Tere, head keriitilise intsidendi kuulajad, käes on aeg uueks saateks ja nii nagu ka eelmine kord ma sain saadet alustada sõnadega, et. Et selline saate pealkiri väga ühtib selle teemaga, millest me räägime, siis ma arvan, ma arvan, hoolimata sellest, et meie vestlus pole veel alanud, et, et ka sel korral leiab meie vestlusest selliseid pidepunkte, mis õigustavad seda, et sellel saatel on selline pealkiri nagu kriitiline intsident. Täna on meil külas Politsei - ja Piirivalveametist Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht Jete Luik, tere.
Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive ja nagu näha, väga põgus sissejuhatus, sellepärast et asju, millest rääkida, on meil väga palju. Aga alustame sellisest kõige lihtsamast, ma ütleks, et selline jäämurdja, et kes te olete, kust te tulete, miks te siin olete?
Tere jälle, mina siis olen Jete, olen alates septembrist Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo juht. Küberkuritegude büroos täna me tegeleme nii siis kurjategijate menetlemisega, aga ka teabe kogumisega ja tehniliste lahenduste loomisega, et enda tööd siis kurjategijate menetlemisel lihtsustada. Mina olin enne siis selle ametikohta või selle ametikoha ülevõtmist samas büroos teabegrupi juht ehk siis seesama grupp, kes kogub erinevat infot. Mis, mille eesmärk on siis menetlusi töösse võtta või, või mis on aluseks siis menetlustele. Et täna keskkriminaalpolitsei töötab teabepõhise lähenemise mudeli peal. Ehk siis suures plaanis me leiame enda menetlused kõik ise. Me üsna vähe tegeleme siis nii -öelda intsidentidega, jah, loomulikult kui on suuremad intsidendid, siis nendega me tegeleme. Aga, aga meie peamine eesmärk on see, et me leiame selle info ja, ja tegeleme siis kurjategijatega või menetleme neid kurjategijaid enda kogutud info pealt.
Läheme nii -öelda algusse tagasi, kuidas te PPA -sse üldse sattusite või läksite, mis oli see, mis teid tõmbas politsei poole?
Politseis ma tegelikult alustasin üldsegi rahvusvahelise koostöö pealt, mis on väga selline võimalusterohke valdkond PPA -s, on võimalus tutvuda erinevate valdkondadega üle PPA erinevate inimestega ja, ja see oli ka see siis, kuidas ma tegelikult sinna küberkuritegude büroosse jõudsin. Kuna minu roll rahvusvahelise koostöö peal oligi siis keskkriminaalpolitsei rahvusvahelise koostööga tegeleda, seda aidata koordineerida. Siis puutusin ka väga palju selle küberi valdkonnaga kokku ja minus kasvas järjest suurem huvi, et kuidas need asjad toimivad, kuidas need süsteemid toimivad, kuidas kurjategijad mõtlevad. Ja võib -olla selline kõige huvitavam detail minu jaoks oli see, et või, või sihuke huvitavam lähenemine, et kuidas väikestest detailidest jõutakse siis kurjategijateni ja, ja kuidas pannakse need nimed ja näod kokku. Et selleks, sellest piisab väga väikesest detailist küberruumis või internetis. Ja, ja see oli minu jaoks väga põnev protsess. Ja eelmise aasta lõpus siis, või üleeelmise aasta lõpus, endine küberkuritegude büroo juht Ago Ambur mind enda juurde siis teabegrupi juhiks ka kutsus. Kuna tema nägi, et, et see rahvusvaheline taust ja kogemus teabekogumise juures on, on oluline, oluline oskus ja, ja teadmised ja need kontaktid, et talle tundus, et ma võiksin sinna kohapeale sobida ja, ja selle ettepaneku ta mulle tegi.
See oli kaks tuhat kaks, kaks tuhat kakskümmend neli lõpp.
Ja kaks tuhat kakskümmend viis septembrist juba hakkasitegi küberkuritegude bürood juhtima, et üsna kiirelt käis see edasiminek.
Jaa, siinkohal pean ütlema tänusõnad enda juhile Leho Laurile, kes nägi minus seda potentsiaali ja, ja mulle selle pakkumise siis ka tegi.
Kas te siis kaevasite, kui nad ütlesid, et te olite seal selles grupis, mis seda infot kogub, kas te reaalselt ise kaevasite mingit sellise maasika info välja kuskilt, et no nagu raske oli jätta edutamata?
Ei, ma arvan, et, et seal mängisid pigem rolli muud oskused, teadmised, minu võib -olla tahtmine asju korda saata ja, ja tahtmine asjadest aru saada, et, et see suurem pilt rohkem kui, kui need väiksemad detailid.
Ma meelega ei öelnud seda saate alguses, et natukenegi tõmmata saatekuulajaid kuulama, aga mul on vist tunne, et tänases saates on küsimusi rohkem kui vastuseid, ehk siis on mingid asjad, mida te ei saa ja ei taha rääkida. Kas see on nii?
Ma ei ütleks, et me ei taha rääkida. Aga kindlasti on asju või küsimusi, millele me vastata ei saa. Ja siin võib -olla on oluline tuua välja see, see põhjus seal taga, et, et kui politsei noh, üleüldiselt, et mitte ainult mina täna siin, aga politsei üleüldiselt räägib oma meetoditest ja taktikatest ja, ja ei soovi neid avaldada, siis see ei ole kindlasti selle põhjusega, et me ei tahaks Eesti inimest kursis hoida, mida me teeme või et me tahame midagi varjata. Pigem täna mina oma tööst lähetun sellest, et jah, üks asi on see, et me ei taha, et kurjategijad teaksid, kust me mida, kuidas teeme. Sest noh, selle järgi saavad ka nemad oma tegevusi siis muuta ja, ja meile nii -öelda varjatuks jääda. Aga teine asi on ka, kui me mõtleme piiritagustele riikidele ja, ja võib -olla riikidele, kes meie suhtes tunnevad natukene mitte nii tervet huvi, siis, siis ka neile me ei taha seda infot avaldada. Ehk siis kui mina täna räägin avameelselt siin kõikidest viisidest ja kõikidest meie võimekustest, siis on sajaprotsendilise tõenäosusega nad korjavad siis ka need vaenuriigid selle info üles ja kasutavad seda võib -olla potentsiaalselt tulevikus meie vastu.
