Tere, head kriitilise intsidendi kuulajad, käes on uus nädal ja nii, nagu meie nädala algused tavaliselt kipuvad olema, on ka uus saade valmis ja teie kuulata. Täna tuleb selline teema, mis kindlasti pakub huvi pigem vast noorematele inimestele, aga kindlasti ka siis nende noorte inimeste vanematele, sest et kes ei tahaks suvel kuskile oma noort ära saata, midagi huvitavat tegema. Aga ilma siis pikema jututa asume kohe teema juurde. Täna meil on külas Riigi Infosüsteemi Ametist ekspertkoordinaator Tiina Pau, tere!
Ja teemaks on meil selline, et täna me ei räägi sellest ei ID -kaardist, ei Mobiil -ID -st ja kõigest millest muust, millega me oleme Riigi Infosüsteemi Ametiga varem rääkinud, vaid noorte laagrist nimega Cyber Visards. Ja enne kui me läheme cybervisardsi juurde, vot kui keeruline nimi oleks võinud eestikeelse panna, siis ei juhtuks selliseid plähmerdusi saatejuhile. Mina olen saatejuht Ronald Liive. Mis asi see cybervisards on?
Tegemist on, nagu sa juba mainisid, suvelaagriga ja noh, see ei ole niisugune tavaline suvelaager, et saadame lapsed kuskile kohta ja suve nautima, seda on seal laagris ka, aga selle laagri pealmine eesmärk on tutvustada noortele tüdrukutele küberturvalisust kui ühte karjäärivõimalust, sest me näeme, et tegelikult täna on väga palju töötajaid valdkonnas puudu, et üleeuroopalised uuringud ütlevad, et kogu Euroopa peal on puudu kolmsada kuni viissada tuhat eksperti. Ja mida me näeme veel, on see, et küberturvalisusse leiavad tee tavaliselt poisid. Poisid leiavad selle tee, tihti alustavad noortena arvutimängudega ja siis sealt niimoodi samm -sammult jõuavad selleni, et täna on eksperdid ja töötavad valdkonnas.
Võtsite mult just hea küsimuse ära, mina olen kahe poja isa, ma ütlesin küll, et noh, ma tahaks ka, aga kas, kas lihtsalt seepärast, et nad on siis meesterahvad, nemad ei saagi tulla?
Selles antud formaadis jah, aga selles mõttes, et tegelikult neid võimalusi on neil veel, et selle laagriga me proovimegi kutsuda ja tutvustada valdkonda neile, kes seda valdkonda millegipärast ei leia endale. Ja ongi, et me kutsume kohale sihtrühma, kes on alaesindatud selleks, et nad karjääri, satiksid oma karjääri sinnapoole, et nad jõuaksid tööle küberturvalisusse või nende teadlikkus sellest tõuseks. Et seetõttu see laager on jah ainult tüdrukutele, et me näeme ise seda nagu sihukest trepi esimest astet, et kui poisid teevad selle esimese astme läbi arvutimängude, läbi tehnoloogia, et siis meie laager on nagu tüdrukute esimene see aste ja siis sealt edasi nad saavad minna ja neid järgmisi samme võtta koos poistega.
Enne kui me liigume edasi selle aastase laagri juurde, siis kui ma nüüd väga ei eksi, te olete ju varem ka neid teinud ja need ehk siis teil on varasem kogemus on olemas, milline see kogemus on olnud?
Sellel suvel tuleb meil neljas laager, ehk siis me oleme seda kolm aastat juba teinud. Ja meie kogemus on see, et me küsime, et kuna eesmärk on ikkagi see, et need noored jõuaksid lõpuks küberturvalisusse ja meil tuleks eksperdi juurde, sest meil on tööjõudu puudu, siis me küsime neilt laagri lõpus kohe pärast seda laagrit, et millise kogemusega sa siia tulid. Me kutsume, et eelnevat kogemust ei ole vaja ja tegelikult väga suur osa meie osalejatest ongi sellised, kellel ei ole varasemat kogemust küberturvalisuses. Ja laagri lõpus, kui me siis küsime, et millist seost sa oma tulevikus näed küberturvalisuse või IT -ga, siis tegelikult kolmandik ütleb, et mulle väga meeldib, ma tahaksin selles valdkonnas kindlasti jätkata. Kolmandik on sellised, kes on natuke nagu kõhkleval seisukohal ja kolmandik ütlevad, et oli väga tore, aga nüüd ma tean, et see valdkond ei ole minu jaoks. Ehk siis me näeme, et seda muutust suhtumises selle nädala jooksul ja tegelikult, kui me oleme vaadanud oma esimese kolme aasta osalejad, kus nad siis edasi lähevad, siis me tegelikult näeme, et päris mitmed on neist teinud väga konkreetseid samme. Minemaks siis õppima kas gümnaasiumisse, mis on rohkem IT kallakuga. Me oleme näinud neid minemas kutsekasse õppima IT -d ja tegelikult Eesti esindaja siis World skills võistlusel oli tegelikult ühel aastal juba tüdruk, kes tuligi meie laagrisse, pärast seda läks kutsekasse ja siis kutsekaõpetajad võtsid Eesti tiimi. Ja kui ma tulen tagasi selle nime juurde, miks ta nimi on Cyber Research, siis me ootame tegelikult siin tüdrukuid üle kogu Euroopa. Ja see rahvusvaheline laager ja selle laagri jooksul, et kuna ka küberturvalisus kui valdkond on väga -väga rahvusvaheline, et suur osa tööst käib inglise keeles. Siis see on see koht, kus me ka näitame neile, et selliseid inimesi, kellele see valdkond pakub huvi, on üle maailma, et see ei ole nii, et ainult sa istud üksinda arvuti taga, vaid see valdkond on ikka sihuke väga koostöine ja see koostöö ei ole nagu piiratud ainult riigipiiridega, vaid see on tõesti nagu rahvusvaheline. Me näeme, et ka see on oluline väärtus, mida me anname juurde osalejatele, kes siis kas tulevad välisriikidest Eestisse, saavad teada, mis riik on Eesti, kuidas siin elu käib, tutvuvad meie toidukultuuriga natukene, näevad seda loodust, saavad teada, et Eesti suvi on mõnusalt jahe, ei ole kuumalained, et kui see eelmisel aastalaagris oli, ajal olid kuumalained Lõuna -Euroopas, siis Eesti ilm oli täitsa mõnus päikeseline, niisugune hea soe suve Eesti ilm. Ja samamoodi ka Eesti osalejad, et saavad endale sõpru üle Euroopa, et ikkagi see eesmärk, et me Eesti aitab, panustab sellesse, et Euroopas ja ka Eestis oleks küberturvalisi spetsialiste meil tulevikus rohkem.
