Ma võtan need viis punkti kokku sellise kolme, jah, ilmselgelt jah, ma pidin ja, ja, ja ma tahtsin seda teha ja, ja eks ma pakusingi välja. Ma võtan need kolm punkti, või tähendab nüüd need punktid kolme olulise märksõna alla kokku, et, et esimene ja mis on A ja O ja mis peab Eesti riigis kindlasti. Ma vaatan nüüd, see on nüüd riigisektori sees, on ju, kindlasti, aga hõlmates ka loomulikult ka erasektorit seal, aga, aga riik sisemiselt peab juhtimise korda saama. Ja juhtimine tähendab seda, et me, me peame liikuma rohkem kesksemaks oma vahendite kasutamisel, me peame kasutama ära neid tehnoloogilisi lahendusi, mis on olnud edukas mingisuguses valdkonnas, olgu see üks järelevalve, infosüsteem või menetlus, infosüsteem või mis tahes rakendus, mis sobivad ka teistele, ka neid rohkem kasutusele võtma, et meil, meil ei ole seda luksust igal pool sarnaseid arendusi, teenuseid teha, et me peame leidma siin kindlasti sünergiat. Ja ilmselt, ja sellest tulenevalt üks tugevamaid asju, mida, mida ma ka oma kirjutised välja tõin, on suurem vajadus keskse juhtimise rahastamismudeli järgi. See on ilmselgelt riigihalduse mõttes ka üks keerulisemaid asju, aga kui ma vaatan ka seda, et, et kui ma käisin komisjonis ja ma sellest peamiselt keskselt rääkisin ka, Siis mõni nädal hiljem mul oli tegelikult väga hea meel vaadata, et, et need punktid, mis puudutavad seda juhtimist ja, ja, ja säästliku noh, ütleme opereerimist on ju, kajastusid ka vabariigi valitsuse tegevusplaanis, et mitte, et see oleks sünkroniseeritud, sünkroniseeritud olnud, aga no tõesti oli hea, et, et iganes. Teine asi, mis on meil ju seoses meie enda geopoliitilise olukorraga ja, ja vahetu naabruskonnaga seotuna. Me peame igapäevaselt tõstma oma digitaristu huku kindlust. Me peame suutma enda teenuseid, me peame suutma oma teenuseid tekitada pilvekõlblikuks, me peame suutma nad, neid opereerida ka väljaspool Eestit, mistahes kriiside korral. Me peame tagama selle, et, et meie teenused, mida me arendame, on piisavalt robustsed selles mõttes, et, et nende kasutusala on kujundatav ja kasutatav ka selliste lahenduste ja selliste teenuste puhul või selliste, ütleme, vajaduste puhul, milleks me tänasel hetkel ei tea, et, et iga, iga arendus, mis teeme, peab võimaldama ka selle teenuse kasutuselevõttu mingisugusel muul otstarbel, milleks ta algselt on mõeldud. Ehk siis noh, sellised dualius lahendused, kõik, kõik võimalused seda tehnoloogiat kasutada mitme, mitmeotstarbeliselt on, on tohutult olulised väljakutsed, ehk siis see digiriigi huku kindlus on ka kindlasti seal A ja O tähesid, tähtede sees, et mida tuleb teha. Seda on tarvis, see ei ole, see ei ole mingisuguse ainult Ukraina sõja pärast, see on ka igapäevane vajadus, kui me vaatame seda, et, et milliseks kujunevad ja milliseks on kujunenud ka küberründed, on ju, siis me peamegi, me peamegi oma tehnoloogiamuudatustega liikuma sinna, et, et, et me teemegi teatud uuendused ära, mis meie süsteeme, noh, toimekindlamaks on ju, muudavad nii, nii on ju taristut kui ka, kui ka teenuseid, on ju. Ja kolmas märksõna, mis on minu jaoks tohutult oluline, seondub kogu nüüd tehisaruga, tehisaru innovatsiooniga, nende võimalustega, mida tehisaru pakub. Ma arvan, et me oleme selle teekonna alguses. Seda öeldes jällegi, kui ma vaatan erinevaid indekseid, meil ei ole sugugi häbeneda midagi, on ju, kui me vaatame oma noh, teisi riike maailmas ja Euroopas, et, et loomulikult on neid riike, kes on, kes on teatud ütleme arengutes võib -olla kiiremat, Aga kui ma vaatan seda, et, et mis meil, mis meil on ka tulevased võimalused meie enda baastaristu ja baasteenuste pinnalt võimalik rakendada, sellepärast et meil on sada protsenti Eesti riigiteenustest, ma võiks öelda, et kas see on üheksakümmend üheksa või üheksakümmend üheksa, pole vahet, on ju. Et aga sada protsenti riigiteenustest on digitaalsed, meil on, pakub see tehisintellekti rakendamine tulevikus tohutuid võimalusi veelgi optimaalsemaks asju saada. Veelgi rohkem kujundada seda inimkeskset digiteenust, mida, mida inimestele pakkuda. Ja, ja, ja ma siin leian, et, et meie enda praegune positsioon enda digiriigi arendus, arengus on piisavalt võimas selleks, et muutuda ja kasvada atraktiivseks kompetentsikeskuseks nii Euroopa kui maailma mõttes. Kus tõmmata erinevad riigid, teadusasutused, ettevõtted võimalikke lahendusi on ju katsetama, meie enda ettevõtlusega sünergiasse looma, et neid eksportida mujale maailma, et, et ma, ma olen, ma olen tohutut innovatsiooni usku, loomulikult minu enda taustale turvalisusest küll, aga, aga uskuge mind, ka turvalisuses on olemas ka tohutut innovatsiooni, et, et, et see, need ei ole omavahel vastandlikud, ütleme maailmad. Aga noh, ütleme jah, see, see tehisaru poolt pakutavad innovatsioonilahendused, see on, see on riikide mõttes veel siiamaani väga, ma arvan, et me oleme selle teekonna alguses ja mitte ainult Eesti, vaid, vaid, vaid kõik on selle teekonna alguses. Küsimus on, et kes suudab tekitada parima kombinatsiooni erinevatest tarkadest inimestest ja lahendustest ja kes suudab defineerida järgmise globaalset arengut selles valdkonnas.
