Milline intsident? Tere tulemast kuulama kriitilise intsidendi verivärsket osa. Ja kuigi ma tahaks teha nii, nagu mul alati meeldib teha hästi pikka ja põhjalikku sissejuhatust, siis tänane sissejuhatus on see, et teemaks on uus ID -kaart ja külalise, millel on lausa kolm, ehk siis hakkame saatega pihta. Esmalt tutvustan meie külalisi, kelleks on täna SMITi identiteedi teenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, tere.
Siis on meil veel PPA identiteedi ja staatuse büroo ekspert Karoliine Põder. Tere!
Ja RIA EID turvaarhitekt Tõnis Reimo.
Nii et head kuulajad, jätke nüüd kõik meelde, kes millise häälega oli, siis te teate, et kes parasjagu räägib. Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Aga nagu öeldud, siis uus ID -kaart on teemaks, tuli alles hiljuti tuli välja, et esimesed inimesed on juba kätte saanud, kas keegi oskab kohe kiiruga öelda, kui palju neid eestlasi ja tegelikult ka mitte -eestlasi, sest seal on ka mitte ainult siis uus ID -kaart, vaid seal on veel neid nii -öelda kaarte, mis välja tulid. Kui palju neid on väljastatud juba?
Jaa, et neid on tegelikult päris, ma arvan, mitusada kindlasti juba inimesteni jõudnud. Et me alustasime juba oktoobri teises pooles piloteerimist oma töötajate, koostööpartneritega ja juba selleks ajaks, kui nii -öelda laiem avalikkus ID -kaarti nii -öelda käes hoida sai, oli juba sadakond inimest selle ka varem kätte saanud. Ehk siis nüüdseks, kui me oleme kaks nädalat olnud nii -öelda laivis ja, ja tootnud dokumente ja isikustanud ja väljastanud inimestele, siis ma arvan, mõned sajad kindlasti juba, kui mitte juba sinna, ma arvan, tuhande ligi kindlasti on juba kaarte välja antud ka.
Tänase saate fookus on, ma loodan, et anda vastused kõigile küsimustele, mis puudutab seda ID -kaarti laiemalt ja seda uut ID -kaarti ja võib -olla natukene ka seda tulevikku, mis siis kunagi veel hakkab tulema. Aa, aga selline kiire ülevaade, miks meil siis see uus ID -kaart üldse praegu olemas on?
No väga lihtne vastus on see, et meil on lepingud, lepingud saavad läbi, siis tuleb uus leping ja uue lepinguga kaasneb uus kaart, uus disain, uued protsessid, see on niisugune hästi lihtne vastus võib -olla. Et, et meie tegime ka samamoodi hanke, viisime hanke läbi, leidsime omale partneri, seekord kaks partnerit, kes meile hakkavad siis teenuseid pakkuma ja, ja siis me lihtsalt rakendasime lepingut ja nüüd oleme siis pakkumas uut toodet ka lõppkasutajale.
Aga kui meil on teemaks ID -kaart, siis miks on nii, et ma pean saate alguses ütlema, et meil on külaline SMIT -ist, PPA -st ja Riiast. Miks on nii, et on, ei ole ühte, et nii ajakirjaniku kui inimesena tavakodanikuna ma saaksin, kui on ID -kaardi küsimus, okei, tavakodanikuna vist ikkagi saab nii -öelda kliendituge saab ühest kohast, et mitte sa ei lähe kolm erinevat asutusse. Miks on nii, et meil on kolm erinevat üksust nii -öelda tegelevad ühe sama asjaga?
Ma ei tea, ma võin alustada võib -olla siis kolleegidele sõna üle anda, aga mulle endale tundub see, et meil on hästi selge, selged ülesanded, millega, mis asutus tegeleb ja, ja me oleme need ID -kaarti puudutavad ülesanded omavahel ära jaganud. Et kõiki kompetentse ei ole PPA -l majas, kõike ei ole Riias, kõike ei ole SMIT -is, aga koos me suudame selle terviktoote nii -öelda turule tuua. Et meil on selles mõttes meie enda, ma arvan, siseselt on meil asjad üsna hästi reguleeritud, et elektroonilise dokumendi ja selle poole eest vastutab siis RIA. Kõik, mis puudutab füüsilist dokumenti, protsesse, väljaandmist, järelteenindust, inimesega suhtlust nii -öelda selles teenindussaalides ja nii edasi, seda puudutab, see puudutab PPA -d. Ja kõige rohkem võib -olla taustal on siis SMIT, kes PPA -le pakub siis kogu IT tuge ja, ja kes taustal need asjad valmis arendavad, et seda teenust siis inimesele pakkuda.
Aga nii nagu sai mainitud, et on hange, hange nii -öelda olemasolev sai läbi ja nüüd oli vaja leida siis uued tegijad. Aga, aga see tähendab ka nagu hankeprotsessis, et hanget viib läbi, parandage mind, kui ma eksin, PPA ja siis omakorda nagu kaasab SMIT -i ja RIA -t sinna.
Täpselt, ja, ja mitte ainult SMIT -i ja RIA -t, vaid ka ministeeriumid on kaasatud, meil on Välisministeerium, Siseministeerium ja siis ka nüüd just digi varasemalt MKM, et kes on kõik hankeprotsessis tegelikult kaasatud, et see ring on isegi veel laiem.
Aga anname siis teistele ka sõna, et SMIT -i vaatest, millal, no okei, te tulete juba hankeprotsessi, tulete mängu, aga mida siis teie seal täpsemalt ikkagi ütlete ja teete?
Nagu Karoline ütles, siis meie nagu oluline koht või meie roll on siis toetada siis PPA -d siis eelkõige infosüsteemide vaates. Ja meie saame siis tegeleda sellega, et alates siis taotlemisest kuni dokumendi elukaare lõpuni kõik see, mis toimub infosüsteemides, mingi osa on kodanikule nähtav, mingi osa on ainult ametnike poole peal, et see siis tõrgetada nii -öelda toimiks. Ja hanke juures me juba jah, olime ka natukene nii -öelda nõustavas rollis, et tegelikult infosüsteemide muudatuste planeerimine ju algabki juba ka ammu enne, kui arendused päriselt pihta hakkavad. Et kogu see analüüsi pool ja, ja see juba algas meil tegelikult koos hankega, kõikide nõuete väljaselgitamine ja see osa, sest et jah, projektil oli väga kindel tähtaeg, mida me juba algusest peale teadsime, et mis ei ole muutuv. Et siis sellepärast oligi oluline kohe nii -öelda kaasas olla ja, ja kogu see protsess siis õigeaegselt nii -öelda kõikide osapooltega valmis saada.
