Tere tulemast kuulama kriitilist intsidenti. Meie tänane külaline juhib üht väga olulist riigiasutust, mis oluline meie Eesti sisejulgeoleku mõttes näiteks, sellepärast et selline digitaalne selgroog on see, mida nemad aitavad Eestis ülal hoida, et politsei saaks oma tööd teha. Ja eks neid teemasid, millega see asutus tegeleb, on küll ja veel. Aga sellepärast ongi meil külas siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse ehk siis SMIT -i vastne peadirektor Kirke Saar, tere. Tere. Ja mina olen endiselt saatejuht Ronald Liive. Kui me täna salvestame seda, on meil siin aprilli lõpupaik, tegelikult ametisse te saite esimesest aprillist, juba olete jõudnud nii -öelda ajakirjandusse, tahate rääkida, mida te ära olete teinud, mida te olete teinud selle lühikese ajaga?
SMIT -i peadirektoril on hästi intensiivne sisseelamisprogramm, et tegelikult ma muidugi natuke tutvusin oma inimestega enne, kui ma esimesel aprillil alustasin, et et see uudis tuli ju Eestis varem välja, see tuli vist jaanuari alguses oli siseministeeriumi ametlik kommunikatsioon, aga Skandinaavias on tavapäraselt siis etteütlemine kolm kuud. Et sel põhjusel siis ma alustasin ka esimesel aprillil, aga kuna esimene aprill tähendab seda, et aastast on juba kolm kuud läinud, siis selleks, et aasta eesmärkidega ikkagi tulemused ära tuua, siis ma tegelikult hakkasin nii -öelda inimestega natuke varem kohtuma. Minu esimesed nädalad ongi olnud pigem aru saada, mis SMIT -is on hästi, mida võiks parandada, mis on ootused meie tellijalt. Meil on ju viis asutust, keda me teenindame ja aru saada natuke, et mis siis siin Eesti riigi IT -majades üldse toimub ja mis see seis on.
Räägime natukene teie taustast ka, et te olete omajagu aega Eestist ära olnud. Te olete ise kõige parem inimene rääkima,
kus te olete töötanud, mida te olete teinud?
Ma arvan, et need, kes täna saadet kuulavad, enamik mäletavad mind ilmselt Telia Eesti aegadest, kus ma olin siis Telia Eesti tehnoloogiadirektor kolm aastat. Ja kui siis Telia hakkas konsolideerima, siis mulle tundus, et ma ei taha seda enda ehitatud ja minu arvates väga hästi toimivat organisatsiooni ise lõhkuda. Ja tähed joondusid, sain üllatusliku telefonikõne Telia siis tolleaegselt presidendilt ja, ja personalijuhilt grupi tasemel, kes kutsusid mind põhimõtteliselt paari päevase etteteatamisega Telia Norra tehnoloogiaüksust juhtima. Ja see oli siis põhimõtteliselt nagu võrgu, võrgu, võrkude juhtimine ja konsolideerimine, kuna Telia oli siis just ostnud ära Telia, Telia Norra, sellel ajal oli ainult siis mobiilivõrgupakkuja, aga osteti siis ära TV ja siis püsivõrguettevõtte kett IDC. Et siis ma olin kaks aastat Norras, elasin seal üle selle Covidi aja, väga raske oli kodus käia, lennukid lendasid ja lennanud, oli kümnepäevased karantiinid. Ja siis mind kutsuti sellisesse huvitavasse organisatsiooni, mida väga paljud eestlased ei tea, aga mis tegelikult on siis Helsingis meie lähedal. Eestlasi oli seal koos minuga neli Põhjamaade Investeerimispank ehk ma olin siis viis aastat Põhjamaade Investeerimispanga IT -juht ja tegin seal siis erinevaid muudatusi. Aga jah, et huvitav, et, et seda organisatsiooni tegelikult Eestis ei teata ja on päris rahvusvaheline organisatsioon, et viis, viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad siis siinsamas meist kaheksakümmend kilomeetrit. Ja olin siis, minu põhiobideks oli siis tegelikult Tallinkiga üle mere sõitmine, et päris palju olen Tallinkis aega veetnud.
Nii et pikaaegne IT -taust on teil olemas, aga kuidas te siis üks hetk otsustasite, et jätta need Põhjamaad ja tulla tagasi kodumaale?
No esiteks ma kunagi päris ei kolinud ära, et sõbrad on siin, kodu on ikkagi Eesti. Eestis on minu arust hästi kuidagi lihtne ja alati hea olla olnud. Ja IT -inimesena kindlasti on paljud asjad Eestis paremini või kuidagi nagu lihtsamad kui, kui on Skandinaavias või Põhjamaades. Ja lihtsalt ka minu võib -olla aeg, et ma olin endale pannud, et ma olen võib -olla, mul oli mingi kolm aastat oli kunagi meeles, kui ma mõttes, kui ma kolisin Soome. Ja see aeg sai nagu täis, on ju, et viis aastat me ei näinud, et me seal enam saaks väga palju panustada ja, ja siis ma nägin seda SMIT -i peadirektori kuulutust, SMIT tuli minu ellu korraks, kui otsiti eelmine kord peadirektorit, et tegelikult siis see käis mu mõtetest ja laualt läbi. Aga siis olin ma alles olnud poolteist aastat Soomes ja see tundus ka siis mingi ühe tee nagu liiga varane lõpetamine, et, et nüüd oli nagu, nüüd oli aeg õige. See siseturvalisuse teema on ju veel olulisemaks saanud ja, ja kuidagi oli õige aeg nagu koju tagasi tulla ja, ja oli ka see koht, kuhu tulla, et see SMIT on mind nagu alati käivitanud see, et meil see slogan, mis on, et me päästame elusid IT -ga.
Kas Põhjamaade puhul oli siis näha midagi, et et me siin Eestis oleme seda IT -asja nagu pikalt ajanud, me oleme tõesti selline maailmas esirinnas, aga need suured uhked Põhjamaad, kus kus on mõni muu asi nii -öelda, on neil parem, aga see IT osas on nii -öelda vajakajäämisi või midagi sellist?