Avaandmete pinnalt on võimalik loomulikult päris palju kasutada, aga noh, tegelikult me räägime väärtuse tekitamisest ju nende andmete pinnalt ka ühel hetkel, et, et mis, mis hetkel noh, ei, mida ei ole võimalik sellisel viisil töödelda nagu avaandmeid, on ju. Et kõik andmed, mis on avalikud ja mis on a priori seadusega lubatudki olla avalikud, et neid me peame maksimaalselt ära kasutama selleks, et jällegi kas mingid teenused optimeerida, mingisuguseid noh, jällegi automatiseerimise jaoks, on ju. Me ei, meil ei ole seda luksust, et, et ka lihtsalt koguda avaandmeid niimoodi, et me neid ei kasuta, see on, see on, see on raha raiskamine ja, ja noh, põhimõtteliselt andmemajanduses on nagu ka, nagu ka võib -olla mõnes muus valdkonnas on ju põhimõte, et kui sa, kui sa ei tea, kuidas neid kasutada, mida sa kogud siis neid on ju. Et loomulikult jah, avaandmete pealt tekitada uusi võimalusi ja uusi lahendusi inimeste elu paremaks muutmiseks on apriooril kindlasti oluline. Keerukam on jah siis nende andmetega, kus tuleb tagada selget privaatsust, on ju, noh kõige klassikalisem ei näita muidugi meditsiiniandmed, on ju, et, et need ei tohi mitte mingil juhul kuskile pillapalla on ju mööda maailma saada, nii et me ei tea, kus kohas neid töödeldakse, kui millega need kombineeritakse, kus see on, see on absoluutselt välistatud. Ja eks selle suveräänsetehisharu, suveräänsetehisharu kasutuselevõtt on, on kindlasti üks lähiaja olulisi väljakutseid. See on kindlasti ka selgelt prioriteetne, on prioriteetne Euroopa Liidus, see on prioriteetne Eestis, et, et me peame leidma ka need lahendused, kus me suudaksime läbipaistvalt, usaldusväärselt ka inimeste andmeid kasutada. Ütleme siis ka neid andmeid kasutada tehisaruvõimalustega, mis annaksid inimestele piisava usaldusväärsuse ja läbipaistvuse nende kasutamise.
Rääkisime sarnastel teemadel nagu ka siin praegusel hetkel. Rääkisime samamoodi sellest, et kuidas andmepõhiselt, kuidas targemini kasutada andmeid. Kuidas me võiksime jõuda, tähendab jällegi eesmärgipäraselt, et kuidas me jõuame tehisaru targema rakendamise kasutamiseni meie digiteenustes, mis muide juba on tegelikult sees, ega, ega meil on üle kahesaja või circa kakssada teenust, mis seda tehisaru kasutavad. Aga kuidas me veelgi rohkem teeme edasi? Me rääkisime sellest, kuidas me tulevikus seda innovatsiooni võiksime ka rohkem defineerida, juhtida, et, et siin seoses selle tehisaru gigatehase ambitsiooniga liitudes, millest on, mis, mis on jällegi selline tunduvalt niisugune äge praktiline asi, et, et mis, mille, milles, milles me saame kindlasti enda jaoks riigina uued võimalused, on ju. Kui me siia Reisalu, selle gigatehase või haru saaksime Eestis, on ju, asutatud. Täpselt samad teemad ja, ja eks see, kõik see digiriigi toimekindluse temaatika samamoodi.