Tere tulemast kuulama podcast 'i Kriitiline intsident. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja avan täna koos põnevate saatekülalistega teemat, mis puudutab meid kõiki. Kuigi me esmapilgul ei pruugi aru saada sellest, et see meid kõiki puudutab. Kujutage ette olukorda, kus peaminister ei saa kätte oma digitaalseid dokumente, Riigikogu töö on seiskunud või veel midagi muud. See on selline potentsiaalse ulmefilmi stsenaarium, aga see on asi, millega me peame tänapäeval arvestama ja testima, õppima neid olukordi, nendega toimetulekut ja hiljuti on toimunud riigi IT -keskuses õppus nimega Pilvepõnts ja just sellest me täna räägime ja kui saates jääb veel ka aega, siis räägime ühest teisest õppusest, mis on veel tulemas. Aga sel teemal on meil saates külas Riti õppuste koordinaator Teele Sihtmäe, tere. Ja Riti peaarhitekt Martin Rajur, tere.
Aga hakkame nii, nagu mulle alati meeldib, kõige keerulisematest asjadest pihta. Kust see Pilvepõnts, see nimi tuli, mida see tähendab seal?
Pilvepõntsu õppuse nimi mõtles välja tegelikult meie kolleeg arvuti töökoha lahenduste osakonnast. Tema on mõelnud ka eelneva õppuse ATK krahh õppuse nime välja, et meil on selle jaoks täitsa üks inimene, kes tuleb alati tabavate õppuste nimede peale ja kellelt ma palun abi nende väljamõtlemisel.
Ei andnud ette, et kuulge, meil tuleb siin üks vahva huvitav õppus, me mängime läbi sellised olukorrad ja et ütle nüüd. See näitab, et inimesi on ikka tänapäeval meil siis vaja, aga Põnts, ma saan aru, et noh, natukene naljakas nimi, aga tõsine teema, ma kujutan ette, jah?
Mis te täpsemalt siis tegite seal?
Õppusel Pilvepõnts me mängisime siis läbi olukorra, kus ühte andmekeskust tabab elektrikatkestus.
Ja see õppus, räägime sellist detailid lahti, kaua see kestis, palju osalejaid oli?
Õppusel, õppusest võttis osa terve riigi IT -keskuse koosseis. Me kaasasime õppusele ka meie häid koostööpartnerid Riigikantseleist, Justiits - ja Digiministeeriumist ja samuti kolleege ka Maksu - ja Tolliametist.
Aga elekter kaob ära. Ma kujutan ette, et see on lihtsalt noh, paneme generaatori tööle ja kõik lahendatud ja lähme eludega edasi. Kas see on nii lihtne või on, oli seal midagi keerulisemat ka?
Selle mõte oli see, et paljud on rääkinud, et, et lülitame terve andmekeskuse välja ja me tahtsimegi siis näha, et mis siis juhtub, kui me seda ka teeme. Et loomulikult tavaolukorras ja ütleme, et sihuke reaalsusele lähemas olukorras, kui mingisugune elektrivõrgu rike tekib, et siis on tagavarageneraatorid, on ups 'id, on kõiksugused asjad olemas. Aga mis see meie mõte oli, oligi see, et me tahtsime näha, et aga mis siis, kui kõik need asjad ebaõnnestuvad, kui ükski meede enam ei päde ja meil on vaja tegelikult ka primaarne andmekeskus välja lülitada. Kas teenused suudavad ümber kolida? Kas me oleme kõikide asjadega arvestanud, kas meie kaardistus on korrektne, kas me teame täpselt, mis meil, kus toimib? Kas meie kliendid oskavad sellega arvestada, kas võib -olla klientide poole pealt on mingisuguseid sõltuvusi jäänud märkamata? Et see oli nagu sihukene suurem eesmärk, et see stsenaarium, et me ei tahtnud võtta midagi sihukest, mis on siis üleliia, kuidas ütleme, aktuaalne. Et, et noh, loomulikult ma oleks võinud öelda, et seal on mingisugused teatud teised tegevused toimunud, aga me tahtsime hoida seda natukene sellise. Ma ei taha öelda, et ulme, aga, aga see ju päriselt nii ei juhtu stsenaariumina, et me oleme sellest teadlikud ja see oli ka selleks, et mitte keskenduda sellele, et me nüüd tekitame inimestes hirmu, tekitame siukest. Asjatut ebakindlust, vaid, vaid just hoida seda natukene noh sellise, et me saame keskenduda sellele sisule, mitte me ei pea mõtlema selle peale, et mis siis, kui nüüd päriselt ka ma saan teate, et juhtus mingisugune hirmus asi ja ma keskendun sellele, mitte sellele, et mis on see ülesanne, mida me lahendame, et see on nagu see mõte.