Ja millal siis RIA täpsemalt kõike teeb seal?
Noh, RIA ülesanded iseenesest on natukene laiemad kui ainult ID -kaart. Kui jätta nüüd kõrvale järelevalve pool, siis RIA rolliks on olnud Euroopa Liidu heidasmäärusest tulenevalt kõik eID -ga seotud teemad, mitte ainult ID -kaardiga. Nii et, et seetõttu noh, meie jaoks on ID -kaart üks elektroonilise identiteedi selline väljendusvorm. Ja selles hankes me oleme kaasatud, olnud päris algusest peale, päris esimestest sellistest nõupidamistest kuni nõuete koostamiseni ja, ja sellega seotud edasi hankeprotsessini.
Kui nüüd otse ja ausalt vastata, kuidas see hange läks? Kui palju varem te alustasite ja kas kõik läks ootuspäraselt hästi või tuli seal mõni takistus ka ette või mõni ootamatus, millega te ei osanud esialgu arvata? Näiteks keegi potentsiaalne hankel osaleja ei osalenud.
No ma ütleks, et hange läks hästi, meil oli kaks hanget esmakordselt, et meil oli varasemalt, me oleme hankinud alati täisteenust ehk siis dokumendi planke, isikustamisteenust ja sertifitseerimisteenust koos. Seekord me otsustasime juba eelanalüüsi raames, et me teeme need eraldi sellel korral, ehk siis meil oli kaks hanget, üks hange puudutas siis puhtalt dokumendi planke ja isikustamist ja teine hange oli eraldi siis sertifitseerimis ja kvalifitseeritud usaldusteenuse jaoks. Et ma ütleks, et kui me võtame, alustame dokumendi poolest, siis see hange läks ootuspäraselt, pakkujad olid ootuspärased, kõik, keda me arvasime, et tulevad hankesse tulid. See, et me meid ka edasi nii -öelda pärast tulemuste avalikustamist kohtusse anti, see oli ka ootuspärane, sest see on paraku, mis käib kõigi nende lepingute juurde ja iga kord me selle kadalipu läbi teeme. See kindlasti tõmbas, nagu Barber enne mainis, et meil oli kindel tähtaeg, see kindlasti tõmbas seda aega meie jaoks nagu koomale, kuna hankevaidlused võtavad aega, et see sõi meie seda rakendamisaega pisut ära. Aga partnerid, kellega me lõpuks siis nii -öelda lepingusse läksime, siis nemad olid nagu hästi vastutulevad ja, ja suutsime siis natuke lühema tähtajaga lepingud ikkagi laivi saada. Ja mis puudutab usaldusteenuse hanget, siis me päris palju saatsime seda nii -öelda hankematerjali või, või seda eelanalüüsi erinevatele usaldusteenuse osutajatele Euroopas, et, et saadagi turule ka konkurentsi, saada uusi nägusid, uusi pakkujaid, et näha, mis on võimalik turult saada. Jah, tõsi on, et hankesse lõpuks jäi nii -öelda või, või pakkuma tuli lõpliku pakkumisega ainult üks pakkuja.
Mind väga huvitav, mis seal kohtus siis toimus, kes see kohtusse kaebas ja mis põhjusel?
No kohtusse kaebas meie täna eelmine partner nii -öelda või olemasolev lepingupartner pluss siis ka nii -öelda hankest teiseks jäänud partner. Eelkõige põhjused on hankenõuetele mittevastavad pakkumused, mille tõttu tuleb siis valida keegi teine. Ja loomulikult ei ole pakkuja ju nõus, et tema pakkumus on mittevastav, et, et eks need on need põhipõhjused.
Aga kuidas see nüüd välja näeb niimoodi, et meil esiteks vist need nimed ei ole veel läbi käinud, et kes need siis partnerid on, et, et kes soovib, võib avada, öelda?
Ja et Planck meile isikustab ja, ja pakub isikustamisteenust ja dokumendi Planck on Thales, kelle, kes on väga suur tegelikult korporatsioon, aga meie leping on siis Thalese Soome haruga ehk siis Thales Finland. Ja sertifitseerimise ja kvalifitseeritud usaldusteenust pakub siis Zetes SA, kes on siis Belgia ettevõte, kellel on ka tänaseks juba Eesti keha olemas, Zetes Estonia.
Kuidas seal on nüüd selle Thalese ja Zetese kohta, et nii -öelda nende pakkumine tuli, kas mingi hetk on see, kus RIA ja SMIT nii -öelda lähevad tehniliselt, vaatavad nende sisse, et mida need ettevõtted nendest kujutavad, mida nad teinud on, mida nad oskavad ja suudavad või te lihtsalt eeldate, et kui nad ütlevad, et me teeme seda, siis nad teevad ka seda?
Noh, ütleme niimoodi, et, et nende, meil olid need ülesanded jagatud ka juba hanke koostamise käigus ja, ja tehnilised nõuded, mis puudutas kaardi omadusi nii palju, nii täpselt, kui me suutsime neid hanke alguses defineerida, olid ka ühtlasi pärast meie kontrollida. Alguses loomulikult see toimub valdavalt dokumentatsiooni baasil. Kaardi sisse vaatamisel on see keeruline protseduur, milleks ei ole nagu alati kõiki võimalikke vahendeid nii et, et seal me osalesime kogu aeg.
Jaa, ja kõigi nii -öelda füüsilist dokumenti puudutavate teemade puhul ka. Me tegelikult küsisime pakkujatelt füüsilisi näidiseid, erinevatest elementidest, mida nad meile pakkusid. Vaatasime tegelikult üle ka selle kvaliteedi, referentslepingud loomulikult ja, ja sai, kuna me omame enam -vähem kõiki Euroopa riikide ja teiste riikide dokumendinäidiseid, siis on, oli võimalik nagu neid paralleele ka tõmmata juba käibel olevate dokumentidega, et mida siis pakutakse. Et, et seda poolt, nii palju kui võimalik, vaatasime ka nii -öelda füüsiliselt üle.