Noh, Põhjamaad muidugi on hästi erinevad, eks, et aga, aga võib -olla ma ütleks nii palju, et üldiselt ma arvan, et see riiklik bürokraatia on kindlasti seal suurem. Nii Soome kui Norra on teinud viimastel aastatel, viimastel aastatel hästi suure digitaalse hüppe, et nad on väga palju investeerinud oma riigi IT -sse, lihtsustanud. Nad on väga palju rääkinud näiteks oma maksuameti digitaliseerimisest, et kui eestlased on harjunud kõike tegema kahe klikiga juba, ma ei tea, võib -olla viisteist aastat tagasi seal maksudeklaratsioonides, siis soomlastel ei ole see olnud nii lihtne ja uus, nad endiselt osasid asju saadavad paberil, et, et nemad on, nad on sellest aru saanud ja noh, võib -olla varsti lähevad ka meist ette, sest nendel on nagu need vanad platvormid vaja kinni panna ja nüüd nad on uusi ehitanud. Aga võib -olla, mis on halvemini, on see, et noh, minu isiklik kogemus, et Põhjamaades hästi palju kasutasin ju ühistransporti, et üritasin sõita trammiga siis nii -öelda uue tallinlasena enda kodu juurest Kalamajast siis kesklinna jäin tõsiselt hätta. Et huvitav on näiteks see, et teatud sellised elementaarsed teenused, mis on pigem siis KOV -ide vastutuses, et ei ole kuidagi digitaliseeritud, et see oli mulle üllatus, et meil ei olegi sellist ühistranspordi ühtset äppi, et ma tükk aega ei uskunud seda, siis üritasin seda alla laadida ja siis ma tegelikult pidin kolleegi käest küsima. Et mingid asjad on jälle Eestis nagu hästi maha jäänud ja võib -olla teatud ettevõtete nagu erasektori digitaliseerimine kindlasti tervishoiupakkujad ja kõik sellist on Soomes nagu kümme sammu meist ees, aga jah, riigi mõttes ma arvan, me oleme endiselt, aga me peame, peame nagu kõvasti pingutama, et jääda esikohale.
Kas selline üks, üks asi, mida varasemalt siin podcast 'is oleme rääkinud ka teiste riiklike IT -majade juhtidega, on see, et meil on väga palju sellist taakvara ehk siis kunagi midagi tehtud, töötab, toimib ja siis selle peale on komponente pandud, lipp lipi peal, lapp lapi peal ja noh, nüüd on meil see asi, see töötab, aga me peaks sellest kuidagi lahti saama. Kas selle põgusa aja, aja jooksul, mis te SMITis olete olnud, olete ka juba näinud, et taakvara on suureks murekohaks?
On, on väga palju ja ma arvan, et see on üks asi, millega peab Eesti hästi, hästi tõsiselt hoogsalt tegelema ja selle raames ka nagu vaatama, et kas kõike sinna taakvara peale ehitatud neid teenuseid on tegelikult vaja, et, et võib -olla ma põrgatangi korraks seda teemat juba, et eile olin Riti siis korraldatud pilvepäeval ja seal oli ka meil väga selline. Ma ütleks, et sisukas paneeldiskussioon nendest IT -maja konsolideerimisest, mis on selline mingi hirmusõna. Ja üks mõte, mis meil seal kõigil neljal osalejal nagu kõlama jäi, oligi see, et, et kui me vaatame uusi teenuseid ja mõtleme, kuidas me tulevikus tahame arendada, teenuseid pakkuda. Et me peaks just vaatama sellest aspektist, et me siis ei dubleeri ja kas seda kõike, mis meil on, on tegelikult vaja või on võimalik, võimalik seda kuidagi lihtsustada. Aga jah, see taakvara on seal, väga palju ju tuleb ikkagi uusi arendusi peale. Ma olin ka üllatunud, kui ma vaatasin seda SMITi arenduste portfelli. Seal on ikkagi kakssada viiskümmend projekti aastas ja paljud need on ka siis ju Euroopa rahastusega, et, et hästi oluline on see, et me hakkame süstemaatiliselt tegelema sellega, et, et mille peal me seda teenust pakume, kuidas ja kas seda kõike tegelikult on vaja.
Tulles tagasi korraks selle juurde, et kuidas te SMIT -i jõudsite, siis ühe korra te juba nii -öelda mõtlesite selle peal kandideerida, siis ei olnud aeg õige selle jaoks. Nüüd te seda tegite ja osutusite valituks. Miks, mis, mida te esitlesite, mida te rääkisite, te hakkate tegema, te tahate teha SMIT -is teisiti või, või mingit revolutsiooni tuua, mis see oli?
Ma arvan, et kõigepealt oli see see, et ega ma ju ei tea, kes seal need teised olid, kes kandideerisid, aga, aga mulle tundub, et, et võib -olla väga paljud ka väga tugevad kandidaadid üldse ei tulnudki sinna minuga konkureerima, ega ju nemad ei teadnud, et ma seal olen, aga et. Ma arvan, et SMITil on kuidagi ka selline maine, et me oleme kõige suurem IT -maja ja, ja suhteliselt edukas, aga et seal on nagu väga raske. Ja noh, minu jaoks ma arvan, et mis luges, on see, et mul on organisatsiooni muutmise kogemust, mul on seda konsolideerimise kogemust, tagasitoomise kogemust ju kesksetest organisatsioonidest. Ja võib -olla ka just sellist, noh, ma olen pigem olnud nagu strateegiline juht, et ma arvan, et võib -olla need olid need sõnad, mis, mis kõnetasid neid, kes, kes selle otsuse minu jaoks langetasid.
Kas te pidite kandideerimise käigus kirjutama ka näiteks essee või mingise sellise jutustuse, et mida te kõik hakkate tegema?