Aga räägime siis neist asjadest, mis on ajaloos olnud. Ehk siis mida te tegite varasemalt, kui te seda infot kogusite, millised need tööriistad on, mis teie arvutist nagu vastu vaatavad ja kas need on sellised, et põhimõtteliselt igaüks tegelikult leiaks need kuskilt üles, et nad on üsna sellised. Mis see eesti keeli on, see open source intelligence, O -Sint on selle lühend, ehk siis selline avalikel andmebaasidel, andmeleketel, igasugu sellistel noh, ütleme siis avalikel andmetel kogunev info kogumine. Kas see on nagu väga palju selle osa sellest tööst?
Jaa, ausint ehk siis seesama avalikud andmeallikad on kindlasti politsei üks olulisemaid tööriistu. Et selleks ei pea ületama mingisuguseid piire või, või kuidas ma ütlen, see ongi kõigile kättesaadav ja, ja seetõttu ka meie seda kasutame, et see on justkui ka inimese sellise, kuidas ma nüüd ütlen. Riivamise koha pealt ei tohiks seda nagu olukorda tekkida, sest see, see info on, kas nad on selle ise üles pannud või on see muul viisil kõigile avalikult kättesaadav, et kui me räägime näiteks äriregistrist, et, et me ka jah, kindlasti neid, neid allikaid kasutame.
Aga kui me jätame selle O -sindi kõrvale, mida jah, igaüks võib seda põhimõtteliselt teha ja nagu GDPR -id, asjad sinna ei laiene, sest see ongi juba avalik andmekogu. Kas küberkuritegude büroo on ka see, kes istub meie telefonis kuidagi sees või meie arvutites, loeb meie e -kirju, kuulab meie kõnesid pealt, kõike seda?
Seda tegevust, mis sa just kirjeldasid, me kindlasti ei tee, et selle jaoks on vaja eraldi lube kohtu poolt siis, et seal peavad olema ikkagi põhjendatud selles mõttes alused ja noh, tegelikult ega ka nende avalike andmete kasutamisel peab olema põhjendatud alus, et me niisama tühja koha pealt mingist huvist kedagi jälgimas ja kellegi kohta infot otsimas ei käi, et, et seal on ikkagi põhjused all, ka nende avalike allikate kasutamisel, enamasti, või noh, seal ongi menetlused all, et, et niisama sellist infokaevet me inimeste kohta ei tee, et see ei ole meil lubatud ja sellest me ikkagi kinni peame. Aga samamoodi need postkastis istumised ja, ja telefonides istumised, et, et selline, sellist teabekogumise viisi meie igapäevaselt ei rakenda.
Selle jaoks on teised asutused Eestis?
Võttes nüüd arvesse, et septembris tulite, saite büroojuhiks praegu, kui me siin salvestame, on meil aprillikuu lõpp. Siis mis selle ajaga toimunud on, mida te teinud olete? Kas see oli nii, et tuli uus juht ja te hakkasite lammutama või te just kuidagi innustasite, kannustasite inimesi, kõik on nagu uut energiat olid kohe täis ja see uus energia on siiamaani kestnud?
Minu eesmärk uue juhina oli ikkagi innustada inimesi. Minu eesmärk kindlasti ei olnud lammutada, sest tegelikult need inimesed, kes täna küberkuritegude büroos töötavad, on oma valdkonna tippspetsialistid. Kui me räägime nii menetlusest kui tehnilisest poolest ja seal ei olnud selles mõttes põhjust lammutama hakata. Küll aga olen mõelnud läbi oma mingisugused lähenemisviisid, kuidas me liigume edasi, mis on meie prioriteedid ja, ja, ja siis selles suunas nagu toimetame, et. Et see viimased, mis meil siis on, seitse -kaheksa kuud on olnud veel üsna lühike aeg, et, et olen pool sellest ajast jätkuvalt tegelenud sisseelamisega, et, et eks ta natuke võtab veel aega, aga, aga ma arvan jah, et, et siit arvestades seda, milline meeskond seal koos on, siis siit edasi saame teha ainult suuri asju.
Kas vastusest ma saan välja lugeda seda, et on mingised valdkonnad või mingid teemad, mis te otsustasite, et no see ei ole nagu praegu prioriteet, et jätame need kõrvale, aga ma ei tea, mis see üks asi võiks olla, mida te saate ikkagi välja öelda, et vot see on see prioriteet, kuhu peaks keskenduma.
Ja noh, meie jaoks täna, kuna küberkuritegevus on hästi teenuspõhine, et põhimõtteliselt iga inimene tänavalt, kui tal on vähegi huvi mingit kuritegu toime panna, siis küberkuritegevus on see valdkond, mida on kõige lihtsam ilmselt sooritada või, või siis see valdkond, kus on kõige lihtsam toimetada. Sest see kuritegevus on teenuspõhine, sa saad osta endale näiteks küberrünnakuid, sa ei pea ise mõistma seda tehnilist tausta, et kuidas neid rünnakuid toime panna või, või mis üldse see ka selle rünnaku nagu tulemus on. Et kui sa tead, kust seda infot otsida, sul on võimalus põhimõtteliselt osta seda nagu iga teist ka legaalset teenust. Ja seetõttu mina võtsingi prioriteediks keskenduda siis erinevatele nendele teenusepakkujatele, et jah, me vaatame ka siis nende inimeste poole, kes neid teenuseid tarbivad, aga peamiselt suunata oma ressurss nende teenusepakkujate siis häirimisele.
Siin just hiljuti käis meediast läbi, et oli üks rahvusvaheline politseioperatsioon, kus siis tabatigi mingid teenusepakkujad ja pluss siis ka need, kes ostsid seda teenust ja nii palju, kui ma sain aru, siis nii -öelda märgiliseks teeb see selle, vähemalt Eesti vaatest, et seal need teenuseostjateks olid päris palju alaealisi ka, et saate seda lähemalt avada.
