ja tänu sellele ei saa oma drooni turvaliselt lennutada. Ja tänu sellele on ka meil tegelikult igasugu piirangud ju siin seatud juba, et ja, ja ka muudel põhjustel, miks meil need piirangud on seatud. Kas need GPS häiringud mõjutavad ka PPA tööd selles mõttes, et kui teil on vaja mõnda seenelist minna otsima drooniga, kas te olete märganud, et noh, me ei saa nüüd lennutada, sest signaali pole?
PPA tööd otse loomulikult mõjutavad, sellepärast et ka meie kasutame seadmeid, mis on pärit enda jaoks nagu sellise mõiste nagu GPS -i põhine maailm, et GPS -i põhisest maailmast. Ja, ja minu meelest on hoopis, kui ma jagan enda mõtteid, et, et loomulikult lihtsam oleks kõike teha, kuni täielikuid ei oleks ja saaks väga rahulikult ja turvaliselt nagu sellises selgelt, selgeks õpitud maailmas neid asju teha. Aga iseenesest minu enda mõte see on, et hea, et see kõik just nüüd juba ilmnes, sellepärast et kui me võrdleme kasvõi enda võimekusi, oskusi, teadmisi sellega, millised need olid siis, kui me nagu pidasime seda kõike väga vähe võimalikuks. Ja praegu siis ma saan, saan nagu negatiivse, nagu läbi negatiivse prisma, siis, siis kõiki neid osapooli seal, seal teisel pool suurt järve siis kaudses mõttes tänada, et, et nad on sundinud neid mõtlema selle peale, et on, on teistmoodi võimalik, on teistmoodi vajalik. Teenime, harjutame, leiame võimalusi, et sellega toime tulla. Ja, ja üldises plaanis ka on tegelikult hea, et, et sellest olukorrast, olukorrast, et see kõik ilmnes näiteks siis, kui see, sellest GPS -i põhise maailma algusest ei ole möödunud ikkagi veel nii palju, et, et me mäletame, mis asjad on raadiomajakad. Me mäletame, see on DM -i seaded, muud kõik sellised asjad, mis näiteks lennunduse puhul navigatsioonis olid kasutusel kogu selle aja enne seda, kui, kui GPS siis jõuliselt hakkas toimima. Et on väga hea, et seda kõike mäletatakse ja on väga hea, et, et praegune siis ülejäänud muu elektroonika arengutase võimaldab seda, neid teadmisi, neid põhimõtteid ja asju ekspluateerida hoopis teisel tasemel. Nii et, et selles mõttes nagu igal negatiivsel asjal on näiteks arengu suhtes arengutõukaja suhtes praegu siin siuke päris huvitav, huvitav mõju, et on sundinud meid harjutama ja treenima ja mõtlema.
Üks huvitav asi, mis mulle jäi silma mõned aastad tagasi, oli see, et politsei oli vähemalt nii -öelda töös selline mõte, et kui toimub kuskil ristmikul, et isegi siin mainisite paari ristmiku enne, mis Tallinnas on sellised suuremad, toimub avarii ja liiklus on seal häiritud, siis selle asemel, et see patrullauto sinna sõidaks, kõik see võtab aega, lendaks sinna kohale siis droon. Teeks mõned pildid ära, fikseeriks kogu selle olukorra ja siis teavitatakse autojuhte. Nii, te võite nüüd siit lahkuda, et vabastame ristmikku ja siis jätkame paberitööga kuskil mujal. Kui kaugele see mõte, idee on jõudnud?
Jah, siin saan täitsa, täitsa kohe ühe tubli politseiametniku pildi endale silme ette, et härrastendu ja taotlust avariimenetlusüksusest, kes väga selle projektijuhina selle asja pealt täiesti edasi tegeleb. Ja me saame öelda, et, et suuremate, selliste mahukamate sündmuskohtade puhul, ütleme loomulikult tahaks, et neil oleks võimalikult vähe ja tahaks, et võimalikult vähe niisugusi liiklusõnnetusi juhtuks, kus, kus on vaja siis, siis üldse kriminaalmenetluse toiminguid ja kõike seda kaasnevalt teha. Ja et üldse vähem liiklusõnnetusi juhtuks. Miks ma niiviisi jäin sellele pidama? Et, et võib -olla tundub jällegi, et selline klišee lausete, klišee väljendite nüüd jada tuli, aga nüüd on elus tulnud periood, kus ma ise olen pidanud siis olema sellise üksuse eesotsas, mis tegeles ka avariide vormistamise ja sellega. Ja see teema on olla tegelikult nagu lähedane ikka. Ja selle tõttu siis tahaks, et seda kõike juhtuks vähem, aga kui midagi niisugust siis tõesti on juhtunud, siis, siis ja, et suuremate liiklusõnnetuste puhul meil siin väga mitmetes kohtades juba Eestis on, on, on see võimalik, et droon kaardistab Sisekaitseakadeemiaga koostöös see, see projekt toimib, jätkub. Hetkel küll siis ei ole me veel olukorras, kus kuskilt drooni pesast siis stardid droon istmikule ja, ja tuleb sealt tagasi. Aga küllap ükskord siis ka see droon teeb tohutul hulgal fotosid, mille järgi siis on võimalik, võimalik edasi modelleerida seda. Ja vahepeal mul tuleb ette ka, et noh, praegu, et eks see aeg olegi niisugune, et, et väga paljude liiklusõnnetuste puhul ikkagi inimene, kes seal on, kui see politsei on siin kohale kutsutud, siis, siis tahaks, tahaks ju, et keegi, keegi temaga räägiks ka, et siis droon võib sealt ülevalt küll läbi valju hääldi midagi, midagi siis hõigata, aga et, et eks see kujunebki ühiskonnas niiviisi, niiviisi paralleelselt, Et, et kui see tehnoloogia igale poole rohkem juurdub, siis väga võimalik, et tulevikus inimesed on ka sellega, sellega päri ja sellega nõus, et tuligi ainult kohale mingi droon, et tõsi küll, minuga keegi ei rääkinud mitte sõnagi, aga, aga näete, pildid tehti ära ja liiklus sai ruttu vabaks ja ma olen rahul ja, ja kui mul midagi vaja on, siis, siis on politseisse kohale minna.