Ei, aga me vestlesime sel teemal, et see oli, et see õnneks mind säästeti essee kirjutamisest ja noh, mis on natuke naljakas, on see, et kui sa oled töötanud kogu oma elu ingliskeelsetes IT -organisatsioonides, et ega, ega mis seal salata, on ju. Kunagi alustasin veel sellisest organisatsioonist nagu Hansapank, mis muutus Swedbank, mille IT oli ju fänn Balti ja inglisekeelne. Olen töötanud Telias, kus väga paljud asjad olid inglisekeelsed ja nüüd täiesti ingliskeelsetes keskkondades seitse aastat, et. Et mul oleks selle eestikeelse esseega sellel hetkel vist raske olnud, et ilma naljata ma, ma pean õppima natuke kasutama neid eestikeelseid IT -sõnu, et. Hea kolleeg, meie baasteenuste juht, pakkus mulle siis, kui see minu nimi välja tuli, helistas mulle, et me tahaks sulle anda tööjaama. Ma olin minut aega vait, sest ma ei saanud aru, kus ta teeb nalja või mida ta mõtleb, et, et mul on päris palju olnud selliste, sama see taakvara oli minu jaoks, et inglise keeles on see legacy, et. Et ma, ma kogu aeg kasutan kas chat -GT -d või siis kuidagi üritan nagu mõelda, et mis sõna see on, et, et mul on ka selline päris huvitav nagu eesti keele õppimise kogemus. Aga mis on nagu minu arust hästi lahe, on see, et eestlased on hakanud uhkusega kasutama rohkem neid eestikeelseid sõnu, et seesama taakvara, et. Et seda ma nagu tajun, et, et kui ma veel Telias töötasin, siis väga palju kasutati, väga palju kasutati sellist otse ingliskeelseid mugandatud sõnu. Et tänaseks on ikkagi hakatud kasutama, et öeldakse andmeait, mitte mingi ETV. Et, et see on minu arust äge, et eestlased on nagu selle eesti keele, eesti keele sõnavara sinna IT -sse kasutusele võtnud.
See küsimus, et miks ma seda küsisin, oligi see, et tahtsin teada saada, et kui te oleks kirjutanud seda esseed, kas te oleksite siis seda chat -KPT -d või mõnda muud tehisaru abilist kasutanud?
Kindlasti oleks, aga noh, need mõtted võiks ikka, ma oleks talle ette öelnud, et mis need minu, minu nagu põhilised mõtted on ja, ja palunud tal seda siis mul nagu eestikeelsetesse lausetesse panna, et ma ikka arvan, et. Et ma olen ise väga palju kasutan AI -d ja ka pangas tõesti tööalaselt palju rohkem, kui meil see täna SMIT -is võimalik on. Aga, aga ma, ma olen ikka seda usku, et ma pean AI -le ütlema, mida ma tahan, et ta teeks, et, et see juht, juhil peaks ikka see arvamus ise olema, et mis seal organisatsioonis on nagu hästi ja halvasti ja mida muuta.
Põimin nüüd siia meie vestlusse sisse SMIT -i hankeplaani või hankekava käesolevaks aastaks. Vaatasin seda ja sealt tegelikult mulle jäi üks asi silma, kus nimes on siis AI ka olemas, ehk siis kursor AI. Kui tippida Google 'i otsingusse sisse, siis viitab see vaibkoodimisplatvormile, millega saab siis koodi kirjutada, igaüks, kes oskab lihtsalt tavalist lauset kirjutada. Kas see, et SMIT 'i hankeplaanis on kirjas kursor .ai tähendabki, et SMIT vaib koodib, ei ole nagu arendajad enam need, kes reaalset koodi niimoodi kirjutavad või nii -öelda on see tehisaru abiline, kes kirjutab nende eest?
Kindlasti veel mitte. SMIT 'iga nagu aasta tegu. Mul oli ka au osaleda siis SMIT 'i, SMIT 'i kaheksateistkümnendal sünnipäeval, mis on siis alati iga aasta selline aasta kokkuvõte, antakse aasta tegu välja, mis oli ka siis kursori juurutamine. Meil on kakssada kursori kasutajat või kakssada litsentsi, kakssada kasutajat. Aga lisaks see on pigem selline analüütiline arhitektide töövahend, aga me tahame ka hakata kasutama siis specAi -d ehk väga selgelt on see AI SMIT -i fookuses ja see põhi, põhisõnum on see, et kuidas me saaksime efektiivsemalt, et täna kindlasti kasutatakse vibe code 'imist, aga mitte sellisel määral, kui me tahaks, et see tulevikus oleks. Sa nimetasid seda hankeplaani minu jaoks ka päris suur üllatus, ma olen muidugi hangetega kokku puutunud, et ega Põhjamaade Investeerimispank on ka poolriiklik, ta on küll niisugune rahvusvaheline finantsinstitutsioon, aga meil on oma hanke kord ehk hange ja riigihange ei ole mulle võõras, aga, aga mul on täitsa üllatus, kui palju meil tegelikult on hankeid ja kui, kui, kui suur maht see on, mida me tegelikult hangime. Ja nüüd see küsimus, kuhu ma tahan jõuda, on see, et ka kuidas me oleme targemad ostjad, sest et ka meie arenduspartnerid ju hakkavad rohkem AI -d kasutama ja ma arvan, see on kõikidel IT -majade juhtidel ja ka, ja ka erasektoris IT -juhtidel see, et kuidas ma saan aru, kui palju see töö, mida ma väljast ostan või mida mu sisemised arendajad teevad, et kui palju sinna tegelikult tulevikus peaks aega minema. Ja kas ja kuidas seda saab efektiivsemaks teha ja ma arvan, et sellele ei ole täna head vastust, aga see on kindlasti teema, millega me peame tegema, et üks pool maja sees ise olla kiiremad, paremad, kasutada nii -öelda oma aega targemalt, et laht, las selle lihtsa koodi, koodi kirjutamise teeb siis AI, AI moest ära. Aga teisest, teisalt see, et kuidas me saame olla targemad ostjad, on ju, millest ka on hästi palju räägitud, et miks need IT -majad on nii kallid ja kuhu see raha siis läheb, et, et kuidas me saame seda AI kaudu teha paremini, on ju.
Selguse huvides, kas see Kursorai, millest me nüüd oleme rääkinud, see ongi seesama, mille me Google 'ist leiame, ehk siis seesama vibe koodimisplatvorm või?