Jaa, selle operatsiooni eesmärk oligi siis neid teenusepakkujaid häirida, et see oli see peamine, keskenduti siis teenustõkestusrünnakute pakkujatele. Ehk siis teenus, mida inimesed saavad osta, näiteks mõnele veebilehele ja, ja kui see rünnak siis sinna suunas, selle veebilehe suunas tehakse, siis see veebileht kas on väga aeglane, seda ei saa kasutada või ta üldse ei toimi. Ja, ja piltlikult öeldes siis sinna saadetakse korraga hästi palju päringuid, et justkui seal on, see näeb välja nagu seal oleks hästi palju kasutajat korraga ja siis see leht lihtsalt ei suuda toimida, aga tegelikult need fiktiivsed kasutajad või need päringud, mis sinna saadetakse, nende eesmärk ei ole tegelikult see lehte kasutada, vaid see eesmärk ongi selle töö häirimine. Ja selle rahvusvahelise operatsiooni käigus siis võeti maha viiskümmend kolm sellist teenusepakkujat üle maailma. Seal osales kakskümmend üks riiki, sealhulgas siis Europol, kes tegelikult seda koordineeris. Meie siin teenusepakkujaid otseselt hetkel veel maha ei võtnud, küll aga ei tähenda see seda, et Eestis neid teenusepakkujaid ei ole. Et see on asi, millega me siin nüüd edasi tegeleme. Aga mis me sellest operatsioonist siis ise saime, et need teenusepakkujad, kes maha võeti, nendelt saab samamoodi infot, kes on neile kliendiks registreerinud ja selle infoga siis meie Eesti põhiselt saime. Saime tuhat kuussada Eestiga seotud kasutajakontot, sealhulgas oli siis inimesi või noh siis Eesti kodanikke või Eesti inimesi, kes olid seda rünnakut, teenustõkestusrünnakut siis nende teenusepakkujate käest ostnud. Aga oli ka siis Eestiga seotud rünnakuid, et mõne teenusepakkuja käest oli lihtsalt Eesti suunas ostetud rünnakuid. Ja nende tuhande kuuesaja puhul olid küll väga paljud teod aegunud, ehk siis nad olid tehtud kauem kui viis aastat tagasi. Või siis seal oli ka noori, kes, kes oma teo toimepanemise ajal ei olnud süüvõimelised, ehk siis nad olid alla neljateist aasta ja neid me ka vastutusele võtta ei saa. Küll aga me algatasime kolmteist kriminaalmenetlust ja seda siis inimeste puhul, kes ka tegelikult olid üsna noored oma teo toimepanemise ajal, nad olid seal vanuses neliteist kuni seitseteist. Tänaseks nad on sellised kakskümmend, kakskümmend kolm vanuses. Ja võib -olla nad on juba ammu ära unustanud, et nad need rünnakud ostsid ja, ja eelmisel nädalal nad siis üsna ebameeldiva üllatusosaliseks said, et me tuletasime neile meelde. Aga kõige olulisem võib -olla selle operatsiooni puhul nagu meie jaoks on see, et mis koorus ka nende kahtlustatavate ütlustest siis välja, et nad tegelikult ei mõista selle rünnaku olemust. Nende jaoks nad ei seostanud seda kuriteoga, sest enamasti nad tegid neid rünnakuid siis mängukeskkondades, võib -olla oma sõbra vastu või lihtsalt tahtsid mängukaaslaste seda mängukogemust häirida. Ja, ja selguski siis see, et, et tegelikult ei mõisteta seda, et tegemist on samamoodi kuriteoga ja, ja see saigi meie eesmärgiks, et seda teadmist siis noorte seas tõsta ja, ja neile meelde tuletada, et. Et see justkui süütu hiireklikk on tegelikult küberkuritegu ja, ja olenevalt siis selle tõsidusest võib karistada lausa kuni kolmeaastase vanglakaristusega.
Ja nagu ma sain aru, siis seal oli ikka sihtmärkideks olid neid e -kooli platvormi erinevaid, et kui ma ütlen e -kool, ma ei mõtle seda ühte, ainult neid platvorme on ka teiste nimedega, lihtsalt suurem üldsus saab aru niimoodi, kui öelda see e -kool välja.
Jaa, jaa, et noored ka nende huvi oli ka siis koolide tööd häirida või lihtsalt katsetada, et kuidas, mis juhtub, et mis jällegi omakorda toob selle probleemi nagu ülesse, et et ei mõisteta, mida see rünnak tegelikult teha võib, et et kui me räägime rünnakust mängukeskkonnas, siis jah, justkui see mõju või kahju ei ole väga suur. Aga kui nüüd peaks noore huvi kasvama ja ta tahab seda rünnakut katsetada mõne haigla vastu, haiglate puhul võib selline rünnak kaasa tuua kogu haiglasüsteemi seiskumise ja seal me võime rääkida ka inimelude kaotamisest läbi selle.
Aga kuna te tõite just need haiglad siia mängu praegu ja me räägime neist DDoS, DDoS rünnetest, siis üks asi, mis mulle jäi kõrvu teie varasemast vastusest, oli see, et teie nagu otseselt ei tegele nende intside, intsidentidega. Ehk siis see on nagu, ma eeldan Riigi Infosüsteemi Ameti pärusmaa, et kui nüüd parasjagu mõni haigla saab meil pihta, siis nemad hakkavad nagu kohe praegu nüüd tegelema sellega. Ehk siis teie tahate, teie teete kõik selle nimel, et te püüaksite siit kinni, nii siit kui ka siis rahvusvahelise koostöö käigus mujalt kinni, kuhu meie nii -öelda tundlad ulatuvad, ehk siis üle ühe piiri ei ulatu tegelikult ju, kust neid väga palju ründeid just tulebki, et panna nagu piir sellele, et need ründed üldse ei toimukski.
Jaa, seal on selles mõttes kaks osa sellele, et ühtepidi me üritame või tahame neid ennetada või, või häirida siis jah, neid rünnakuid, et need ei jõuakski üldse meieni, aga teistpidi me ikkagi tegelema nende intsidentidega ka, et jah, Riigi Infosüsteemi Amet on see, kes esimesena reageerib, aga kui me nüüd räägime ikkagi sellest menetluspoolest, mis, mis sellele järgneb, et, et kes selle rünnaku toime pani, siis see on see, mis tuleb meie, meie lauale.