Kas see oli selline reaalne läbimängimine või see oli selline, kuidas siis see väljend nüüd ongi, et nagu nii -öelda paberi peal me mängime läbi, et mis kõik hakkab toimuma või see oligi nüüd niimoodi, et keegi läks, tõmbas nii -öelda elektrijuhtmest välja ja nüüd hakkame vaatama, mis juhtub.
Selles suhtes, et õppuse ajal umbes, kui ma nüüd mäletan, kaks või kolm tundi oli sellised, kus ükski tuli ei põlenud, ükski ventilaator ei puhunud. Ehk siis seekord me lülitasimegi päriselt välja, et noh, eelnevalt me olime testinud loomulikult, et, et kui me lülitame lihtsalt selle süsteemi välja või mingisugused väiksed osised välja, et mis siis saab, et me tehnoloogiliselt üsna täpselt teadsime ette, et mis on eeldatavasti juhtuma hakkab, aga noh, reaalsus on, on see, et sa alati ei tea, aga noh, mis me sealt saime, oligi see, et me päriselt ka lülitasime kõik asjad välja. Mitte ainult virtuaalmasinad, vaid ka need serverid, võrguseadmed, andmesalvestuskandjad ja päriselt ka oli selline periood, kus ma räägin, ükski ventilaator ei põlenud, tuli ei põlenud, oli lihtsalt oli noh, masinad seisid niisama ja siis me ootasime, vaatasime, et mis siis saama hakkab, sellepärast et see, et sa korraks lülitad välja, ei tähenda, et sa kõiki asju näed.
Mind väga huvitab, et mis siis saama hakkas ja kuidas läks, aga ärme veel ütle, lähme tagasi sinna, et miks oli vaja, et kõik töötajad osaleksid, miks, mida see üldse juurde annab?
Me sellel õppusel me käivitasime ka kriisistruktuuri, et kui meil siin ATK krahh, mis meil kevadel toimus, oli talitlustoimepidevustest, mis siis oli tehnoloogiline, siis selle, sellel õppusel Pilvepõntsul me soovisime teada saada ka, kui hästi meie töötajad kriisistruktuuri aktiveerimisel käituvad.
Ja kuidas nad käitusid, olid nad oma võimete tipul või?
Nad käitusid väga hästi, loomulikult kriisistruktuuri, kriisi, kriisistruktuuri käivitamisel, me ei olnud seda varem teinud ning seal oli üllatusi, sest et paberil dokumenti lugeda on üks asi, aga tegelikkuses ennast sinna kriisistruktuuri asetada ja hakata täitma mingit muud ülesannet, mis on igapäevaselt sulle tavapärane. Siis vajub, ajab, vajab harjutamist.
Kuidas see nende inimeste päristööd mõjutas, et millal üldse see õppus nii -öelda tavalisest tööpäevast, tööajast, kas teie kliendid olid sellest informeeritud, nad teadsid, et teil nüüd, kui keegi nii -öelda helistab ja ütleb, et ma saan aru, et seda arvutitöökoha teenust eriti pakub, et kui keegi kellelgi, ma ei tea, ministril, ma ei saa arvutisse, et helistab, et nüüd on vaja abi, et kas nad olid ka informeeritud, et nüüd täna vist nagu päris kohe abi ei saa?