Et mõneti nii nagu kõik need laagrid ongi sellist sotsialiseerumiseks, sõprussuhete loomiseks ja mida rahvusvahelisem sinu tutvusringkond on, seda parem nii sellele üksikindiviidile, sellele inimesele endale kui ka tegelikult riigile laiemalt. Ja jah, et see rahvusvahelisus võttiski ära selle minu küsimuse, et miks nii keeruline nimi Eestis peab olema, aga siis me teame, et, et see ongi. Mitte siis Eesti tüdrukute jaoks selline keeruline nimi, vaid et, et ka teiselt, tähendab, teistest Euroopa riikidest tuleksid. Aga kuidas seal muidu on, Euroopa Liidu liikmesriigid on need, kes on siis oodatud või liikmesriikide elanikud või üldises mõttes nii -öelda Euroopa laiemalt?
Me tegelikult selles mõttes, kust see laagri mõte tuli ka, on see, et siis viis aastat tagasi loodi Euroopa küberkompetentsikeskus, mille peakontor asub Bukarestis ja selle juurde loodi riiklike koordineerimiskeskused ja Eestis täidab RIA seda rolli. Ja üks selle võrgustiku nii -öelda eesmärke on ka toetada küberturvalise järelkasvu. Iga liikmesriik oli nagu vaba otsustama, kuidas nad seda teevad, mida nad selleks teevad. Meie Eestis vaatasime, et suvelaager on see hea formaat, tüdrukud on see sihtrühm, tänu millele me suudame kasvatada seda kogukonda.
Miks just RIA seda korraldab? Et kas teie olete see kõige -kõige õigem sellist asja korraldama juba praegu nii kauges tulevikus mõtlema sellele järelkasvule või tegelikult peaks keegi teine sellise, selliste asjadega tegelema?
Ja noh, RIA selles mõttes valis selle Euroopa küberkompetentsikeskuse võrgustiku osana, valisimegi selle, et me vaatasime, kus on turutõrge, et poisid jõuavad sellesse valdkonda, tüdrukud ei jõua, et seame oma selle fookuse sinna. Ja selles mõttes suvelaagrid on ju formaat, mida tegelikult tehakse väga palju, aga lihtsalt meie soov oli pakkudagi, et küberturvalisusega tegeletakse, seda seal täna ei ole. Ja pikk plaan selles mõttes tahes -tahtmata tavaliselt jääb nagu riigiasutustele kanda. Muidugi siinkohal, kui mõni eraettevõte soovib ka tulla panustada läbi selle, et võimaldada rohkematel tüdrukutel laagris osaleda, siis väga on oodatud, võib mulle kirjutada.
Et Geeniuse sponsoreeritud Cyber Vizzards 'i laagrid.
Jah, ja selles mõttes, et miks mitte, on ju, et pärast lähevad tüdrukud koju T -särgiga, kus on peal Geeniuse või mõne teise Eesti ettevõtte või Euroopa logo ja viivad seda edasi, et selles mõttes me oleme ka näinud oma osalejaid pärast väga positiivselt rääkimas sellest oma kogukonnas. Kuna võrgustik, mille kaudu meile ka need osalejad tulevad, on osa sellest Euroopa küberkompetentsikeskusest, siis mõned riigid teevad seda konkursina. Näiteks Poola teeb konkursina selliselt, et koolid saavad kandideerida, et tule kandideeri, saad minna Eestisse laagrisse ja nad teevad väikse sihukse videoülesande, kus nad näitavad oma motivatsiooni. Ja pärast, kui nad tagasi lähevad, siis nad lähevad ka haridusministeeriumisse ja räägivad, mis nad tegid, kus nad tegid ja me näeme, et nendes riikides tegelikult me jõuame ka päris paljude osalejateni. Ja meil ongi tegelikult ka osalejaid, me teame, sel aastal on kindlasti Ukraina paneb oma grupi kokku, Poola on juba nagu käivitamas konkurssi. Tšehhil on väga konkreetne plaan, kuidas oma osalejad saata. Ungariga on meil läbirääkimistes Küpros, Läti, Leedu. Varasemalt meil on olnud ka läbi EU Cyberneti projekti, on tegelikult olnud osalejad ka väljaspoolt Euroopa Liitu, et need on need riigid, keda EU Cybernet siis toetab. Eelmine aasta oli Panemas ja sel aastal tuleb üks grupp veel Ladina -Ameerikast, et suur osa osalejatest on Euroopast, mõni üksikgrupp on väljaspoolt ka olnud.