Ja, ja, ja seal peal on erinevad funktsionaalsused, et, et tegelikult need litsentsid ja see nagu juurutamine algas eelmisel aastal juba pihta, et see oligi see SMITi aasta tegu ja, ja sellega me jätkame sellel aastal, et seda nagu rohkem kasutusele võtta, et kõik teaksid, kuidas seda kasutada, aga põhimõtteliselt jah, see nagu eelmisel aastal tehti ära. Ja ma arvan, mul oli tegelikult üllatus, et ma arvan, see on hästi äge, et üks IT majades sellist asja kasutab. Samas minu jaoks see AI teekond ei ole nii roosiline, sest jah, Põhjamaade Investeerimispangas me juurutasime GoBilot 'it hästi palju. Kõikidel oli GoBalioti litsents, kes seda tahtsid ja kes koolituse läbisid ja me kasutasime seda ka oma igapäevatööks palju rohkem. Analüüsiks, ütleme oma klientide siis bilansside vaatamiseks, kõikideks, kõikideks võimalikuks selliseks krediidianalüüsi taustaks. Et täna ju need IT -majad, kes väga palju käsitlevad sellist nii -öelda sensitiivset informatsiooni, et me tegelikult täna ju GoBalliatit kasutame väga vähe ja enamiku informatsiooni me sinna panna ei saa, on ju. Et, et kui arendaja töö on praegu nagu lihtsustatud või ütleme, õigem oleks öelda lihtsustamisel, siis täna see, ütleme, ka minusugune tavatöötaja seal, et kes tahaks mingit teksti kuskilt läbi lasta, et ma pean ikka kolm korda mõtlema, kas, mis, mis, mis see on. See teksti sisu ja kas ma võin seda panna sinna go pilot 'isse, et see on järgmine samm, et teha ka sellisel kontoritöötajal noh, nagu elu lihtsamaks ja ma arvan, et see on see koht, mida me peame tegema väga kiirelt, et, et me sealt saame seda efektiivsust ka sinna tugiteenustele.
Ja siin tuleb mängu ka see, et on selline lokaalne AI võimalik taaskord jälle vaadates, mida SMIT teeb, SMIT parasjagu hangib Politsei - ja Piirivalveametile. Nemad saaksid enda jaoks panna üles sellise väga suurejoonelise AI, millega on võimalik teha väga palju, kes pole veel kuulnud, võite digibürood lugeda ja saate selle kohta teada. Kuigi nii lihtsalt kommentaariks nii palju, et siinsamas saates käis hiljuti külas Jette Luik PPA -st, kes rääkis lähemalt, kuidas nemad seda AI -d üritavad kasutada ja mida nad sellega tegema hakkavad. Ma tulen nüüd oma küsimusega sinna. Kas see hange, mis SMITil praegu on selleks PPA AI -ks, kas see on nagu üks ainus, mis jääb või suure tõenäosusega me varsti kuuleme järgnevatest sellistest analoogsetest hangetest, mis on näiteks ongi teie enda maja jaoks oluline, et teie saaksite oma dokumente seal ilusti töödelda?
Kindlasti neid tuleb veel. Me täna üritame seda aru saada, et kui palju me võiksime kasutada mingit pidi pilveteenuseid. Et kindlasti see PPA näide on hea, kus noh, nemad ju kasutavad, nende informatsioon on praktiliselt sada protsenti nagu sensitiivne. Aga me peame selleni jõudma, et me saame aru, et millal me peame ehitama nii -öelda omaenda võimekust ja mil, ja mis hetkel me võiksime kasutada ka mingeid pilveteenuseid, et tänane see suund on pigem väga piiratud. Ja see analüüs meil maja sees käib. Ja kindlasti AI töövvahendid peaksid jõudma noh kõikidele meie tellijateni on ju, et, et PPA kindlasti paistab kõige rohkem välja. Nad on täna, mul on hea meel öelda, hästi innovatiivsed, nad teevad oma innovatsiooni sellist nagu laborit lausa. Et aga me ju teenindame täna ka häirekeskust, me teenindame päästeametit, me teenindame siseministeeriumit, me teenindame sisekaitseakadeemiat, et kõikidele nendele ka paremate nagu AI ja mitte ainult selle AI oma teenuse pakkumine, vaid, vaid kuidas me saame kasutada AI -d efektiivsemalt oma kõikides tööprotsessides.
Ma esitanud sellise küsimuse, kuna teil on selline Põhjamaade taust Soomest värskelt nii -öelda tulnud, kindlasti olete ka kursis natukene, mis seal toimub parasjagu. Üks teema, mis Eestit, Soomet praegu ühendab, väga mitmes mõttes on see, et on olnud droonide intsidente. Kuidas droonid on kukkunud kuskile maha ja siis on inimesi informeeritud sellest ja see pidepunkt on meil ka see, et selline ohuteavituse süsteem, mis on Eestis kasutusel, mis on Soomes kasutusel, et mõlemas riigis on olnud seda, kus nii -öelda see tavainimene ei ole rahul sellega, kuidas on informeeritud. Ja olles ka Soome uudiseid jälginud, siis Soomes oli väga suureks teemaks, kuidas nendel isegi minister võttis sõna, et keegi IT -arendaja nädalavahetusega vaipkaudiski parema teavitusäpi, mis ta näitas ära, et tegelikult saab teha. Kui nüüd olla nii edumeelne nagu SMIT on ja kasutada sedasama kursori AI lahendust, tegelikult saaks ka Eestis ju praegu ära vibe code 'ide lahenduse, mis suudaks panna meie kõigi telefonid seda väga valjuhäälselt heli tegema isegi siis, kui ta on hääletul režiimile. Kui meile pakutakse avaliku rakendusliidest ehk siis API -d, kus kõik saaksid kätte selle informatsiooni, et nüüd on mingine ohu alarmsise. Kas me võiks nagu Eestis olla nagu päriselt sellist e -riik, meil on avaandmed, avaandmed, Päästeamet paneb siin igasugu asju justkui nagu üles. Aga vot see asi, mis seal praegu võiks olla, meil on praegu selline reaalne noh, inimelud on ikkagi ohus seal. Et võiks ju teha nii, et okei, me paneme selle API üles, vibe code 'ige see äpp, võtke kasutusele.