Õppuse ettevalmistustega me tegelikult alustasime suve lõpus, ehk siis me, meil on selline klientidega kohtumise vorm, kui on kasutajate nõukoda, kus me siis andsime teada, et me planeerime aasta lõpus sellist õppust. Sealt me saime julgust, et meie klientidel selle vastu midagi ei ole, ehk siis me andsime neile aega selle mõttega harjuda. See oli meile endale samuti tarvilik selleks, et me jõuaksime üle vaadata siis eelmiste õppuste õpituvastused ja need korda teha. Seega saime ka anda ühtlasi siis oma klientidele turvatunde, et me oleme vahepealsed asjad lahendanud. Ning kui õppuse päev kätte jõudis, siis tegelikult meil õppus kestis küll ühe päeva, kuid see nii -öelda algas eelmise päeva õhtul. Sellel õppusel.
Tegelikult kuu aega varem juba alustasime nagu ettesöötmist, aga.
Jaa, väga hea täiendus. Sellest saame ka veel rääkida. Aga jah, et Martin juba puudutas, et õppuseks nii -öelda seda fooni loomist me alustasime kuu aega varem, ehk siis, et, et töötajatel ei tekiks siis sellist olukorda, et nüüd täna on õppuse päev ja kriis on käes. Vaid tavaliselt me oleme ka näinud, lugenud meedias sellele eelnevad mingid hoiatavad signaalist ühiskonnast juba ju varem. Ja meie alustasime selle loomist siis kuu aega varem, et me hakkasime asutuses andma siseteavitusi, et ohu, ohupilt on muutunud. Muutunud iganädalaselt. Iganädalaselt informeeriti, mis on jälle muutunud, kuni siis selle päevani, kuni õppus algas.
Kas need eelinformeerimised, kas oli ka nii -öelda, et ma ei tea, kuhu iganes, kuidas see tuli, vahe pole millises vormis, et ees oli siis õppus, õppus, õppus ja see inimene tegelikult teadis, et see oli nagu osa õppusest.
Absoluutselt, et õppusel see, kuidas me märgistame seda infot, et just nagu sa mainisidki, et õppuse õppus igal pool on märgitud, et, et ei tekiks kellelgi valesti arusaamist, et see oli meil väga selgelt kommunikeeritud.
Aga mind huvitab see ikkagi see endiselt, et kõik töötajad osalesid, no ma kujutan ette, et koristajad mitte, siis koristajad on kuskilt sisse ostetud teenus, aga kas nagu teie kahe roll jäi endiselt selleks samaks, mis on igapäevaselt, et siis Riti õppuste koordinaator ja peaarhitekt, et teiega õppuse raames täitsite neid positsioone või mängiti seal ka midagi ümber ja üle, et tahtsite näha, et ma ei tea.
Ma arvan, et siin on minul enda ametikohast lähtuvalt on hästi hea näide tuua, et mina, kui ma, kuivõrd ma olin õppuse korraldaja, üks korraldajatest, siis mina aktiivselt õppusel kaasa nii -öelda ei mänginud. Kuid kui meid tabaks päriselt kriis, siis ilmselgelt asutuse prioriteet sellel hetkel ei ole on ju õppuseid korraldada, ehk siis mina leian kriisistruktuuris palju parema koha, mida siis täita. Õppused sellel hetkel me peatume, me ei tegele nende korraldamisega.
Me rääkisime juba seda, et elekter kadus ära ja varugeneraatorid olid mängus ja kõike seda. Aga kas te saate detailsemaks ka minna, et mis siis täpsemalt juhtus, mis siis hakkas toimuma, mida te tegite?