Kui see on juba nüüd neljandat korda, nelja, neljandat aastat toimub, siis kas on juba olnud ka mõni nii -öelda edukas või noh, selles mõttes edukas, kõik nad on edukad, isegi see, kui sa osaled ja sa näed, et see pole ikka minu valdkond, siis sa tead, et kuskile mujale oma fookus panna. Aga selles mõttes edukas, et ta ongi nüüd päriselt jõudnud sinna faasi juba välja, et kus teie teate, et no nüüd me veel ootame aasta -kaks ja siis ta tuleb meile tööle näiteks või ta on meie kolleeg mõnes teises liikmesriigis siis.
No sihukesi särevaid lugusid meil mõned tegelikult on juba ka, et esimesel aastal oligi, et üks tüdruk läks pärast seda kutsekooli, õppis IT -d ja kuna samad õpetajad, mõned olid meil laagris ka juhendajad, siis nad teadsid, nad tundsid ära siis, kui tüdruk esimesel septembril kool tuli, et aa, see oli meil suvel siin laagris. Ja nad tegelikult hakkasid teda ette valmistama World skills võistluseks, kus siis üle maailma tulevad erinevad kutseõppe teemade õpilased kokku. Ja siis Eesti tiimis oligi see tüdruk, üks noormees Tartu Ülikoolist. Ja tegelikult nad saavutasid seal väga hea tulemuse, nii et nad tulid koju selle väga hea tulemuse medaliga. Ja siin kui Münchenis sai kokku Euroopa Liidu küberturvalise direktorid, siis ka Eestis Gert Auväärdi juurde tuli tema kolleeg Ukrainast ja ütles, et tead, et sellest kuuesest grupist tüdrukutest, kes teie juures käis, kolm tükki läksid nüüd tehnika, see on siis tehnikagümnaasiumisse just seda küberturvalise teemat õppimas. Et me näeme neid lugusid kuskilt nagu siit ja sealt ja, ja mis oligi ühel aastal oli niimoodi, et see platvorm, mida nad kasutasid, oli veel lahti mõnda aega, need serverid, nii et nad said kodus oma arvutitest. Sisse logida see õppeplatvormi, mis nad kasutasid ja ühel aastal me nägime, et Itaaliast oli juba kuu aega oli laager möödas ja Itaaliast tulid ikka nädalavahetusel mõned sisselogimised ja seda tehti, et me nagu näeme, et tegelikult sellel on sellele üksikindiviidile mõju olnud.
Kas te nüüd lõpuks mingi hetk ikkagi panite kinni need ligipääsud, et rohkem ei saa, et me lähme nüüd vaatame neid muid asju ka?
No selle konkreetse ligipääsuga on see, et see ongi niisugune nii -öelda server, mis ongi püsti selleks, et õpilased saaksid nagu harjutada. Ja kui meil osalejad tulevad ka laagrisse, siis meil on neile mõned reeglid, mida me tutvustame, sest noh, meie eesmärk on, et nad ikkagi eetilisel poolel küberturvalisus töötaksid, sest meil on vaja juurde eksperti just sellele eetilisele poolele. Ja noh, me räägime, mida võib teha, mida ei või teha, aga neile öeldakse, et siin koolis nagu, et tehke kõike, et kui midagi ära lammutate, midagi päriselt ära lõhutate, siis tulge öelge, mis te tegite. Ja see, et need asjad olid neil seal lahti nagu, et see on natukese sihilik eesmärk, et nad saaksid ka pärast nii -öelda veel edasi õppida, täiendada mõningaid asju.
Ehk siis kübermaailma mõttes rääkides teie sihteesmärk on see, et neist saaksid need valgemütslased, white hat 'id, mitte siis black hat 'id, aga samas vähemalt selle laagri raames nad võivad teha, mida nad tahavad. Nad saavad ära katsetada, milline on olla see teine pool, see nii -öelda paha pool ja siis loodetavasti olla hea edasi.
No selles mõttes, et nad tegelikult nagu Black Hat häkkerid ei saa olla, sest neil on tegelikult luba antud neid asju teha, et ka Grey Hat häkker on väga raske olla, kui sul on öeldud, et siin majas selle maja infra lase käia ja noh, eks need õpetajad on ka piisavalt enesekindlad, et selle hoone erinevad süsteemid on turvalised. Ja need asjad, millele nad ei tohi ligipääsu saada, et neid neile otseselt nagu ei näidata ka niikuinii ja ja eks siin on mõned asjad ka nagu teadlikult püsti pandud neile, et ühel aastal oli üks LED -paneel, mis kuvas teksti hack me ja noh, et oligi, et mingi hetk me nägime, et seal hakkasid need erinevad riigilipud tulema vastavalt sellele, kes siis välja mõtles, et kuidas sinna ligi pääseda. Aga jah, eetilisus on see, mida me ikka seal pidevalt räägime ka, et kui me näitame näiteks seda, et kui sa võrku skaneerid ja sa leiad siit mingi serveri ja sa sinna sisse lähed. Ja kui sa seal veel ringi natuke tuuled, siis tegelikult enne seda töötuba neile räägitakse, et millal sa võid sellist asja teha. Et kui sul lihtsalt vaatad, oh tore ettevõte, et tahaks näha, kui turvalised need asjad on, et siis me ikkagi ütleme, et enne kui sul ei ole luba, enne sa ei tee selle mitte üht liigutust selles suunas, on ju, et, et see eetilisus me peame hästi oluliseks.