Ja kuskil linnades on see juba kasutusel, kas need linnad on ainult Tallinn ja Tartu ja võib -olla ka Pärnu või on seal veel linnu?
Oi, jah, et kuna praegu see olukord on niisugune, et, et see droon on politseiautos, siis seda on kasutatud päris erinevates kohtades, et ta ei ole siis sellise geograafilise alaga piiratud tõsi, et kui peaks olema kunagi tegemist. Et ma saan öelda, et Politsei - ja Piirivalveamet, et see on küll ametlikult täiesti, tegemist on Riigikantselei projektiga, siis Riigikantselei poolt finantseeritava projektiga, kus siis Politsei - ja Piirivalveamet siis on, on, on olulisel määral tegev, et on siis tulemas ka katsetused droonipesade toimimise kohta. Kui need asjad ükskord kokku jõuavad, siis me võime rääkida võib -olla pea, et selles asulas, tolles asulas, vastavalt drooni lennuulatusele, praegu on see droon politseiautos ja, ja siin on olukordlik, see politseiauto on sõitnud väga mitmetesse kohtadesse Eestis ja on näiteks seal kasutatud elektroone. Kuulge,
ega ma ei saa üle ja ümber sellest suurest elevandist toast, et ikkagi need intsidendid, juhtumid, mis siin Eestis ja ka mujal Euroopas on aset leidnud. Noh, võtamegi meie vaates siis selle Peipsi järve läheduses või Peipsi järve kohal olnud intsidendi mõni aeg tagasi, kus selline ründedroon tuvastati seireaparatuuri poolt. Kui palju ja mida te saate selle kohta rääkida, et kui palju seal oli PPA rolli, kui palju seal oli teie partnerite rolli ja mida te sellest olukorrast üldse õppisite? No
võib -olla kõige, kõige kiirem vastus vaataks ehk vastu, vaataks vastu siis selliselt lennundusteabe allikalt nagu Notamcard, NotamMAP, mis on siis ka väga vahvalt Eesti Lennuliiklusteeninduse Aktsiaseltsi poolt seal arendatav ja, ja kõigile kättesaadav. Ja siis me püüame visualiseerida seda, et kui sa selle avad, siis praegusel ajal on näha sealt üks, üks suur punane ala, mis jääb siis jämedalt hinnates, kui ühte tippu panna Võsu ja vedada sealt siis sirgjoon sinna Läti suunas. Nii et see sirgjoon siis praktiliselt puudutab võrdsärve idakannast ja jõuabki siis lõpuks sinna Läti piirile. Siis on kõik see, mis jääb sealt ida poole igal, igal õhtul alates kella kahekümnest. On siis sellises staatuses, mille kohta siis tavalises lihtsas keeles öeldakse, et lennukeeluala, aga ütleme siis ka ametlikult, et on tegemist siis ajutise lennupiirangu alaga. Ja, ja, ja võib -olla see kõige rohkem annab edasi selle, selle, kui tõsiselt siis tegelikult seda, seda võimalikku olukorda ja asja on hinnatud ja, ja milliseid meetmeid on otsustatud rakendada, sest et, et ma nüüd küll praegu, kuna see kõik on kaitseväe, kaitseväe töövaldkond, aga ma usun, et kaitseväe kolleegid ei pahanda. Ma siin siis paari sõnaga siis, siis sellest ülevaate ilmselt teen, et, et ei ole väga palju, palju vaja mõelda, miks see ala vajalik on, see ala on vajalik just selleks, et olla kindel. Siis nendes asjades, mis seal toimub, selles on võimalik teatud tingimustel lennata, aga see teatud tingimus on üks väga konkreetne nõue, et see lend peab olema kaitseväga kooskõlastatud. Kõik asjad, mis kipuvad seal lendama ja kaitseväega ei ole kooskõlastatud, siis, siis on, antakse parim, et nad saaksid tuvastatud ja kui tõesti peaks olema siis tegemist mingisuguse objektiga, siis mille lennu tuleb sekkuda, siis seda ilmselt ka tehakse. Aga
kuidas see muidu ikkagi lahendatud on, et, et mis hetkel need ründedroonid, kui nad Eestisse või Eesti lähedusse peaksid kuidagi meid ohustama või sisenema, et mis hetkest alates on see PPA pärusmaa, mis hetkest on see kaitseväe ja mis hetkest, ma ei tea, kellegi, kellegi kolmanda, neljanda pärusmaa?