Jah, et seal oligi see, et mõte oli vaadata, et kui see ohupilt muutub jooksvalt, et me saime, esialgu saime siis teavituse, et on ohupilt muutunud, on, on ette näha, et on mingisugune rünnak toimumas. Ja, ja me, mõte oli siis see, et me ei lähe kohe lõpuni punasesse, vaid järk -järgult, ehk siis esialgu tuli teavitus, et on varsti midagi juhtumas. Siis me saime teavituse, et osaliselt on toide andmekeskusest kadunud ja, ja peab olema valmis siis katkestuseks, mis tähendas siis seda, et me saime kriisistruktuuri aktiveerida, me saime oma klientidele teavitused välja saata, me saime hakata mõtlema, et mis siis nagu saama hakkab. Et juhul kui meil lähebki päriselt vool ära, et kas seal on mingisugused tegevused, mida me peaksime tegema. Ja siis mingist hetkest me siis ütlesimegi, et, et nüüd on vool läinud ja, ja sel hetkel siis lülitasime kogu andmekeskuse välja, et kõik, kõik seadmed, kõik süsteemid, nagu ma ennem ütlesin, et, et ventilaatorid ei puhunud, tuled ei põlenud. Et, et see oli siis see, mida me tehnoloogilise poole pealt tegime ja vist siis oli umbes kolm tundi, olid siis kõik asjad maas ja mingisugune andsime siis teate, et nüüd on toide taastunud ja võib kõik süsteemid uuesti käima panna.
Kas see, et kuu aega ette oli teada, kas see põhimõtteliselt andis ka selle võimaluse, et noh, kui meil kuu aega räägitakse, kuulge, nüüd hakkab midagi toimuma, kuskilt sealt on potentsiaalne selline oht, et kas see kuu aega tegelikult juba õppus käis, ehk siis need inimesed oleksid või ma ei tea, kas nad oleks või nad tegidki seda, et nad nagu põhimõtteliselt teoreetiliselt valmistusid ette selleks hetkeks ja peas käis nii -öelda, aa okei, me võiksime teha niimoodi, me võiksime teha niimoodi, äkki me saame niimoodi nüüd seda potentsiaals Potentsiaalset rünnakut üldse vältida, kas selline käis ka läbi seal?
Jah. Jah, et üks asi on see vältimine, aga, aga mida me üritasime nagu hoida, on see, et, et aga mis me siis teeme. Et, et noh, see vältimine ei ole tihti meie juhtida, et, et meie RIT -ina sellist tüüpi noh, rünnaku vältimine või millegi tegemine, et seda ei tuleks, et see on, see on üsna keeruline, kui mitte võimatu, aga, aga tähtsam küsimus on see, et mis me siis teeme, kui see juhtub. Et mis need infosüsteemid teevad, mis osa toimub automaatselt, mis osa toimub käsitsi, mis osa nagu ei toimu üldse, et, et kas meil on vaja kõiki asju sellist tüüpi kriisi korral püsti hoida ja teine osa on see, et aga mis meie inimesed teevad. Et, et see infotehnoloogiline osa on lihtne, see annab sulle logi, see on sul kuskil, saad talle start öelda, aga, aga kuidas need inimesed käituvad, mis siis teha vaja on, kes, mis rolli läheb, et nagu Teele ennem ütles, et seda õppuste koordinaatorit ei ole kriisi ajal vaja. Et, et mida need inimesed tegema hakkavad, et, et see oli see, millele me rohkem rõhku panime, just seda ka, et inimesed selleks valmis oleks, et see foon, mida me ennem hoidsime, oligi selline, et tekitas ärevust. Et see ei olnud selline, et inimesed nagu paanikasse täitsa läheks, aga tekitas ärevust, et panime inimesed mõtlema, et aga mis siis saab? Kui päriselt ka tuleb mingisugune suurem jama ja, ja noh, hoidsimegi seda niisugust põnevust ja pinevust üleval ja siis päev enne õppust siis õhtul hakkas pihta, aga seal ma laseks juba Teelel rääkida, et mismoodi meil see, see pool oli, sellepärast et noh, see tehnoloogiline pool oli mõnes mõttes äge, teistpidi igav, sellepärast et meil seal mingit suurt üllatust ei olnud. Need asjad, mis me teadsime, et ei tööta, neid ei töötanud, neid, mis me teadsime, et või arvasime, et töötavad, töötasid, et selles suhtes see tehnoloogiline valmidus ja võimekus, mis meil täna on, on tegelikult minu silmis väga hea. Et ma olen väga positiivselt meelestatud selle osas, et, et noh, päriselt ka töötas, et, et ma tean, et paljud on sellest rääkinud, et oh, lülitame andmekeskuse välja, mis siis, kui me terve andmekeskuse välja lülitume. Ja eks meil ka natukene jalg värises, sellepärast et noh, üks asi on see, et sa võtad mingisuguse süsteemi komponendi maha, aga teine on see, et sa võtad primaarse saidi kõik komponendid ja sealhulgas ka riistvara lülitad välja, et see ei ole lihtsalt see, et ma panen virtuaalmasina seisma, vaid ka see, need serverid, need storage 'id, need võrguseadmed, kõik seisidki. Noh, ei tüüdanudki, et oleks keegi läinud öelnud, et oi paanika, et nüüd me peame ruttu, ei, siis me hakkame käivitama. Et, et selles suhtes see, et meie meeskond julges selle ära teha, see õnnestus ja juhatus ka selle taga oli, et ma arvan, et see on asi, mille üle võib uhke olla.