Kui mõlemad need nimed on mõneti nii -öelda nagu uued nimed, aga mõneti, kui süübida detailidesse, siis tulevad ka mõned nii -öelda vanad nimed sealt välja. Näiteks seesama Thales, kes noh, meie nii -öelda vana siis ID -kaardi puhul oli Gemalto oli see partner meil. Kui natukenegi Google 'it kasutada, leiab, et kaks tuhat üheksateist vist oli, kust alles ostis Gemalto ära, kas me saime lihtsalt uue nimega sama vana partneri või on seal ka mingeid muudatusi ikkagi toimunud?
Laua taga olid teised inimesed.
Laua taga olid teised inimesed, aga ka sisulises mõttes.
Ja, ja eks kaart oli ka teine, nii et, et ma nagu seal väga palju sellist sarnast võib -olla ei oska öelda, jah, peale selle ajaloo.
Et miks ma seda just küsin, on see, et Gemalto puhul oli meil ju selline, juriitiline intsident oli ID -kaardiga, mis just puudutaski neid, et kas sealt kuidagi mingil määral õpiti midagi, et te nüüd selle hankega tegite midagi teistmoodi, Hange ise oli tehtud teistmoodi või see nii -öelda see kontroll või kui te hakkasite vaatama, et kas see on ikkagi see õige partner, kas seal tehti mingeid muudatusi?
Ma arvan, hankeprotsessis me oleme iga, iga kord midagi õppinud ja iga kord midagi püüdnud paremini teha või täpsemalt küsida või täpsemalt kirjeldada. Ja ette näinud ka mõned võib -olla uued funktsionaalsused, funktsionaalsused, mis võimaldaks selliste olukordadega tulevikus toime tulla paremini, aga ma arvaks, et partneri vaates me ei saaks, ma arvan, selles hankes ja selles lepingus täna olla, kui me seda ajalugu kaasa võtaksime. Et me tegu on täiesti uue, uute inimestega, nagu Tõnis mainis, uued inimesed laua taga, ettevõte on väga -väga suur ja ettevõttes on alates sellest nii -öelda trüüp, Gemalto, nüüd Thale sajast väga -väga palju muutunud. Ettevõte on arenenud ja ma loodan ka vigadest õppinud, et, et hetkel, hetkel ma ei oska küll seda paralleeli, ei, ei julgeks seda paralleeli tõmmata, et me, et me tingimata sellele ajaloole täna viitame, aga see on meie, ma arvan, kuklas kõigil alati olemas.
Kas kõik need kolm maja Eesti poolt vaadates, kes siis on ID -kaardiga seotud, selles mõttes see kriis, mis meil kaks tuhat seitseteist oli, et kas nagu, et kui nüüd selle uue kaardiga peaks midagigi natukenegi analoogset juhtuma? Kas nii -öelda plaan B on kohe nagu riiulist võtta ja nüüd me teame, vot nüüd me teeme niimoodi ja me saame nagu ühe klikiga selle ära lahendada, mitte ei lähe nii nagu eelmine kord?
Täpselt, et PPA vaatest ja võib -olla RIA oskab siin tehniliselt kaasa rääkida, kuna selle eelmise kriisi lahendamise juures RIA -l oli võtmeroll. Aga, aga jah, PPA vaates saan öelda, et, et meil on tõepoolest nüüd ette juba nähtud erinevad võimalused, kuidas nende kriisidega tulevikus toime tulla. Et meil on täna juba tellitud, valmis arendatud ja testitud kauguuendamise lahendus tootjaga, ehk siis on võimalik sertifikaate kaugelt uuendada. Seda lahendust ei pea hakkama looma siis, kui kriis on käes, vaid see on täna olemas. Lisaks meil on olemas ka teine lahendus, mille, mille tootja pakkus välja, milleks on siis operatsioonisüsteemi paikamine või inglise keeles OS patching. See on samuti mingitel juhtudel mingite probleemide korral abiks. Ehk siis tegelikult need kaks lahendust meil taustal juba täna on olemas ja kui neid läheb vaja, siis tõepoolest ühe klikiga nii -öelda saab need käiku lasta.
Et eks me proovime nagu ette näha mõnevõrra ennustamatult, sest et me ei oska täna täpselt öelda, kus kohas võib mõni tulevane intsident või nõrkus ilmneda. Kui meil oleks nagu selline ettenägemisvõime, siis me juba lahendaksime selle eos. Et siin on nagu olulised, on kaks võib -olla asja nagu, nagu meetmed, mida me oskame täna rakendada, millest oli lühidalt juttu. Protseduurid, mis on mõeldud ka kaarditootja poolt juba sellise pidevaks nõrkuste hindamiseks ja monitoorimiseks. Noh, samas tuleb ka arvestada sellega, et, et kui võimalik nõrkus peaks ilmnema kaardi riistvaras, siis seda ikkagi tarkvara uuendamise teel suure tõenäosusega ei pruugi alati saada lahendada. Et meil on seal ette nähtud alternatiivseid algoritme, mida kasutada ja nii edasi. Aga noh, keegi ei ütle iial. Nii et, et nii palju, kui me oleme suutnud ette näha ja enne seda me oleme ette teinud.
Kas see tähendab seda, et SMIT ja RIA siis kuidagi mängisid läbi selle olukorra, et kui meil juhtuks nüüd uuesti kaks tuhat seitseteist, nii nagu öeldud, need vahendid justkui on olemas, et nüüd see mõned nädalad või kuu, mis teil oli aega kõike testida, et te testisite selle poolega läbi?
Nagu Karolin ütles, siis need osapooled on või need osad on jah läbi testitud.
Ja tulem oli selline, et kõik saate rahulikult öösel magada. Et enam meil poliitikud ei pea sellise suurejoonelise avaldusi tegema, nii nagu toona oli, vaid, vaid piisab tõesti, et on ta siis PPA, RIA või SMIT kutsutagi nii -öelda kolmekordse pressikonverentsi kokku, ütlete, et näed, tegime ära ja kõik. Kas, kas seal ei pea üldse nagu üldse inimesi kaasama, kes sinna protsesse või?
No selles mõttes, et kuna kui me näiteks räägime, et tekib viga, mida saab selle kauguuendamise teel lahendada, siis kauguuendamise lahenduse saab avada lõppkasutajale juba olemasolevasse teenusesse, mis meil täna on, sisaldab erinevaid muid komponente. Saab selle lihtsalt avada ja loomulikult seal on võtmejärel kommunikatsioonil, aga inimestel nii -öelda midagi täiendavat teha ei ole vaja. Et, et jaa, et selles mõttes see on läbi mängitud, läbi testitud ja, ja selle, selles vaates oleme me, oleme küll kindlad, et see nii ka töötab, nagu me oleme mõelnud. Aga nagu Tõnis ütles, et me ei tea, mis probleemiga võib olla tegu ja kas see on see võluvits, mis aitab. Aga, aga vähemalt on meil juba tagataskus mõned variandid, et kui, kui midagi peaks juhtuma.
