Tere tulemast kuulama podcast 'i Kriitiline intsident järjekordset osa. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja üritan täna teha midagi, mida siin saates on, olen varem teinud, aga mitte nüüd hiljaaegu, ehk siis üks saade, aga kaks teemat. See tähendab, et saatekülalisi on meil ka täna kaks ja proovime leida siis kõigile huvitavatele küsimustele vastused. Esmalt räägime sellisest asjast nagu Smart -ID pluss. Me oleme siin saates sellest rääkinud, me oleme rääkinud sellest siis SK esindajaga, aga nüüd räägime Riigi Infosüsteemi Ameti esindajaga ja selle nurga alt, et kuidas RIA on selle kasutusele võtnud. Saates on külas RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat, tere.
Et teine teema, mis meil tuleb siis, kui me oleme Smart -ID plussi teemad ära rääkinud, on kindlasti ka ühiskondlikult väga oluline, aga Smart -ID saab selle esmase tähelepanu endale ja selleks teiseks teemaks on digikukkur ja külaliseks on meil RIA digikukru valdkonna juht Margit Aus, tere. Tere. Margit nüüd ka kuulab, mida kolleeg huvitavat räägib ja noh, samas kui Margitil on midagi lisaks öelda ka, võib alati öelda. Aga Smart -ID kohta siis nii palju, miks võttis Riigi Infosüsteemi Amet Smart -ID Plussi just nüüd ja praegu kasutusele?
Alates kahekümne kuuendast veebruarist võttis RIA riigi autentimisteenuses kasutusele Smart -ID uued autentimisvood ja sellega seoses muutus Smart -ID -ga sisselogimine kindlasti turvalisemaks lõppkasutaja vaatest kui ka mingil määral mugavamaks. See tähendab seda, et kasutaja ei pea enam isikukoodi sisestama, vaid ta saab kõik oma toimingud oma seadmes ja äpis teha.
No mida see üldse tähendab, et RIA võttis kasutusele Riigi Infosüsteemi Amet? Mina tean seda, et teie haldate eesti .ee -d, kas see tähendab, et eesti .ee on see üks ja ainus koht või neid kohti on veel tänu, tänu sellele, et just teie võtsite kasutusele?
Neid kohti on väga palju. Riigi autentimisteenusega on täna liitunud kuskil tsirka üle viiesaja e -teenuse, avaliku ja kasutusesisese rakenduse, mis tähendab, et see kasutus e -riigi pildis on väga lai ja see tähendab tegelikult üsna mastaapset tervet e -riigi e -teenuste kogukonda.
Kas seda nagu kaudselt siis tegelikult võeti, võtsid väga paljud teised asutused ka tänu sellele kasutusele?
Et see muudatus, mille me tegime, see rakendus keskselt riigi autentimisteenuses ning kõik e -teenused, kes on liidestatud autentimisteenusega, mida RIA pakub, neile rakendub see muudatus automaatselt. See tähendab küll seda, et, et iga sellise suurema muudatuse korral me oleme alati oma äriklientidel, kes siis on meie teenusega liitunud, Siis kõik need muudatused ka üle testida, et, et teatavasti on liitujaid erinevate tehnoloogiliste platvormidega, seal on erisusi, et iga muudatus eeldab loomulikult ka meie tuginevatelt isikutelt või inglise keeli relying part 'idelt siis omajagu testimist, et kõik sujuvalt üle läheks.
Siit juba käis välja, et omajagu testimist tahtsingi küsida, et mis kõik sellele eelnes, et te kasutusele võtsite, see vaevalt, et see oli lihtsalt üks linnukene kuskil ja nüüd ta on olemas, vaid?
Jah, riigi autentimisteenused põhinevad siis Java keelel ning meie ootasime siis kõige rohkem SK poolt seda Java teeki, Relying Party API versioon kolme, Mis siis oleks lõplikul kujul valmis, see valmis kuskil oktoobri keskpaigas eelmisel aastal ning siis me alustasime juba siis ka tehnilisemalt selle kasutuselevõtu analüüsidega, kaardistasime tehnilised nüansid ning seejärel läks arendusse ning valmiski kuskil seal veebruari alguses. ning seejärel läks ka turvatestimisse, et, et kõik oleks turvaliselt võimalik live 'i paigaldada ja noh, seal ei tulnud enam õnneks ühtegi stopperit, me saimegi nii nagu lubatud kahekümne kuuendaks veebruariks muudatustega live 'i.
Ehk SK poolt see kõik see, mida nemad pidid tegema Smart -ID loojana, siis oli oktoobris, oktoobri keskpaigas oli see, kus nemad ütlesid, et nii, nüüd te saate teha ja siis oligi reaalne töö käis Riias ja keegi nii -öelda ei oodanud seda, et noh, et ootame veel natukene, vaatame, et pangad võtaks kasutusele ja võib -olla siis.
Absoluutselt, et RIA suund on olla digiriigi eestvedaja ja ka innustada erasektorit turvalisemaid lahendusi kasutusele võtma, nii et ma isiklikult arvan, et see oli õige lüke, et riik teeb sellised muudatused esimesena ära ja näitab siis suuna ja võib -olla ka komistab esimesena, aga, aga see on täiesti loomulik, et, et sellise uue lahenduse kasutuselevõtu faasis tuleb ka teatud määral tõrkeid.