Mis seal siis päev või see õhtu varem hakkas toimuma, kas seal oli tegelikult kontoris oli juba märke, et nüüd, et keegi noh pitsat päris ette ei telli, aga mingit muud catering 'i tellib ikka ette ju, kas seal oli juba selliseid märke ka ja inimesed olid nii -öelda väga pinevust täis ja elevil, et mis hakkab homme toimuma?
Elevil olid nad kindlasti, kuid pitsade tellimiseks siiski ei läinud. Õhtul sai siis meie direktor info, et ohupilt on hetkel selline ning ta tegi otsuse, Et järgmisel päeval ta oma inimesi meie põhiasukohta harjumuspärasesse töökohta ei saada, sest et ohu hinnang oli selleks liiga hull. võtame seda nii ja ütles, et järgmisel päeval koguneme varu asukohas ja kui sa küsisid ennem, et kas inimesed said kuidagi valmistuda, no sellele kuu enne õppust, eks seda kriisidokumenti kindlasti sirviti rohkem ja selle kohta tuli küsimusi, mis oli väga tore, see oligi eesmärk. Aga et kas sai nüüd kõik selgeks enne õppust, kus seda saab alles teada siis, kui see päriselt kriisistruktuur käivitada.
Aga see, et teil oli nagu reaalselt oligi see andmekeskus oli maas, kui palju siis seda ikkagi teie igapäevast tööd see mõjutas, kas need teenused, mida RIT pakub, olid nad ka siis kolm tundi maas või?
Selles suhtes, et sõltub, mis teenusest me nüüd räägime, et, et kui me räägime meie arvuti töökoha teenusest, siis sealne mõju oli minimaalne, ehk siis me teadsime ette, et ei toimi printimine osaliselt ja õppuse käigus printimine osaliselt ei toiminud. Et, et see oli põhikatkestus, et muus osas kogu teenus jäi toimima. Me andsime klientidele ette teada, et nad arvestaks sellega, et kui nad üritavad meiega ühendust võtta, et siis meie vastused võivad olla aeglasemad, sellepärast et klienditeenindus on hõivatud võib -olla mingite muude asjadega, et noh, kliendid olid teavitatud, kliendid olid minu silmis üsna positiivsed ja kuidagi toetavad. Et, et selles suhtes ma ei kuulnud, et oleks olnud mingisugust pahameelt klientide poolt, et, et miks nüüd niisugune asi mul midagi ei toimi või oleks midagi katki, et selles suhtes oli see igati positiivne, et tehnoloogiliselt töötas nii nagu pidi.
Täpsustan veel juurde ka, et printimisteenusele oli meil mõeldud välja ka tegelikult workaround ehk siis inimestele oli eelnevalt saadetud info, et tavapäraselt küll ei saa mugavalt printida, aga kui tõesti väga -väga on tarvis sellel päeval printida, siis on juhend, et iseenda kiiremaks aitamiseks siin, aga kui ei õnnestu, siis loomulikult meie klienditoega saab ühendust võtta.