Jah, et, et selle ülesande võib -olla noh, et, et noh, saan aru saada, et on küsimus ja, ja et seda vastust nüüd siin natukene kujundada, siis nagu ilus ei ole küsimusele küsimusega vastata, aga ma teen seda praegu siiski, sest ma arvan, et see on kohane. Et paneme järgmise küsimuse, et, et kust, mis hetkest me teame, et on tegemist ründedrooniga.
Küsime Ukraina kolleegide käest. Ehk on neil mingit
nagu sisendit anda meile.
Ja ka, ja, ja ka nemad näevad sellega palju vaeva, et jällegi, et noh, päris ei saa siin nüüd kaitseväe teemasid väga lõpuni kommenteerida, aga hea meelega siiski küsimusele vastaks ja, ja mis mul näiteks, kui me siin rääkisime, praegu tuli silme ette, et kunagi ma politseiteenistust alustasin. Siis, siis üks väga vahva vanem härra siis Tartus politseijaoskonna eest oli sellest politseiautost mööda, ta oli, oli sellised positiivselt meelestatud ja innukust oli palju ja vaatas neid, ütles, et poisid, poisid, minge, püüdke, minge ja püüdke kõik pätid kinni. Ehk siis nagu sportlase ambitsioon, et tuleb minna ja proovida kõik pätid kinni püüda. Kas me oleme kõik pätid kinni püüdnud? Ei ole ja tõenäoliselt vist ei jõua, ei häbene seda öelda. Niikaua kui pätte juurde tuleb, siis, siis paraku niiviisi on. Vot selline pilt tuli silme ette ja siin on sama lugu, et ambitsioon on ja peab olema siis tuvastada kõik ja, ja proovida kaitsta kõiki kõige eest. Aus vastus on see, et, et püütakse parimat ja, ja noh, me näeme, eks ju, et umbes, et, et milline see tase näiteks, ütleme Ukraina näitel on olukorras, kus on, kus on väga tohutu ründemass tulemas ja, ja noh, kus on õnneks teisel pool vastas, siis ka piisav, piisav mass, mass kaitset. Aga ka seal nähakse suurt vaeva siis tuvastamaks ikkagi neid objekte ja me peame arvestama, et, et me õnneks, eks, ei ole siiski sõjaolukorras ja, ja, ja meil on see ikkagi mingisuguse suurusjärgu väga keerukam, sellepärast et alati jääb mingisugune väike, väike variant, et siiski mingi väike lennuk on sattunud hoopis lendama, kas ei ole seda NATO -t mingil põhjusel vaadatud või mis see põhjus peab olema. Ja selle tõttu meie reageerimismeetodid on, on siiski natukene, natukene teistsugused ja natukene kaalutlevamad. Ja see ongi üks, noh, üks selline lõputu, jällegi omane igasugusele valdkonnale, selline lõputu, selline raske otsustusprotsess väga paljudes valdkondades, et olla, olla proportsionaalne, et saavutada nende eesmärgid, et mitte kahjustada neid, keda ei pea kahjustama. Niiviisi see lihtsalt on. Ja seetõttu siis, siis püüame toetada meie kaitseväe siin kolleege, kõiki teisi sellega, mida meil on võimalik pakkuda. Oleme tänulikud nende koostöö eest ja püüame niiviisi. Ambitsioon on kõrge ja, ja isegi siis, kui, kui me reaalsustundega saame aru, et, et midagi, midagi võib ju ikka kuskil jääda märkamata, et, et see on elu, see on reaalsus. Aga püüame parimat. Vot selline vastus oleks.
Ja selle tänulikkusega oleme me sunnitud ka selle nädalase saatega otsad kokku tõmbama. Head kuulajad, suured tänud teile kuulamast, saates oli külas Politsei - ja Piirivalveameti kaugseiregrupi juht Gert Kotkas, kes andis meile sellise, ma ütleks, et põgusa ülevaate, kuidas PPA oma tööstroone kasutab, sest nagu me kuulsime, neist vastust tõstis. Ega me kõik nii -öelda tavainimesed teada ei saa ja vast on ka parem, kui, kui me seda teada ei saa. Mina olin saatejuht Ronald Liive. Tänan teid kuulamast, kui teile saade meeldis, siis jagage seda enda sõpradega, tuttavatega, kolleegidega. Pange like 'id, share 'id, kommentaarid ja mina kohtun teiega juba uuesti järgmises saates uue põneva teemaga.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]