Ei, noh, et, et nii kaart, kaardi väljastamine, kaardi tootmine tähendab, see kõik on kaetud suhteliselt põhjalike turvaauditite ja standarditega, mis omakorda eeldavad. Näiteks nõrkuste analüüsi hindamist, ennetamist kaarditootja poolt ja, ja kiibiomanike poolt ja nii edasi. Et see kõik on nagu mõeldud just selleks, et, et what if, et mis, mis siis, kui noh, temas peab arvestama, et kui keegi ei teaks täpselt kõiki võimalikke nõrkusi ja probleeme ette, siis seda kõike poleks vaja. Need oleksid ammu lahendatud ja magaksime rahulikult. Infoturbes ma arvan, ükski inimene ei ütle iial. Vastasel juhul nad ei teeks oma tööd.
Kas ma loen sellest vastusest korrektselt välja, et, et nagu väga detailselt sellest testimise poolest, et kuidas see kõik nagu läks, ei taha siis rääkida, et või kuidas?
Ei, miks mitte, selles mõttes testimine, nii -öelda see kuuaegne, kuu aja piloteerimine, see oli juba live keskkonnas piloot pärast seda, kui tegelikult aasta või vähem, vähem kui aasta jagu testimisi oli juba selja taga tootjatega. Et tegelikult see oli meil alates praegu pead ei ütle, mis see algusaeg oli, aga umbes aasta algusest vähemalt oleme me kõigi partneritega juba testinud, kõiki komponente, läinud samm -sammult, nagu Barbara enne mainis, et meil koosneb kogu see nii -öelda dokumendi väljaandmise ahel väga erinevatest tükkidest ja me olemegi tegelikult algusest peale läinudki nende tükkide kaupa. Et vaatanud seda väljastamise osa, et me saaksime tootjale trükitellimusi üldse saata, tootja saaks neid vastu võtta, tootja saaks dokumente isikustada, dokumente pakkida, meile välja saata, me saaks neid omakorda vastu võtta ja inimestele välja anda. Ja siis sinna juurde tulevad erinevad väljastused välismaal, väljastused Selveris ja kõik muud tuled ja viled nii -öelda, mis on need, need lisateenused, mida me ka selle hankega juurde pakume. Inimestel võimalus siis kriisi korral kauguuendada ja kõik need variandid, et tegelikult need kõik on niisuguse aastajagu testimise tulemusel jõudnud üldse sinna pilootfaasi, kus me saame päris inimeste ja päris füüsiliste kaartidega juba ka neid asju kõike, kõike vaadata.
Aga räägime korra siis lähemalt need läbi, kõik need nii -öelda uued funktsioonid, võimalused, mis on. Ja ma natukene bitkin siia sisse seda olemas, vale öelda, sest me oleme mõlemad ID -kaardid on olemas, aga siis seda vana ID -kaarti, siis kui see tuli, siis oli ka nagu kaks suurt lubadust, mis oli, et NFC ehk saab viibata, seda me ootasime aastaid, aastaid, aastaid, lõpuks tuli. Siis teine lubadus oli, et tuleb selline äpipood tuleb sinna kuskile juurde, seda pole minu teada siiani olemas seal. Ehk siis aga need lubadused, mis praegu uue ID -kaardiga see book 'i vaatamine ja siis mis seal, mis seal täpselt veel oli?
Ja et need ei ole siis lubadused, need on asjad, mis me siis oleme nüüdseks rakendanud ja mis oli lepinguga plaanis rakendada, ehk siis tõepoolest uue kaardiga on mõned lisafunktsionaalsused, mida varem ei ole olnud. Üks on siis see, et inimesed, kes oma PIN -koode unustavad või kaotavad näiteks ümbriku, mille nad saavad dokumendi väljastamisel, on varasemalt saanud siis tulla PPA teenindusse või siis välisesindusse ja, ja taotlenud endale uue siis ümbriku, mis siis on füüsiline ümbrik. Samasugune põhimõtteliselt nagu see, mis nad said esimese väljastusega, sisaldab uusi koode ja see ümbrik seotakse kaardiga siis kohapeal, sellest on ette nähtud riigilõiv ja siis inimene saab siis jätkata e -teenuste kasutamist. See on siis tänane protsess, mis ka nende kaartide puhul, mis täna veel turul on viis aastat, kehtib samamoodi edasi. Uute kaartide puhul me soovisime inimesi suunata e -keskkonda ehk siis eelkõige sellel põhjusel, et hoida kokku ühelt poolt paberit, toetada keskkonda ja teisalt juba toetada seda, et inimestel on olemas täna alternatiivne vahend üldjuhul kas Mobiil -ID või Smart -ID näol, millega siis ta saab samamoodi e -keskkonnas ennast autentida. Ehk siis uus lahendus on tõepoolest selline, kus on võimalik siis PPA iseteenindusse sisse logida alternatiivse vahendiga Mobiil -ID, Smart -ID või ka siis Digi -ID, mis täna veel on ka samamoodi paljudel viis aastat veel kehtiv, niisugune alla viie veidi, siis sisse logida ja näha sedasama pukki, mis on sellele kaardile loodud. Ainult pukki ja selle puki abil siis minna ID -tarkvarasse ja muuta siis või luua uued pinnid, ehk siis see on selline alternatiivne võimalus, inimene ei pea kuhugi kohapeale tulema, seda riigilõiva maksma, ehk see on inimesele tasuta.
Kas selle lahenduse e -keskkonnas, et saab niimoodi sisse logida ja seal selle puki kätte, see oli siis see koht, kus SMIT pidi vaeva nägema?
Seal pidi tootja vaeva nägema eelkõige, et tegemist on tootja rakendusega, mis on lihtsalt PPA veebis kättesaadav, ehk siis see on puhtalt tootja arendatud. Küll aga andmevahetus, et, et dokumendi info, et logida sisse ja teada infot, et inimene on seotud mõne kehtiva dokumendiga, see info on loomulikult andmevahetuse teel vajalik nii SMIT -ist kui ka siis välisministeeriumist, kes siis ka väljastab dokumente.
Ja need, nii nagu oli öeldud, need ei ole lubadused, vaid need on kohe asjad, mis on esimesest päevast on olemas. Kas mõni lubadus on ka, et mis veel tuleb nüüd selle nende aastate jooksul?