No ma kujutan ette siis, et lülitusite sinna kuskile varuandmekeskusesse ümber ja, ja see varuandmekeskus noh, nii nagu juba see nimi ütleb varu, nii nagu te ka ütlesite, et see õppuse raames ei läinud kõik hommikul kontorisse, vaid kuskile mujale, mis see koht on, teie suure tõenäosusega ei ütle, siis ma ei hakka ka küsima. Kuidas see varuandmekeskus hakkama sai oma tööga?
Selles suhtes, et töötas ootuspäraselt, et ümberlülitamise hetkel oli väikeseid, eriti kutsutakse neid luksatusteks, et väike luksatus oli, et kõik ühendused, mis olid siis vana andmekeskusega püsti, tuli korraks nii -öelda seisma panna ja uuesti luua. Et noh, korraks kasutajad nägid midagi, aga üldiselt kõik, kõik toimis ootuspäraselt, skaleeritud oli korrektselt, teine andmekeskus jõudluse osas nagu mingeid probleeme ei tekkinud. Et, et selles suhtes oli see igati positiivne ja noh, kuna me võtsime maha primaarse andmekeskuse, siis me saime kõikide teenuste puhul ka näha seda ümberlülitamist, et kui me oleks võtnud selle tagavara andmekeskuse maha, siis ei oleks midagi seal nagu toimunud, sest et peamine toimib edasi. Aga me tahtsime ka just teenuste ümberlülitust ja mitme teenuse samaaegset ümberlülitust näha, et, et seda niisugust tehnoloogilist valideerimist toimus selle käigus ikkagi.
Kas see tagavare andmekeskus, millele lülituti ümber, asub ta füüsiliselt Eestis ja kas tulevikus tuleb ka mingine õppus, kus te mängite läbi selle, et kui te peate minema mõne, mõne andmekeskuse peale, mis ei asu füüsiliselt Eestis?
Selles suhtes, et see on tõenäoliselt mingisugune hetk plaanis, et, et see ei ole väga populaarne stsenaarium, millest rääkida, aga tõepoolest, et me peame mõtlema ka selle peale, et mis siis saab, kui me ei saa Eestile enam lootma jääda, et, et see tõenäoliselt mingisugune hetk tuleb. Kuid selle küsimuse puhul on, on ka see aspekt, et aga mis on see teenuste kogu, mis siis sellisel juhul peab tööle jääma, et öelda, et kogu Riti kogu portfell peab ka sellise stsenaariumi puhul, kus Eestis ei ole võimalik üheski andmekeskuses enam midagi teha. Et noh, see on juba niisugune natukene keerulisem probleem, aga kindlasti me sinna ka jõuame, kuid, kuid see ei ole midagi, millest me hetkel saaks nagu laiemalt rääkida.
Kui see, kui on elektrikatkestus ja te peate varuandmekeskusele minema üle, kas see on kuidagi võrreldav sellega, kui nüüd on nii -öelda internetiühenduse katkestus või kuna varuandmekeskuse internetiühendus oli olemas, siis seal te ei pidanud nagu midagi muud läbi mängima, et kui nüüd seal ei oleks internetiühendust sellisel kujul ja moel, nagu ta tavapäraselt on, ehk lülitada üle mingi selle varuside lahendusele seal.
Selles suhtes, et neid internetiühendusi on, on meil üsna mitu. Et, et kui sa nüüd vihjad nendele laiskadele ankrutele, mis meil siin Läänemeres ringi lohisevad, et siis see on asi, mida me selliselt ei testi. Et on toimunud õppus, kus me siis lauaõppusena arutasime, et mis siis saab, kui, kui seal nagu laiemalt niimoodi lohisevad ja ka kopamehed on agarad. Aga, aga sellist tüüpi testi me praegusel hetkel ei ole planeerinud, mingisugune tõenäoliselt tuleb see ette võtta, kuid kuna antud ülesanne on nii kompleksne, et siin RIT üksinda ei, ei suuda seda asja kuidagi mõistlikult ära lahendada, et siis see on tõenäoliselt juba teiste IT -majadega vaja üheskoos. Läbi testide, läbi mängida ja mõelda ka välja täpselt see lahendus, et mis me teeme, et noh, see sõltubki sellest, et mida tähendab, et interneti ei ole, et kui me räägime sellest, et meil Facebook ei tööta ja, ja mingisugune Youtube on katki, siis noh, see selleks, aga kui meil on päriselt kõik asjad maas, et siis põnevate küsimuste kogu, mis sellisel juhul õhus on, on üsna muljet.