Nii nagu siin tegelikult oli nüüd kaks aastat tagasi üks, üks kaasus, mis puudutas apteeki, apteekide ketti, kus saadi kätte ja mida siis teie eelkäija, endine küberkuritegude büroo juht siis juhtis seda menetlust ja, ja leiti üles need pahalased kuskilt, kuskilt soojalt maalt, nagu mulle meenub.
Just, et seal eelmise aasta kevadel me kuulutasime siis rahvusvaheliseks, rahvusvaheliselt tagaotsitavaks Maroko kodaniku, kelle, keda meil on alust siis kahtlustada selle teo toimepanemisel, et jah, tema siis varastas andmeid.
Ja Teil on nagu täpselt nii detailselt on teada, et vot see isik on see, keda saab kahtlustada. Ehk siis kui me võtame ka suuremalt kõiksugu igasugu DDoS -id või sellised andmevargused, et digitaalne jalajälg, mis maha jääb, on piisav, et viia selle allikani nii -öelda.
Jaa, tihtipeale või ütleme enamasti jääb inimestest maha väga tugev jälg siis selles küberruumis, ka inimesed, kes neid rünnakuid korraldavad, et samamoodi selle apteegi andmevarguse puhul meil on olemas nimi, nägu, et seal oli väga selgelt võimalik seda inimest siis selle teoga seostada. Et inimestele tundub, et see internetikeskkond on väga anonüümne, ma olen ju oma kodus, kes mind siin ikka kätte saab, aga tegelikult see info, mis jääb inimesest maha, on üsna ulatuslik ja, ja meie jaoks töötab see väga hästi.
Mis see tähendab, kas, kui me räägime sellest apteekide juhtumist just, kas siis see pahalane, ta ei olnud piisavalt nutikas, et ei osanud oma jälgi varjata? Sest kui praegu kõik noored, on ju, nad elavad oma nutiseadmetes telefonis, nad vaatavad igasuguseid Youtube 'i videoid, seal on alatihti reklaamid, mis seal tulevad, on mõnest VPN -i teenusest. Kas see, kui te kasutaks VPN -i, kas see ei aitaks seda pahalast juba?
Ma nüüd ei taha soovitusi anda, mis pahalasi aitab. Ei
no aga ma räägin, kui, kui me võtame siia konteksti just selle, et ongi need koolinoored, kes tellivad nende e -kooli platvormide vastu neid ründeid. Ja kuna see, see on nende igapäevareaalsus, nad vaatavad neid sisuloojaid, striimerid ja nii edasi, seal reklaamis viskab ette selle VPN -i, ehk siis see on nagu noh, see on nii lihtne ju nende
jaoks. Erinevaid vahendeid oma jälge peitmiseks kindlasti on. Küll aga see tehnikamaailm ja internetikeskkond tihtipeale ei halasta ikkagi, et, et me oleme näinud jutumeid, kus inimene võtab, noh, mõtleb väga hoolega läbi, mida ta teeb. Justkui on, on väga teadlik, kuidas oma jälgi peita, aga siis on ikkagi mõni väike detail, mis, mis on tal endal jäänud kahe silma vahele ja mida meie uurijad leiavad üles, et.
Kõrvujäige on mulle see, et Eestis on ka olemas neid teenusepakkujaid, kes pakuvad DDoS -e, kas nad ongi nii -öelda siin sees tegutsevad ja nad ongi suunatud ka Eesti klientidele, et tulge nüüd, rünnake mõnda Eesti ettevõtet või riigiasutust?
Kuna küberkuritegevus on ilma piirideta, et ta on väga rahvusvaheline, siis ka need Eesti teenusepakkujad ei spetsialiseeru otseselt nüüd Eesti turule, et, et need teenusepakkujad nii siin kui ka välismaal võimaldavad oma teenuseid üle maailma, et seal sellist suunitlust otseselt ei ole. Ja me ei ole näinud ka otseselt üleskutsed, et tulla nüüd Eesti ettevõtteid ründama, et, et seda poolt ka ei ole, pigem need inimesed võimaldavad neid rünnakuid toime panna, sest neil on endal raha teenimise eesmärk, populaarsuse teenimise eesmärk, et, et see ei ole, need teenusepakkujad ei sihista otseselt siis niimoodi.
Aga miks te need teenusepakujad siis jätsite alles ja üles ja püsti, et nad saaksid ikkagi kuritegusid toime viia?
See on hetkel ütleme siis töös nendega toimetamine, et, et seal on erinevaid põhjuseid, miks me ei saa kohe ja kiiresti reageerida.
Aga kas me saame rääkida sellest, et kuidas need teenusepakud on oma selle teenuse üles seadnud, kas neil on oma mingi server kuskil olemas, kuhu nad on ise ostnud kõiksugu need seadmed või nad kasutavad ära haavatavaid seadmeid, mida igaüks me kuskil kodus võime omada, me oleme jätnud oma nii -öelda uksed, aknad lahti, kasutavad meie ruutereid, meie mis iganes nutiseadmeid, et kogu seda asja toime viia.
Ütleme nüüd, kui me räägime siis TeDoS teenustest, siis nemad enamasti ostavad endale seda serveriteenust mõne teenusepakkuja käest või, või omavad ise mingit väiksemat siis tehnikaparki. Küll, aga kui me tuleme nüüd nende koduseadmete haavatavuse ja, ja lahtijätmise juurde, siis, siis neid on võimalus või võimalik ära kasutada ka muudeks tegevusteks, et. Et siin on olnud juttu nendest botnet 'ide võrgustikest, kus siis on ühendatud erinevad seadmed ühte võrku ja seal Liigub ringi nii pahavara kui, kui muud asjad, et, et selles mõttes kindlasti on oluline oma koduruuteritel, seadmetel kas või külmkappidel ja, ja pesumasinatel, mida täna saab WiFi võrku ühendada, ära muuta need tehase poolt antud paroolid. Et ei oleks võimalik siis nendesse seadmetesse ennast pahalastel sisse logida.