On korra veel mainida seda, mis on olemas, on olemas ka selline lahendus nagu too sertifikaatide tühistamine, samuti online 'is. Ja seal on kaks varianti, kuidas sisse logida, et on võimalik sertifikaadid tühistada, samamoodi logides sisse alternatiivse vahendiga, näiteks kui on kaart kaduma läinud, siis täna saab helistada ja peatada oma sertifikaadid. Uue lahendusega on võimalik logida sisse ja tühistada oma sertifikaadid ja sisse saab logida ka ühekordse parooliga ehk siis one time password 'iga, mille puhul sul ei pea olema mitte midagi kehtivat, sul ei pea olema ühtegi alternatiivset vahendit, sa pead lihtsalt saama selle koodi omale eesti e -maili aadressile ja, ja siis sellega sisse logides ka saab oma sertifikaadid tühistada.
Aga kuidas ma saan eesti .ee -sse logida, kui mul suure tõenäosusega võib -olla siis ei ole ID -kaardi pinna ja asju ja.
Jaa, eesti .ee e -mailidel on nüüd mõnda aega olnud selline asi nagu automaatne suunamine e -posti aadressile, mis on märgitud siis taotlusele ehk siis see on automaatne suunamine isiklikule e -mailile ehk siis kõigil, kellel see juba ei ole suunatud, suunatakse see automaatselt. Et see eelkõige seda lahendust me ka soovisime just lähtudes e -residentidest näiteks, kes ei, ei ole kunagi Eesti ees käinud, ei tea, et neil on riiklik postkast nii -öelda tuleb nii -öelda kohe automaatselt kaasa, ehk siis nendel ka on võimalus see, et neil on kohe e -post suunatud, ehk siis saab oma isiklikult e -postilt selle kätte.
Ja me jäime pidama sinna lubaduste juurde, mis tuleb aastate jooksul.
Jaa, lubadus, mida PPA ja SMIT ja, ja RIA koos tootjatega siis, mida me lubame, on see, et me töötame hetkel ja oleme hanke välja kuulutanud, saatmaks siis dokumente kulleriga inimesele koju, et lõpuks see tuleb, et nii ID -kaarti kui passi on võimalik siis omale koju tellida üle maailma igale poole.
Ja RIA omalt poolt on, jätkab NFC kasutamise võimaluste laiendamist. Kui täna NFC on peamiselt kasutatav Digidoki mobiilikliendis allkirjastamiseks, siis eesmärk on saada ikkagi nii kaugele, et NFC -d oleks, üle NFC oleks võimalik ID -kaarti kasutada mobiilseadmetes autentimiseks ja allkirjastamiseks. Nii nagu ka noh, tavaliselt füüsiliselt kaarti kasutatakse arvutis. Et selles osas on arendused paljuski juba toimunud ja noh, jätkame veel kasutusjuhtude laiendamist ja testimist.
Kas seal on mingine aastaarv käidud ka välja, et mis ajaks see võiks kõik realiseeruda?
Ma loodan, et kahekümne kuuenda aasta jooksul võiks laivi saada mobiilis e -teenustes autentimise allkirjastamisega.
Kas sealt võib omakorda välja lugeda seda, et see on põhimõtteliselt nii -öelda esimesed sammud selles suunas, et mobiil -ID hakkab välja surema?
Ma arvan, et mobiilitee ei sure välja senikaua, kuni seda teenust osutatakse ja, ja riigil hetkel on igatahes soov, et, et elektroonilisi identiteete oleks ja neid kasutataks. Nii et, et seda pikemat tulevikku ma hetkel ei oska nagu kommenteerida.
Aga üks asi, mis veel jäi õhku, oli see eelmise ID -kaardi puhul välja lubatud äpipood?
Ja ei, äpipoe osas meil oli selline algatus olemas, mis võimaldas, mis oleks võimaldanud erinevatel äpitootjatel luua ID -kaarti rakendusi, mida oleks saanud siis näiteks üle NFC kasutada. Kahjuks huvitatud osapoolte hulk ei võrdlemisi väikseks. Seda võib põhjendada esiteks sellega, et, et nende rakenduste tootmine ID -kaardile on võrdlemisi keerukas. Seda kompetentsi on, on, aga mitte nüüd just liiga palju. Ja teiselt poolt kõik sellised rakendused tuleb omakorda turvalisuse mõttes üle kontrollida, nii et, et see omakorda piiras. Selliste huvitatud osapoolte hulka, kes, kes oleks kõige selle juures veel ka mingit majanduslikku eesmärki näinud. See esialgne koostöö, mis meil paari osapoolega oli, see jäi, jäi poole peale.
Ma arvan, et see praegu ei tule, jah.
Kui palju keerulisemaks läks SMIT -i ja noh, tegelikult ka RIA vaates siis see, et enne meil oli ju tegelikult veel siiani on ju, sest et see vana ID -kaart pole veel ära kadunud, partneriks SK, kelle kontor viimati asus vist Pärnu maanteel, et on nagu hea, mugav, lähedal koht olemas. Nii -öelda inimesed, kellega on pikalt suheldud, vanad head tuttavad, saab helistada, küsida ja kõik asjad ära lahendada ja ka veel eesti keeles. Aga nüüd siis on see Belgia ettevõte, okei, me kuulsime, et neil on ka mingine Eesti haru nüüd olemas, et kuidas SMIT -i vaatest, kas on mingeid muudatusi selles mõttes ka olnud siis?
Ma arvan, et suhtluse vaates ei ole hullu, et ka uus partner on väga tore ja hea suhtleja, eks ole. Süsteemide vaates kindlasti keerukust lisandus, mis võib -olla on nagu SMIT -i väljakutse, on see, et kuidas neid süsteemide arendusi ja kuidas süsteeme hoida nagu innovaatilisena. Et me ei jääks kinni vanadesse süsteemidesse, et alati kui me midagi uut teeme, et siis vähendaksime taakvara osa, eks ole. Samas me peame jälgima ka seda, et kõik uued loodavad süsteemid, ühendused, funktsionaalsused, et need kõik nagu toetaks ka seda olemasolevat suurt infosüsteemide ökosüsteemi nii -öelda, on ju. Et ja et kuidas nende ülalhoidmine ja haldus siis oleks ka mõistlik niimoodi, et me ei looks midagi väga innovaatilist ja väga kallist, eks ole, mille haldamine siis on hiljem keerukas. Et see kõik peab omavahel nii -öelda kokku sobima, kokku mängima ja, ja ühesõnaga jah, siin sellest tähtajast sai räägitud, eks ole, et kuidas sellesse tähtaega ära mahtuda nii suure projekti arendustega. Et, et see on selline suur, suur väljakutse olnud jah.