Ma seda Soome case 'i praegu ütlen ausalt, nii täpselt ei tea. Ma tean, et neil oli selle ohuteavitustega sellise nagu oma rakenduse tegemisega olid nad kõvasti maas, kui see nii -öelda SMIT -i, SMIT -i ohuteavituste. Noh ja muidugi SMIT ise ei tee siin midagi, et me teeme seda koos jällegi oma tellijatega. Ja seda on, me oleme seda kõvasti analüüsinud, sinna on parendusi tehtud ja veel tegemisel. Detaile ma ei saa siin turvalisuse mõttes kommenteerida, aga, aga mõte on jah selles, et me kõik sellised kriitilised lahendused peame saama ka kiiremini muudetavaks ja, ja tarnitavaks on, on, on see aus vastus. Ja see kõik hakkab kindlasti sellest pihta, et mis on see funktsionaalsus, mida tegelikult on vaja ja kunagi keegi tark on öelnud, et ükski ühtegi kriisi ei tohi nagu õppemõttes jätta kasutamata, et ma arvan, et mõnes mõttes need intsidendid olid meile head, et me saime aru, mis sellest toimis ja mis mitte, on ju, et et, et sealt need õppetundid võeti ja neid parendusi mindi ka täna tegema. Aga jah, aus vastus on see, et see on kindlasti üks minu eesmärk, et kuidas me saame teha nii, et me saame nagu neid kriitilisi muudatusi. Ja kriitilisi muudatusi siis mitte nagu muudatushalduse mõttes, vaid nagu arenduste mõttes, et kui midagi ei tööta, kuidas me saame seda paremini parandada ja koos oma nagu tellijaga nagu olla parem tehnoloogiapartner, et see on üks minu nagu. Sõnum ka minu tiimile, et, et me peame, peame hakkama mõtlema efektiivsuse peale just selle kiiruse mõttes, on ju.
Aga jälle selle kiiruse juures olles, et kas see on tänapäeval aastal kaks tuhat kakskümmend kuus aktsepteeritav vastus? Näiteks kui siin oligi viimane kord see õhu, õhuhäire või õhuteavituse, kus päästeamet ütles, et jaa, me täiendame, parandame seda äppi ja see saab valmis aasta lõpuks. Kui, kui jälle taaskord SMIT -is on olemas, need AI tööriistad, nad teevad ära selle minutitega.
Ma arvan, et seal oli küsimus siis sellest nii -öelda sellest broadcast 'i teemast, et mõnes mõttes mitte sellest äpist, vaid see, mida peaks siis tegema koos telkodega. Ja mis sõltub natuke meie tehnoloogiahiidude vastutulelikkusest, et, et see oli see osa, mida seal kommenteeriti, mitte nii -öelda see Eesti enda siis ohuteavituste äpp, millega täna peaks tulema siis ka sinna Eesti äppi nii -öelda need teavitused, et, et see oli see. Ja see mõju või ütleme see, see siis see arenduste pikkus sõltub pigem sellest, et seal on vaja, eks ju, Google 'i ja, ja Apple 'iga teatud koostööd.
Rääkides nüüd rohkem veel sellest kõigest, mida SMIT teeb ja niimoodi, et kas üks asi on see, et te ju konkureerite oma töötajate mõttes ka iduettevõtetega ja ka mitte iduettevõtetega, või juba ettevõtted, mis on tegutsenud pikalt ja tahes -tahtmata ei saa ümber sellest palganumbrist. Nad suudavad oma IT -tööjõule rohkem maksta, kui teie suudate. Kas teil on juba mingeid mõtteid ka, mida te SMIT -i juhina saate teha, et sellise tööandjana välja näidata, et okei, jah, see palk ei ole võrdväärne, aga lisaks sellele missioonitundele, mis teil võib ka olla, et te tahate Eesti riigi heaks midagi ära teha, aga et meil on veel mingine präänik kuskil.
Ma vastan sellele küsimusele kahes osas, ma kõigepealt vastan selle SMIT -i osale, aga siis ma tahan natuke üldiselt seda palgaturgu kommenteerida, et, et ma arvan, mul on päris hea nagu väljapoolt sissevaade sellele täna, et. Minu esimene suur üllatus riiki tulles ja olles on siin kolm nädalat tööl, on see, et see tempo on täiesti üüratu ka ministeeriumis, et ma olin kindlasti üks neist skeptikutest, kes arvasid, et riigisektoris töötamine on kuidagi hästi uimane, bürokraatlik. Mul on jäänud nagu täiesti teine arusaam nii SMIT -ist endast kui ka veel kord siseministeeriumist, et see tempo, millega seal kontslerid ja asekantslerid toimetavad ja kõik need tiimid, oli mulle täiesti, see oli mulle tõesti üllatus. Aga mis, miks ma sellest tempost räägin, on see, et, et meie inimesed on ka täna väga motiveeritud ja sellepärast me ütleme ka, et üks osa meie nagu, meie nagu pakkumisest või, või meie lubadusest on see, et sa tegelikult saad teha tööd. Et iga igas mitikas, kes tuleb hommikul, istub arvuti taha või, või, või tuleb reaalselt kontorisse, et, et sinust sõltub, kas üks, üks, kaks töötab, kas abi läks välja. Kas need ohuteavitused töötasid, kas inimesed saavad piiri ületada. Et, et see on kindlasti see, et me üritame mitte konkureerida palgaga. Sellepärast, et me ei suuda maksta neid osasid, numbreid, ulmenumbreid, mida siin küsitakse, küll aga me pakume õiglast palka. Me kindlasti ei ole turul kõige kehvemad, aga meie sõnum on see, et me pakume sulle töökeskkonda, me pakume sulle seda nagu mõttega tööd või, või nagu motivatsiooniga või tegelikult noh, tõesti seda, et, et sa näed, mis su töö tulemus on. Pluss see, et me pakume ka hästi palju sellist majasiseseid nagu arenguvõimalusi, et meil on täna kuskil nelisada viiskümmend, nelisada kuuskümmend töötajat, kus me välispartnerid, et tegelikult see on selline organisatsioon, mis Eesti mõttes on see, et sul on võimalik ka seal maja sees õppida ja areneda ja see tegelikult on täna noortele isegi olulisem sõnum kui see palganumber. Nüüd ma lähen nende palganumbrite juurde, et, et eks meil on seal ka vakantse, on ju. Ma helistasin ühele kunagisele kolleegile, ütlesin, et kas oleksid, mõtleksid selle peale. Kui ma oleksin olnud selline Microsofti adminn ja