Tere tulemast kuulama podcast 'i Kriitiline intsident järjekordset osa. Mina olen saatejuht Ronald Liive ja üritan täna teha midagi, mida siin saates on, olen varem teinud, aga mitte nüüd hiljaaegu, ehk siis üks saade, aga kaks teemat. See tähendab, et saatekülalisi on meil ka täna kaks ja proovime leida siis kõigile huvitavatele küsimustele vastused. Esmalt räägime sellisest asjast nagu Smart -ID pluss. Me oleme siin saates sellest rääkinud, me oleme rääkinud sellest siis SK esindajaga, aga nüüd räägime Riigi Infosüsteemi Ameti esindajaga ja selle nurga alt, et kuidas RIA on selle kasutusele võtnud. Saates on külas RIA elektroonilise identiteedi osakonna tootejuht Helen Raamat, tere.
Et teine teema, mis meil tuleb siis, kui me oleme Smart -ID plussi teemad ära rääkinud, on kindlasti ka ühiskondlikult väga oluline, aga Smart -ID saab selle esmase tähelepanu endale ja selleks teiseks teemaks on digikukkur ja külaliseks on meil RIA digikukru valdkonna juht Margit Aus, tere. Tere. Margit nüüd ka kuulab, mida kolleeg huvitavat räägib ja noh, samas kui Margitil on midagi lisaks öelda ka, võib alati öelda. Aga Smart -ID kohta siis nii palju, miks võttis Riigi Infosüsteemi Amet Smart -ID Plussi just nüüd ja praegu kasutusele?
No mida see üldse tähendab, et RIA võttis kasutusele Riigi Infosüsteemi Amet? Mina tean seda, et teie haldate eesti .ee -d, kas see tähendab, et eesti .ee on see üks ja ainus koht või neid kohti on veel tänu, tänu sellele, et just teie võtsite kasutusele?
Neid kohti on väga palju. Riigi autentimisteenusega on täna liitunud kuskil tsirka üle viiesaja e -teenuse, avaliku ja kasutusesisese rakenduse, mis tähendab, et see kasutus e -riigi pildis on väga lai ja see tähendab tegelikult üsna mastaapset tervet e -riigi e -teenuste kogukonda.
Et see muudatus, mille me tegime, see rakendus keskselt riigi autentimisteenuses ning kõik e -teenused, kes on liidestatud autentimisteenusega, mida RIA pakub, neile rakendub see muudatus automaatselt. See tähendab küll seda, et, et iga sellise suurema muudatuse korral me oleme alati oma äriklientidel, kes siis on meie teenusega liitunud, Siis kõik need muudatused ka üle testida, et, et teatavasti on liitujaid erinevate tehnoloogiliste platvormidega, seal on erisusi, et iga muudatus eeldab loomulikult ka meie tuginevatelt isikutelt või inglise keeli relying part 'idelt siis omajagu testimist, et kõik sujuvalt üle läheks.
Jah, riigi autentimisteenused põhinevad siis Java keelel ning meie ootasime siis kõige rohkem SK poolt seda Java teeki, Relying Party API versioon kolme, Mis siis oleks lõplikul kujul valmis, see valmis kuskil oktoobri keskpaigas eelmisel aastal ning siis me alustasime juba siis ka tehnilisemalt selle kasutuselevõtu analüüsidega, kaardistasime tehnilised nüansid ning seejärel läks arendusse ning valmiski kuskil seal veebruari alguses. ning seejärel läks ka turvatestimisse, et, et kõik oleks turvaliselt võimalik live 'i paigaldada ja noh, seal ei tulnud enam õnneks ühtegi stopperit, me saimegi nii nagu lubatud kahekümne kuuendaks veebruariks muudatustega live 'i.
Absoluutselt, et RIA suund on olla digiriigi eestvedaja ja ka innustada erasektorit turvalisemaid lahendusi kasutusele võtma, nii et ma isiklikult arvan, et see oli õige lüke, et riik teeb sellised muudatused esimesena ära ja näitab siis suuna ja võib -olla ka komistab esimesena, aga, aga see on täiesti loomulik, et, et sellise uue lahenduse kasutuselevõtu faasis tuleb ka teatud määral tõrkeid.