Kuidas sellel Zetesega on, et kas seal tegelikult on väga palju SK inimesi on siin üle läinud tööle või, või täitsa uued näod seal kõik vaatavad laua tagant vastu?
Vot seda ma ei oska kommenteerida, et, et kui palju seal personalis on, on muutust.
Jaa, ma tean, et meil Zetese partnerina endisi Riia inimesi on küll, seda võib kinnitada, aga nagu mainitud, et tegelikult ka nendega, nende Eesti kehaga samamoodi suhtlus on kiire ja samuti eesti keeles ja nad pakuvad meile ka kliendi tuge eesti keeles, et selles mõttes me suhtlemegi tegelikult kohapealse ettevõttega eelkõige igapäevastes küsimustes.
Et see valdkond on hästi spetsiifiline ja seetõttu, eks ole, Eestis on ka see spetsialistide pink võrdlemisi lühike. Et kui vaadata spetsialistide tausta lähemalt, siis varem või hiljem paistab sealt mingi SK episood ikka läbi.
Või siis mitte Eestis, vaid üldse nagu üle Euroopa, nagu põhimõtteliselt ju on, et kui see Thales, nii -öelda seal see Soome ettevõte ja nii edasi, kõike seda.
Kõik sõltub, millega võrrelda, et, et kui võrrelda tavalise sellise, ma ei tea, dokumendihalduse raamatupidamise arendusega Javas, siis sellega võrreldes on ikkagi igasugune infoturbe spetsiifiline või PKI avaliku võtme krüptospetsiifiline arendushalduse spetsialistide hulk hästi piiratud. Ta ei ole ka nagu liiga selline võib -olla põnev seltskond, kuna ta on hästi reguleeritud, seadustega reguleeritud, rakendusaktidega reguleeritud, standarditega reguleeritud. Et seal nagu seda põnevat kreatiivset momenti jääb hästi väheks ja teiselt poolt on hästi palju tuima seadustähte, mida peab näpuga järge, järge ajama, enne kui saab midagi programmeerima hakata.
Saatejuhina mul on hea roll esitada küsimusi ja öelda, et mitte mina ei tea, vaid ma lihtsalt küsin kuulajate eest ära. Kas see, et seal on nii -öelda välismaised ettevõtted, annab meile ka julgeoleku mõttes midagi juurde või kuna neil ikkagi on need Eesti harud on olemas, siis tegelikult kõik ikkagi toimub siinsamas Eestis ja julgeoleku mõttes me mingit võitu otseselt ei saa sealt?
Ma arvan, meie hankesse juba paneme nagu teatavad piirangud ette, nagu tegelikult Tõnis ka ütles, et see on hästi reguleeritud valdkond ja tegelikult mingid piirangud tulevad seal ka, et, et, et me ei võimalda näiteks dokumentide vaates isikustamist kusagil teises riigis, et isikuandmeid me töötleme ainult siin, ainult siin isikustame. Loomulikult dokumentide plankide teadmine on ainult nendel, täpselt nendel välismaa ettevõttel võtetel ja see võimalus neid dokumente toota ja, ja seda turvalisust tagada. Et selle me paratamatult ostame praegu sisse ja jääme sisse ostma ilmselt ka tulevikus, et kuna Eestisse lähiajal ei ole, ei ole ette näha, et ühtegi dokumentide tehast tuleks. Küll aga, mis usaldusteenust puudutab, siis võib -olla seda paindlikkust on ikkagi juurde tulnud. Et, et on võimalik erinevate varu asukohtadega toetada Eesti olemasolevaid asukohti. Et need on ka kindlasti asjad, mida me oleme hankes võib -olla juba ette näinud, et, et, et seda töökindlust tagada, sest tegemist on ikkagi usaldusteenuste vaates ellu tähtsa teenusega Eestis.
Ma tahan natukene tehnilisemaid küsimusi ka küsida ja esimene neist puudutab seda, et mis mulle silma jäi, et nii -öelda välismaistes portaalides, kus siis nii -öelda saab neid e -ID lahendusi kasutada, siis seda uut ID -kaarti ei saa seal kasutada, miks see, miks see nii on? Et
see võib olla otsapidi seotud nüüd ID -kaardi üleeuroopalise teavitusprotsessiga, et sellel protsessil on jällegi seadusest tulenevalt tähtajad, kus alates teavitamisest kuue kuni kaheteist kuu jooksul langetatakse siis otsus. Kas see uus kaart ja lahendus nüüd on Euroopa Liidu veidasmääruse mõttes kõrge usaldusväärsuse tasemega või mitte? Ja see on lihtsalt selline noh, aegavõttev protsess, mis tuleb üle elada. Noh, ta on seotud eelkõige nüüd ütleme Euroopa Liidu saitidega võib -olla. Et seal on ta nagu kõige rohkem, paistab välja nendele ametnikele, inimestele, kes igapäevaselt mõnda Euroopa Liidu ametisse või, või ametite lehekülge peavad sisse logima. Ja, ja noh, nende puhul, kui nad peaksid uue kaardi võtma, siis tasuks varakult vaadata, et kas neil on olemas toimiv mobiil -ID või siis nad saavad ennast seal ümber möllida mingi muu meetodi peale, mida need leheküljed tihti pakuvad.
Kas see tähendab, et Eesti jäi oma teavituse tegemisega hilja peale?
Ei, see teavitustegevus saab alati sellest hetkest, kui lahendus on olemas ja midagi on võimalik nii -öelda teavitada, seda ei saa nagu ette teavitada.
Ja see ongi siis Riia teha ja Riia nüüd, mis kuupäeval, mis kellaajal, mis sekundil see teavitus tehti, et sellest ajast siis me saame hakata lugema see kuus kuni
kaksteist kuus. Seda koostöös PPA -ga ma kahjuks peast ei oska hetkel nüüd öelda, millal see välja on läinud.