Kas te olete komistanud siis?
On tulnud kasutajatelt erinevaid tagasisidesid, kus noh, lõppkasutajaseadmes on olnud siis arusaamatus, millises režiimis, millised on brauseritoed, saab siis Smart -ID -d kasutada. Kõik siis ka nii -öelda Smart -ID enda toe poolsed küsimused SKID Solutionsile, kes on ka kenasti loonud kordumata kipuvate küsimusi. Andrus. lehe, kus siis selgitatakse lõppkasutajale, milliseid, milliseid seadistusi enda brauseris või, või Smart -ID äpis on vaja teha, et see ilusti tööle hakkaks.
Üks nii -öelda elevant ruumis, millest ma ei saa üle ega ümber, on see üks komistus, mille siis Riigi Infosüsteemi Amet on teinud, võtsin just oma telefonis lahti riigi äpi ja seal on kohe suur, praegu on selline suur hoiatus. Et Smart -ID -ga sisselogimisel esineb tõrkeid ja kui ma üritan sisse logida, siis seal ei ole üldse valikutki see Smart -ID pluss ja, ja kui ma seal ka üritan praegu siis Smart -ID -ga algatada siis seda sisselogimist, siis ta lihtsalt ta jääb sinna, takerdub kuskile, jääb kinni. Millest see tingitud on?
See on tingitud ka siis sellest Smart -ID rakendamise eripärast riigi autentimisteenusest, et olemuselt on riigi autentimisteenus algselt suunatud justkui veebiteenustele integreerimiseks. Äpid on pigem selline hiljuti, hiljutine trend, kes on hakanud ka liidestuma riigi autentimisteenusega ning seal on teatud erinüansse, mida, mida peab juurde looma, et äppidel see tööle hakkaks, millega ei, ei osanud ei meie autentimisteenuse poole esialgu arvestada ja see ilmneski kahjuks alles live 'i mineku hetkel. Siin jällegi tulles tagasi selle juurde, et, et väga rangelt soovituslik on kindlasti need muudatused, mida me teeme enne testkeskkonnas läbi testida, mis on meil avalikult olemas ja, ja rakendus, liidestunud rakendustele kättesaadav. Et vältida selliseid suuremaid probleemide ilminguid, mis kahjuks näiteks riigiäpi puhul tuli välja, küll aga see mõjutab ka teisi äppe, kes meil täna liidestatud on, et küll aga väiksema kasutuskonnaga. Et tõepoolest see riigi äpi intsident, mis ilmnes, ongi siis üks nendest komistuskividest, millest jällegi õppida ja, ja loomulikult autentimisteenused peavad ka muutuva olukorraga digiriigis ja muutuva turuga arvestama ning tulevikus siis ilmselt ka rohkem äppidele tähelepanu pöörama äppide toele.
Kas te oskate või julgete prognoosidega mingit aega orienteeruvalt, kui kaua läheb aega, et riigi äpis see mure saaks lahendatud?
Ma indikeeriks, et see võib saada lahendatud siin lähinädalatel, võib -olla isegi see nädal. Siin sõltub siis meie enda tehnilistest valmisolekutest ja reliisidest, aga, aga see on prioriteediks võetud täna ja, ja selle nimel me töötame, et see võimalikult kiiresti laheneks.
Kasutan võimalust, kuna nii -öelda kõige õigem inimene on stuudios, kellele informatsioon edastada. Lisaks on ka üks teine äpp, mis näiteks minu jaoks isiklikult on võib -olla oluline, okei, ma ei tohi öelda, et see on olulisem, sest võib -olla keegi tunneb ennast puudutatuna, aga DigiDoki, DigiDoki äppe teha täpselt samuti. Kas see on ka teil juba teada ja samuti töös või seal on, peab veel midagi eraldi tegema?
Allkirjastamise pool on tegelikult praegu veel alles teekaardil, ta on planeerimisel, aga ennustatavalt jääb see arendus meie osakonna juhi hinnangul aasta teise poolde. Et täpsemalt kindlasti sellest RIA oma pressiteates räägib või teadetes, kindlasti ka id .ee veebis, kus publitseerime erinevaid artikleid muudatuste kohta, sealhulgas ka Smart -ID muudatused ja, ja nendega seonduv info alati siis jõuab sinna kõige esimesena.
Kas see tähendab, et senikaua, kuni DigiDoki äpp ei ole uuendatud, see uuendus ei ole sinna jõudnud, siis kui ma soovin Smart -ID 'ga allkirjastada, siis ma ei saa allkirjastada?
Ja me räägime siinkohal pigem siis Smart -ID uute voogude toest.
Ehk siis olemasolev Smart -ID niimoodi, kuidas ta on, see jätkub,
aga seda uuemat, turvalisemat varianti
siis ei tule. Kaks uut voogu, mis lisandusid Smart -ID uue RPA API kaudu, versioon kolmega siis õigemini, need tuleb siis tõepoolest eraldi rakendustes liidestada, siis võttes kasutusele vastava teegi, kas siis DigiDoc 'i või riigi allkirjastamisteenuses või VBID teegis.