Kui ma nüüd loen seda nii -öelda pressiteadet, kui öeldi välja, et vot nabisime kinni siin ja seal ja, ja nüüd on, olukord peaks olema rahulikum. Siis tegelikult, mis mulle sealt mitte siis enam kõrvu, vaid silma jäi, oli see informeerimise osa. Te küll ütlesite, et, et siin noh, oli neid juhtumeid, kus siis nad olid nii -öelda liialt noored, et neid ei saa vastutusele võtta. See juhtum ei aegunud ja kõike seda. Parandage mind, kui ma eksin. Kas te lihtsalt saatsite e -kirja neile, et kuulge, et me nüüd tuvastasime, me nägime, nii oli, ole nüüd hea poiss või tüdruk ja ära rohkem tee.
Ja nende tuhande kuuesaja siis kasutajakonto puhul me tõesti saatsime neile e -mailid.
Jaa, sest seal ei ole täna alust nendega midagi muud teha, et, et see on nagu oluline asi siin. Et need, enamus nendest siis tegudest, nagu ma ütlesin, olid aegunud, mis tähendab seda, et meil ei ole täna võimalik seal rakendada midagi muud. Küll aga see ei tähenda seda, et, et me neid, nendel kasutajakontodel hiljem silma peal ei hoia või et kui nad meie huviorbiiti uue ringiga jõuavad, et siis, siis me keskendume neile nagu veel rohkem.
Aga e -maile vahetatakse ja kui nad tegid seda, no lihtsalt suvaline näide, oletame, oli üheteistaastane, võib -olla seal oli kiisu -miisu at gmail, aga mida vanemaks ta saab, seda rohkem ta saab aru, et noh, see kiisu -miisu enam ei sobi, et paneb teise ja siis, siis ta ju enam ei tea, mida ta nüüd teeb.
Jaa, aga noh, seal me loodamegi, jah, lootus on muidugi lollide lohutus, on ju. Aga noh, meie eesmärk oligi koputada nendele noortele lihtsalt südametunnistusele, et, et suunata neid õigele teele. Et meie jaoks selline IT -valdkonna huvi ja, ja kübervaldkonna huvi on väga tervitatav, meil on väga hea meel, kui nad arendavad oma oskusi, aga siin on hästi oluline mõista, mis on õige, mis on vale.
Vot selle küsimuse ma tahtsingi jõuda, et okei, võib -olla büroojuhina ta veel ei ole näinud, kogenud seda, aga kas teile meenub kuidagi varasemast, et kas on olnud selliseid juhtumeid, kus keegi veel alaealisena või üsna siis noore täiskasvanuna on midagi sellist teinud, mis noh, tegelikult ei tohiks teha, aga siis üks, üks hetk on neil peas lind pirn põlema ja. Okei, ma tahaks nende heade poolel olla ja nüüd ma tahakski politseisse tulla tööle ja ma tahaks aidata neid pahalisi leida, et noh, mulle väga meeldib näiteks tumeveebis käia, aga noh, ma siis enam ei otsi neid pahu või neid, et kuidas ise nagu midagi halba teha, aga nüüd ma leian selle halva asja üles ja ma ütlen, et vot, lähme nüüd nabime selle kinni.
Ma arvan, et üsna mitmed meie büroo inimesed on kunagi alustanud oma arvutihuvi erinevatest valdkondadest. See ei tähenda, et nad kindlasti oleks nüüd midagi halba teinud või kuskilt rünnakuid tellinud, aga nad on kindlasti nende valdkondade vastu huvi tundnud, nende kohta uurinud, viinud ennast kurssi. Ja ma arvan, et see ühtepidi on väga hea selline alustala politseis töötamiseks. Et kui sa oled noorena või, või noh, ka vanemana tundnud huvi selle tumeveebi vastu, teinud endale selgeks, kuidas selle asjad toimivad või üldse, kuidas mingid rünnakud toimivad. Ja see ei tähendagi seda, et sa oled otseselt neid rünnakuid läbi viinud, vaid, vaid ka see teadmise nagu kogumine, et see on tegelikult väga tugev alus ka meie juures siis töötamiseks ja, ja, ja edukas, edukas nii -öelda uurija või, või muu spetsialist olemiseks, et, et see, see huvi selle valdkonna vastu jah, on väga tervitatav, aga, aga minu soov või üldse meie soov oleks see, et see suunatakse nii -öelda õigesse kohta.
Kas te saate seda avada üldse, kui palju inimesi teil büroos töötab?
Kahjuks seda ma ei saa avada, jah.
Lihtsalt nagu inimeste hulka ka mitte, et kas nüüd on kümme, kakskümmend, sada, tuhat?
Alla saja. No ma saan sellest aru, et ilmselgelt ei saa nimesid öelda, te ei saa täpselt öelda, mida nad teevad, nii nagu meil tänasest saatest välja tulnud, aga, aga jah, et see suurusjärk. Aga nende taust, nii nagu ka praegu siis käis läbi, et ei pruugi alati olla nii -öelda selline otse politsei taust, nii nagu teil endal oli, vaid võiski olla see, et oli lihtsalt huvi IT vastu ja kuidagi niimoodi siis on sinna lõppkokkuvõttes jõudnud.
Jaa, meil on büroos täna väga laialdase kogemusega inimesed, kes on töötanud mõni neist aastakümneid IT -sektoris, mõni ainult võib -olla mõned aastad. Et meie jaoks täna on oluline selle inimese enda siuke sisemine põlemine või motivatsioon ja huvi selle valdkonna vastu. Et meie jaoks ei ole kindlasti reegel see, et sa pead olema käinud läbi Sisekaitseakadeemia ja töötanud kümme aastat patrullis ja nii edasi. Et kuna see tegelikult ka meie ju täna konkureerime IT -sektoriga, kuna, kuna teadmised ikkagi on tugevasti IT -teadmised, mida ka meie oma töös rakendame, siis, siis jah, me sellist piiritlust nagu ette ei pane, et peab olema kindlasti politseiametnik ja, ja kümme aastat politseis töötanud.