Kas te räägite neile ka selliseid asju, et noh, et need oskused, mis te nüüd siin omandasite, et, et mida te teiega nii -öelda päriselus nendega tohite teha praegu ja mida te ei tohi teha, ehk siis, et tõesti ma lähen siin Eesti, lihtsalt toon Eesti näite. Eks neil kõigil ole omas riikides omad Elronid olemas ja omad, omad mingised bussifirmad ja niimoodi, et seal on ka ju avatud WiFi'd, et, et nad nüüd nende oskuste pealt ei läheks sinna avatud WiFi'sse ja ei jälgiks seda liiklust ja siis need potentsiaalsed paroolid, mida nad näevad sealt krüpteerimata kujul, et nad midagi selle infoga teeksid.
No me selles mõttes jah ikkagi nagu toome neid näiteid, mis me oleme ka näinud, et kus noored eksivad tahtmatult just selleks, et nad saaksid aru, et see võib -olla ei ole siuke noh just for fun midagi katsetada, proovida. Ja me tegelikult nagu näitame neile neid järgmisi samme, kuhu nad saavad minna, et me tutvustame neile neid platvorme, mis on tasuta platvormid, kus sa saad õppida. Me tutvustame neid võistluste formaate, CTF võistlused, et kui sa tahad nüüd siit edasi minna, siis palun ole hea, osale nendel võistlustel siin, valmista ennast ette siin nendes kohtades. Vaata siin on, vaata siis, et tegelikult meil on ju Euroopa küberturbevõistlus European Cyber Security Challenge, mis toimub iga aasta, kus osalevad erinevate Euroopa riikide, mõnede väljaspoolt Euroopa riikide võistkonnad. Et me ka nagu ütleme, et vaadake, et need formaadid on teie riikides juba olemas. Et kui sa tahate siit edasi minna, et küsige nende käest, mis sinu riigis toimub. Et me ikkagi nagu näitame neile asju ja siis ütleme, et mida sa saad ise edasi teha, mitte et juhtuks nii, et neile hakkab meeldima ja siis nad on keset tühja välja, et, et eesmärk on ikkagi see, et nad lõpuks jõuaksid selleks eksperdiks, kes aitab meil seda küberruumi kaitsta.
Kuidas on olukord sellega, et see viimane kord, kui teil toimus laager, okei, tehisaru oli tolleks hetkeks olemas, aga tehisaruga nii -öelda kasutusmustreid, kuidas tehisaru kasutatakse, ei olnud, ma julgen käsi südamele öelda, ei olnud tol hetkel jõudnud nii kaugele, kus nad praegu on. Ehk siis ma äri -veeri liigun oma jutuga sellise asja poole nagu vibe code 'imine. Kes kuulajatest pole kuulnud, siis võtke kõige värskem õigekeelsussõnaraamat ette ja seal selline termin täiesti on olemas eesti keeles ka nüüd vibe code 'imine, ei peagi, see ei ole estonglish, vaid see on eesti keel, mida ma räägin. Ehk minu arvamus, minu hüpotees on, et just sel korral nüüd, kui toimub uuesti, siis tänu vibe code 'imisele te võite sealt näha vot selliseid asju, mida te varem üldse pole näinud. Kas te selle peale olete ka juba mõelnud?
Eks ta on jah, et tehnoloogia liigub iga aastaga ju edasi, eks me kavaga iga kord vaatame, muudame ümber natuke lähtuvalt sellest, mis me eelmisest aastast näeme, mis nagu läks peale ja mis ei läinud peale, kui kiiresti, kui sügavale me teemadega võime minna ja nii edasi. AI teemat tegelikult me eelmine aasta juba esimest korda ka nii -öelda tegime, et kui esimesed kolm päeva on meie poolt töötoad ette antud, siis neljandal päeval nad said ise valida, mis teemalistes töötubades nad tahavad osaleda. Lähtuvalt oma huvidest, mis nad nädalaga juba teada on saanud ja üks teema oli AI ja AI turvalisus ja me tegelikult eelmine aasta lahendasimegi selle selliselt, et me kasutasime ühte lahendust, kus AI -le oli antud hunnik paroole, mida AI justkui teadis, aga ta ei tohtinud neid välja anda. Ja siis me andsimegi noortele ülesande, et vaadake, et siin on see lahendus. Teie ülesanne on teada saada siis, mis paroolid on. Ja, ja seal oli siis viis taset esimesest lihtsamast keerulisema, eks. Ja noh, sellega me tegelikult rääkisime sinna juurde seda, et, et noh, ära anna oma asju välja, sest sa ei tea, kust keegi teine selle võib siis nii -öelda kätte saada, küsides midagi, kas asjaga mitte seotult või asjaga seotult. Ja eelmine kord meil läks veel nii hästi, et ühe rahvusvahelise grupi saatja, kuna rahvusvahelised grupid tulevad täiskasvanud saatjaga, siis üks saatja töötas nii -öelda AI turvalisusega tegelevas start -upis ja ta tuli nagu näita oli ka selles töötoas rääkis ka seda, mida tema teeb. Ehk siis see AI teema meil eelmine aasta juba oli sees. Ka sel aastal me oleme planeerinud, et me AI teemat kasutame. Ja tegelikult on ka nii, et töötubades neile õpetatakse oskuseid. Reedel viimasel päeval nad teevad läbi siukse esimese CTF -i, kus me anname neile ette ülesande, mida nad siis proovivad koos lahendada sõpradega, et kes sealt jaotuvad gruppidesse. Ja tegelikult lasku käia, kasutagu AI -d, et me selles mõttes nagu ei hoia neid isolatsioonis, vaid ikkagi nagu päris maailma tööriistad, millele neil on muidu ligipääs, et nad saavad neid seal ka kasutada. Eks see, et kuidas me seda AI -d sinna täpselt nüüd kavasse sätime, eks me seda peame natuke vaatama, sest võib -olla täna tehtud plaan on augustiks juba aegunud. Et me seda kava jah kogu aeg niimoodi proovime ikkagi hoida sellisena, et, et ta käib ajaga kaasas nendest tehnoloogiatest, mis täna on, kuigi noh, mingid baasasjad tulevad ikka samad, mis oli ikka kümme aastat tagasi.