Üks nii -öelda elevant ruumis, millest ma ei saa üle ega ümber, on see üks komistus, mille siis Riigi Infosüsteemi Amet on teinud, võtsin just oma telefonis lahti riigi äpi ja seal on kohe suur, praegu on selline suur hoiatus. Et Smart -ID -ga sisselogimisel esineb tõrkeid ja kui ma üritan sisse logida, siis seal ei ole üldse valikutki see Smart -ID pluss ja, ja kui ma seal ka üritan praegu siis Smart -ID -ga algatada siis seda sisselogimist, siis ta lihtsalt ta jääb sinna, takerdub kuskile, jääb kinni. Millest see tingitud on?
See on tingitud ka siis sellest Smart -ID rakendamise eripärast riigi autentimisteenusest, et olemuselt on riigi autentimisteenus algselt suunatud justkui veebiteenustele integreerimiseks. Äpid on pigem selline hiljuti, hiljutine trend, kes on hakanud ka liidestuma riigi autentimisteenusega ning seal on teatud erinüansse, mida, mida peab juurde looma, et äppidel see tööle hakkaks, millega ei, ei osanud ei meie autentimisteenuse poole esialgu arvestada ja see ilmneski kahjuks alles live 'i mineku hetkel. Siin jällegi tulles tagasi selle juurde, et, et väga rangelt soovituslik on kindlasti need muudatused, mida me teeme enne testkeskkonnas läbi testida, mis on meil avalikult olemas ja, ja rakendus, liidestunud rakendustele kättesaadav. Et vältida selliseid suuremaid probleemide ilminguid, mis kahjuks näiteks riigiäpi puhul tuli välja, küll aga see mõjutab ka teisi äppe, kes meil täna liidestatud on, et küll aga väiksema kasutuskonnaga. Et tõepoolest see riigi äpi intsident, mis ilmnes, ongi siis üks nendest komistuskividest, millest jällegi õppida ja, ja loomulikult autentimisteenused peavad ka muutuva olukorraga digiriigis ja muutuva turuga arvestama ning tulevikus siis ilmselt ka rohkem äppidele tähelepanu pöörama äppide toele.
Kas te oskate või julgete prognoosidega mingit aega orienteeruvalt, kui kaua läheb aega, et riigi äpis see mure saaks lahendatud?
Just, et ta ütleme moodustab siis praktiliselt poole, vähemalt poole siis kõikidest autentimisvahenditest, mis meil täna kasutusel on. on riigi autentimisteenuses on võimaldatud autentimine Smart -ID, ID -kaardi, Mobiil -ID ja siis ka Euroopa Liidu ja ID -ga, mis on siis loomulikult täna kõige madalama osakaaluga, arvestades siis siseriiklike teenuste võimekust piiriüleseid kasutajaid siis tuvastada.
Meil on tulnud üksikuid pahaseid pöördumisi, kus kasutajad on selgelt häiritud sellest muudatusest või muudatuse olemusest, et neile meeldiski just see vana stiil, vana stiilis, et nad ei taha võtta telefoni ja mingisugust koodi skaneerida ja, ja, ja nad kindlasti tahtsid just seda isikukoodi voogu jätkata, et see oli nende jaoks sisse harjunud ja selge. Noh, selles mõttes, mis kõige enam võib -olla vajabki ümberharjumist, on see cross -device voog, kus siis kasutaja tõepoolest peab võtma selle Smart -ID äpi ise lahti, valima sealt skaneeri QR -kood, avaneb siis Smart -ID äpi sisene kaamera, kus siis kasutaja skaneerib dünaamilise QR -koodi ja siis küsitakse talt PIN ühte. Kui ta teeb seda mobiilsest seadmest, siis on asi oluliselt lihtsam, aga, aga jah, see, see raskusaste on pigem just arusaamisega sellest QR -koodi kasutusvoost, et see ei ole just kasutajale kõige käepärasem, seda ei ole muude IT -vahenditega seni riiklikus, riiklikul, riiklikul tasandil väga palju kasutatud. Digikukruga võib -olla see muutub natukene, see pilti, aga võib -olla siis NFC kasutusvoogude juurutamisega riigis.