Kui siin nende petukõnede osas on meil väga palju siin riik korraldab erinevat kampaaniat, mis on just inimestele suunatud, kes võiksid olla potentsiaalsed ohvrid, et mida teha, mida jälgida, mida vaadata, et nad ei langeks ohvriks. Kas siis nende teedosside puhul näete te vajadust seda, et just suunata, teha noortele kampaania, et kuulge, olge head, ärge tehke nii. Et kui teile pakub selline asi huvi, et nagu vot see on see teekond, mida käia ja siis tulge koputage meie uksele ja äkki tulete hoopis tööle.
Ja tegelikult me sellesama operatsiooni käigus siis erinevates keskkondades meie veebipolitseinikud ka seda kampaaniat natukene tegid. Võiks öelda, et jõudis päris paljude noorteni ja, ja see huvi ja, ja küsimused, mis ka noorte poolt siis vastu tulid, olid väga asjalikud. Ja seda oli nagu tore näha, et, et see tekitas ka noorte seas arutelu ja nad soovisid nagu veebipolitseinikelt siis rohkem kogu selle teema kohta küsida, et meil olid postitused nii Redditis, Discordis kui Snapchatis, kus täna siis noored ja. Ja kui me just mõtleme, et me keskendusime või mitte ei keskendunud, aga et väga paljud need noored, kes neid rünnakuid ostsid, olid seotud mängukeskkondadega, et siis me oma ressursi ka sinnapoole suunasime.
Kas mõni karmim karistus on ka selline, mis nagu on kuskil näha, et lähiajal võiks midagi kuskilt tulla, et midagi, mis on, kus saab karistada, nii -öelda vanus on õige, ei ole aegunud ja kõike seda ja just selle nimel, et lootuses, ootuses, et, et see kutsub ka teisi korrale.
Noh, meie eesmärk kindlasti ei ole teha selliseid näidispoomi siin nii -öelda. Me, kui me kuriteo puhul karistust määrame, siis, siis seda ikkagi vastavalt seaduses tulevale ettenähtud alustele ja, ja noh, seal on kergendavaid asjaolusid, seal on raskendavaid asjaolusid, et, et see sõltub hästi palju sellest kuriteo siis olemusest ja, ja selle kuriteo toimepanija olemusest ka. Need näiteks need kolmteist menetlust, mis me siis algatasime, seal oli ka erinevaid karistusi, alates siis ühiskondlikust kasulikust tööst ja, ja lõpetades siis rahatrahviga. Aga näiteks kui me toome selle DDoS -i karistuse uuesti mängu, siis, siis seadus võimaldab seal jah, isegi kuni kolmeaastast vanglakaristust, et see oleneb jälle sellest kuriteo ulatusest ja sellest sisust.
Kas sellesama rahvusvahelise operatsiooni käigus koorus ka kuidagi välja või ka siis selle operatsiooni väliselt on näha, et kuidagi Eesti paistab silma selles osas, et need koolilapsed kipuvad neid DDoS -e tegema või see on täiesti tavaline nähtus ka mujal Euroopas?
See nähtus on tegelikult üle, üle Euroopa ja, ja see on ka see, miks, miks võib -olla nendel DDoS -i teenuste pakkujatele veel eriti see tähelepanu pööratakse, et, et see on Noortele väga lihtsasti kättesaadav teenus ja, ja üsna odav ka, et, et oma taskuraha sinna peale panna, ei ole väga suur väljaminek, et me räägime seal viiest kuni viiekümne euroni ja sa saad selle rünnaku endale tegelikult soetada. Küll aga mis on Euroopas välja tulnud või on on läbi viidud erinevaid uuringuid, et kuidas kuidas küberkurjategijad oma teekonna siis või kust nende teekond alguse saab ja ja mis nende mõttekäigud sellel teekonnal on. Siis tuleb välja, et, et, et just need mängukeskkonnad ja seal nagu toime pandud sellised justkui süütud kuriteod on tihtipeale aluseks või alguseks sellele teekonnale ja, ja nii -öelda öeldakse, et süües kasvab isu ja tihtipeale nendest lihtsatest asjadest katsetatakse edasi juba suuremaid tegusid. Et eelmine aasta Holland ja Ühendkuningriigid viisid läbi sellise uuringu, kus eesmärk oligi siis kaardistada seda nii -öelda häkkeri teekonda häkkeriks saamisel ja seal toodigi välja kahte tüüpi siis profiile. Et ühed olidki need noored, kes alustasid mängukeskkonnas lihtsamate kuritegudega ja teised olid võib -olla või olid rohkem sellised sotsiaalselt eraldatud tehnikahuvilised, et, et aga selgelt erines siis kaks, kaks sellist profiili.
Ma ei saa üle ega ümber sellest suurest teemast, millest mitte keegi tänapäeval ei saa üle ega ümber, on see tehisaru. Kui palju see teie tööd on mõjutanud ja mu küsimus on nii -öelda kahesuunaline, ehk siis selles suunas, et kui palju ta on teile lisatööd andnud. Et on näha, et need pahalased kasutavad tehisaru võimekusi, võimalusi ära ja nüüd lihtsalt see hulk, mis teile tuleb peale, on nii suureks peavaluks, alustame siis sellest poolest.
Kindlasti täna tehisaru võimekus siis küberkuritegevust juurde toodab ja meile ka samamoodi tööd juurde toodab. See on jälle see koht, kus küberkuritegevus tänu siis sellele tehisaru võimekusele muutub veel rohkem kättesaadavaks, et kui sa tahad kirjutada pahavara koodi, siis sa saad selleks täna juba kasutada seda tehisaru, sa ei pea jälle ise seda tehnilist teadmist omama. Et küberkuritegude vaates ma näen nagu järjest rohkem seda trendi, et et see küberkurjategija ei pea täna olema tehniliselt siis kompetentne inimene, et et neid tegusid toime panna. Teine asi, kus seda tehisaru väga palju saab kasutada, ongi kõik needsamad kelmused, mis toime pannakse, petulehtede loomine. Täna sa ei pea olema veebiarendaja, et seda panga nii -öelda jäljenduslehekülge või veebilehte luua, vaid saad selleks kasutada tehisharu ja, ja jällegi oleme näinud ka siis inimesi, kes pakuvad läbi selle tehisharu teenust. Et ma saan, et ma loon sulle selle veebilehe, aga tegelikult ise ta ei tee seal mitte midagi, vaid see tehisaru teeb tema jaoks selle koodi valmis.