Jah, et PPA, PPA -ga koos tõepoolest see protsess käib, et teavitamise pool on RIA teha, skeemide kirjeldamise pool PPA teha, ehk siis skeemide kirjeldamine, ma tean, on täies hoos ja, ja peaks lähiajal minema siis tõepoolest teavitamiseks, olema teavitamiseks valmis. Ja, ja tegelikult jah, see ajafaktor, Tõnis, on ka juba maininud õigesti, et, et me tegelikult ei jäänud hiljaks, vaid kuna see kasutajaskond, kellele see mõju avaldab, on võrdlemisi väike, siis oli planeeritud täpselt selleks hetkeks alustada skeemide kirjeldamist. Kui lahendused on valmis ja on teada, siis millised protsessid kasutusele võetakse, et sisuliselt kui need ka testimise käigus võib seal veel nipet -näpet muutuda, siis tegelikult kuni selle hetkeni me ei ole veel sada protsenti kindlad, mis lahendusega me siis nii -öelda inimeste ette tuleme, et, et jaa, skeemid on iga hetk valmimas ja Euroopasse saadeta saatmiseks valmis.
Kas kuidagi on neid kasutajaid otse ka teavitatud?
On. Nii PPA kui RIA poolt, et me oleme teavitanud, meil on võrgustik ja nende inimeste kontaktid olemas ja nendele on tõesti tehtud nii -öelda suunatud teavitus ja soovitatud meie poolt siis kuus kuud, umbes kuus kuud mitte uut kaarti veel taotleda, kui see on võimalik. Ja, ja siis nagu Tõnis ütles, et nii -öelda pakutud välja, et kasutada võimalusel alternatiive ja siis lisaks on seesama info ka RIA IDE veebilehel ka kättesaadav.
Lisaks, et ära portaal iga kord, kui te täna kasutate ID -kaarti või mõnda muud ei tee vahendit komisjoni lehele logimiseks või, või mõnda muusse lehte logimiseks, kus see protsess käib üle ID -s. Node 'ide võrgustiku, siis seal juba tara peaks hoiatuse ette viskama ja juhtima tähelepanu sellele, et, et uute kaartide puhul on selline paus sees.
See lihtsalt tekitab selle küsimuse, kas noh, ma eeldan, et meie avalik sektor kõik oli valmis selle tulekuks, sest et enamjus kõik kasutavadki seda riikliku autentimisteenustöö, mis on ju Riia käsutuses ja pärusmaa ehk siis avaliku sektori vaatest kohe esimesest päevast alates oli uue ID -kaardi kasutus valmis ja kõik töötas ilusti.
Ja kõik, kes on tara teenuse taga, need said nii -öelda läbi tara selle uue kaardi toe. Samuti ka kõik need, kes kasutavad RIA baastarkvara komponendiks olevat WebID, veebilehitseja, sellist pistikprogrammi ja, ja selle liidestust. Nüüd need, kes on oma süsteemi üles ehitanud TLS -i CCA autentimise peale, mis on selline varasem meetod alternatiivselt, vanem ja kauem olnud, et nende puhul on olnud vajalik, et nad paneksid uued teenuseosutaja sertifikaadid oma süsteemi sisse. Et enamasti on võetud ju garanteerituna, et noh, meil on olnud üks teenuse osutaja kakskümmend kolm aastat. Et mingid asjad on nii -öelda vaikimisi garanteeritult kogu aeg töötanud. Et nende puhul me oleme rõhutanud üle, et nad võtaksid testkaardi, testiksid, prooviksid, et nende süsteem töötaks. Nad paigaldaksid uue usaldusteenuse osutaja juursertifikaadi oma teenuse et nad oskaksid uute kaartidega isikut tuvastada. Et, et seal on nagu tõenäoliselt kõige rohkem neid vähke kivi all peidus. Aga
kelle südameasjaks teist kolmest on just see, et siis erasektori pakutavad e -lahendused oleksid selle uue ID -kaardi valmis?
Jah, et, et RIA on selle poolega tegelenud ja tegeleb ka edasi. Teavitamist me alustasime veebruarist juba ja üleskutsetega testkaartide võtmiseks ja me jätkame seda.
Kas teil on olemas kuskil nimekiri ka, et vot need on need teenused, mis, et mingil põhjusel nad ei ole siiamaani nagu tegutsema hakanud, tööle hakanud ja.
Meil on noh, kuna kogu see elektroonilise identiteedi kasutamine ei ole nii tsentraliseeritud või reguleeritud, et, et peaksid kelleltki luba küsima selleks, siis meil ei ole täit nimekirja kõigist e -teenustest. Meil on teada, ütleme, suurema kasutajaskonnaga kriitilised e -teenused. Nendest me suudame nii -öelda monitoorida ainult teatud osa, me oleme loomulikult pangad ja, ja, ja sellised kriitilisemad e -teenused võtnud nii -öelda oma sellise pideva testimise alla. Ja sealt on mingi teatud nimekiri olemas nendest, kellel täna töötab ja kellel täna ei tööta.
Ja seal lõppkokkuvõttes ma eeldan, et kuna tegu on ikkagi nii -öelda eraettevõtetega, see on nende, neil on äriliselt põhjusel või teisel on, on seda vaja, siis riik päris nende eest kõike ära ei tee ja kui nemad mingil põhjusel ise lihtsalt ei soovi, ei taha, on väga aeglased, siis see on nende enda äririsk nii -öelda.
Ja nii see paraku on, et, et eks see on tihti ka arenduste planeerimise teema. Arendamine, ükskõik mis ulatuses maksab, arendajatel on alati midagi targemat teha. Ja kui veel kasutajaid, kes nii -öelda nurisevad, on, on, on vähevõitu, senikaua võib -olla mõned asutused ei, ei torma, Sest et on ka alternatiivseid meetodeid ja noh, kui ainult RIA nuriseb, võib -olla siis kannatab oodata. Et siinkohal, eks siis kutsume üles ka kõiki uue kaardi kasutajaid varakult märku andma, kui neil mõni teenus ei tööta. Et me saame siis omalt poolt meenutada, andke teada loomulikult ka teenuse osutajale oma probleemist, et neid innustada oma süsteemis muudatusi ette võtma.
Kuna meil vanad kaardid, vanad ID -kaardid kehtivad veel, ilusti toimivad, siis see tähendab, et tehnilises mõttes teil tegelikult siis SMIT -i ja RIA vaatestel on nii -öelda kahte süsteemi vaja üleval hoida. Ja parandage mind, kui ma eksin, et, et kui need sertifikaadid ikkagi on, selle Zetese ja SK puhul on erinevad, kas see tähendab, et nagu kaks keerulist digilahendust on ehitatud üles, mida peab siis kogu aeg vaatama, et toimiksid, töötaksid või see on palju lihtsam?