Te saate alguses tõite välja, et põhjus, üks põhjustest oli see, et tõesti nüüd inimeste seda pettuste pandeemiat siis nagu hallata või, või maandada ja saada sellele jaole kõigele sellele jamale. Kuidas nüüd selline esmane tagasiside on olnud, et kas on märgata olnud, et sellest Smart -ID plussi juurutamise järgselt on vähemalt RIA vaatest olukord leevenenud?
Meile küll sellist kuritegude statistikat otseselt ei jõua, aga kaudselt me oleme sellega läbi Politsei - ja Piirivalveameti kelkeosakonna kursis. Valdavalt on ikkagi, kui seda statistikat vaadata, mis ka siin jaanuari lõpus Aktuaalses Kaameras ja mujal meedias läbi käis, on ikkagi rõhk rohkem sellistel maksepettustel, et see õngitsus pettuste arvu, arv ja osakaal kogu pettuste skeemide, petuskeemide maailmas on võrdlemisi väike ja ta on, oli ka enne. Küll aga ta kindlasti on vähenenud seoses, me räägime küll väga lühikesest hin, hinnatavast ajast praegu, et siin pole isegi kuut aega veel, Veel möödas Smart -ID pluss voogude kasutuselevõtust, aga, aga kindlasti see, see kindlasti vähendab oluliselt neid õngitsuspettusi, sest petturitel on palju keerulisem kasutaja nimel siis algatada sisselogimist teisest seadmest, sest praegu saab seda teha ainult kasutaja iseenda seadmeste algatamisi. On teatud ründed, mis jäävad loomulikult alles, jäävad nii Mobiil -ID ID -kaardi puhul, nii ka Smart -ID QR -koodi voo puhul. Küll aga see eeldaks siis juba, et, et kas kasutaja on tõepoolest väga manipuleeritud olnud minema siis kuhugi ründaja veebilehele siis seda QR -koodi skaneerima või Mobiil -ID puhul siis isikukoodi sisestama. Aga, aga samas igal juhul on, on, on ründe, ründe moodustamine ründajale kindlasti keerulisemaks muutunud ja, ja ka kallimaks.
Kas RIA vaatest on näha, et üks elektrooniline identiteedi autentimise vahend on teistest peajagu üle oma populaarsuse poolest, ehk siis kas Smart -ID on see kõige -kõige -kõige populaarsem?
Just, et ta ütleme moodustab siis praktiliselt poole, vähemalt poole siis kõikidest autentimisvahenditest, mis meil täna kasutusel on. on riigi autentimisteenuses on võimaldatud autentimine Smart -ID, ID -kaardi, Mobiil -ID ja siis ka Euroopa Liidu ja ID -ga, mis on siis loomulikult täna kõige madalama osakaaluga, arvestades siis siseriiklike teenuste võimekust piiriüleseid kasutajaid siis tuvastada.
Kuidas selline kasutajate tagasiside, kas see on peaasjalikult jõudnud nüüd siis Smart -ID loonud SK töölauale või on ka mõni inimene, ma ei tea, kirjutanud, helistanud RIA -sse ja öelnud, et no mida te nüüd tegite, ma ei saa mitte midagi aru või?
Meil on tulnud üksikuid pahaseid pöördumisi, kus kasutajad on selgelt häiritud sellest muudatusest või muudatuse olemusest, et neile meeldiski just see vana stiil, vana stiilis, et nad ei taha võtta telefoni ja mingisugust koodi skaneerida ja, ja, ja nad kindlasti tahtsid just seda isikukoodi voogu jätkata, et see oli nende jaoks sisse harjunud ja selge. Noh, selles mõttes, mis kõige enam võib -olla vajabki ümberharjumist, on see cross -device voog, kus siis kasutaja tõepoolest peab võtma selle Smart -ID äpi ise lahti, valima sealt skaneeri QR -kood, avaneb siis Smart -ID äpi sisene kaamera, kus siis kasutaja skaneerib dünaamilise QR -koodi ja siis küsitakse talt PIN ühte. Kui ta teeb seda mobiilsest seadmest, siis on asi oluliselt lihtsam, aga, aga jah, see, see raskusaste on pigem just arusaamisega sellest QR -koodi kasutusvoost, et see ei ole just kasutajale kõige käepärasem, seda ei ole muude IT -vahenditega seni riiklikus, riiklikul, riiklikul tasandil väga palju kasutatud. Digikukruga võib -olla see muutub natukene, see pilti, aga võib -olla siis NFC kasutusvoogude juurutamisega riigis.
RIA -l pankadega küll väga tihti sellist pidepunkti ei ole, aga kas nüüd peale seda, kui te juurutasite ära selle Smart -ID Plussi, kas on kuidagi näha olnud, et kuluaarides pangad ka nüüd, no okei, me nüüd tõesti peame, sest et nagu me ka siin saates oleme kuulnud, pangad nagu leiavad Et sada üks vabandust või põhjendust, et miks nad veel ikka ei saa ja miks see võtab neil nii kaua aega?