Kas selliseid teenusepakkujad te olete Eestis ka märganud?
Jaa, me oleme sellised teenusepakkujad ka Eestis märganud.
Et kui nad ei ole veel uksele koputust saanud, siis lähiajal nad võivad seda oodata?
No ütleme nii, et, et neid erinevaid teenusepakkujad Eestis noh, kes toimetavad erinevates valdkondades, nii selle tehisearuga kui nende DDoS -idega, et neid, neid on. Minu sõnum võib -olla ongi see, et jah, me oleme nendest teadlikud, me nendega igapäevaselt tegeleme, toimetame. Et noh, nagu ma siin natuke aega tagasi ütlesin ka, et see teenuste, teenusepakkujad ongi meie huviorbiidis.
Ja siis see teine nurk selle tehisaru poole peal, et kui palju teie tehisaru kasutate. Et üks selline päevakeelne teema on see Anthropicale mythos, mida nad on öelnud, et on mõned suur, suurettevõtted, kellele nad on andnud selle kasutada. Nüüd meie salvestuspäeval, eelmine päeval tuli väga palju, tuli uudiseid, et kuidagi juba on leitud ka teised inimesed sinna ligipääsu, et Anthropic jättis kuidagi oma uksed lahti, et, et ka. Nii -öelda need, kes ei oleks pidanud saama kasutada, on juba saanud kasutada, kas teie olete saanud kasutada?
Ei, meie ei ole saanud kasutada ja seal on väga selge põhjus, kuna see info, mida meie oma majas siis tarbime ja, ja millega me töötame, see kogutakse menetluste käigus. Mis tähendab seda, et tegemist on tundliku infoga ja, ja selliseid kommertslikke või kõigile kättesaadavaid tehisarulahendusi meil ei ole võimalus kasutada, kuna me ei soovi sedasama potentsiaalset, et keegi kuskil saab veel ligi ja, ja meie siis tundlikud andmed on või tundlik info on, on kõigile teada.
Aga samas see grupp, mis informatsiooni kogub, nende jaoks, kui nad kasutavad just neid O -sint lahendusi, siis ju võiks olla selline vabalt kättesaadav kommertslahendus aine all päris heaks abiks ju.
Ja kindlasti tehisharu meie igapäevatööd saab mitmel viisil lihtsustada, et noh, kui me räägime kas või tekstitöötlusest. Sest menetluste käigus kogunev maht on tegelikult väga suur ja seal see tekstitöötluse abimees noh, on väga, väga hea võimekus. Küll aga seal jälle põrkume natuke selle vastu, et et isegi kui me kogume seda infot avalikest allikatest, siis me ei taha, et kolmandatele osapooltele oleks potentsiaalne võimalus teada saada, et kelle kohta me seda siis kogume, et noh kui mingi isegi kui liigub see avalik info, siis siis on võimalus ju teha omad järeldused, et et kes siis menetlusalune isik on.
Ja selle jaoks ongi siis vajalik lokaalselt tehisaru, mida nii nagu avalikest allikatest on näha, siis Siseministeeriumi IT -osakond on lausa teile hankimas. Mida te selle tehisaruga, lokaalse tehisaruga, mis pannakse kuskile serverisse püsti, kuskile hoonesse, mida te tegema hakkate?
Selle tehisarvu võimekuse eesmärk on tekstitöötlus. Et seal ei ole meie eesmärk teha ei videotöötlust ega, ega selle eesmärk ei ole ka koguda infot ega andmeid. Et see peamine või noh, see eesmärk ongi tekstitöötlus siis selle info põhjal, mis meil täna endal juba majas olemas on.
Kui ma üritasin panna endale pähe sellise teie kolleegide mütsi ehk ka seda oo -sinti teha ja otsida välja, et mida te täpselt siis või noh, mida teile siis täpselt ostetakse, siis oli. Konsulteerisin ka nii -öelda asjatundjate, ekspertidega ja nende nagu tagasiside kommentaar oli just see, et vot see on nii võimas masin, sellega saab teha ka väga vingeid asju. Isegi kui neid väga vingeid asju teha, siis jääb seal veel võimekust üle, et ehitada veel mingiseid kaks -kolm väga võimekat tööriista sinna peale. Aga teie vastus praegu, et ainult tekstitöötlust teete, see tundub, et te jätate selle võimekuse kasutamata siis?
Me selle suurema võimekuse oleme planeerinud ka tuleviku vaates nii -öelda. Jah, me ei räägi siin nüüd mingist kümnest aastast, aga, aga et kui me juba hangime endale seda võimekust, siis me vaatame ka pikemat perspektiivi. Et täna riigisektoris ei, ei ole kahjuks võimalik see, et ma see aasta ostan ühte asja, järgmine aasta ma juba ostan sinna juurde, et me peame vaatama pikemat pilti. Me oleme selle arvestanud mahtude kasvuga ja noh, me oleme ka arvestanud sellega, et potentsiaalselt ehitada sinna tööriistu juurde, aga täna on ikkagi peamine eesmärk sellel tekstitöötlus.
Kas selline oskusteave teil praegu juba on olemas, et kui, kui need seadmed saavad teile tarnitud, et nüüd võtame karbist välja ja paneme püsti ära ja nüüd see siis hakkab see töö pihta, ehk siis selle lokaalse tehisearu üles seadistamine. Täna on need inimesed olemas või käite nii -öelda avalikult ringi, ütlete, et kui teil on see oskusteave, tulge?
Ma ütlen, et meil on täna büroos tehniliselt väga kompetentsed inimesed. See mõte ka, kuidas siis tekstitöötlust rakendada ja, ja mis vajadused meil võiksid olla, ongi tegelikult tulnud meil enda spetsialistide sisendi pealt. Nemad on näinud seda potentsiaali, nemad on näinud seda vajadust ja nemad on näinud, kuidas seda võiks lahendada. Et selles mõttes mul on väga hea meel, et, et me suudame käia ka ajaga kaasas just tänu sellele, et meie ekspertide teadmised on väga head.