See põgus pressiteade, mille Rit tegi õppuse järgselt, seal oli mainitud, et et inimestevaheline kommunikatsioon oli see üks teema, mis nii -öelda tõstatus esile. Jätame siis kõik nagu nii -öelda need seadmed kõrvale. Mis see murekoht oli või kuidas see ära lahendati, mida see õppus välja tõi selles kommunikatsioonis?
Kriisis on väga palju küsimusi, väga palju müra ning kui tavapäraselt me oma töös kasutame erinevaid infokanaleid, siis kriisis on keeruline kriisi lahendada, kui meil ei ole need kanalid kokku lepitud. Ehk siis kõik kanalid, mida kasutati, oli lubatud, kuid seda infot liigutati erinevates kanalites. Ehk siis tulevikus me sooviksimegi need kanalid täpselt kokku leppida, kus, mis infot me liigutame, et seda müra vähendada.
Me nägime jah, et kommunikatsiooni modereerimine on see, mis on tegelikult hästi, ma ei saa öelda, et keeruline, aga hästi vajalik. Et kuna neid erinevaid teemasid, mis seal kerkis, noh lisaks sellele põhiõppusele me viskasime ka siukseid väikeseid lisaülesandeid nii -öelda, et siis kuidas kõike seda ära hallata, et kustkaudu abi küsida, kustkaudu seda vastust antakse, et sinna seda müra liiga palju ei teki, et kuidas sa saad jälgida seda, et sinu küsimus ka vastuse saab, ilma et see sinna kuidagi ära sumbuks. Meil oli erinevaid kanaleid, et kas see on nüüd ühe chat 'i rakendusega ühes kanalis, mingisuguses grupikanalis, mingis eraldi loodud kanalis, et kogu see osa oli see, mis, mis oli niisugune välja, väljakutse, et kuidas seda jälgida ja hallata.
Just nimelt ja siin ei tasuks üldse vaadata kuskile kommunikatsiooni inimese otsa, vaid et igaüks saab vastutada selle eest, et ta oleks informeeritud, sest et õppusel mängisime me läbi tegelikult ka kergemal kujul meediamängu. Ehk siis meie kommunikatsiooni rakuke sai läbi mängida ka ajakirjanike küsimustele vastamise. Et aga proovisime ka näid, näitlikustada seda, et igal inimesel endal on vastutus, et kust ta saab informatsiooni.
Kui peaks nüüd sellele pilvepõntsule andma sellise hinde ühest viieni, nii nagu koolis antakse meil siin Eestis üldjuhul, siis millise hinde te annaksite?
Esimene hinne, mis mul pähe tuleb, on neli, annaksin tubli nelja, sest et tegelikult tehnoloogiline pool oli, pidas väga hästi vastu. Ja meie inimesed, kui me küsisime neilt ka pärast õppuste tagasisidet, siis hoolimata seda, et see juhtimisstruktuur oli nende jaoks uus, siis nad tõid positiivsena välja selle, et koostöö toimis hästi. Mis on väga oluline sellepärast, et need inimesed, kes võib -olla igapäevaselt teevad koostööd, nad on harjunud seda tegema, aga kriisistruktuuris võivad nad kokku puutuda nende inimestega, kellega neil igapäevane side võib -olla üldse puudub. Et tegelikult olid meie inimesed väga tublid, tulid kaasa stsenaariumiga ja nii -öelda õppustel on kombeks ütelda, et ärme stsenaariumiga võitle, et siis seda, seda õppust ei olnud.