Eelmine nädal neljapäeval toimus Eesti Pangas avalik seminar maksepettuste tõkestamise teemal ja seal võttis sõna Swedbanki esindaja ja Pangaliidu esindaja ühtlasi, kes siis mainis ära, et nad on sellel teekonnal. neil on loomulikult vaja kaks faasi läbida, et kui me rääkisime eelnevalt, et digidokis ja siis ka muudes allkirjastamisteenustes, mida RIA osakond pakub, tarkvarilistest lahendustest, tuleb PIN2 voog veel eraldi välja arendada, ehk siis pankadel on need kaks sammu vaja korraga teha, et, et sinna jõuda, et see on nüüd kasutusel. Ja, ja noh, maksepettuste vaatest on just see PIN2, millega neid pettusi ju siis ikkagi läbi viiakse, neid summasid kontodelt ära tühjendatakse. Et see on mõistagi, et neil võtab see rohkem aega, kui ütleme puhtalt autentimise protsess ja integratsioon läbi teha. Et seetõttu võib -olla siis nihe on teataval määral ja, ja noh, pankadel on ka arvestatav kasutajaskond, keda ei saa päris välja arvata, kui, kui mingisugune testimata intsident võiks tekkida, neil on endal ka mobiilseid rakendusi, et võib -olla nad just ootasidki, et, et, et riik teeks selle esimese sammu ja, ja, ja siis annaks neile justkui nagu kindlust, et, et sellel ajal edasi minna. Aga seal öeldi selgelt ka välja, et pangad juba on arendamas neid muudatusi ja loodetavasti lähikuudel me neid näeme ka.
Nii nagu ma räägin oma esimese klassi lapsele kodus tihti, et vigadest õpitakse, ma loodan ja eeldan, et RIA ka nüüd tõesti vigadest õppis, et see, et RIA äpis ei ole veel Smart -ID plussi ja, ja niimoodi kiirustades sellega mõnes mõttes välja tuldi. Aga mul on jah, väga hea meel tõdeda ikkagi, et vähemalt on see kasutusele võetud ja loodame, et see aitab kogu seda olukorda hallata. Suured tänud Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna tootejuhile Helen Raamatul, kes andis meile väga -väga põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on RIA -l Smart -ID Plussi juurutamisega läinud. Ja nagu öeldud, pangad ootame nüüd teie taga, et saaks selle järgmise olulise sammuga teie poolt tehtud. Nüüd head kuulajad, teeme väikese kõlli ja läheme siis selle teise teema juurde edasi. Head kuulajad, jätkame, nagu saate alguses ütlesin, Smart -ID pluss on väga oluline ühiskondlikult, sest meil on neid pettusi väga palju. Aga teine teema, mis on ka väga oluline, kus suuremaid arenguid ehk veel nüüd see aasta on oodata, kohe saame teada, On digikukkur ja nagu ma saate alguses lubasin, siis külas on RIA digikukru valdkonna juht Margit Aus, tere veel kord.
Digikukkur, vaatasin, et siin meie praegu antud kriitilise intsidendi saates viimati oli kahe tuhande kahekümne kolmanda aasta augustis. Kui ma ei eksi, inimene täiesti teine asutus, täitsa sama. Kui palju selle paari aastaga nüüd digikukkur arenenud on, muutunud on, kui kaugel me oleme?
Sellel aastal plaanime välja minna siis digikukru teenusepakkuja hankega, et, et kui palju on muutunud, siis selle aja jooksul on ütleme nii, et kogu raamistik täiesti muutunud. Et kahekümne neljanda aasta detsembris võeti vastu esimesed viis rakendusakti, mis siis eidas kahe siis elektroonilise identiteedi ja usaldusteenuste üleeuroopalise määruse raames siis digikukrut hakkavad täpsemalt detailsemalt paika panema, et esimesed viis said detsembri lõpus vastu võetud. Ja kujutage nüüd ette, et selle aasta jaanuaris alles viimased, need on kuskil üle neljakümne kolme rakendusakti, mis siis vastu võeti ja avati järjekordselt need esimesed viis. See tähendab seda, et selle aja jooksul on see õigusraamistik ise alles loksumas paika ja loksub veel edasi, aga ka standardid ja ütleme siis referentsarhitektuur, ka see on alles muutunud, et me elame siin hästi muutuvates reeglites.
Ma küll kohe laskusin sinna, et mis kõik on selle aja jooksul muutunud, aga kui on mõni saatekuulaja, kes ei kuulanud kaks aastat tagasi või rohkemgi veel siis seda, seda saadet, mis meil oli, siis selline kiire ülevaade, mis asi see digikukur on?
Hästi lühidalt on digikukkur elektroonilise identiteedi kandja, mis asub telefonis.
Ehk siis ta on riigi äpp?
Aga mille poolest nad erinevad siis omavahel?