Nii nagu ma räägin oma esimese klassi lapsele kodus tihti, et vigadest õpitakse, ma loodan ja eeldan, et RIA ka nüüd tõesti vigadest õppis, et see, et RIA äpis ei ole veel Smart -ID plussi ja, ja niimoodi kiirustades sellega mõnes mõttes välja tuldi. Aga mul on jah, väga hea meel tõdeda ikkagi, et vähemalt on see kasutusele võetud ja loodame, et see aitab kogu seda olukorda hallata. Suured tänud Riigi Infosüsteemi Ameti elektroonilise identiteedi osakonna tootejuhile Helen Raamatul, kes andis meile väga -väga põhjaliku ülevaate sellest, kuidas on RIA -l Smart -ID Plussi juurutamisega läinud. Ja nagu öeldud, pangad ootame nüüd teie taga, et saaks selle järgmise olulise sammuga teie poolt tehtud. Nüüd head kuulajad, teeme väikese kõlli ja läheme siis selle teise teema juurde edasi. Head kuulajad, jätkame, nagu saate alguses ütlesin, Smart -ID pluss on väga oluline ühiskondlikult, sest meil on neid pettusi väga palju. Aga teine teema, mis on ka väga oluline, kus suuremaid arenguid ehk veel nüüd see aasta on oodata, kohe saame teada, On digikukkur ja nagu ma saate alguses lubasin, siis külas on RIA digikukru valdkonna juht Margit Aus, tere veel kord.
see tähendab seda, et mul praegu mul on see riigi äpp on telefonis, siis on mul see digidoki äpp, millest ta varasemalt sai räägitud ja siis mul nüüd tuleb üks hetk ka see digidokk, digikukru äpp.
Põhimõtteliselt küll jah. Digikukru äpp kui selline on üleeuroopaline ja selle mõte ongi see, ütleme niimoodi, võtame sammu tagasi. Et see eesmärk, miks digikukrud Euroopa Komisjoni poolt nii -öelda välja kutsutud on, ongi siis Euroopa vaba turg ja Euroopa -ülene vaba digitaalne turg. Et mõnes mõttes on see digikukrute ja selle ökosüsteemi siis regulatsioon üleeuroopalise sellise ühtse toimimise eesmärgil loodud vahend. Ja selleks, et nüüd meie siin oma Eesti digikukuruga saame ka Poolas, Saksamaal, kus iganes, seda kasutada samaväärselt ja Saksa digikukur või teise, mis iganes liikmesriigi digikukur siis Eestis, selleks, et see ühis või ütleme koostoimelisus toimiks, peavad nad olema ja vastama teatud nõuetele. Ja, ja see ongi see erisus, mis on see, et, et, et kõik need digikukrud peavad vastama nendele konkreetsetele siis nendele nõuetele ja tulevadki siis vastavalt sertifitseerida, aga võib -olla see on juba liiga detailne, et sellist.
See oleks ju hästi tore, seda tahaks küll, aga paraku on igas liikmesriigis täiesti erinev selle selline, ütleme, elektroonilise identiteedi ökosüsteem, et meil Eestis on ju X -tee, meil on erinevad ID -vahendid. Ütleme nii, et aga palun ehitame selle peale. Teistes liikmesriikides on teistmoodi ja neil on omad lahendused ja selle tõttu on ilmselgelt see lahendus komisjoni poolt niimoodi välja mõeldud, et iga liikmesriik peab nüüd sobitama nendele nõuetele, mis sobituvad ka nende liikmesriigi kohapealsetele ökosüsteemi nõuetele lahendavad ja loovad sellise lahenduse.