mulle oleks nagu helistanud SMIT -i peadirektor, ma vist oleks ikka läinud ja ei olnud selle kohvi ära. Noormees ütles, et ei noh, te mind kunagi kinni ei maksa ja ma parem olen siin see töötu ja vaatan, kus mul need suuremad pakkumised tulevad. Et see oli mulle üllatus, et mulle tundub, et Eesti IT -maastikul on väga palju ainult rahaga motiveeritud inimesi, et see on erisus Soomes ja Norras. Ja teiseks need legendid, et tänane Eesti netopalk, et kui me vaatame kogu kulu, mille me peame sellest aru saama, et nii Norras kui Soomes maksab ettevõtja ainult kakskümmend protsenti sinu maksudest ehk see sotsiaalmaksu osa on töötajale endale pandud palk on ju. Ehk selle tõttu see netopalk Eestis on täna üle Soome on ju, see on ka, see on ka üle Norra. Et see on absoluutselt selge, et me selliste palkadega tööturul ei konkureeri. Mul on case, kus Eesti arendaja pakkumised on kallimad kui soomlaste omad, kuna soomlased kasutavad rohkem AI -d täna arendustes. Üks minu roll pangas, mis ma võtsin, oli see, et ma tahaks tuua rohkem eestlasi sinna nagu partneritena sisse, et kuidas on võimalik, et me oleme Helsingis ja mul ei olnud ühtegi Eesti arendajat, ühtegi Eesti testijat on ju. Ja ometigi me sõltusime ka väga palju välispartneritest, et meil oli väga palju IT -st oli nagu outsource 'itud. Ja ma sain sellest aru, et tegelikult eriti viimaste aastatega see on nagu käest ära läinud. Mis mul on nagu hea meel näha, et täna inimesed hakkavad rohkem mõtlema selle töö sisu peale, töökeskkonna peale. Ja ma arvan ka, et turul on täna päris palju inimesi saada, et see Eesti IT -turu buum on õnneks vist lõppenud. Ja muidugi ma ei taha kellelegi nüüd kurja kuulutada, öelda, et oi, te sellist palka enam ei saa, aga, aga see on läinud natuke käest ära, kui me vaatame seda tööjõu kogukulu, et, et veel kord, et räägime faktidest, räägime numbritest. Kindlasti on seal nagu palgaerisused, aga need on pigem brutopalkades, sest soomlane maksabki viiskümmend seitse protsenti palgast ära või isegi üle kuuekümne on ju, et, et sellest peaks nagu kuidagi rääkima ausalt, on ju.
Kas see näide, mis te tõite, et helistasite ühele potentsiaalsele arendajale siis ja ta ütles, et, et ta pigem on töötu edasi? Kas see nagu oligi teie jaoks nagu hea ilmekas näide, et jah, et mul ei olegi sellist inimest vaja või siis üldiselt, et kuidas nüüd läheneda neile inimestele, kes on nagu väga hea taustaga, nad on töötanud igal pool sellistes kohtades, kus nagu vot sellist inimest oleks meile väga hädasti vaja, aga nüüd järgmine kord, kui ma kellelegi helistan või kirjutan või pöördun, siis ma lihtsalt lähenen natuke teise nurga
alt. Mõlemat, et, et kui too konkreetne persoon oli lihtsalt nii ülbe, et mul vist natuke oli siuke solvumine hinges, ütlen ausalt, et, et mõtlesin, et ei, sind ma vist ei võta, et kui sa oled nii rahale orienteeritud, et ma ei taha inimest ka võtta, kes kui sulle järgmine päev pakub keegi suuremat palka, siis sa lähed ära, et meil on hästi oluline ka see töötajate stabiilsus. Väljaõpetamine võtab ju kaua aega, on ju, enne kuna meie süsteemidest aru saavad, enne kui me saame lubada meie tellijatele, et vot need on sinu uued inimesed, eks, et et me tahaks ikkagi neid inimesi, kes, kes tuleksid meie juurde ja oleksid seal noh, ma ei tea, kaks -kolm aastat miinimum, SMIT -i keskmine tööstaaž on natuke üle viie. Aga, aga jah, ma arvan, et minu lähenemine oleks, ma valmistaksin rohkem ette, et ma tunnistan, et antud kaasuse puhul ma läksin natuke nii -öelda öeldakse kirvega kurge püüdma, et. Et ma räägiksin rohkem sellest sisust, mida me tegelikult teeme ja veel kord, et me maksame head töötasu. Aga kindlasti noh, SMIT -is töötades sa ei saa nagu rikkaks, sa ei saa mingeid optsioone nagu start -up 'id ja nii edasi, on ju, et, et see töö sisu on midagi muud ja, ja me otsime neid töötajaid, kellel läheb korda see, et sul on hea tiim. Sul on need väljakutsed, sul on arenguvõimalused, aga see ka, et tõesti, et sa, sa hommikul loed uudistest, et näed, ma ei tea, ohuteavitsad töötasid või oli mega suur kõnede laviin üks üks kahte ja sa tead, et aga see ongi minu teenus, et mina olen selle eest vastutanud.
Kas te olete selleks kriitikaks ka valmis, mis võib ajakirjanduse poolt tulla, et teil ühe suure, väga olulise IT -maja juhina ma võin kuskil panna mingi see aja jooksma, et millal tuleb mingine kriis ja kus toimub pressikonverents ja siis hakkavad küsimused tulema?
Kindlasti, et ega minu Swedbanki töö oli vastutada kriitiliste, kriitiliste rakenduste, et mul olid nii kaardisüsteemid kui, kui meie internetipank ja ma olin siis suhteliselt noor ja roheline. Noh, ega Telia CTO ka, et ikka läks see võrk kuskilt maha ja mingi jama oli ka kogu aeg, et, et ma olen nende mõnes mõttes selle kriitikaga harjunud. Aga noh, naljaga pooleks, et ega üks sõpradest soovis mulle õnne, ütles, et mõtle välja skandaal, millega sa lähed, et peod on võetud. Nii et eks ma, et, et noh, et pidi olema lihtsam, et kui sa tead, mis ka Taaliga sa minna tahad, et, et noh, ma loodan, et jah, kindlasti alati ei kuku kõik välja nii nagu sa soovid, aga ma loodaks seda, et kui meil on mingi jama, siis me oskame seda põhjendada avalikkusele, miks see nii oli, et ma arvan, see on see minu roll ka, et mu inimesed saaks mind usaldada sellega, et kui mingi jama on, siis ma võtan selle löögi enda peale ja oskan piisavalt hästi selgitada, miks see nii oli.