Sellepärast, et Euroopa Liidu digikukur peab vastama Euroopa Liidu digikukru nõuetele. Ja tehnoloogilises mõttes on see, ütleme midagi, et on täna selline lahendus, sellist lahendust ei olegi üldse olemas. Et puhtalt tehnilises mõttes on see midagi sellist, et sul näiteks kasutajavõtmed ei asu kusagil pilves või telefoni sees ja selliseid lahendusi ei ole. Kas
see tähendab seda, et mul praegu mul on see riigi äpp on telefonis, siis on mul see digidoki äpp, millest ta varasemalt sai räägitud ja siis mul nüüd tuleb üks hetk ka see digidokk, digikukru äpp.
Põhimõtteliselt küll jah. Digikukru äpp kui selline on üleeuroopaline ja selle mõte ongi see, ütleme niimoodi, võtame sammu tagasi. Et see eesmärk, miks digikukrud Euroopa Komisjoni poolt nii -öelda välja kutsutud on, ongi siis Euroopa vaba turg ja Euroopa -ülene vaba digitaalne turg. Et mõnes mõttes on see digikukrute ja selle ökosüsteemi siis regulatsioon üleeuroopalise sellise ühtse toimimise eesmärgil loodud vahend. Ja selleks, et nüüd meie siin oma Eesti digikukuruga saame ka Poolas, Saksamaal, kus iganes, seda kasutada samaväärselt ja Saksa digikukur või teise, mis iganes liikmesriigi digikukur siis Eestis, selleks, et see ühis või ütleme koostoimelisus toimiks, peavad nad olema ja vastama teatud nõuetele. Ja, ja see ongi see erisus, mis on see, et, et, et kõik need digikukrud peavad vastama nendele konkreetsetele siis nendele nõuetele ja tulevadki siis vastavalt sertifitseerida, aga võib -olla see on juba liiga detailne, et sellist.
Aga see tähendab ikkagi seda, et nagu kõigi liikmesriikide jaoks on omad äpid ja kui neid liikmesriike tuleb juurde, mida kunagi võib -olla suure tõenäosusega Ukraina näol näiteks tuleb ja seal on, võib ka teisi potentsiaalseid riike olla, siis kogu aeg me peame neid uusi äppe tõmbama, peame vaatama, et nad oleksid meil telefonis nii -öelda up to date ja ja kui me reisile läheme, juhtumisi külastame väga mitut Euroopa Liidu liikmesriiki, siis on meil telefon täis mingit pahna.
Võib -olla siin läks mu mõte kaduma, et selle mõte on see, et kui minul on Eesti riigi mobiili digiäpp, siis mina saan seda digiäppi kasutada teises liikmesriigis samamoodi.
Aga iga, iga riik peab ikkagi enda äpi tegema, et ei ole niimoodi, et Euroopa Komisjon ütleb, et kuulge, meie loome selle äpi, on see üks äpp ja te kõik lihtsalt kasutate seda ja kui te esimest korda te võtate selle kasutusele, valite ära, et kust te pärit olete, ma olen Eestist, ma tahan eesti keeles või ma olen Eestist, aga ma tahan portugali keeles või hispaania keeles näiteks?
See oleks ju hästi tore, seda tahaks küll, aga paraku on igas liikmesriigis täiesti erinev selle selline, ütleme, elektroonilise identiteedi ökosüsteem, et meil Eestis on ju X -tee, meil on erinevad ID -vahendid. Ütleme nii, et aga palun ehitame selle peale. Teistes liikmesriikides on teistmoodi ja neil on omad lahendused ja selle tõttu on ilmselgelt see lahendus komisjoni poolt niimoodi välja mõeldud, et iga liikmesriik peab nüüd sobitama nendele nõuetele, mis sobituvad ka nende liikmesriigi kohapealsetele ökosüsteemi nõuetele lahendavad ja loovad sellise lahenduse.
Kas siin mõnes mõttes ongi seda, et tegelikult Eestis meil on juba aastaid olnud kõik need digiallkirjad ja asjad, me oleme ka sellega harjunud, nii nagu meil ka saate varasemas teemas oli see, et riigiportaali tahad sisse logida, sa saad tegelikult teise Euroopa Liidu liikmesriigi e -ID lahendusega sisse logida. Siis meie Eestis siin oleme juba ammu kõik selle ära teinud, aga nüüd pigem on need teised liikmesriigid, mida on omajagu igalt poolt üle Euroopa, kes siis ei ole seda senimaani teinud ja lihtsalt tänu sellele, et nüüd see digikukkur tuleb, tekib meil reaalselt see olukord, et kui mina saadan mõne digiallkirjastatud asja kuhu iganes, ma toon selle sama näite, mis ma kaks tuhat kakskümmend kolm tõin. Mul oli Tšehhi transpordiametiga vaja jagada tõendit, et milline auto mul on, nemad ei saanud Eesti digiallkirjast aru. Kas tänu sellele digikukru, digikukrule nad lõpuks saavad aru?
Põhimõtteliselt võiks see niimoodi toimida küll ideaalses maailmas, jah.
Võiks see toimida? See kõlab niimoodi nagu, et siis, kui kunagi kuskil see mingine taimer asi jookseb seina peal, nii, nüüd digikukur on igal pool lansseeritud ja siis hakkame kasutama ja siis selgub võib -olla natukene nii nagu praegu selgus selle riigi äpi ja Smart -ID Plussiga, et, et ei saa kohe.