Kas siin mõnes mõttes ongi seda, et tegelikult Eestis meil on juba aastaid olnud kõik need digiallkirjad ja asjad, me oleme ka sellega harjunud, nii nagu meil ka saate varasemas teemas oli see, et riigiportaali tahad sisse logida, sa saad tegelikult teise Euroopa Liidu liikmesriigi e -ID lahendusega sisse logida. Siis meie Eestis siin oleme juba ammu kõik selle ära teinud, aga nüüd pigem on need teised liikmesriigid, mida on omajagu igalt poolt üle Euroopa, kes siis ei ole seda senimaani teinud ja lihtsalt tänu sellele, et nüüd see digikukkur tuleb, tekib meil reaalselt see olukord, et kui mina saadan mõne digiallkirjastatud asja kuhu iganes, ma toon selle sama näite, mis ma kaks tuhat kakskümmend kolm tõin. Mul oli Tšehhi transpordiametiga vaja jagada tõendit, et milline auto mul on, nemad ei saanud Eesti digiallkirjast aru. Kas tänu sellele digikukru, digikukrule nad lõpuks saavad aru?
Võiks see toimida? See kõlab niimoodi nagu, et siis, kui kunagi kuskil see mingine taimer asi jookseb seina peal, nii, nüüd digikukur on igal pool lansseeritud ja siis hakkame kasutama ja siis selgub võib -olla natukene nii nagu praegu selgus selle riigi äpi ja Smart -ID Plussiga, et, et ei saa kohe.
Jaa, RIA osales sellises suures pilootprojektis, mida Euroopa Komisjon korraldas Potential, large scale pilot. Ja selle raames oli mitmed kasutuslood, sealhulgas siis mobiilne juhiluba, kus siis tehtigi tõesti ka selline bokk -lahendus, mille peal testiti ka Boltiga. Kuidas see lahendus võiks töötada? Ja iseenesest asi nii -öelda toimis, et kasutuslood olid edukad. Ja selles mõttes nüüd jätkuvad, tulevad uued pilootprojektid Euroopa Komisjoni tasandil, just eelkõige tehakse neid seetõttu, et erinevad liikmesriigid siis oma lahendusi või ka kokk -lahendusi seetõttu saaksid testida ja katsetada, et saada endale see alus, mille pealt siis see reaalne kasutatav lahendus teha.
On kuulda, et loomulikult see teema ja valdkond, üleüldse need digikukrud ei ole ju ainult Euroopa tasandi teema, et sellega sel teemal tegeletakse, räägitakse aktiivselt üle maailma. India, Aafrika, USA, noh, siin meie, meie mõistes lähedal, Island, Norra, kõik samamoodi. Ja, ja kuna see on selline põnev ja väga oluline teema, mõjutab telefone ja meie andmeid, et loomulikult on hiiud sellest huvitatud. Aga antud juhul me, kui me keskendume sellele, et mis on Euroopa Liidu digikukkursis, siis see on ikkagi spetsiifiliselt Euroopa Liidus liikmesriigi tasandil loodud teenus. Mõnevõrra siis ütleme niimoodi, et täidab ka seda Euroopa autonoomsuse ja sõltumatuse vajadust. Või ütleme, et väga olulises osas. Et ja mis puutub sellesse, et kas inimesed on segaduses, no kindlasti nad on segaduses. Selles mõttes, et kui sa oled juba harjunud, et sul on lennupiletid seal oma telefoni tavavolletis, et noh, miks ma peaksin seda kusagilt mujalt otsima. Et need on kindlasti ühed teemad, mis seoses digikukrule kasutusevõtuga ja kasutuslugude ja digikukru tutvustamisega me peamegi nagu täpsemalt siin läbi mõtlema. Aga eelkõige jällegi, nagu ma tulen siis sammu tagasi, et, et me räägime siin esimesena siiski sellest elektroonilise identiteedi kandjast, millega sa saad sisse logida, ennast siis digitaalselt tuvastada.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]