Ma arvan, et ma annaks lausa viie, et, et selles suhtes minu jaoks oli hästi positiivne see, et meil ei tulnud suurt katkestust, et me tegelikult olime selleks valmis, et juhul kui meil on vaja õppus pooleli jätta ja hakata päriselt nagu asju taastama, sellepärast et me ei näinud ette, et kui me võtame omal andmekeskuse ruuterid maha, et siis kogu võrgundus kukub siruli ja mitte midagi enam ei tööta ja meil on mingid asjad, et see osa oli väga hea. Siis mis minu jaoks oli hästi tähtis, oli see, et, et enne õppust me tekitasime sellist pinevust ja ebakindlust ja kogu see uus kriisistruktuur ja kas meil asjad jäävad tööle, mis asja ma tegema hakkan, kuhu ma lähen, kellele ma helistan, kustkaudu ma saan info, et seda niisugust ebakindlust oli hästi palju. Aga ma usun, et õppuse järgselt seda RIT -i sisest kindlust, et need inimesed, kellega ma koos töötan, nad on pädevad juhul, kui meil läheb päriselt kriisiks ja meil on päriselt vaja mingisuguseid selliseid kiireid muudatusi või, või kriisistruktuuri minna, siis me tegelikult ka usume, et me saame sellega hakkama, et me ei lähe nurka nutma, sellepärast et asjad ei tööta ja ma ei tea, mida teha, vaid inimesed suudavad ikkagist uutesse rollidesse astuda. Ja, ja meil on sellised kolleegid, kellega koos me suudame kogu seda asja püsti hoida ja liikuma saada.
Mitte et õppus oleks viga, aga vigadest õpitakse ja nii nagu te ütlesite taaskord, mitte otseselt ei tulnud vigu välja, et selle jaoks õppusi tehaksegi, tuli välja asju, mida saaks ju parendada ja edasi arendada, aga selle jaoks ongi teil hea võimalus kunagi teha uus õppus, et olla valmis selleks, kui päriselt peaks midagi juhtuma. Ja nii nagu ma saate alguses ka lubasin, et kui mõni minut jääb, siis me räägime ühest õppusest, mis veel ootab ees. Aga nagu ma saan aru, siis pilvepõnts, inimene oli mängus, et mõelda nimi välja, kas ka järgmise õppuse puhul oli inimene mängus, et mõelda nimi välja ja mis see salapärane õppus on?
Räägid nüüd siis sellel aastal toimunu, toimuvast üleriigilisest kriisi reguleerimise kompleksõppusest Ilves kaks tuhat kakskümmend kuus. Seda, kas selle õppuse nime, nime mõtles välja kas tehisaru või siis inimene, seda peab ütlema täpselt siseministeeriumi esindaja, kes vastutab selle õppuse korraldamise eest. Küll aga saan ma ütelda, et selle õppuse eesmärk on tõsta riigiasutuste, ettevõtete, kohalike omavalitsuste või ka tegelikult indiviidi tasandil siis teadlikkust, mis asi on hübriidkriis ja, ja siis kuidas siis olla selleks valmis. Et sellele õppusele on kaasatud sada kolmkümmend asutust ühtekokku, ehk siis see on kõige suurem õppus, mis meil seni on toimunud.
On tore kuulda ja näha, et Eesti riik kõige laiemas mõttes tõesti valmistub kõiksugu olukordadeks, mis meil võivad siin elus ette tulla ja nii nagu saatekülaline just ütles, et see on teema, millest me räägime kunagi siin tulevikus. Tulevikus. Tänases saates olid külas Riti õppuste koordinaator. Teele Sihtmäe ja Riti peaarhitekt Martin Rajur. Head saatekuulajad, mul on tõesti väga rahustav endal küll nagu isiklikult see kuulda seda, et on ta siis RIT või mõni teine, on ta riiklik IT -maja või üldse riik laiemalt teeb selliseid õppuseid ja valmistub olukordadeks. Suured tänud teile kuulamast, selline oli sel korral podcast nimega Kriitiline intsident, mina olin saatejuht Ronald Liive.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]