Kas SMIT -i suvepäevad jäid jõusse või see oli esimene asi, mille te ütlesite, et nüüd ei?
Õnneks see otsus tehti enne mind, et ma ei saanud olla popp, et ma ei saanud, et ma, et ma ei pidanud olema see ebapopulaarne juht jah, et suvepäevi ei tule.
Aga samas see on ju tegelikult töötajate motiveerimine ikkagi, et jah, meil on seda teemat on kajastatud ja niimoodi, aga töötajatel on vaja mingit.
See ei olnud seotud nüüd selle skandaaliga, millele ma siin viitan, vaid see oli pigem seotud nende eelarveliste piirangutega, et, et mis on mulle ka teine üllatus olnud heas mõttes, et kindlasti olles töötanud seitse aastat ära Eestist, et. Et, et vähemasti ma võin öelda, et Eesti riigisektor täna suhtub. Ja üldiselt muidugi ma ei saa öelda, et ma saan kommenteerida oma, oma SMIT -i täna, et suhtutakse kõikvõimalikesse sellistesse kulutustesse, ikkagi vaadatakse need kaks korda üle. Aga jah, et, et kindlasti me tegeleme töötajate motiveerimisega, aga, aga arvata, et võib -olla, võib -olla peaks seda tegema pigem mingite koolitustele suunatuna või, või võib -olla kuidagi rohkem meie professionaalse eesmärgiga seotult.
Nii et suvepäevade ära ei jätnud seda. Jätsime
jah. Keegi teine, ma mõtlen teie isiklikult, aga kas te olete midagi muud nüüd ära jätnud, et uus juht, see on alati, see ei ole nii -öelda teie isikus kinni või vahet pole, kui millises ettevõttes, asutuses, kus me oleme, kui tuleb uus juht, kõigil on teadmatus, mida ta nüüd teeb, ta no kindlasti paneb selle kinni, lõpetab selle ära. Meil on need, ma ei tea, kolmapäeviti on mingisugused pitsa lõunasöögid, mis iganes, lõpetab meil sellised fun 'id, toredad asjad ära. Kas te olite, olete selline lammutaja või mitte?
Ma olen kindlasti lammutaja, aga ma olen kindlasti kehitaja, ma, ma tunnen, et ma ei pea minema lammutama mingeid selliseid tiimi omavahelisi kokkuleppeid, et kui keegi on otsustanud kellegagi seal pitsat süüa, et, et ma pigem tahaks jõuda kahe asjani, et ma tahaks tõesti saada aru, et kuidas me saame olla rohkem tehnoloogiapartnerid, et täna. Meie tellijad käituvad meie suunas hästi erinevalt, kes tuleb juba väga nagu valmis lahendusega, kes ütleb, et oi, ma tahaks midagi. Et ma tahaks sinna jõuda, et SMIT oleks hästi usaldusväärne mitte ainult nagu tellimuste täitmise partner, vaid tehnoloogiapartner. See AI, millest me siin tänapäeval rääkisime, kest üks osa sellest, et meil peab endal ka tekkima see kompetents, kuidas me saame aidata oma nii -öelda siis neid kasutajaid ja tellijaid seda rohkem kasutama. Teine teema kindlasti, et ma vaatan kindlasti natuke üle seda organisatsiooni, et, et mul on täna osad üksused seal väga suured, et, et ma tahaks tuua juhtrühma rohkem teenuste arusaamist ja rohkem tehnilist kompetentsi. Et see ei puuduta spetsialisti, aga pigem teatud juhte, et ma jagan kindlasti neid portfelle seal natuke ringi ja noh, ma ei salga, et mind toodi ka sisse selleks, et viiagi nagu see SMIT võib -olla nagu järgmisesse etappi, et, et. Meil on lihtsalt osadel inimestel hästi suur töökoormus, väga palju on niisugust rööprähklemist, asju tuleb siis kõrvalt vasakult, ülevalt alt, et, et peaks kuidagi nagu selle pildi selgemaks saama, et mis on need prioriteedid ja mis mitte, et see võiks olla minu nagu, nagu selline kolmas ja võib -olla kõige esimene ülesanne.
Mulle jäi intervjuu algusest meelde see, et te ütlesite, et üks esimest asja oli see, et te tahtsite teada saada, et mis SMIT -is on hästi. Mis siis selgus, mis seal hästi on?
Ma olen alati kuidagi noh, võib -olla ka, et Eestist nagu ära elad, sa oled hakanud nagu mõtlema, et kes see eestlane on, et hästi palju räägitakse, et on kinnine ja selline kuidagi nagu ma ei tea, tere, ei ütle ja nii ja noh, ausalt, et mu korterelamus, kus ma elan, et naabrile ütlen hommikul tere, siis esimene hüppas õhku ja teine jooksis liftist välja. Et tere ütlemine vist ei ole eestlastele väga nagu omane, aga ma pean ütlema oma, oma nagu smittikate auks, et need on hästi avatud, väga sõbralikud ja, ja kuidagi tõesti üksteist hoidvad, et see oli võib -olla selline esimene tunnetus, mis mul tekkis. Et võrreldes sellega, mida eestlastest räägitakse, siis mulle tundus, et SMIT -is on sellist, ma ei tea, hispaanialikku soojust või, või kuidagi, ma ei tea, isegi kuidas seda õigesti nimetada, aga. Ja teiseks see, et meil on hästi palju motiveerituid inimesi, kes kindlasti kuskil erasektoris võiksid, võiksid võib -olla teha vähem tööd, ma ütleks nii. Aga kes on meiega, kes tahavad teha seda asja ja, ja kes tegelikult ka hoolivad sellest, mis välja tuleb, et, et see on mulle võib -olla selle südame nagu soojaks teinud, et, et inimeste nagu pühendumus on, on mulle heas mõttes üllatus. Et see ei ole see kuvand võib -olla, mis mul riigisektorist oli, et kõik tulevad hommikul vaatavad, kuidas päeva õhtule saavad ja on tohutud bürakaadid, et see ei ole kindlasti see, mida ma näen ja ka ma ütlen tõesti, et nagu siseministeeriumis see sära silmis, mis inimestel on, kuidas nad tegelikult räägivad oma tööst, kuidas nad tegelikult mõtlevad iga päev, kuidas ta asja paremini teha, et see on olnud nagu kuidagi hästi äge.