Et ma võib -olla sõnastaks selle niimoodi ja eelkõige siit Eesti poolt vaadates, et me oleme üsna jalad maas ja, ja võtame selle eesmärgi, et noh, mis on, mis selle digikukruga siin Eestile see pluss üks oleks. Et nagu valdkondlikus strateegias ka paigas on ja, ja siis Valge Raamat teda ka kirjeldab, et Eesti on sellise eesmärgiga, et kui meil on elektroonilise identiteedi kandjad, siis meil võiks olla neid kaks vähemalt riiklikke elektroonilise identiteedi kandjaid. Ja meie jaoks siis digikukur saakski üheks riiklikuks identiteedikandjaks eelkõige. Ja kõik need funktsionaalsused, et võimaldada erinevaid siis nii -öelda omaenda kohta olevaid dokumente või tõendeid üleeuroopaliselt jagada, ehk et ma saan tõmmata selle omale kukrusse, salvestada ja valida, millal, milliseid andmeid ma kellelegi jagan. Kas viibiportaalis, kas siis Kukrust Kukrusse, siis selle vaates läheme samamoodi step by step, sest siin toimib täpselt samamoodi nüüd jälle üleeuroopaline suur ootus iga ministeerium või ütleme meie mõistes siis nagu Eestis on ministeeriumis igas valdkonnas. Siis Euroopa Komisjonis on direktoraadid, kes kõik näevad siin tohutut võimalust ja hakkavad ja ongi juba järjest panemas erinevatesse üleeuroopalistesse määrustesse, et vot, vot see tõend ja see dokument peab nüüd olema wallet compatible, mis on väga -väga huvitav väljend. Sest see tehniline võimekus ja tehnilised standardid ja nõuded tulevad ju kukru regulatsioonist. Ja no ütleme niimoodi, et üks esimesi on kindlasti mobiilne juhiluba, millest on räägitud. See tuleb ka liikmesriikidele kohustuslikuna ja tulebki digikukrutesse panna. Ja räägitakse järgmistest äriregistri erinevatest tõenditest, mis tulevad kukrutesse, siis on sotsiaalvaldkond, haridusvaldkond juba järjest tulemas. Et ütleme niimoodi, et kui on juba selline ülene algatus, mis paneb Euroopa riikidele kohustuse nüüd see nii -öelda äripool ka läbi mõelda, mis andmed siis täpsemalt on ja mis. Ja mis täpsemalt. Täpsemalt tuleks siis millegi kohta esitada, sest ka see ärivaldkond, ütleme, Euroopa on selline teema, et ei ole alati liikmesriikide poolt kokku lepitud, et ja me teeme alati, ühesuguseid andmeid paneme, et see on selline. Et läheme, läheme selle digikukruga esmalt selle elektroonilise identiteedi kandja ja siis läbi selle, kuidas reguleeritakse ka neid nii -öelda era, era, ärivaldkondi siis detailsemalt, et siis see vahend peab seda võimaldama sinna siis panna, jah.
Ja kui meil digikukur on selleks üheks elektrooniliseks identiteedi võimaluseks, autentimisviisiks, saame seda kuskil ka kasutada ja siis meie riiklikest praegustest lahendustest hakkab üks ära kaduma ja milline see üks on, mis ära kaob siis?
No teada on, et mobiil -ID leping hakkab lõppema. Mis täpselt sellega edasi saab, on veel otsustamata. Aga kuna kohustuslikuna on tulemas niikuinii digikukrut peab võimaldama, siis see üheks ka saab, et nii on.
Ehk siis mobiil -ID kaob ära?
Otsused ei ole vastu võtnud, et hetkel ma selle valdkonna eest ei vastuta, ma ei saa siin midagi selles osas mainida, et noh, ma ei tea, aga nii nagu on kokku lepitud, on, et vähemalt kaks riiklikku siis ongi digitaalse identiteedi kandidaat peab olema ja, ja nendeks siis ID -kaart ja, ja digikukur tulevikus ütleme kakskümmend seitse lõpust loodetavasti on ka.
Digikukru on nüüd kaks tuhat kakskümmend seitse lõpp, mitte kaks tuhat kakskümmend kuus.