Noh, ühesõnaga ma arvan, et see ei ole nagu niivõrd keeruline, kui see tundub. Et loomulikult me monitoorime mõlemalt poolt, eks ole. Aga, aga digilahenduste mõttes, eks me oleme selle ette nii -öelda planeerinud, kuidas seda lahendada ja kuidas seda ülal hoida. Et ma arvan, et midagi üle pea käivat siin nagu ei ole.
Jah, et, et RIA vaates oli eesmärgiks algusest peale teha sertifikaadi profiilid võimalikult sarnaseks olemasolevatega niimoodi, et, et infosüsteeme see ei mõjutaks või mõjutaks minimaalsel määral, nii nagu praegu selle uue teenuse osutaja juhul sertifikaadi paigaldamise teemal. Aga nad ei peaks nagu ütleme võtma ette oma infosüsteemis mingeid suuremaid arendusi. Et, et see on olnud kogu aeg eesmärk ja kuna süsteem on standardne, siis noh, see on olnud pigem Eesti eripära, et meil on üks teenuseosutaja. Euroopa kontekstis on see pigem normaalsus, et on mitmeid erinevaid teenuseosutajaid ja kuni asjad on standardsed, seni kõik töötavad.
Kuidas see uus ID -kaart läheb üldse kokku, see on natukene nüüd oletame ja vaatame nii -öelda tulevikku, on Euroopa Liidus töötatakse välja seda digikukru teemat. Kas see uus ID -kaart on kuidagi nii -öelda selle valmisolekuga või need on nüüd ka täiesti erinevad teemad?
Digikukru teema paljuski on juba välja töötatud, heidas muudatusega ja, ja sinna juurde lisatud umbes kolmekümne rakendusaktiga. Nii et, et, et see protsess on käimas. ID -kaardi osa selles on kindlasti seotud digikukru kasutuselevõtuga ja kasutajate noh, nii -öelda tuvastamisega. Milline täpsem see ID -kaardi ja digikukru selline tehniline seos saab olema, see sõltub paljuski tulevase hanke käigus väljaleitavast lahendusest. Ja et, et uue kaardi puhul on muutunud üks oluline asi. Kui kasutaja saab esimest korda kaardi, siis tal allkirjastamine seal ei tööta senikaua, kuni ta on vahetanud ära PIN kahe koodi. Seal tuleb olla selles mõttes tähelepanelik, mida selle koodi ümbrikule on kirjutatud ja teiselt poolt sellepärast, et kuna autentimine e -teenustes PIN ühega töötab, siis võib inimene, kes ei ole PIN kahte vahetanud, sattuda olukorda, kus ta järsku märkab, et ta ei saa millegipärast allkirjastada. Ja siis võib minna natukene aega, enne kui ta sellest noh, probleemist aru saab ja PIN kahe ära vahetab. Täpselt samamoodi toimetab.
Mulle tundub, et me tänases saates oleme seda uut ID -kaarti väga põhjalikult arutanud. Üks asi, millele meil väga palju tähelepanu ei ole pööranud, on see visuaalne pool, see visuaalne identiteet. Ma arvan, et lõpetuseks võiks selle veel üle käia, et milline see välja näeb ja miks ta näeb just selline välja, kes tuli selle uue disaini peale ja kõike seda poolt?
Jaa, selles mõttes, et iga uue lepinguga ja tegelikult ka päris pikkade lepingute puhul nagu pass näiteks, tehakse neid disaine ka lepingu kestel nii -öelda uueks ja ümber ja mugandatakse ja lisatakse uusi elemente või võtta, võetakse midagi vähemaks. Nii ka selle uue kaardiga, et, et tõesti töötasime tootjaga koostöös välja uue disaini. Lähtume ID -kaardi puhul nüüd rohkem natuke samast temaatikast nagu passil, et teemaks on loodus. ID -kaardi puhul rohkem linnud, putukad, kõik see, see pool. Passide puhul oli pigem loomade temaatikat, mis läbi käis. Ja, ja oleme siis kasutusele võtnud mitmeid elemente, mida siis ei ole varem siis Eesti ID -kaardil olnud. Näiteks on, on siis läbipaistvas aknas teisene foto isikust, mida ei ole varem olnud. Siis samuti on, on näha kaardi kihtide sisse, ehk siis meil tegelikult paistab kaardi seest ka kiibiantenn, Midagi siis ka varem pole olnud, erinevad kombatavad elemendid, difraktsioonilised elemendid ja võib -olla inimesele kõige esimesena jääb silma siis mustvalge foto, mis on siis uuel ID -kaardil erinev siis tänasest nii -öelda sellest vanast või olemasolevast või kuidas me soovime nimetada. Et praegune see nii -öelda varem väljastatud kaart, foto on siis ka turvaelement, see on siis patenteeritud meie eelmise partneri toode ja nüüd me lähme siis üle lasergraveerimisele ja mustvalgele fotole, mis siis annab isikutuvastuse vaates lihtsalt eeliseid juurde ja, ja, ja oli eelistatud ka meie piirikontrolli ja, ja, ja dokumendiekspertide vaates.
Head kuulajad, mina panin tänases saates kõrva taha seda, et kui ma peaksin olema Euroliidu ametnik, siis suure tõenäosusega ma endale uut ID -kaarti praegu ei teeks, nii et kui keegi teist kuulajatest on, siis ärge veel tehke, oodake, see pool aastat või äkki lausa aasta. See selgub aja jooksul, kindlasti te saate teavitatud sellest. Mis ma veel panin kõrva taha, on see, et lubadused ikkagi mulle meeldivad need, sest et tulla hiljem tagasi, nii nagu meil tänane saade näitas, et mõned lubadused alati ei realiseeru, ehk siis mõne aasta pärast saame vaadata, kas me saame postiga üle maailma siis tellida endale seda uut ID -kaarti, aga teisi dokumente koju või mitte. Ja ikkagi seesama NFC, see viipamise teema, mis on juba tulnud selle vana ID -kaardiga, aga peaks veel täiustuma ja veelgi paremaks minema. Head kuulajad, kriitilises intsidendis olid täna külas SMIT -i identiteedi teenuste osakonna tooteomanik Barbara Hein, PPA identiteedi ja staatuse büroo ekspert Karoliine Põder ja RIA e -ID turvaarhitekt Tõnis Reimo. Mina olin saatejuht Roland Liive ja kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]