Minu jaoks oli hästi äge ka see, kui te ütlesite, et need eestikeelsed väljendid on see, mis on teile nii -öelda südamesse läinud. Üks eestikeelne väljend, millest on hakatud väga palju viimasel ajal rääkima, on hukukindlus.
Jah, tahtsin just öelda, tahtsin kindlasti ütled, selle sõna sul ka, ma pidin tükk aega vaatama, mis, mis asi see on, et kas on mingi merendus, et kas meil merepääste on ka, et huvitav, mis asi see on, aga siis ma sain aru jah, et see on nagu põhimõtteliselt siis see, kuidas me toimetame riigina, kui meil riiki enam ei ole.
Nojah, et siin kahjuks me elame ju sellisel ajal, kus me peame sellistele asjadele mõtlema. Ja nagu ma sellest vastusest saan ka aru, SMIT on ka nagu üks asutus, kes mõtleb sellele, et kui meid hakatakse muust maailmast nii -öelda eraldama moel või teisel, aga samas me soovime ikkagi inimestele oma teenuseid edasi pakkuda. Kas olete juba jõudnud midagi mõelda või lihtsalt ongi see, et need kolm nädalat, mis te olete olnud, et selle aja jooksul päris kõik ei jõua veel ära teha?
Jah, õnneks, et, et õnneks või kahjuks on ainult kolm nädalat olnud, aga eile oli sellest seal pilvepäeval jälle hästi pikalt juttu olnud ja paneelid ja arutelud ma kahjuks sinna ise terveks päevaks ei jõudnud. Minu arvamus on see, et ma olen natuke üllatunud, et me tegeleme sellega alles nüüd. Et võib -olla mul on kuidagi tulnudki see tunnetus, et, et appi, et see sõda on olnud ju üle nelja aasta, on ju. Et, et kuidas meil need asjad on praegu aruteluks, et me oleks pidanud selle kõik ära tegema kiiresti. See olukord nii hull ei ole, et meil on teatud põhiteenus, mida suudetakse ikkagi pakkuda ka väga ekstreemsetes olukordades. Ja see on kindlasti üks asi, mis peab olema ka SMITile prioriteet. Aga noh, veelgi olulisem, kui see päris hukk on ju see, et me peame pidevalt testima oma teenuseid selliselt, et kõigil neil oleks alternatiivlahendused, et, et ega neid väiksemaid kriise võib olla siin ju rohkem, et elekter võib ära minna andmekeskuses või midagi juhtuda, et. Et see on ka üks selline asi, mida me kindlasti oleme teinud SMIT -is, aga, aga mida ma tahan ka tuua rohkem fookusesse, et meie kõikide teenuste selline toimekindlus, et toimekindlus kõigepealt ja siis äkki see hukukindlus, et, et need on hästi seotud teemad, aga see kindlasti on ka üks fookus jah.
Kui me nüüd kohtume uuesti aasta aja pärast, siis kas te oskate välja tuua mingisugused kolm pidepunkti, kolm asja, mis on järgmise kaheteist kuu fookuses teil?
Noh, loodame, et siin ka kohtub ikka selle aasta pärast, et vist eelmised, eelmised peadirektorid vist kõik üle kahe aasta on ikka olnud, ma saan aru, kolm kolmega vist on seal juba probleeme olnud, aga et jah. No kolm asja on, et ma tahaks viia selle AI nagu kiiremalt edasi ja ma tahaks ka seda, et me oleks selles osas nagu partnerid, et kõik ei pea seal ise midagi leiutama, vaid tegelikult ka, et seda AI, AI nagu sellist oskust ja teadmist ja tuge saab SMIT -ist. Ma tahaks saada oma inimeste lauale selgemad prioriteedid, et nad tõesti ei rööprähkle, vaid nad teavad, mis suunas nad lähevad. Ma tahaks täpselt seesama, et saada selle nagu igapäevase teenuste toimimise nagu kindlamaks, et need võiks olla mõned prioriteedid, on ju. Ja noh, selle taustal on see tehnoloogiapartnerlus, et, et see meie tellija on ka hästi nõudlik, et ma ei tea, kuidas nende teiste IT majade juhtidega on, aga et. Et noh, õnneks mul on piisavalt paks nahk, et ega pangas ja, ja kõikides pankades ja, ja siin ka Telias, et ega see äripool on alati olnud päris karm, et. Et meil õnneks on ka hästi nõudlik äripool, on ju. Et ega PPA ja pääste ja, ja üks -üks -kaks, et ega nad ütlemata ei jäta, kui nad rahul ei ole.
Head kuulajad, selline sai selle nädalane riigi IT -bodkast, kriitiline intsident. Mina olin saatejuht Ronald Liive ja saates oli meil külas Siseministeeriumi Infotehnoloogia ja Arenduskeskuse ehk siis SMIT -i värske vastne peadirektor Kirke Saar. Saime teada nii mõndagi selle kohta, mida SMIT parasjagu teeb ja mida siis hakkab veel tegema tulevikus ja mis on selle järgmise aasta kaheteist kuu fookuses. Tõesti loodame, et Kirkel seda töökarjääri SMIT -is on piisavalt, et me saame panna kalendrisse juba järgmise salvestuse aasta pärast paika ja siis küsime, mida ja kuidas on nad tehisarvuga ära teinud, et eestlaste elu turvalisemaks teha. Suured tänud saatesse tulemast ja head kuulajad, mina kohtun teiega järgmisel korral.
[ TRANSKRIPTSIOONI LÕPP ]