See ongi üks nendest taas kord sellistest teemadest, mis on, ütleme niimoodi, et meie eestlaslikult siis oleme selgelt seda väljendanud juba aasta tagasi. Et kui kahekümne neljanda aasta lõpus esimesed rakendusaktid jõustusid ja sealt pandi see kohustus kahekümne kuuenda aasta lõpuks digikukkrut kõikidele pakkuda ja kogu see regulatsioon, milline see digikukkur peab olema, millele, millele ta peab vastama, mis on tehniline minimaalne nõu, nagu nii -öelda reference framework, eks ju, kõik see oli ju teadmata. Ja selle lühikese ajaga noh, nende arengute mõttes lühikese ajaga ei ole need endiselt veel paigas. Et ja tuleb arvestada siis, nagu ma võib -olla alguses ennem korra mainisin ka, et, et Euroopa Liidu digikukkur on Euroopa Liidu digikukkur siis, kui ta on sertifitseeritud. Sertifitseerimise protsess võtab aega vähemalt aasta, poolteist, esmakordne, ja see eeldab seda, et kõikidel liikmesriikidel on olemas nende sertifitseerimisskeemid. Nii, ja sertifitseerimisskeeme ei ole tänase seisuga. Ja me ei tea, kas aasta lõpukski on. Et kui nüüd aasta lõpuks on kellelgi midagigi valmis, mille osas siin noh, on ju LinkedInis palju igasuguseid rõõmsaid teavitusi, siis eestlaslikult jällegi ratsionaalselt vaadates, kaheldes, need, mis valmis on. No esiteks ei ole sertifitseeritud. Ja teiseks, no meil on päris palju küsimusi selles osas, et kuidas nad tehnoloogiliselt ka siis ikkagi vastavad nendele nõuetele. Et seetõttu selle aasta lõpuks kindlasti ei ole Eestil pakkuda Euroopa Liidu digikukrut. Küll aga me lähemegi samm -sammult selle aasta lõpuks, hangime siis hank, läheme välja nüüd peatselt selle hankega ja loodetavasti siis kahekümne seitsmenda aasta lõpuks võiks meil olla. Aga jällegi, me arvestame kõikide, kui siin jälle avatakse kõiki erinevaid rakendusakte ja arhitektuur, arhitektuur, reference framework, mis on siis selline mitte kohustuslik, aga rangelt soovituslik alus, mille põhiselt siis digikukruid tuleb luua, mille põhiselt see koostoimelisus tuleks tagada, et erinevad kukrud omavahel toimiksid. Kui see kõik on endiselt veel lahti aasta aja jooksul, siis me peame sellega lihtsalt arvestama, et.
Kas te saate avada ka natukene, et see hange, millega te nüüd peagi -peagi välja lähete, et mida täpsemalt te seal hankima lähete?
See on, on meil avalik informatsioon samamoodi, et tegime ka Turu -uuringu eelnevalt eelmise aasta suvel. Et me soovimegi digikukru teenusepakkujat, kellel siis on vastavad võimekused kõikidele digikukru funktsionaalsustele, mis on vajalikud. Nii mobiiliäpp, nii allkirjastamine, usaldusteenuse pakkuja, kvalifitseeritud usalduse teenuse pakkuja ja need funktsionaalsused veel, et, et see kogu komplekt jah.
Korra käis läbi see juhiloa teema ka ja siin viitan taas kord varasemale saatele, mis siin oli digikukru teemal, toona oli jutuks isegi niimoodi, et, et siin Eestis tehakse mingi pilootprojekt selle digitaalse juhiloa põhjal ja kasutatakse sellist ettevõtet nagu Bolt, et kellega oleks hea sellist asja testida. Kas sellist asja on testitud või sinna jõutakse või on siin ka aastatega nii -öelda plaanid muutunud?
Jaa, RIA osales sellises suures pilootprojektis, mida Euroopa Komisjon korraldas Potential, large scale pilot. Ja selle raames oli mitmed kasutuslood, sealhulgas siis mobiilne juhiluba, kus siis tehtigi tõesti ka selline bokk -lahendus, mille peal testiti ka Boltiga. Kuidas see lahendus võiks töötada? Ja iseenesest asi nii -öelda toimis, et kasutuslood olid edukad. Ja selles mõttes nüüd jätkuvad, tulevad uued pilootprojektid Euroopa Komisjoni tasandil, just eelkõige tehakse neid seetõttu, et erinevad liikmesriigid siis oma lahendusi või ka kokk -lahendusi seetõttu saaksid testida ja katsetada, et saada endale see alus, mille pealt siis see reaalne kasutatav lahendus teha.
Ehk siis mõnes mõttes tehakse neile ette ära komisjoni poolt juba mingid lahendused ja et siis kui on mõni liikmesriik, kes ise ei ole nii eesrindlik, ei tule kaasa mõtetega, siis nemad nagu sisuliselt saavad võtta copy -paste, natukene teeme midagi ümber ja on olemas.
Tegelikult mitte need suured projektid koosnevad erinevate liikmesriikide endi siis lahendustest ja oma tiimidest. Erinevad ka eraettevõtted saavad ja on, ongi seal osalevad. Nüüd järgmised sammud seal nendes suurtes projektides, näiteks aptitude, ka seal on hästi palju neid kasutuslugusid, aga need on nagu, nagu level edasi, et noh, nagu näiteks on seal kasutuslugu õpilase või, või üliõpilase kasutusest ja liikumisest, kes käib vahetus üliõpilasena kusagil mujal maailmas. Kuidas ta saab erinevaid samme teha, siis kasutades digikukrut, a la osta omale rongipiletit ja kuni selleni, et seda digikukrut kasutada ka teises ülikoolis oma, ma ei tea, ligipääsu kaardina ja nii edasi, et, et hästi palju selliseid edasiarenduse ja järgmiseid kasutuslugusid, mida siis testitakse. Ja seal lihtsalt käibki paralleeliselt nagu neid erinevaid ärivaldkondi või nagu teema valdkondi, mis meil elus on, eks.