CTF on capture the flag inglise keeles. Ja kui capture the flag USA nii -öelda koolikultuuris on sihuke nagu mäng, kus joostakse ringi ja sa pead selle vastase lipu nagu tagalast justkui ära tooma, siis küberturvalisus on ta sihuke mänguformaat või mänguline formaat, kus antakse ette ülesanne ja siis sa pead selle ülesande ära lahendama. Ja kuidas sa teada saad, et sa oled ülesande lahendanud, on see, et sa leiad ära peidetud kohast ühe sihukese string 'i ehk siis nagu tähtedest, numbritest koosneva sihuke jada, nad on tavaliselt piisavalt pikad, et seda lihtsalt ära arvata on keeruline. Aga kui sa oled selle ülesande ära lahendanud, sa saad ligipääsu õigesse kohta või sa saad selle siis nii -öelda lahendusest jõuad selle kohani, kus sa leiad, siis sa tunned alati ära, et ta ei ole mingi nii suvaline jada, aga et ta on piisavalt suvaline, et seda on raske ära arvata, et sellepärast öeldakse, et ta on sihuke nagu capture the flag, et sa pead selle õige lipu üles leidma. Ja tavaliselt see niisugune lihtsamatel ta näeb välja natuke nagu kuldvillaku niisugune laud, kus sul on erinevad teemad, erinevate raskusastmetega ülesanded ja siis sealt hakatakse neid lahendama.
Tulles nüüd eelmise või üleeelmise küsimuse juurde tagasi, kus AI jutt oli meil, et kas siis tehisarva puhul piisas sellest, kui talle öelda, et kuule, minu reaalne füüsiline elu on ohus, kui sa nüüd ei anna mulle neid paroole kätte?
Seal proovimine sõltus väga palju hetkest, sellest mitmendal tasemel sa oled, et noh, esimeselt tasemelt sai välja, kui sa küsisid mõnikord, et mis su saladus on. Ja ta mõnikord ütleski selle saladuse niimoodi välja, mõnikord juhtus ka seda nagu päriselt, et esimene kord vastas sulle midagi muud, siis rääkisid ta kümme minutit, no mitte midagi ei saanud välja, tegid refresh 'i. Küsisid uuesti, et tahaks parooli, andis, on ju, et aga raskematel tasemetel läks see raskemaks ja seal nagu me nägime, ka osalejad proovisid erinevaid vahendusi, alates täpselt sellest välja toodud, et kellegi elu on ohus, on ju, ja mõnel korral pusis ja punnis igatepidi vastu, mõnel korral andis siis, et neid variante, kuidas neid lahendada. Oli erinevaid ja noh, ütleme nii, et see läks tase tasemelt ikkagi nagu keerulisemaks, et kõiki paroole ei saanud selle peale kätte, et ütleme, mis su saladus on.
Me oleme väga palju nüüd sellest laagrist rääkinud, et mis seal kõik toimub, nii, aga, aga ikkagi veelgi elulisemalt näide, et mis siis, mis päeval see pihta hakkab, kuidas see on, et kõik ikkagi tulevad oma magamiskottidega kuskile kohale ja, ja midagi sellist või kuidas see välja näeb nagu päriselt?
No laager on sellel aastal, toimub ta Kehtnas, Kehtna Kutsehariduskeskuse siis ruumides. Esmaspäeva hommikul lõunasel, niisugune hommikul ennelõunasel ajal tulevad osalejad kohale, setivad oma asjad kutseka siis ühikasse. Ehk siis me kasutame ühikaruume, saavad kõik voodid, tekid, padjad, et ei pea oma magamiskotiga põrandal magama. Ja siis me kasutame kutsehariduskeskuse peahooneid, kus siis meil on arvutiklassid ja, ja siis sealt läheb niimoodi pihta. Päevad on erineva pikkusega, mõnel päeval on niimoodi, et neid küberturvalisi töötubasid on kolm tundi, näiteks esmaspäeval ongi pärastlõunal on siis siuke kolmetunnine esimene töötuba. Mõnel päeval on kuus tundi. Vahepeal on nagu pausid, asjad ka. Ehk siis päevasel ajal on töötoad ja siis õhtul on meil kohal professionaalsed laagrikasvatajad, kes on harjunud tegema neid laagreid, mis niikuinii suvel tehakse. Ja siis on sihukesed hästi nagu sotsiaalsusele rõhuvad tegevused. Et esimesel päeval ongi hästi palju sellele, et saame tuttavaks. Ja viimastel päevadel, kui nad juba on sõbrad, on niisugused erinevad ühistegevused, mis nii -öelda kasvatavad neid grupina kokku. Reedel toimub niisugune laagri lõpupidu ja siis laupäeva hommikul pakitakse asjad kokku. On siin on mõned erisused tulenevad nüüd rahvusvahelistest osalejatest, kuna Eesti lennuühendus on sihuke noh, nii ja naa on ju, mõnda riiki saab lihtsamini, mõnda keerulisemalt, siis me palume neil alati kohale tulla tegelikult juba pühapäeval ehk siis rahvusvahelised grupid tulevad kohale Tallinnasse pühapäeval. Enamus jõuavad selliselt, et nad saavad Tallinnas ka ringi käia, väga kiidetakse seda Tallinna vanalinna, mereäär meeldib kõigile ja siis esmaspäeva hommikul nad tulevad laagrisse kohale. Et ja siis noh, nemad ka, et laupäeva hommikul siis, kes on vaja väga vara ära minna, läheb väga vara, kellel hiljem siis neil on jälle aega Tallinnas käia, nii -öelda turisti, turistiliku tegevusi ka teha.