See oli see nii -öelda avalik vastus, aga mis päris vastus on, et mida päriselt te tegema hakkate?
See, see ongi see päris vastus.
Et, et hoolimata sellest, et kui nii -öelda kõige lihtsamas mõttes ütlemegi, et tehisaru ekspert ütleb, et vot seda võimekust annab teha, kasutada ära videotuvastuseks, et erinevad kaamerad, mis PPA -l on, et reaalajas mingit sellist justkui nagu videojälgimist ja nii kõike seda, siis see on see, mida te ütlete, et te ei tee.
Ei, videotöötlust me selle siis võimekusega kindlasti tegema ei hakka.
Ei, seda ka mitte, et noh, siin on oluline mõista, et me selle võimekuse, selle võimekuse eesmärk jah, on ikkagi see tekstitöötlus täna. Jah, ma olen nõus sellega, et sellega saab teha väga palju erinevaid asju. Aga noh, siin jällegi mängivad rolli need meie vajadused, et, et meie täna küberkuritegude büroos ei vaja seda kaamerate jälgimist ja, ja, ja seetõttu me ka seda sinna ei rakenda.
Kui palju te saate nii -öelda sellest tehnilisest poolest veel rääkida, et me nagu ääri -veeri oleme natukene käinud, kas, kas on midagigi, mida te saate nagu välja öelda, et noh, vot see on nüüd selline mingine tööriist või vahend või mis iganes?
Jah, mul kahjuks ei ole võimalust detailidesse minna, küll aga mis ma saan välja tuua ja, ja see võib -olla haakub ka selle kompetentsi poolega, et, et me väga paljud lahendused arendame näiteks ise. Et me, meie büroo erineb natukene teistest siis keskkriminaalpolitsei üksustest. Just sellepärast, et meil on lisaks siis sellele menetlevale üksusele ka niisugune tehniline võimekus ja, ja kui ei ole olemas karbitoodet nii -öelda, mida me saame osta. Ja, ja meie vajadustele need tooted ei vasta, siis me tihtipeale ehitame neid ise ja tihtipeale ehitame neid koostöös siis teiste partneritega.
Ja lõpetuseks väga lihtne küsimus, millele saab väga detailselt, põhjalikult vastata, meil ajapiirangut ei ole. Et mis on ikkagi need erinevused, et mida teeb teie büroo, mida teeb KAPO, mida teeb välisluureamet, mida teeb, ma ei tea, kes meil siin kõik veel on olemas, et moel või teisel te käite nagu ühte, ühte rada ju?
Jaa, eks meie kõigi huviorbiidis küberi valdkond on. Ma arvan, suurim erinevus on siin see, et meie oleme peamiselt siis menetlev üksus ehk siis meie, ja meie tegeleme ka nii -öelda siis tänavakurjategijatega või, või igapäeva sellise kuritegevusega. Noh, Välisluureameti puhul on nagu nimigi ütleb, nemad tegelevad luurega ja, ja teiste asutuste huviorbiidis on ka pigem võib -olla vaenuriigid, sellised riigi vastu toimepandavad kuriteod ja, ja ka oma siis infrastruktuuri kaitsmine.
Aga samas, kui me toome jälle selle DDoS -i mängu, millest me täna oleme väga palju rääkinud, siis on nagu KAPO aastaraamatust saab kogu aeg lugeda välja, et näed, et kuidas Venemaalt või Hiinast on midagi tulnud, noh Hiina puhul küll juhitakse tähelepanu, et olge valvsad, Venemaa puhul on otse sõnu välja öeldud. Aga samas, kui praegu ikkagi see DDoS tuleb sealt kuskilt Venemaalt, et see on, see on see nagu jah, esma nii -öelda tulekahju kustutamisega tegeleb Riia ja siis teie ei hakka tegelema, vaid siis on nagu KAPO siis see, kes teeb nendega rohkem koostööd või?
Me teeme, me teeme seal ka koostööd, et kui siin mõned aastad tagasi oli Majandus - ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Välisministeeriumi vastu toime pandud siis rünnak või, või see ebaseaduslik sisenemine, siis seal me tegelikult ju Kapoga koostöös selle menetluse läbi viisime, et, et see on see koht, kus me tegelikult kaasume ja, ja teiste asutustega ka me tegelikult igapäevaselt koostööd teeme, me jagame omavahel infot, et see, see, selline koostöö on igapäevane.
Aga kas siis seal selle MKM -i ründaja näitel ja Väli, Välisministeeriumi näitel, et seal te nii otsesõnu ei öelnud, ei saanud välja selgitada, et kes see viis läbi, et siin on tema nimi, siin on tema nägu, nii nagu nüüd nende apteekide puhul.
Saime, seal on samamoodi välja toodud nii nime kui näoga, nad on nii rahvusvaheliselt tagaotsitavad kui ka siis politseilehel minu teada üleval. Et seal olid samamoodi väga selged võimalused viia kokku siis Vene eriteenistuse töötajad.
No selge, head kuulajad, kui teile pakkus teema huvi, siis mulle küll nagu väga pakkus ja, ja kui sa oled nagu see koolilaps praegu, kes selliseid ründeid on teinud või on mõelnud, et kuule, et mu sõber, klassikaaslane tegi, et mul oli mingine, ma ei tea, oluline eksam oli või oli mingine Kontrolltöö, mis iganes, ma tahtsin, et see ei toimuks täna ja ma tahtsin paanikat seal tekitada, siis ärge tehke, jätkake samal teekonnal küll, aga natuke teistmoodi ja siis saate täisealiseks ja Keskkriminaalpolitsei küberkuritegude büroo hea meelega, ma eeldan, arvan, loodan, et võtab teid vastu. Suured tänud saate tulemast, saatesse tulemast. Küberkuritegude büroo juht Jete Luik oli väga meeldiv, saime teada. Ma ei saa öelda, et väga palju, aga saime teada seda, mida oli vaja teada saada ja loodan ja eeldada, et me saame nüüd öösiti natukene rahulikumalt magada ja teame, et meie eest hoolitsetakse siin Eestis. Head kuulajad, suured tänud kuulamast, mina olin saatejuht Roland Liive ja kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]