Kas seal on testitud või teile teadaolevalt hakatakse testima ka digiretsepte?
Ma tean, et digiretsepti teema oli juba potentialis üks teema, aga see jällegi põrkus selle maailma taha, et retseptide ja ravimi nii -öelda ärivaldkond ise on niivõrd keeruline ja õiguslikult reguleerimata, et seda otseselt üks -ühele üle võtta ei ole võimalik. Ja noh, paralleelist tegelikult täna on ka võimalik neid digiretsepte siis teatava eraldi andmevahetuskanali kaudu vahetada, et küll ei ole ilmselt väga populaarne või jagatud see info, aga, aga ütleme niimoodi, et see teema on nagu minu, minu teada nagu vajab eelkõige kõigepealt selle ravimituru ja ravimivaldkonna reguleerimist.
Lihtsalt kui meil on olemas lõpuks üks lahendus, mis peaks tõesti kõigis liikmesriikides olema, siis mulle tundub, et see retsepti teema võiks olla kõige rohkem, mida inimesed päriselt igapäevaselt kasutavad, sest et omajagu on meil mitte ainult Eestis, vaid kõikjal meie liikmesriikides inimesi, kes vajavad mingeid ravimeid. Ja lihtsalt kuulajatele teadmiseks, minu mälus on olemas see, et Eesti digiretsepte saab osta välja ka Soomes ja Portugalis. Ja neid riike oli veel, aga need on need kaks riiki, mis mul endale on meelde jäänud. Üks küsimus, mis mul veel on, on tegelikult kindlasti nagu see eesti keele nimi, see digikukkur, siis väga palju segadust ei tekita, aga kui me kasutame seda, Ma ei teagi, kuidas Euroopa Komisjoni inglise keeles mingi wallet see on ja kindlasti tekib seal segadust, et inimesed mõtlevad, et on olemas see Apple Wallet ja Google 'i wallet, et ma olen enam kui kindel, kui see asi tuleb kasutusele, siis inimestes on seda segadust, nad vaatavad oma sinna Apple Walletisse ja siis ütlevad, aga mis asja, mul ei ole siin nagu mitte midagi nüüd. Kuidas selle peale mõeldud on?
Nimesegadus ja ka see, et kas on nende suurte tehnoloogiakirjantidega seal mingi pidepunkti, kus tehakse mingit koostööd?
On kuulda, et loomulikult see teema ja valdkond, üleüldse need digikukrud ei ole ju ainult Euroopa tasandi teema, et sellega sel teemal tegeletakse, räägitakse aktiivselt üle maailma. India, Aafrika, USA, noh, siin meie, meie mõistes lähedal, Island, Norra, kõik samamoodi. Ja, ja kuna see on selline põnev ja väga oluline teema, mõjutab telefone ja meie andmeid, et loomulikult on hiiud sellest huvitatud. Aga antud juhul me, kui me keskendume sellele, et mis on Euroopa Liidu digikukkursis, siis see on ikkagi spetsiifiliselt Euroopa Liidus liikmesriigi tasandil loodud teenus. Mõnevõrra siis ütleme niimoodi, et täidab ka seda Euroopa autonoomsuse ja sõltumatuse vajadust. Või ütleme, et väga olulises osas. Et ja mis puutub sellesse, et kas inimesed on segaduses, no kindlasti nad on segaduses. Selles mõttes, et kui sa oled juba harjunud, et sul on lennupiletid seal oma telefoni tavavolletis, et noh, miks ma peaksin seda kusagilt mujalt otsima. Et need on kindlasti ühed teemad, mis seoses digikukrule kasutusevõtuga ja kasutuslugude ja digikukru tutvustamisega me peamegi nagu täpsemalt siin läbi mõtlema. Aga eelkõige jällegi, nagu ma tulen siis sammu tagasi, et, et me räägime siin esimesena siiski sellest elektroonilise identiteedi kandjast, millega sa saad sisse logida, ennast siis digitaalselt tuvastada.
Head kuulajad, anname siis aega nii siit Eesti vaates kui ka Euroopa Komisjoni vaates siin aasta -poolteist, kõiki neid vajalikke arendusi ja, ja kõike muud veel teha, et digikukrust saaks üks reaalsus ka ühel päeval. Suured tänud, RIA digikukru valdkonna juht Margit Aus, et andsite meile põhjaliku ülevaate sellest, kui kaugel me tänaseks oleme. Ja selline saigi meie tänane saade, oli kaks väga huvitavat teemat, head saatekuulajad, kui teile meeldis see saade, siis kindlasti laikige, sheerige ja kommenteerige. Kui on mõni teema, mida te soovite siin saates kuulda, võite julgelt mulle kirjutada Ronald .liive at geenius .ee ja kindlasti leiame selle mooduse, kuidas saada need huvitavad saatekülalised siia stuudiosse ja juba rääkida uutel teemadel. Mina olin saatejuht Ronald Liive, see oli saat, saade Kriitiline intsident, kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]