Üks asi, mis vähemalt minu kõrvu ei kostunud, võib -olla see vastus käis läbi, see on oma arvuti peavad kaasa võtma.
Ei, me soovime, kuna meie eesmärk on ikkagi see, et nad saaksime, jõuaksime nendeni, kellele küberturvalisusega nii karjäär seni ei ole jõudnud, siis me tahame need barjäärid nagu hästi madalad hoida, et kes päriselt nagu tahab tulla, et tal oleks võimalus tulla. Seetõttu me ei eelda, et neil on arvuti käeses ja ka osalustasu on tänu siis Euroopa Liidule on hetkel tasuta. Et täpselt, et need, kes tahavad päriselt tulla, saaksid tulla. Ja mis ma siis võib -olla ka selle eelmise küsimuse juurde tagasi tulles, et mis need tegevused on ka, et siis me näeme hästi, miks meil need sotsiaalsed tegevused on olulised. Et need noored tegelikult paisatakse esimesel päeval ikka siuksesse segaduste maailma, et kus neil on välismaalastel uus kultuur, uued siuksed keskkond, täiesti uus keel, inglise keel ja siis on täiesti uus valdkond, on ka küberturvalisus. Et siis need, me näeme, et hästi oluline on see, et osaleja, kes tahab proovida inglise keeles rääkida, et nemad saavad väga hästi selle laagriga hakkama. Ja seetõttu täpselt sama, et professionaalsed laagrikasvatajad, kes teavad, et kuidas me need tagasihoidlikud eestlased saame väga suhtlejaks ja samal ajal, et siis ka need, kes tulevad natuke, on kõhklevamad oma keeleoskuse juures, et nemad, kui me saame nad rääkima väljaspool seda küberturvalise töötuba, siis tegelikult nad seal töötubades on ka palju aktiivsemalt kaasas.
See on nagu, ma ei teagi siis, mitu nii -öelda lindu saab selle ühe kiviga löödud, et selles mõttes, et see on rahvusvaheline, inglise keelt saab praktiseerida. No tõesti ikkagi lapsed lähevad kuskile ära suvel, et vanemad saavad ka natukene oma aega ja kõike seda. Ja pluss see küberi pool veel lisaks, et siin on nagu väga -väga mitu erinevat tahku ja mängus. Veel praktilise poole pealt käime veel üle, et kui vanu tüdrukuid te ootate? Me räägime siis praegu ikkagi Eesti põhjal, sest et meie kuulajad on, ma ei saa öelda, et kõik on eestlased, aga vähemalt nad eesti keelt valdavad, ehk siis kui minu kõrvu praegu kostus see, et kuule, midagi huvitavat, hea, mul on tütar ja, ja võiks küll minna siis kõik see pool läbi nüüd.
Jah. Me ootame tüdrukuid vanuses kolmteist kuni kuusteist. Vanus on valitud selle järgi, et see on tavaliselt põhikooli lõpp, kes hakkab mõtlema, et mis ma nüüd edasi teen, kuhu ma tahan minna. Et see on see vanus, kus on hea ära katsetada, et kas mulle meeldib see tehnoloogia valdkond, kas see küber meeldib mulle, kui väga meeldib, siis ma tean, kuhu poole ma nagu edasi hakkan sättima. Ehk siis vanus jah, tüdrukud kolmteist kuni kuusteist. Ja kuidas saab, on niimoodi, et me tegelikult Eesti osalejatele avame registreerimise aprilli lõpus. Ja kõige kindlam on otsida üles Instagramist Cyber CyberVisards camp, panna follow nupp. RIA kodulehel on tegelikult ka, kui otsida RIA CyberVisards, tuleb see info ka kõik ära, registreerimislink tuleb sinna ka ja jälgida ja siis õigel hetkel.
Ja kui te selle ankeedi panete sinna Instagramis Hypervisoritsi alla, siis lapsevanemad leiavad selle üles, aga need lapsed, nemad on TikTokis. Nemad ei leia ja RIA ei ole TikTokis ja RIA kohe kindlasti ei lähe, isegi sellise ülla eesmärgi nimel te ju ei lähe sinna.
Jaa, me ei ole tõesti TikTokis, aga tegelikult, mida me ka näeme, et väga paljud on Instagramis, et see on ka see suhtluskanal, mis me oleme laagris näinud. Et kui osalejad saavad nagu tahavad omavahel suhtlema hakata, siis tihti nad jagavad üksteist Instagrami kontot ja see on see koht, kus nad hakkavad sõnumeid omavahel vahetama. Et see on see, mis annab, andis meile ka selle kindlustunde, et kui meil esimene aasta ei olnud Instagrami kontot, siis me saime aru, et see on see asi, mis meil tegelikult siin selleks, et seda sihtrühma kõnetada, peaks olema. Me just eelmisel nädalal panime üles sihukese laagri tutvustava video väikese, et kus on mis kuupäevad, on ju, et sihuke natukene juba vaikselt hakata selle sihtrühmani jõudma ja tegelikult me näeme, et eelmiste aastate osalejad jagavad neid videosid oma sõpradele. Et ma tahaks öelda, et me ikkagi selles mõttes Instagramiga jõuame noorteni, et nad on küll jah paljud TikTokis, aga see ei tähenda seda, et nad teisi platvorme ei kasutaks.
Aga mis saab siis, kui keegi on kas ise siis nii -öelda sihtrühmast on huvitatud või mõni tema lapsevanem siis on huvitatud sellest, aga juhtumisi ta on, on selline ükssarvikute laager või, või kuidas seda öelda, et ta käib seal, ehk siis talle need teemad juba pakuvad huvi, ta on juba kuskile jõudnud. Või ma ei tea, robootika ja kõik sellised teemad nagu pakuvad huvi, ehk siis te näete, et tal juba mingine nii -öelda see pisik on juba olemas. Kas te siis hakategi vaatama, et te pigem tahate neid, kellel nagu null taust, null oskusi, null ettevalmistust, et pigem võtaksite need?
Me tegelikult selliselt seda selektsiooni valikut ei tee, et me oleme ikkagi see, et kes esimene, et me läheme registreerimise järjekorras. Ja me nagu ütleme ka, et me ei eelda, et sul on neil eelnevad oskused ja kui tulevad need, kellel on nüüd juba osalenud CTF -idel ja asjadel, siis tegelikult neil noh, nad esimesel päeval näevad ära, et neil on igav.
Kuulge, aga siit ju kuulajatele hea mõte, et ütleme sulle uuesti kuupäeva välja, mis kuupäevast alates saab, saab ennast kirja panna?
See on siis aprilli lõpus, aprilli viimasest nädalast me avame selle registreerumise.
Aga kindlat kuupäeva te ei ütlegi?
Rahvusvaheliste gruppidega on see läbirääkimised, et kes kui millised riigid saadavad, et me selleks ajaks saame teada nagu, et kas kui palju meil rahvusvahelisi kohti läheb ja kui palju meil siis Eesti kohti selles mõttes sinna jääb. Et see on aprilli lõpp jah.
Kuna aprilli lõpuni veel natukene on jäänud, siis praegu saab veel, kui keegi on huvitatud, vaipkoodide endale äpi, mis siis käib Cyber research 'i Instagrami kontot jälgimas ja kohe kui tuleb link ülesse, et nüüd saab panna kirja ja kui sa oled huvitatud, et siis ta paneks kirja ja ta paneks kohe ennast mitu korda kirja, siis on endale koht on ju kindlustatud.
Jah, see, see on tegevus, mida me siiski ei soovita, et see võtab ära kohad järgmistelt, et me oleme seda näinud, et tegelikult kui meil on registreerimiskohad täis, et siis me hoiame ikkagi ka ootejärjekorda. Ja sest koht jääb vabaks ja me tegelikult nagu oleme väga julgustanud, et andke teada, kui te ei tule ja mul on hea meel, et ka kui elu on vahele tulnud, siis osalejad on teada andnud ja me oleme saanud ka ootejärjekorras olevatele tihti kohad pakkuda.
Ja Eestist oli kui palju osalejaid?
No Eestist meil me näeme umbes kolmkümmend -nelikümmend osalejat on see, mis on olnud varasema kogemuse pealt Eestisse osalejatele ja see on ka see piirmäär, mida me tahame hoida ja kogu laagri suurus on umbes üheksakümmend osalejat.
See on ikka täitsa korralik ja suur laager siis?
See on ikka täitsa sihuke seltskond, et seal on võimalus leida sõpru päris suur.
Ja kui juhtub nii nagu laagrites juhtub, et seal tulevad emotsioonid mängu ja ja kõike seda veel ja veel pluss selline vanus ja noh seal on neid küsimärke ja asju on sada üks ja rohkemgi veel, millele tähelepanu pöörata, siis ongi need professionaalsed laagrite korraldajad, kes selle poole pealt vastutavad.
Jaa, sellepärast me oleme ka teinud selliselt, et need, kes tegelevad nendega töötubades, me vaatame, et neil oleks tugev valdkond küberturvalisus, samal ajal nad oleks noortega varasemalt kokku puutunud ja ka nende laagrikasvatajate puhul me vaatame, et neil oleks kutsetunnistus olemas, et nad oleks läbinud kõik need vajalikud koolitused ja me vaatame, et neil oleks nagu kogemus olemas just täpselt selleks, et nemad teavad, mis laagrites kõik võib juhtuda. Et kui esimesed aastad mina mingite asjadega veel mõtlesin, et huvitav, kuidas siin läheb, siis nemad ütlesid, et tead, me oleme laagreid näinud, et küll me hakkama saame ja seda seni on ka olnud nii, et meil suuri probleeme, intsidente nagu ei ole olnud just selle poole pealt, mis siis väljaspoolt töötubasid võib juhtuda. Eks ikka nagu mõnda plaastrit on vaja olnud ja, ja on mõnel ka mingi peavalu asi tekkinud, aga sellepärast meil ongi professionaalid, et nemad teavad, mida võib noorele anda, mida ei või, mis hetkel me peame vanemale helistama, et kuulge, et meil on probleem, kas me, mida me võime siin teha, mida ei või, on ju, mis hetkel hinnata, et nüüd noh, mis saab edasi, on ju. Et nad on neid laagrilapsi näinud, laagrilapsevanemaid näinud ja selles mõttes minu süda ikka rahul ei ole, et kui öösel kell kaks kellelgi hakkab paha, siis öösel kell kaks ta saab selle toetuse ja noh senini on see nii olnud.
Kas te hõikate varasemalt välja ka või siis kui saab hakata ennast kirja panema, siis on kohe näha ka, kes on need laagri nii -öelda see personal, kõik, kes seal on, et vanematel oleks veel kindlust juures selle osa pealt.
Laagri personalile on suures osas teada, et kõik, kes on nagu töötubade juhendajad, on teada, kasvatajad tegelikult on teada, keda veel nii -öelda siis tiim paneb kokku, on assistendid, kes on töötubades. Aga eks me selle koha pealt ka samamoodi Instagramis plaanime seda kommunikatsiooni ka teha, eelmistel aastatel oleme näidanud, keda, kellega te see aasta suvelaagris kohtute, et seda on plaanis ka seal teha.
Nii et aprilli lõpp vaadake, järgige suure hoolega Cyber Visards 'i. Ikka see on kehv nimi siin Eestis, Cyber Visards. Ma oskan inglise keelt, aga no ma ei tea, kus mul, kus mul see läheb kõik nii sassi ja kindlasti Riigi Infosüsteemi Amet. RIA jagab enda Instagramis ka veel edasi seda, sest et RIA on ka seal olemas. RIA
jagab seda pigem Facebookis, et RIA -t Instagramis ei ole, aga me jah, RIA kommunikatsioonikanalites näeb ka seda.
Nii et kõik kolmteist kuni kuueteist aastased neiud, kes te olete, kes te seda podcast 'i tavaliselt ei kuula mitte kunagi, aga võib -olla siis te nüüd kuulasite, suurem tõenäosus, et mõni, mõni siis kas teie ema või isa seda kuulab ja, ja siis nüüd peate olema valmis selleks, et suvel saate sellise huvitava vinge laagri ja. Ja siis mina jään ootama seda aega, et ikkagi meesterahvastele poistele tuleks ka kunagi selline asi, sest noh, jah, eks me vaatame, kuidas see elu, elu kulgeb, et kas nad jõuavad üldse sellisesse valdkonda või mitte.
Ja võib -olla ka sellega, et kui te vanemana kuulate, teil on selles sihtrühmas laps, et jagage talle seda infot, et see, et nad saavad siis otsustada ja mis ma ka paneksin südamele, kui laps ütleb, et pole minu teema, siis las ta nii jääb. Et me näeme, kui laps tahab tulla laagrisse, ta saab väga hästi hakkama, kui laps tuleb sellepärast, et vanem ütleb, et palun mine, et need lapsed nii väga ei naudi seda laagrit, et. Et andke oma lapsele võimalus ja las ta teeb selle otsuse siis lähtuvalt oma soovist.
Aga samas, kui tavaliselt laagriga on see, et öeldakse, et nagu vot see on nüüd, ma ei tea, see on ratsutamise laager ja nad lähevad selle põhiasja peale. Jah, me teame alati, et see sotsiaalne pool käib seal kaasas, aga praegu on see, et tegu on sellise küberturbe laagriga. Võib -olla see ei pane nagu sellist, oo jee, ma tahaks minna, aga sa ütled, tead, rahvusvaheline, sa saad inglise keelt praktiseerida, kuule, sul tuleb varsti tuleb inglise keele eksam, no see on ju tõesti nagu motivatsiooni nii palju juures, et.
Just, just, et selles mõttes nagu kõik see osa on sellest laagrist ja kui noor tuleb ka selle motivatsiooniga ja ta vaatab, et ta on valmis seda küberturvet ka proovima, et siis ongi hästi. Et aga lihtsalt me oleme näinud üksikuid juhtumeid, kus vanem on öelnud, et mine laagrisse ja tegelikult laps ütleb teisel päeval, et ma tegelikult ei tahtnud tulla. Et seetõttu, kui laps ikkagi ütleb, et ta ei taha, siis ta ei taha, nagu meil kõigil on vaba tähe. Ja kui laps ütleb, et ai, ma olen nõus proovime, miks mitte, et siis muidugi laske käia, et, et selles mõttes jah, et näidake oma lapsele seda varianti ja las siis laps teeb selle, tehke see otsus koos.
Aga mida te teete siis, kui tõesti selgub teise päeva lõpuks või, või veelgi varem, et TikTok on telefonis lahti ja seal, mis seal töötoas räägitakse, ei huvita üldse. Kas siis on, et kuule, ole hea, et paki oma asjad ära ja mine nüüd koju juba?
Meil päris sellist juhtumit ei ole olnud, et laps on siis päev otsa nagu telefonis, et me ikkagi noh, töötoas on ka meil, telefonid on meil lubatud, me otseselt nagu ei keela. Mõned kasutavad seda tõlkerakendust, et ka selles mõttes on nagu hästi. Aga eks me näeme ära just needsamad sotsiaalsed tegevused, et kui noor ei suhtle teistega, ta hoiab pidevalt nagu omaette. Töötubades, et kui me näeme just, vaatame seda poolt, et kui noor ei sotsialiseeru, et siis kasvatajad suhtlevad temaga ja noh, sealt on need üks -kaks juhtumit ongi meil selliselt välja tulnud ja. Ja need osalejad on poole laagri pealt koju läinud, et ja noh, nii ongi, et just.
Suured tänud, Riigi Infosüsteemi Ameti ekspertkoordinaator Tiina Pau, nagu ma ütlesin, tõesti, kui mul oleks mõni tütar ja kui ta oleks sellises vanuses, mina küll enda lapse saadaks sinna, noh jah, mitte väe võimuga tõesti, kui tal ei ole seda mingit silma või seda sära silmis selle teema vastu siis ja kui tõesti ka see kõik muu ei paku talle sealt huvi, mis ta sealt saaks, siis mina ei hakka nagu sunniviisilt kedagi saatma, aga kindlasti mõni kuulaja siit tundis ennast või oma tütre ära ja paneb ta kirja. Suured tänud saatesse tulemast, suured tänud kuulajatele kuulamast, kui see saade pakkus teile huvi, siis kindlasti jagage seda oma teismeliste tütardega, see kõlab nii veidralt, kui üks täisealine meesterahvas seda ütleb, aga noh, teema, teema on selline. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]